1986-03-26-06 |
Previous | 6 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
d t I,
l 1
VABA EESTLANE kolmapäeval, 26. märtsil 1986 — Wednesday, March 26, 1986- Nr, 24 Nr. 24
; Laupäeval, 8.:: märtsil toimiLBS Toronto
eesti akadeemiliste organisat-sioohide
vahel £KL üldkorraldusel,
kuid Korp! Fraternitas Estipa tegelikul
läbiviimisel squashiturni^^^
miliest 40 mängijat osa võtsid,
inende hulgas eriti märgatavalt poo-iremaid
eesti arste, .
Meestest tuli esikohale ja võitas
vastava kilbi Korp! Vironia, jätttes
Heisele kohale l^orp! Sakala. Järgnesid
Korp! Estica, Korp! Rotalia
ja EÜS. Võitjas meeskonnas mängisid
Toc>hias Trei, ^^^^^^^J^^ Reitav,
IPeeter Toome ja Allan Liik.
Naisorganisatsioonidest - tuli esi-fliieseks
Korp! Annlcitia, kus naiskonda
kuulusid Maie Ilves, Aoki
Saaremets, Piret Kreem ja Linda
Järve. Teiseks jäi Korp! Filiae Pat-iriae
^aiskond koosseisus Lea Vares,
Maret Liik, Anne: KungSa ja E!da
Käärmann.
. .Individuaalselt tunnnstatD pari-onaks
ja said eriauhinna A-grupis
Toomas Vanaselja, B-grupis Tõnu
Toome ja naismängijaist Maie Ilves,
kuid kolgite ;mäBBgljaDle: raputati
medalid kaela;
Otepääl toimusid Eesti noorte
mürdmaasuusatamise meistriyõistlu-sed,
kus kõlmekordseks suusameist-riks
A klassis sai tallinlane Ingrid
Tikk. Ta suusatas 5 km ajaga
16.52, 10 km ajaga 32112 ja oli
üheks naiskonnanikmeks 3 X 5 km
teatesuusatamises, kes saavutasid
ajaks ;53;23. Teised^ n
med E. Teenus ja K. Oviir,
Poistest OÜ sama
J^oksubotus
Ti\m Scslmr^
Norwalkl, Connecticuti ajalehte-des
on korduvalt kirjutatud Tiina
Salmrest, kui koolinoorte hulgas
olevast parimast pikamaajooksjast.
Tiina on pidevalt olnud treeningus,
mõnel päeval sooritab kuni 10 km
pikkusega jookse.
Õppides keskkooli viimases klassis,
kavatseb ta jätkata õpinguid,
kuna tal oh võimalusi saada stipendiume
spordiala õpinguiks. Kuid
tal on ka hea anne kunsti alal, rnis
on ta seadnud valikuvõimaluse
ette.
Eestlasele kuldne
teenetemedal Raatsis
Rootsi Spordiliit austab igal teisel
^aastal kuldse teenetemärgiga
sportlasi, treenereid ja administraatoreid,
kel on silmapaistvaid teeneid
sportlikel aladel. 1985. a.
kuldmedalite saajate hulgas oli
eestlane Vambola Leetma, kelle
erialaks on korvpall. Ta kuulus
koos abikaasaga mitu aastat Rootsi
nimekamate treenerite hulka. Nende
poeg Kalju oli oma linna meeskonna
tugisambaks eliittasemel, ol^
les parimaks korvpallikütiks. mängides
mitmel korral ka Rootsi rah-vusmeeskonnäs,
kuid töötab niJüd
Linköpingis arstina; :
V. Leetmale andis teenetemedali
üle prints BertiK
esimene , M . • Vallen-. kes suüsatas
10 km ajaga 30,06, 15 km ajaga
42.52. Teised liikmed M. Palm ja:
V. Hintsov. Mõlemad kolmekordsed
meistrid kuuluvad samasse Tallinna
treeningklubisse.
iesti maletajad
vaistlesid West Hi
Laupäeva, 8. märtsi hommikupoolikul
tõmbas Royal
Beach-is elunev Elmar
tinsoa Simcoe
dasehäviy mis kaalus 18,5
naela. Kuulu järgi on see
raskeim havi, mis käesoleva
West Hill Maleklubi külastas 2.
märtsil Toronto Eesti Maleklubi.
Eesti Majas peeti meeskondade va-helihe
maleturniir kahes voorus
kümnel laual mänguajaga 2 x 60
minutit. Pingefikas turniir kestis
üle nelja tunni L.. Joselini juhatusel.
