1986-03-26-07 |
Previous | 7 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 24 VABA EESTLANE kolmapäeval, 26. märtsil 1986 — Wednesday, March 26,1986 Lk. 7
i U H U IW
lanisatsioonide
ileturniir
ühapäevalv 9. märtsil toimus
u College Master restoranis
. (Eesti Korporatsioonide Lü-maleturniir.
Osa võtsid kuus
tite akadeemilist organisatsioo-korp!
Reyelia, Korp! Frater-t
Estica, Kbrp! ^ Eesti
piiaste; Selts,: Korp! Rotalia ja
!; Ugala; Kohtuh^^^^^ oli To-
1)^ Eesti MaleHliibi organiseerija
bit -Joseiin.^^^^^T^^
uline mängitud shveitsi süstee-
Igale märigijaleoli antud pool
1 mõtlemisaega. Kokku oli tui-kümme
maletajat. Turniir al-kell
1.30 p.l ja kui kõik 15
1, 5 viiki ja 15 kaotust olid re-
;eritud, siis oli kell peaaegu 6
IL
^imesele kohale tuli Jaak Trei-
3,5 punktiga, teisele kohale
Kaldveer 3 punktiga; selleks
peaks nimetama, et Arvi
Iveer on 78-aastane. Tema hea
lius on inspireeriv teistele matile
ja malehuvilistele, sest see
[lab, et male on, mäpg, mida
mängida lapsepõlvest kuni
lani.
)lmandai kuni viiendat kohta
Ld 2,5 punktiga Jüri Elken,
Järve ja. Jaak Riga.
ingutase oli võrdlemisi kõrge
bühel paistis olevat hea män-
J ü . Korraldajad loodavad, et
pi, aastal kujuneks akadeemi-organisatsioonide
vaheline
lus laiaulatuslikumaks.
nooremad) on välja pandud
hinjiad. Maleklubi ootab suu-
|ulist osavõttu. Tulge maleta»
aeg
liiiitiiitinHiiiiiiiinisiiiiiiinniiiiiiiüDiiiiiiiiBiiiis
end ka pingutas vedas Laasi
ussikeel selle ikka padriku,
lane tundis sõnade pahempidi
|amise kunsti, oli seda aaslaid
iriniid ja väitis, et paragrahv
Isellepärast kõver ollagi, et se-
ItTgem oleks väänata,
kõigepcali lao Muigu vana
mo peo peale, siis aame asju
j." ütles ta Scile.
|sa jagas oma kulla viiele tütre-
.aiele andis talu," seletas Sei
Iseli. •
| l a tühja mokalaata ei pea^"*
|s laas asialikult, rüüpas pude-lonksu
ja- pani selle siis naise
plimehGd väljusid segaste tun-
[a. ü h t e mõistsid nad aga sel-
|: laas ei tulnud omastega lepi-
|oisima. Ta ei tulnud nagu tuli
adunud poeg piiblis, vaid oli
le trikimees, ainult kogene-
I, lihvitum, libekeelsem.
:tarnata ning kutsumata külali-võtsid
kelleltki luba küsimata
valdusse talu rehetoa, milles
Id pliit ja leivaahi, ja rehetoale
n.n. peremehekambri. Toi-lolise
ja kõige muuga „aitasid'';
I endid samuti ise, s.o. leidsid
pererahva või, liha ning seebi
/arad. kalatündri, ja rasvapüti,
rehealt hobuse; täitsid salvest
teradega ja sõitsid veskile,
ludevirnvaheaial kahanes silm-c.
valt. - ^
[i-Kaic katse tuba ning pliiti
^elt endigi hüveks kasutada
s. Külma poolt õueköögist
aetud lasid nad tulla pottse-
|<es tahakambri praeahjuga va-itud
ipliidi meisterdas.
(Järgneb) . > ''yr;
5?
?5 ii .*• •
ID
9i
kiBidas kodiB^õda tshellol ku-jutedaj
et see oli jest temale probleemiks näi
See on Elma Milleri debüüt lavamuusika
loomisel Ja instrumen-^
diks on valitud tshello. Näidendi'
tegevus algab aastal 1920, tormilisemal
ajal Hiina ajaloos ja ühes
punktis kogu lavapilt langeb kokku.
Selleks olnuks vaja kogu orkestrit
kasutada, mitteUaid tshellot.
Kuid seda ei oldud arvestatud,
ühemehenäidendis oli Miilerile antud
ainult üks instrument ja see oli
tshello, ehkki ta alul oli ise mõelnud
vioolale.
