Vaba eestlane , November 17, 1981

              Hr. 81 Nr. 81 VABA EESTLANE • teisipäeval,: IT. •] 1981 — Tuesday, November-11, Ml Iie.
LIS UNUSTAMATA
LAMBI
1960
81
LAMBI
DEÜTSCH
ERit
Võrumaal
entos, Kalifornias
ikaasaga Sacmmenttos
ASED Eestis
UR MEEMA Torontos '
ONTO EESll BAPllSTI
KOGUDUS
m Broadview Ave. '
Tel. 465-0639
• Pastor K. Raid
36 Bards Walkway,
iUowdale, Ont. M2J 4T9
Tel 499-6488.
ABADUSE KUULUTUSE'"
osaated igal pühapäeval keU
3 p.i. WHLD 1270 kc.,
ap., "22. nov. kell 10.15 hom-pühapäevakool.
Kell 11
CPÜHA JUMALATEE-
"S, lahkunute mälestamine,
koor.
6 õ. .äURNUTEPÜHA MUU-ÕHTU,
A. Kaups - alt, K.
tshello, Ch. Kipper — Ma-
RONTO KOLMAINU EESTE
V.-LUT.^SU KOGUDUS
619 Sherbourne St, '
rönto (Sherboume'i allmaa
jaam on kiriku kõrval),
õpetaja 0. GnadenteicSi
112 Fallingbrook Rd.,
Seärborough, Ont.
elefon 698-7977 või 766T7853
antseleis, telefon 921-9417.
NUTEPÜHA JUMALATEE-
"S armulauaga pühapäeval,'
vembril kell 4 p.l. Armulaua-utada
ja lahkunute mälesta-teatada
enne jumalateenis-eriõpetusest
osavõtu soovist
da õpetajale.
istuse tulemise teisel pühapäe-
.. dets. on jumalateenistus kell
Järgneb koguduse jõulupuu
kannete ja kohvilauaga.
õnetunnid on iga kuu teisel
sjräeyaa . kella S-^ kiriku
seleis. i
E.L.K. PEETRI KOGUDUS
Mt. Pleasant Rd. Toronto .
Ont. M4P'-2L1.
0. Puhm (pikemal puhkusel)
ooldaja õpetaja Udo Petersoo
Organist dr. Roman Toi
nov. SURNUTEPÜMA JUMA-EENISTUS
kell 11 ja keU 5;
2mad armulauaga. Kell 11 tee-püskop
K. Raudsepp, laulab
ie Dommo, leerieelsed. Kell
Qib pastor E. Pähn, laulab
VäU-Toompüu. Piiblitund
lQ.homm. Ingliskeelne teenis-
Jell9.30, pastor. R. Wukash.
nov. I Kristuse tuleniise püha
alateenistus- kell 11 homm.v
lib pastor E. Pähn. Musica Di-kontsert
kell 4 p.l. ^'
ÕNETUNNij). pastor U! Pejer-esmasp.
ja neljap. kell 7—9 ph-telefonij'
624-6128. Kffiku tel.
5847. , :
läevi balti
Esimene balti teatrisiimpoosion ja teatrifestival Torent^s
Toronto Ülikooli Balti kuu teiseks ürituseks Eesti Kirjanduse Sõprade käendusel oli Balti TeatrisUM"
poosion, mis toimus laupäeval, 14. novembril Hart. House'is ja järgneva! pühapäeval Tartu College'iSo
Sümpoosion oli seotud samal ajal toimuva Bait! Teairifestaliga/„AmbeirL!gllitšTto^^ antud
kolme teatrikvastusega.