Mängijaid jälgis hulk asjahuvilisi.
Pingutuste peale vaatamata
tuli seekord vastu võtta kaotus,
kuigi eelmistel turniiridel olid eestlased
võidukad. West Hill saavutas
11,5 punkti TE Maleklubi 8,5
vastu.
Võistlustulemused laudade järjekorras
(sulgudes on antud maletajate
reitingud):
1. J. Treifeldt (1872) O-f-0,5 —
E. Mucicgnat 14-0,5
2. H. Jürman 1 +0 ^ p. Jasio-mowski
(1840) 0-f 1
3. E. Talve 0+0 — J. Coleman
(1775) 1 -1-1
4. G. Orgusaar 0,54-1 -
Holden (1665) 0,540 '
5. A. Kõresaar (1553) 04-0,5 —
M.Smith (1607) 1+0,5
6. A. Kuus (1623) 040 — D.
Allen (1540) l i | - i
7. J. Järve (1470) 041 -
Puusa (1520) 14-0
8. A. Loorits 0-}-1—- G. Arm-strong
(1405) 1-f 0
9. 0. Naelapea 041 — G. Gugg
(1403) 1 -^-0
10. A.Mustel 1 4^ 1 — J. Araoz
0133) 0-i-O
J.
J.
Akadeemiliste
organjsatsioonide
maletyrniir
Pühapäeval, 9. märtsil toimus
Tartu College Master restoranis
EKL (Eesti Korporatsioonide Liidu)
maleturniir. Osai võtsid kuus
meeste akadeernilist organisatsiooni;
Korp! Revelia^ Korp! Fraternitas
Estica, Korp! Vironia, Eesti
Üliõpilaste Selts, Korp! Rotalia ja
Korp! Ugala. Kohtunikuks oli Toronto
Eesti Maleklubi organiseerija
Lembit Joselin. Turniir oli nelja-vooruline
mängitud shveitsi süsteemis.
Igale mängijale oli antud pool
tundi riiõtlemisaega. Kokku oli tulnud
kümme" maletajat. Turniir algas
kell 1.30 p.l. ja kui kõik 15
võitu, 5" viiki ja 15 kaotust olid registreeritud,
siis oli kell peaaegu 6
õhtul. • ;
Esimesele kohale tuli Jaak Treifeldt
3,5 punktiga, teisele kohale
Arvi Kaldveer 3 punktiga; sellejuures
peaks nimetama, et Arvi
Kaldveer on 78-aastane. Tema hea
tulemus on inspireeriv teistele ma-letajaile
ja malehüvilisiele, sest see
tõendab, et male on mäng, mida
saab mängida lapsepõlvest kuni
surmani.
Kolmandat kuni viiendat kohta
jagasid 2,5 punktiga J üri Elken.
Jaak Järve ja Jaak Riga.
Mängutase oli võrdlemisi kõrge
ja igaühel paistis oleyat hea mängutuju.
Korraldajad loodavad, et
tuleval, aastal kujuneks akadeemiliste
organisatsioonide vaheline
võistlus laiaulatuslikumaks.
aest vaija tommatua.^ nooremad) on välja pandud
Elniar Martinson oma saa-^ti Majas, kus peetakse mitmes eriauhinnad. Maleklubi ootab suu-klassis
MAAKONDADE PÄEVA rearvuh^
^ e-..- .MALETEURNIIRIP. Võitjaid aü- ma!
J . oaagl hinnatakse. Noorte klassis (14 aas- aeg
Müts peos kõndis Sei põldude
vahelt läbi küla poole. Jõudnud talu
õuele tagasi kerkis kambri nukalt
parajasti silmapiirile päikese
saräv posk nagu
'; ;;Kiki ,MuigO;;;Loasi lauasah
lüd pstament tarvilikkude allkirjade
puudumisel maksvusetuks tun-oistati
meenus Selle esinmest korda
talu perepoeg sellena, kes ta toeliselt
oli. Seni oli Laas Õemehele olnud
vaid nimi, nimi umbes nagu
tont ja koll, kellest nalja ning hir-museguga
räägiti. Nüüdki ei häirinud
isakodu hüljanud troonipäri-
•.tõusnüd.
;i palju. Vastavalt
kuulus lahkunud isa ma.ha jäänud
varandus ta seitsmele lapsele võrdselt,
õed, kõik viis, ütlesid endid
pärimisõigusest Kaie kasuks lahti.
Nii ei - olnud uutel perevanematel
arvestada kellegi iiiuu kui Laasiga
ja nad arvasid Qndid seitsmendiku
osa väljamaksmisega tulevat toime.