Autor MunroeScott oli see, kes
seletas Miilerile need põhjused
miks ta just valis tshello. Ta osutas,
et dr. Robert McGlure oli väga
tugev karakter,, keda mängib väga
karimaatiline näitleja Wayne
Best. Tshello häälel on reaalne
väärikus ja tugevus, mistõttu see
OÜ tema arvate^ ideaalne.
Enne kui anda sõnade juurde
muusikat peab tundma sõnu ja
Miller luges peale näidendi ka
Scott'i raamatu MeClurest. Ta ar-vcib,/
et tegi õigesti, kuna peale esimest
harjutamist hakkasid sõnad
temas muutuma.
See oli olnud talle paeluv. Nad
olid istunud laua Itaga, vaadeldes
Bestl oma osa mängimas. Äkki
muusikajuht Peter Mandia ütles:
„Ei, ei! Mis sa mõtled kui sa seda
ütlesid? Pole hea ainult sõnade
ütlemine, need peavad sisaldama
ka mõtte."
Kui lõplik tekst oli kätte saadud,
algas mi^usika loomine ja kuhu see
tuli sobitada. ,,Kas sa kuuled mingisugust
muusikat nende ridade taga,
Elma?" esitati talle küsimus.
Saavutati täielik kokkulepe ja
varsti oli Miller komponeerimas
teemasid. MeGlure abikaasale
Amy'le mängiti tugevamim kui ta
polnud seal ja temast mõeldi kui
ta oli seal Nii karakteriseeriti
Mackenzie. Kingi isiksus, mürtsuv
nelineljandik marss aga iseloo-mutab
momenti kui McClure läks
kohtama kindral Lid.
Miller ütleb, et ta ei teinud
kompromissi oma muusika juures,
vaid muusikal pidi olema oma kuju
ja terviklikkus. Muusika on
üks asi, aga kodusõda on teine.
Heliefekte, mida Miller vajas pidi
õige tsheUist saavutama oma instrumendil.
Selleks mängijaks leiti
Chris Sharpe Kitchener-Waterloo
sümfooniaorkestrist. ,
Pommitamise efekt saavutatakse
laskuva glissändoga ja tõeliselt tugeva
Bartoki pizzicatoga, mida
võidakse saavutada helisalvestuse
stuudios.
üks efekt, mida Sharpe saavutas,
oli keerates poogna kummuli
ja tshello andis praguneva puu
hääle^ mis imestas Millerit ennastki.
Mässuliste massilaulu saavutas
Sharpe kimeda intervalliga, mis
andis ulguva hundi tooni tshellol.
Igaüks, kes seda kuuleb vajab jooki,
kuna see on hirmutavalt ähvardav,
arvab Miller.
Nad harjutasid Willred Laurier
ülikooli kampuses, vaadeldes tshellot
imestusega, et mida nad ei
olnud sellega veel teinud, kuhu löönud,
murdnud või keeli kitkunud.
Miller võttis iga stseeni aega.
j,Best on fantastiline," ütles Miller.
„Ta vaevalt erineb ühes stseenis
rohkem kui mõne sekundiga.
Komöödia stseenidel on kõige raskem
aega võtta. Siis peab helitehnik
olema väga hoolas muusika
täpsel lõikamisel.
yariȀnn Miller
|yhtimci segcikdof
s.Leeb" tegevust
25. veebruaril pidas segakoor
,Leelo' oma korralise aastapea-koosoleku.
Koosolekut juhatas
Eerik Purje, protokollis Marl-Ann
Miller. Aruannetest selgus, et aasta
eest uuesti ellu kutsutud koor
on kindlal jalal nii kunstiliselt kui
majanduslikult ja läheb julgelt
vastu uutele katsumustele. Mai algul
on ette näha kergemasisulist
esinemist ühe koguduse kutsel, mis
võiks anda publikule väikese eel-maigu
sama.kuu lõpul toimuvast
aastäköntserdist.
Valimiste juurde asudes selgus,
et eelmise õrganiseerimismuredept
koormatud • tegevusaasta edukalt
lõpule viinud esinaine Tiia Rem-melkoor
keeldus edas^i kandideerimast.
Tema asemele valiti rõhuva
häälteenamusega Mari-Ann Miller.
Edasi valiti neli juhatusliiget, kes
omavahel jagasid ametiülesanded
järgnevalt: abiesimees Erik Ver-der
(endine), sekretär Andres
Tamm (uus), laekur Urmas Migur
(endine) ja koorivanem Linda To-ming
(uus). Revisjonikomisjoni
valiti Karin Kaup-Holmes Ja Hel-
^ ^ mi Viksten. .