Laupäevasest sümpoosionist võt- Puudutades ieksiillätlaste osa, ta ndais aastais toimus murrang ko­tis
osa kuni poolsada eesti, läti ja ütles, et need kes on kirjutanud dumaa näitekirjanduses, kus lääne
kedu teatriala huvilist, kes kuula- näidendeid väljaspool Lätit kasu- mõjul kirjutatakse absurdistlikke
sid kolme teatriteadlase loenguid tavad oma teemadeks perekondlik- ühiskondlikke ja metafüüsilisi näi-nende
n)aade teatrielust ja -kirjan- ku elu ja rahva motiive. Mõned dendeid.
dusest. näidebdid on truud eluvaatlejad M. Valgemäe vaatles üksikasja-
Sümpoosioni avas EKSI esimees meie ajast. Mõned katsed on teh- likumaltR. Saluri" teost ,,Külali-
Eda Sepp, tutvustades kolme rahva tud läti teatri stagnatsioonist pääst- sed'V kus tegelased on libedad na-kultuuii
vaatlevat sündmust. Ta miseks eksperimentaalteatriga. Ek- gu iutsukalad ühiskondliku prob-märkis,
et oleme igaüks liiga väik- siilautorid on olukorra ees,, kus leemi lahendamisel. R. Saluri «Ku­sed
oma kultuuri väljaspooletut-audients tingib sisu, ollakse nagu lalised'V ja M. Undi ,,Via regia** on Kai Käärid oma hiljutisel kunstinäitusel oMa kolmeosalise reljeefmenet
vustamiseks, tahame aga koos lei- kahe kalju vahel, kuna nooremad nagu kaks poolust, kaks võimalik- lusega kunstiteose juwres. Foto: Vaba Eestlane
da tulevikusuundi. Meie kultuuri- autorid hukatakse konservatiivse ku elu ^mudelit. ' _ • • ' ^ •
loomingut tuleks tõlkida ja anda kriitika poolt. Kuid lätlased taha- Saluri väidaf)^ et tuleviku jaoks
rtn tarvis minevikku teada ja va­iab
omale Eluasemeks yanemate
koduneva ;'maak6dn/..'V' •
kui kunstiyonni ja lähenes seUe-da sotsia^^ realismi ja partei- sut^uuS^^^^^^p^^^^ ?oSiline ^®ötsis 171 eesti OrgdnisatsiOOni ^
le neljast kriitilisest aspektist, nõuete kaljude^ vahel Kartus, et lähenemine, maa, ja linna temaati- • STOKHOLM — Stokholmis toimunud Eesti Orgamsatsioonide t o e t a v a d iCamD
Ta alustas draamaolemuse kirjel- l^ti draama voiks kaljule sattuda kale erineb iunduvalt Välis-Eesti, Neljandal kongressil, mis üeeti 25. oktoobril 130 organisatsiooni esin-damisega
muistsest Kreekast, läbi- on suski alles kaugel perspektiivist. Läänelik küünilisus^ jaja osavõtul, andis Rootsis asuvatest-eesti organisatsioomdest huvitava MaVIOI KOKKUiepeiT
des mitmeid eriastmeid aegade ftekande pidas dr. ja dekadentne huumor iseloomus- ülevaate KAIRO - Egiptuse ia Iisraeli
joojcsul. kuni i jõudis eesti teatri Wona Mazehauskas, vaadeldes tavad meie noorema lavakirjaniku ,OT+ „ c ^i f « j / f ofa J v c TZA
leedu sõjajärgset teatrit, autoreid Elmar Maripuu. näidendit „Sünd- Aruandja kommenteeris hiljuti, naride organisatskiomdega eriti vfiitsusea tegm teatavaKs, et naa
Shemat, Landsbergist ja Ost- mused sureva] planeedil", mida teostatud ankeedi esialgseid tule- .arvestada. ; ei^saa akts^pt^endaibaudi,^^^^^^^^^
rauskast. võiks alanealkirjastäda „New Yor- musi, mis on avaldatud EPL-^is. Ühiskondlik toetus organisatsi- ^^(W^f^i^miS:^^^^^^^^
läänemaailma ^Jugejaile. vad mängida sama palju kui elada,
Esimese loengu pidas New Yorr aga luule ja proosa võib eksiilis
gi ülikooli õppejõud prof. Mar- rahvale lähemale jõuda. Samal
di Valgeinäe, vaadeldes draamat ajal N . Läti autorid katsuvad püsi-morva-protsessis
24
kaebealust
KAIRO — Egiptuse valitsus tegi
teatavaks, et president Sadati
mõrvamise pärast antakse kohtu
alla 24 isikut. Selle teate põhjal
võib järeldada, et presidendi mõr­vamiseks'organiseeritud
vandenõu:
oli jlalju ulatuslikum kui seda esi­algsete
and.mete põhjal võis oleta­da.