Tuli vaid oodata millal kadunu end
•ilmutab.'-y-' •
Poolsuvi sujus rahulikus tööru-tus.
Laupäeviti küttis Sei sauna varakult
kuumaks ja, mõnulenüd seal
tund paar, veetis õhtu nädala tööst
puhates õllekapa juures. Vähest tul
i Posti Jüri juttu vestma, vahetevahel
ilmusid ka teised kaugenial
elavad kälimehed või mõni üleaed-
'seist;. E i -PolnudVkellegagi viha;: öga
vimma, ei pistetud Müigult ühelegi
leivapalujale pihku kivi ega loobitud
,,kogemata" Õunaaeda sattunud
poisikesi kaigastega nagu seda kadunud
Loasi ajal mõnigikord oli
juhtunud.
„Kas soad ise puu otsast alla või
too mä kartsa?" heitis Sei lõksu
langenud„röövliga" naljagi.
Ühel hommikul rookis Sei kaevu
all lojuste joogiküna. Kai tuH lehmi
kesapõllule saatmast. Värav oli
alles valla, seda kinni panema hakates
tõmbas naise .tähelpanu endale
kiires sõiduhoos liginev ho-hune,'
„Kes^se üll kitsal tänaval sedaviisi
kihutab? mõtles Kai ja jäi ootavalt
vaatama. Ta imestusel polnud
otsa ega äärt kui võõras must
ruun Müigu tänavasse pöördus,
avatud värävamulgust läbi kihutas
ja sellise hooga rehealuse ette tasi,
et selle väravad aisa otsadci puudutusest
raksatasid. Vankrist hüppasid
maha kolm mehepikkust noort-meest,
nende järele üks keskealine
mees ja lõpuks, mehe käte poolt
hellalt ayitatult, suurräUkusse mähitud
naine. Inimesteli lisanesid
mõned kompsud, siis juhtis küüdimees
hobusepea tagasi väravasse
ning traavis tuldud teed tagasi.
Õuele jäänud seltskond ei omistanud
pererahvale mingit tähelepanu.
Noormehed korjasid murult
pambud ja juhituna vanemast mehest
kadusid kõik viis esikambri
ukse taha.
Sei ja Kai vaatsid teineteisele
tüki aega sõnutult otsa.
,,Mis sees nüidolli?" ühmas viimaks
mees.
„ L a a s . j a ta pere nentis
naine vaiksel häälel.
jEi; • üteln teregi!" vangutas', Sei
pead. „Ja otse tuppa tormasid nagu
oleks see nende ..
,,No seda ei ole," tõusis Kaie
kuraas. „Talu 00 meite, Laasil põle
muud kui seitsmendik. Selle maksame
välja. Ega nad muud tahagi."
Naine kohendas rätikut, silus põlle
ja arvas siis: „Peame neile ikka vist
midagi lavale panema : . . põle ju
v õ e r a s . . . oma vend .
„ V i s t jah nõustus mees.
Nad läksid tuppa kaugelt tulijaile
tere ütlema ja asjaolusid selgeks
seletama. Läksid sõbraliku meele
ning lahke keelega, kuid kutsumata
külalistel polnud ;,kõnetunni-aeg'*,
neil kõigil oli muuga kibekiire.
Laas õiendas pljidisuu ees
tulega, Siia siilus liha pannile, poisid
harutasid kompsude kallal.
Parin kuulus perele, liha samuti ~
nehde kahe tõiga mõistmiseks ei
kulunud Seil-Kaiel kuigi palju aega.
Nad kobisid välja ja läksid
Postile lootuses lüri abiga kadunud
ja jälleleitud pei-eppja jutule saada
ja saidki. •
Laas istus isa kohal laua taga
viinapudel ees ning iiaine kõrval,
kolm poissi seisid seina ääres reas
nagu on kaunad. Piielnud tulijaid
vähe aega altkulmu pööras naisevend
end Posti peremehe poole ja
„ S a Jüri, sa oled kirgu vaeste rahadega
oma lapsed kobiitan ja talu
järjele aidan, kas sul ikka veel põ^
le küll?" . ; . Seile lausus ta: „Mui-gu
Kaie lahkelt lahtise^ aida uksest
aukusid omal aal küla koeradki.
Kas Kohtla külas sinusuguseid
kohtlasi veel peaks olema?"
Siia muigas, seina ääres seisvad
pojad naersid iukudes. Jutt ei
pääsnudrööpaisse kuhu Jüri seda
püüdis. Kuidas Posti peremees
end ka pingutas vedas Laasi
libe ussikeel selle ikka padriku.