Kosolekut lõpetades avaldas koorijuht
Erik Purje ^ tänu eelmisele
W^^m juhatusele ja kõigile lauljaile, kel
,Leelo* tegievuse taaselustamiseks
on jätkunud aega. Jõudu ning jul-pi:
gUSt, :
08'
Liiuletaskogu
- + saalekuln
on
helisalvestatud ja valmis on Miller
ise väga erutatud ja haaratud sellest
kogemusest. ,,Selles oli elektriline,
sõnatu kommunikatsioon igaühe
vahel, kes olid selles tegevad,
mis on just fantastiline", ütles tä.
Ja lõpuks ta lei^b, et nüüd ta ei
saakski seda näidendit näha ilma
muusikata.
)äeval, 16. märtsil toimus
Vana-Ändrese kirikus Eristuse
kannatamisaja kirikukontsert, mille
raames koguduse segakoor Asta
Ballstadfi juhtimisel esitas C.
SaintSaens'i „Reekyiemi". Kiriku-teenistuslikus
osas oli tegev õpetaja
Elmar Pahn, orelil Lembit
E$T0'84 ALBUM on
IV Ülemaailmsete Eesti
Päevade ametlik väljaanns.
Album sisaldab 168
leheküigle fotosid, eesti ja
ingliskeelset teksti ning on
samaaegselt ülevaatlik
kvaliteet-teos koos tegelaste
nimistuga.
TELLIGE ESW84 ALBUM!
Müügihind $37.-i- koos saatekuludega!
Tshekk kirjutada'„Esto'84 Album" nimele ja saata
aadressil: ESTO'84 ALBUM, 958 Broadview Ave.,
Toronto, Ontario, M4K 2R6
Tampere linnateater Soonies
toob augustikuus lavale Mati Undi
fantaasiakohtumist Aino Kalda ja
Lydia Koidul$ vahel kujutava näidendi
,,Tere õhtust, kallid kadunukesed".
"
Selle kujutelda va kohtumise autor
Mati Unt käis proovide algusel
Tamperes, et isiklikult instrueerida
näitlejaid. Näidendit esitati Pärnus
pealkirjaga „Vaimiide tund Jannv
seni tänaval" Koidula nimelises
'"•••''::'--';':':EPL-
:H]3I>(|<BiIMMZISK)4II>(><II3>l)<B]>4>«SS4)4D>0
ILMUS:
ESTO'84
ALBUlVf
MÜÜGIL:
Eesti Abistamiskomitee kauplus
Vaba Eestlase talitus
Meie Elu talitus
Saadavisl VABA EESTLASE
Põhjaliku muusikalis® hariduse»
ga energiline koorijulitkläveri-kunstnik
Asta Ballstadt pole kiiduväärselt
piirdiinud ainult tavakohase
kirikukoori tegevusega, vaid ön
eneseil sihiks seadnud rikastada koguduse
elu vaimuliku muusika
suurvormide esitamisega. See toob
koguduse tegevusse elevust ja annab
kirikulistele võimaluse oma
pühakojas tutvünedä vaimuliku
muusika tohutusuures varasalves
leiduvate tippteostega.
Möödunud kontsert näitas, et
koorijuhi noolt seatud siht on õige,
pakkudes pälvelistele nauditava
muusikalise pärastlõuna-tunni, kus
juba §aint-Saens'i loomingu meloodiline
ilu, rütmilised ja dünaamilised
variandid tagasid suurel määral
esitatava haaravuse ja kordamineku.
^
Solistideks olid Tamara Nörheim
sopran, Irene Loosberg — alt,
Georg Soan§-^ tenor ja Charles
Farnell — bass/bariton kavalehel,
ent tegelikkuses üsnagi tenorlik
bariton. Meeldejäävaiks kärpeiks
kujunesid solistidegrup! omavaheli-me'
musitseerimine Ja diaU^pij koori-
C« Sdinf-Saeiis"!
ga-oreliga, eriti osades „BenedSc"
tus" ja „Agnus Pei''. Märkima
peab ka ilusat or^li nanust Lembit
Avessonilt.
õpetaja Pähn oma sõnavõtus
märkis muusika ja laulu tähtsal
osa kristlikus kirikus, esimestest
kogudustest kuni tänapäevani
Jääb üle vaid soovida yana-And-rese
koguduse segakoorile ja tema
juhile tahet nin^ kannatust vaimuliku
muusika varasalvedesse tungimisel
ja seal leiduva esitamisel
Taoline töö nõuab suurt panust ja
tahet nii juhilt kui ka koorilt. Selles
valguses oli kuulajaskonna vähesus
pettumuseks. Oleks tahtnud
näha enam kirikulisi tunnustamas
oma koori tööd ja saavutusi ning
lähendamaks ennast vaimulikiii
muusika tipploomingule.