Kaebeaiustest võtsid amult ne­li
osa presidendi tegeükust mõrva­misest
kuna ülejäänud kuulusid
vandeseltsi organiseerijatena ja
nõuandjatena. Mõrvaoperatsioon!
juhiks oli Itn. Khaled Ahmed Shaw.
ki Islambouli ning tema kaaslas­teks
presidendi j i tema saatjate
tulistamisel kolm erüsikut, keda
Itn. Islambouli paigutas paraadü,
kus president Sadat mõrvati, oma
autosse. Kaebealuste seas on ka
terve rida üliõpüasi j a kõiki.kohtu
aluseid ähvardab surmanuhtlus.
Egiptus ja Iisrael
juurde, käsitledes H. Raudsepa
„Vedelvorsti", kui kahte peeglit
elu vaatlemisel, mille situatsioon
oli elusf võetud. „Vedelvorsti" pea- Väga elavas ettekandes märkis ta, gi apokalüpsis", kus ainsaks posi- Nimekirjades olevaist 171 organi- oonidele on Rootsis riiklik, maa- Jajouauae tagasiiomoamisi Koig^^^
kuju "pole naistevihkaja, kuid kes ^^^iilis võib väga head draamat tiivseks tegelaseks, on botaanik satsioonist vastas 118. Ülejäänute kondlik ja kommunaalne: Viimane okupeentud aladelt ]a^-Faiestuna
leiab, et tüdrukuga tegelemine kirjutada, kuigi tegelikkus. siiski Mihkel Soots. Maailmahukuli«?eit osas püütakse hankida täiendavaid toetus on Rootsis kõige suurem, ^ugi moodustamist. Kairo ja Je-nõuab
liigselt suurt ^energiat. Tei--'erineb. Leedulased armastavad fes- nähakse inimkonna saatust tsivili-• andmeid.. umbes 12 milj. krooni aastas (ca ruusalemm .kinnitavad et nad jaa- •
sena vaatles. H . Vuoüjoki näiden- ^i^ale, kuid teater on neile luksus- satsiooni kadumisega. Eestis sündinud Isikuid elas "^ilj- dollarit). , vad Camp Davidi koldculepete juur-dit
„Koidula", kus autor kirjeldas asi, mistõttu väga vähesed kirja- Elavas diskussioonis täi^^ndas M. 1975. a. Rootsis'kokku 16.881, Kongress võttis vastu . resolut- de IisraeU ja. Araabia rukide vahe-
Koidula elu ,läbi iseenese tunnete nikud kirjutavad näidendeid. Proh- Valgemäe veel, et Välis-Eesti neist Stokholmis 2825 ja Suur- siooni Eesti Päevade korraldami- liste^ tüliküsimuste khendamiseks. ^
ja kogemuste välismaalasega abi- ^^^"^^^s^^^o^^ tööd ei pääse teätriajahigu on vaid kolm aastat Göteborgis 871.- - ' ' ' " ' ' ^«irin.nfo,«««,T«
elludes ja võõrale maale elama teistesse keeltesse. kui kodumaa teatril, sest süa lisanduvad muidugi ' Rootsis
asumisega. Kolmas oli V.Vahingu^"^ kaks näidendi tuupi, uks e s k a-,]R73 toimus Peterburis esimene gü^^jj^ljj gg^^j^^^^ ^
näidend .,Suvekool", mille absurd- P^^m, komöödiad traditsiooniliste- välis-Eesti teatrietendus. Selle tra- stokholmis ia Göteborgis asub
lik aktsioon on rajatud hamletliku- amatöörte^atritele mida. on P- ditsiooni pikkuse tõttu tuleb eesti . 3 , ^ , organisatsioone, esi­le
elementidele ning kus protago-^ ^ ^ ^ f " ^ f 3- - 4 • Teiseks on pat-• teatrielu väljaspool tiivustada. Ka ^^^^^ • ^^-^^^ 39^ Iseloomulik
nist õpib oma õppetüki raskel teel, nootilised melodraamat mis on seekordne balti teatrifestival muu- erialaline spetsialiseerumine ja
mille tulemuseks on surm. ; perfektselt head tood, ekstreemselt tURU igaaastaseks, kuigi algus VOib ^^^^^ organisatsioonidele Rootsis ' « . ^ . v u . . . . v . . . » . . ».