Viimane tundis sõnade pahempidi
pööramise kunsti, oli seda aastaid
tudeerinud ja väitis, et paragrahv
just sellepärast kõver ollagi, et seda
kergem oleks väänata.
„Kõigepealt lao Muigu vana
kuld mo peo peale, siis aame asju
edasi," ütles ta Seile,
,,Isa jagas oma kulla viiele tütrele.
Raiele andis talu," seletas Sei
õiglaselt.
„Ma tühja mokalaata ei pea,"
teatas Laas asjalikult, rüüpas pudelist
lonksu ja pani sejle siis naise
ette./--.
Kälimehed väljusid segaste tunnetega.
Ühte mõistsid nad aga selgesti:,
Laas ei tulnud omastega lepitust
otsima. Ta ei tulnud nagu tuli
ärakadunud poeg piiblis, vaid oli
endine trikimees, ainult kogene-num,
lihvitum, libekeelsem.
Ootamata ning kutsufnata külalised
võtsid kelleltki luba küsimata
ömä valdusse talu rehetoa, milles
asusid pliit ja leivaahi, ja rehetoa-taguse
n.n. perömehekambri. Toi-dupoolise
ja kõige muuga „aitasid''
nad endid samuti ise, s.o. leidsid
üles pererahva või, liha ning seebi
tagavarad, kalatündri, ja rasvapüti,
tõid rehealt hobuse, täitsid salvest
kotid teradega ja sõitsid veskile.
Halgudevirn vaheaial kahanes silmnähtavalt.
Sei-Kaie katse tuba ning pliiti
endiselt endigi hiiveks kasutada
nurjus. Külma poolt õueköÖgist
välja aetud lasid nad tulla pbttse-pa,
kes tahakambri praeahjuga varustatud
pliidi meisterdas.
Hamiltoni ajakirjanik v
Hamiltoni ajalehes j,The
dab Högh Fkser Elma Miller
ühemehenäidendile „McGlu
kuidas kodusõda tshellol kuj
et see oli just temale problee
toomisele asumisel, kui Tliea
muusika.
See on Elma; Milleri debüüt lavamuusika
loomisel ja instrumendiks
on valitud tshellö. Näidendi
tegevus algab aastall920, tormilisemal
ajal Hiina ajaloos ja ühfs
punktis kogu lavapilt langeb kokku.
Selleks olnuks vaja kogu orkestrit
kasutada, mitte vaid tshellol.
Kuid sieda ei oldud arvestatud,
ühemehenäidendis. oli Millerile antud
ainult üks instrument ja see oli
tshello, ehkki ta alul oli ise mõelnud
vioolale.
Autor Munroe Scott oli see, kes
seletas Millerüe need põhjused
miks ta just valis tshello; Ta osutas,
et dr. Robert McClure oli väga
tugev karakter, keda mängib väga
kärimaatiline näitleja Wayne
Best. Tshello häälel on reaalne
väärikus ja tugevus, mistõttu see
oli tema arvates ideaalne.
Enne kui'anda sõnade juurde ,
muusikat peab tundma sõnu ja
Miller luges peale näidendi ka
ScotVi raamatu McClurest Ta arvab,
et tegi õigesti, kuna peale esimest
harjutamist hakkasid sõnad
temas muutuma.
. See oli olnud talle paeluv. Nad
,olid istunud laua ta^a, vaadeldes
Besti oma osa mängimas. Äkki
muusikajuht Peter Mandia ütles:
„Ei, ei! Mis sa mõtled kui sa seda
ütlesid? Pole hea ainult sõnade
ütlemine, need peavad sisaldama
ka mõtte."
• -J • •'
Kui lõplik tekst oli kätte saadud,
algas muusika loomine ja kuhu see
tuli sobitada. Kas sa kuuled mingisugust
muusikat nende ridade taga,
Elma?" esitati talle küsimus.
Saavutati täielik kokkulepe ja
varsti oli Miller komponeerimas
teemasid. McClure abikaasale
ESTO'84
Meenutage ESTp't!
Jagage ESTO elamusi ka
nendega^ kes meie
suurüritusest osa võtta
dsaanud!
E$T0'84 ALBUM on
IV Ülemaailmsete Eesti
Päevade ametlik väljaanne.
Album sisaldab 168
lehekülge fotosid, eesti ja
ingliskeelset teksti hing on
samaaegselt ülevaatlik
kvaiiteet-teos koos tegelaste
nimistuga.