0-K.
QtinniiiiiiiHiiniM^
MAARJAMAA KIRJASTUSEL
lESTIKEiLE
ifüMOLOOGiUNE
TIATMIK
AbRaun
Eöites $18.— -f saatekoliB
Broshüüris hiifd $iO«—
+ saatekula 500
Saadaval Vaba Eestlase taUtoses
J!HgilIiliIIIIIIH8!llll!i!IHIIilllillSlliil!inini!ll(M^^^^^^^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 26, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860326 |
Description
| Title | 1986-03-26-07 |
| OCR text |
. 24 VABA EESTLANE kolmapäeval, 26. märtsil 1986 — Wednesday, March 26,1986 Lk. 7
i U H U IW
lanisatsioonide
ileturniir
ühapäevalv 9. märtsil toimus
u College Master restoranis
. (Eesti Korporatsioonide Lü-maleturniir.
Osa võtsid kuus
tite akadeemilist organisatsioo-korp!
Reyelia, Korp! Frater-t
Estica, Kbrp! ^ Eesti
piiaste; Selts,: Korp! Rotalia ja
!; Ugala; Kohtuh^^^^^ oli To-
1)^ Eesti MaleHliibi organiseerija
bit -Joseiin.^^^^^T^^
uline mängitud shveitsi süstee-
Igale märigijaleoli antud pool
1 mõtlemisaega. Kokku oli tui-kümme
maletajat. Turniir al-kell
1.30 p.l ja kui kõik 15
1, 5 viiki ja 15 kaotust olid re-
;eritud, siis oli kell peaaegu 6
IL
^imesele kohale tuli Jaak Trei-
3,5 punktiga, teisele kohale
Kaldveer 3 punktiga; selleks
peaks nimetama, et Arvi
Iveer on 78-aastane. Tema hea
lius on inspireeriv teistele matile
ja malehuvilistele, sest see
[lab, et male on, mäpg, mida
mängida lapsepõlvest kuni
lani.
)lmandai kuni viiendat kohta
Ld 2,5 punktiga Jüri Elken,
Järve ja. Jaak Riga.
ingutase oli võrdlemisi kõrge
bühel paistis olevat hea män-
J ü . Korraldajad loodavad, et
pi, aastal kujuneks akadeemi-organisatsioonide
vaheline
lus laiaulatuslikumaks.
nooremad) on välja pandud
hinjiad. Maleklubi ootab suu-
|ulist osavõttu. Tulge maleta»
aeg
liiiitiiitinHiiiiiiiinisiiiiiiinniiiiiiiüDiiiiiiiiBiiiis
end ka pingutas vedas Laasi
ussikeel selle ikka padriku,
lane tundis sõnade pahempidi
|amise kunsti, oli seda aaslaid
iriniid ja väitis, et paragrahv
Isellepärast kõver ollagi, et se-
ItTgem oleks väänata,
kõigepcali lao Muigu vana
mo peo peale, siis aame asju
j." ütles ta Scile.
|sa jagas oma kulla viiele tütre-
.aiele andis talu," seletas Sei
Iseli. •
| l a tühja mokalaata ei pea^"*
|s laas asialikult, rüüpas pude-lonksu
ja- pani selle siis naise
plimehGd väljusid segaste tun-
[a. ü h t e mõistsid nad aga sel-
|: laas ei tulnud omastega lepi-
|oisima. Ta ei tulnud nagu tuli
adunud poeg piiblis, vaid oli
le trikimees, ainult kogene-
I, lihvitum, libekeelsem.
:tarnata ning kutsumata külali-võtsid
kelleltki luba küsimata
valdusse talu rehetoa, milles
Id pliit ja leivaahi, ja rehetoale
n.n. peremehekambri. Toi-lolise
ja kõige muuga „aitasid'';
I endid samuti ise, s.o. leidsid
pererahva või, liha ning seebi
/arad. kalatündri, ja rasvapüti,
rehealt hobuse; täitsid salvest
teradega ja sõitsid veskile,
ludevirnvaheaial kahanes silm-c.
valt. - ^
[i-Kaic katse tuba ning pliiti
^elt endigi hüveks kasutada
s. Külma poolt õueköögist
aetud lasid nad tulla pottse-
| |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-26-07