TELLIGE ESTO»84 ALBUM!
Müügihind $37.—koos saatekuludega!
Tshekk kirjutada .,Esto'84 Album" nimel
aadressil: ESTO'84 ALBUM, 958 Broadv
Toronto, Ontario, M4K 2R6
m
ESTO'84
ALBUM
MÜÜGIL:
Eesti Abistamis
Vaba Eestlase t
Meie Elu talitus
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 26, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860326 |
Description
| Title | 1986-03-26-06 |
| OCR text | d t I, l 1 VABA EESTLANE kolmapäeval, 26. märtsil 1986 — Wednesday, March 26, 1986- Nr, 24 Nr. 24 ; Laupäeval, 8.:: märtsil toimiLBS Toronto eesti akadeemiliste organisat-sioohide vahel £KL üldkorraldusel, kuid Korp! Fraternitas Estipa tegelikul läbiviimisel squashiturni^^^ miliest 40 mängijat osa võtsid, inende hulgas eriti märgatavalt poo-iremaid eesti arste, . Meestest tuli esikohale ja võitas vastava kilbi Korp! Vironia, jätttes Heisele kohale l^orp! Sakala. Järgnesid Korp! Estica, Korp! Rotalia ja EÜS. Võitjas meeskonnas mängisid Toc>hias Trei, ^^^^^^^J^^ Reitav, IPeeter Toome ja Allan Liik. Naisorganisatsioonidest - tuli esi-fliieseks Korp! Annlcitia, kus naiskonda kuulusid Maie Ilves, Aoki Saaremets, Piret Kreem ja Linda Järve. Teiseks jäi Korp! Filiae Pat-iriae ^aiskond koosseisus Lea Vares, Maret Liik, Anne: KungSa ja E!da Käärmann. . .Individuaalselt tunnnstatD pari-onaks ja said eriauhinna A-grupis Toomas Vanaselja, B-grupis Tõnu Toome ja naismängijaist Maie Ilves, kuid kolgite ;mäBBgljaDle: raputati medalid kaela; Otepääl toimusid Eesti noorte mürdmaasuusatamise meistriyõistlu-sed, kus kõlmekordseks suusameist-riks A klassis sai tallinlane Ingrid Tikk. Ta suusatas 5 km ajaga 16.52, 10 km ajaga 32112 ja oli üheks naiskonnanikmeks 3 X 5 km teatesuusatamises, kes saavutasid ajaks ;53;23. Teised^ n med E. Teenus ja K. Oviir, Poistest OÜ sama J^oksubotus Ti\m Scslmr^ Norwalkl, Connecticuti ajalehte-des on korduvalt kirjutatud Tiina Salmrest, kui koolinoorte hulgas olevast parimast pikamaajooksjast. Tiina on pidevalt olnud treeningus, mõnel päeval sooritab kuni 10 km pikkusega jookse. Õppides keskkooli viimases klassis, kavatseb ta jätkata õpinguid, kuna tal oh võimalusi saada stipendiume spordiala õpinguiks. Kuid tal on ka hea anne kunsti alal, rnis on ta seadnud valikuvõimaluse ette. Eestlasele kuldne teenetemedal Raatsis Rootsi Spordiliit austab igal teisel ^aastal kuldse teenetemärgiga sportlasi, treenereid ja administraatoreid, kel on silmapaistvaid teeneid sportlikel aladel. 1985. a. kuldmedalite saajate hulgas oli eestlane Vambola Leetma, kelle erialaks on korvpall. Ta kuulus koos abikaasaga mitu aastat Rootsi nimekamate treenerite hulka. Nende poeg Kalju oli oma linna meeskonna tugisambaks eliittasemel, ol^ les parimaks korvpallikütiks. mängides mitmel korral ka Rootsi rah-vusmeeskonnäs, kuid töötab niJüd Linköpingis arstina; : V. Leetmale andis teenetemedali üle prints BertiK esimene , M . • Vallen-. kes suüsatas 10 km ajaga 30,06, 15 km ajaga 42.52. Teised liikmed M. Palm ja: V. Hintsov. Mõlemad kolmekordsed meistrid kuuluvad samasse Tallinna treeningklubisse. iesti maletajad vaistlesid West Hi Laupäeva, 8. märtsi hommikupoolikul tõmbas Royal Beach-is elunev Elmar tinsoa Simcoe dasehäviy mis kaalus 18,5 naela. Kuulu järgi on see raskeim havi, mis käesoleva West Hill Maleklubi külastas 2. märtsil Toronto Eesti Maleklubi. Eesti Majas peeti meeskondade va-helihe maleturniir kahes voorus kümnel laual mänguajaga 2 x 60 minutit. Pingefikas turniir kestis üle nelja tunni L.. Joselini juhatusel. Mängijaid jälgis hulk asjahuvilisi. Pingutuste peale vaatamata tuli seekord vastu võtta kaotus, kuigi eelmistel turniiridel olid eestlased võidukad. West Hill saavutas 11,5 punkti TE Maleklubi 8,5 vastu. Võistlustulemused laudade järjekorras (sulgudes on antud maletajate reitingud): 1. J. Treifeldt (1872) O-f-0,5 — E. Mucicgnat 14-0,5 2. H. Jürman 1 +0 ^ p. Jasio-mowski (1840) 0-f 1 3. E. Talve 0+0 — J. Coleman (1775) 1 -1-1 4. G. Orgusaar 0,54-1 - Holden (1665) 0,540 ' 5. A. Kõresaar (1553) 04-0,5 — M.Smith (1607) 1+0,5 6. A. Kuus (1623) 040 — D. Allen (1540) l i | - i 7. J. Järve (1470) 041 - Puusa (1520) 14-0 8. A. Loorits 0-}-1—- G. Arm-strong (1405) 1-f 0 9. 0. Naelapea 041 — G. Gugg (1403) 1 -^-0 10. A.Mustel 1 4^ 1 — J. Araoz 0133) 0-i-O J. J. Akadeemiliste organjsatsioonide maletyrniir Pühapäeval, 9. märtsil toimus Tartu College Master restoranis EKL (Eesti Korporatsioonide Liidu) maleturniir. Osai võtsid kuus meeste akadeernilist organisatsiooni; Korp! Revelia^ Korp! Fraternitas Estica, Korp! Vironia, Eesti Üliõpilaste Selts, Korp! Rotalia ja Korp! Ugala. Kohtunikuks oli Toronto Eesti Maleklubi organiseerija Lembit Joselin. Turniir oli nelja-vooruline mängitud shveitsi süsteemis. Igale mängijale oli antud pool tundi riiõtlemisaega. Kokku oli tulnud kümme" maletajat. Turniir algas kell 1.30 p.l. ja kui kõik 15 võitu, 5" viiki ja 15 kaotust olid registreeritud, siis oli kell peaaegu 6 õhtul. • ; Esimesele kohale tuli Jaak Treifeldt 3,5 punktiga, teisele kohale Arvi Kaldveer 3 punktiga; sellejuures peaks nimetama, et Arvi Kaldveer on 78-aastane. Tema hea tulemus on inspireeriv teistele ma-letajaile ja malehüvilisiele, sest see tõendab, et male on mäng, mida saab mängida lapsepõlvest kuni surmani. Kolmandat kuni viiendat kohta jagasid 2,5 punktiga J üri Elken. Jaak Järve ja Jaak Riga. Mängutase oli võrdlemisi kõrge ja igaühel paistis oleyat hea mängutuju. Korraldajad loodavad, et tuleval, aastal kujuneks akadeemiliste organisatsioonide vaheline võistlus laiaulatuslikumaks. aest vaija tommatua.^ nooremad) on välja pandud Elniar Martinson oma saa-^ti Majas, kus peetakse mitmes eriauhinnad. Maleklubi ootab suu-klassis MAAKONDADE PÄEVA rearvuh^ ^ e-..- .MALETEURNIIRIP. Võitjaid aü- ma! J . oaagl hinnatakse. Noorte klassis (14 aas- aeg Müts peos kõndis Sei põldude vahelt läbi küla poole. Jõudnud talu õuele tagasi kerkis kambri nukalt parajasti silmapiirile päikese saräv posk nagu '; ;;Kiki ,MuigO;;;Loasi lauasah lüd pstament tarvilikkude allkirjade puudumisel maksvusetuks tun-oistati meenus Selle esinmest korda talu perepoeg sellena, kes ta toeliselt oli. Seni oli Laas Õemehele olnud vaid nimi, nimi umbes nagu tont ja koll, kellest nalja ning hir-museguga räägiti. Nüüdki ei häirinud isakodu hüljanud troonipäri- •.tõusnüd. ;i palju. Vastavalt kuulus lahkunud isa ma.ha jäänud varandus ta seitsmele lapsele võrdselt, õed, kõik viis, ütlesid endid pärimisõigusest Kaie kasuks lahti. Nii ei - olnud uutel perevanematel arvestada kellegi iiiuu kui Laasiga ja nad arvasid Qndid seitsmendiku osa väljamaksmisega tulevat toime. Tuli vaid oodata millal kadunu end •ilmutab.'-y-' • Poolsuvi sujus rahulikus tööru-tus. Laupäeviti küttis Sei sauna varakult kuumaks ja, mõnulenüd seal tund paar, veetis õhtu nädala tööst puhates õllekapa juures. Vähest tul i Posti Jüri juttu vestma, vahetevahel ilmusid ka teised kaugenial elavad kälimehed või mõni üleaed- 'seist;. E i -PolnudVkellegagi viha;: öga vimma, ei pistetud Müigult ühelegi leivapalujale pihku kivi ega loobitud ,,kogemata" Õunaaeda sattunud poisikesi kaigastega nagu seda kadunud Loasi ajal mõnigikord oli juhtunud. „Kas soad ise puu otsast alla või too mä kartsa?" heitis Sei lõksu langenud„röövliga" naljagi. Ühel hommikul rookis Sei kaevu all lojuste joogiküna. Kai tuH lehmi kesapõllule saatmast. Värav oli alles valla, seda kinni panema hakates tõmbas naise .tähelpanu endale kiires sõiduhoos liginev ho-hune,' „Kes^se üll kitsal tänaval sedaviisi kihutab? mõtles Kai ja jäi ootavalt vaatama. Ta imestusel polnud otsa ega äärt kui võõras must ruun Müigu tänavasse pöördus, avatud värävamulgust läbi kihutas ja sellise hooga rehealuse ette tasi, et selle väravad aisa otsadci puudutusest raksatasid. Vankrist hüppasid maha kolm mehepikkust noort-meest, nende järele üks keskealine mees ja lõpuks, mehe käte poolt hellalt ayitatult, suurräUkusse mähitud naine. Inimesteli lisanesid mõned kompsud, siis juhtis küüdimees hobusepea tagasi väravasse ning traavis tuldud teed tagasi. Õuele jäänud seltskond ei omistanud pererahvale mingit tähelepanu. Noormehed korjasid murult pambud ja juhituna vanemast mehest kadusid kõik viis esikambri ukse taha. Sei ja Kai vaatsid teineteisele tüki aega sõnutult otsa. ,,Mis sees nüidolli?" ühmas viimaks mees. „ L a a s . j a ta pere nentis naine vaiksel häälel. jEi; • üteln teregi!" vangutas', Sei pead. „Ja otse tuppa tormasid nagu oleks see nende .. ,,No seda ei ole," tõusis Kaie kuraas. „Talu 00 meite, Laasil põle muud kui seitsmendik. Selle maksame välja. Ega nad muud tahagi." Naine kohendas rätikut, silus põlle ja arvas siis: „Peame neile ikka vist midagi lavale panema : . . põle ju v õ e r a s . . . oma vend . „ V i s t jah nõustus mees. Nad läksid tuppa kaugelt tulijaile tere ütlema ja asjaolusid selgeks seletama. Läksid sõbraliku meele ning lahke keelega, kuid kutsumata külalistel polnud ;,kõnetunni-aeg'*, neil kõigil oli muuga kibekiire. Laas õiendas pljidisuu ees tulega, Siia siilus liha pannile, poisid harutasid kompsude kallal. Parin kuulus perele, liha samuti ~ nehde kahe tõiga mõistmiseks ei kulunud Seil-Kaiel kuigi palju aega. Nad kobisid välja ja läksid Postile lootuses lüri abiga kadunud ja jälleleitud pei-eppja jutule saada ja saidki. • Laas istus isa kohal laua taga viinapudel ees ning iiaine kõrval, kolm poissi seisid seina ääres reas nagu on kaunad. Piielnud tulijaid vähe aega altkulmu pööras naisevend end Posti peremehe poole ja „ S a Jüri, sa oled kirgu vaeste rahadega oma lapsed kobiitan ja talu järjele aidan, kas sul ikka veel põ^ le küll?" . ; . Seile lausus ta: „Mui-gu Kaie lahkelt lahtise^ aida uksest aukusid omal aal küla koeradki. Kas Kohtla külas sinusuguseid kohtlasi veel peaks olema?" Siia muigas, seina ääres seisvad pojad naersid iukudes. Jutt ei pääsnudrööpaisse kuhu Jüri seda püüdis. Kuidas Posti peremees end ka pingutas vedas Laasi libe ussikeel selle ikka padriku. Viimane tundis sõnade pahempidi pööramise kunsti, oli seda aastaid tudeerinud ja väitis, et paragrahv just sellepärast kõver ollagi, et seda kergem oleks väänata. „Kõigepealt lao Muigu vana kuld mo peo peale, siis aame asju edasi," ütles ta Seile, ,,Isa jagas oma kulla viiele tütrele. Raiele andis talu," seletas Sei õiglaselt. „Ma tühja mokalaata ei pea," teatas Laas asjalikult, rüüpas pudelist lonksu ja pani sejle siis naise ette./--. Kälimehed väljusid segaste tunnetega. Ühte mõistsid nad aga selgesti:, Laas ei tulnud omastega lepitust otsima. Ta ei tulnud nagu tuli ärakadunud poeg piiblis, vaid oli endine trikimees, ainult kogene-num, lihvitum, libekeelsem. Ootamata ning kutsufnata külalised võtsid kelleltki luba küsimata ömä valdusse talu rehetoa, milles asusid pliit ja leivaahi, ja rehetoa-taguse n.n. perömehekambri. Toi-dupoolise ja kõige muuga „aitasid'' nad endid samuti ise, s.o. leidsid üles pererahva või, liha ning seebi tagavarad, kalatündri, ja rasvapüti, tõid rehealt hobuse, täitsid salvest kotid teradega ja sõitsid veskile. Halgudevirn vaheaial kahanes silmnähtavalt. Sei-Kaie katse tuba ning pliiti endiselt endigi hiiveks kasutada nurjus. Külma poolt õueköÖgist välja aetud lasid nad tulla pbttse-pa, kes tahakambri praeahjuga varustatud pliidi meisterdas. Hamiltoni ajakirjanik v Hamiltoni ajalehes j,The dab Högh Fkser Elma Miller ühemehenäidendile „McGlu kuidas kodusõda tshellol kuj et see oli just temale problee toomisele asumisel, kui Tliea muusika. See on Elma; Milleri debüüt lavamuusika loomisel ja instrumendiks on valitud tshellö. Näidendi tegevus algab aastall920, tormilisemal ajal Hiina ajaloos ja ühfs punktis kogu lavapilt langeb kokku. Selleks olnuks vaja kogu orkestrit kasutada, mitte vaid tshellol. Kuid sieda ei oldud arvestatud, ühemehenäidendis. oli Millerile antud ainult üks instrument ja see oli tshello, ehkki ta alul oli ise mõelnud vioolale. Autor Munroe Scott oli see, kes seletas Millerüe need põhjused miks ta just valis tshello; Ta osutas, et dr. Robert McClure oli väga tugev karakter, keda mängib väga kärimaatiline näitleja Wayne Best. Tshello häälel on reaalne väärikus ja tugevus, mistõttu see oli tema arvates ideaalne. Enne kui'anda sõnade juurde , muusikat peab tundma sõnu ja Miller luges peale näidendi ka ScotVi raamatu McClurest Ta arvab, et tegi õigesti, kuna peale esimest harjutamist hakkasid sõnad temas muutuma. . See oli olnud talle paeluv. Nad ,olid istunud laua ta^a, vaadeldes Besti oma osa mängimas. Äkki muusikajuht Peter Mandia ütles: „Ei, ei! Mis sa mõtled kui sa seda ütlesid? Pole hea ainult sõnade ütlemine, need peavad sisaldama ka mõtte." • -J • •' Kui lõplik tekst oli kätte saadud, algas muusika loomine ja kuhu see tuli sobitada. Kas sa kuuled mingisugust muusikat nende ridade taga, Elma?" esitati talle küsimus. Saavutati täielik kokkulepe ja varsti oli Miller komponeerimas teemasid. McClure abikaasale ESTO'84 Meenutage ESTp't! Jagage ESTO elamusi ka nendega^ kes meie suurüritusest osa võtta dsaanud! E$T0'84 ALBUM on IV Ülemaailmsete Eesti Päevade ametlik väljaanne. Album sisaldab 168 lehekülge fotosid, eesti ja ingliskeelset teksti hing on samaaegselt ülevaatlik kvaiiteet-teos koos tegelaste nimistuga. TELLIGE ESTO»84 ALBUM! Müügihind $37.—koos saatekuludega! Tshekk kirjutada .,Esto'84 Album" nimel aadressil: ESTO'84 ALBUM, 958 Broadv Toronto, Ontario, M4K 2R6 m ESTO'84 ALBUM MÜÜGIL: Eesti Abistamis Vaba Eestlase t Meie Elu talitus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-26-06