Neljas lähenemisviis oli R. Sa- P^^f^^^tijiste inimtüüpidega, üldi- olla raske, üldiselt on teater maa-, keskmiselt' väike - - - - - - koosseisus Siim Saare, Kalle Onno
l u r i „Kes ma olen?" näidend leedulased ikka veel vaga, ii^akultuuri murelaps.
' konservatiivsed immesed. TNTM.J..^
seks Rootsis 1983, aastal. Resolut- Vaatamata sellele deklaratsioonile
sioon kõlab järgmiselt: on, Iisraeli ja Egiptuse vahelised
„IV - Eest! Organisatsloöriide läbirääkimised Palestüna küsimuse
Kongress pooldab Rootsi Eesti ja Jordani jõe läänekaldal asuvate
päevade korraldamist a. 1983. maa-alade tuleviku määritlemiseks
Eesti Päevaie sihiks ou aktivi- jooksnud täielikult ummikusse,
seerida eesti vähemust Rootsis.'^^
Valiti 3 liikmeline toimkond
Boris Vildest, eestlasest prantsu- 1 ^ -i- J a
vasfaBannliikomises. kes hn- .f"'" ~ °" ^^''^ '°"<'™''
bati «.Maste «ooK 1942 fa ba- f T . ^o^r^te
seems osalt lahln.„»päevila.!e.. Joontega oommgu juurdr. lones-culike
võtetega Ostrauskas, vaga
Teise loengu-pidas läti teatri- terava keelega Landsbergis ja She-teadlane-
prof. Juris Silenieks Pitts- jna. Esimene on absurdist kelle
burgist, Vaadeldes läti tänapäevast ^öid pole mängitud. Teisel' on ing-
Näidend
organisatsiooni
on noreeim zmm. organisatsioonidest, moodus-
Miä meil on kolm head naide^- ^^^^^ poliitilised. Ankeedile vasta-dit,
millega voime i^aaUma ette ^^^^^ ^^^^^^ ^^.^ j 23. Järg-mi|
ie grupp on huvi- ja elukutse-arv
lükmeid . TT • IM
kohta. Suurima ^"^^ ^r?"
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
siooni ellukutsumiseks.
need on „PiRuhand*
.Tuhkatriinumänf!"
mmna.i
,Xibahunt« „jiuim«i™ii«.na.,« - ^^^^j^^^ _ ^0, siis järgnevad selts-
|a teatavas osas ka „Vedel- ],ondlikud organisatsioonid. ,
^ ^ ' ^ • theks aktiivsemaks on praegu
teatrit, mainis ta et läti teatritradit- jg^s ^ma näidendis, kus tuleb vestlus balti teatri minevikust, ole- , _
s,oon laheb tagas, nsftusu toomise, niõista, mis on reaalne ja mis vikust ja tulevikust. Laudkonda. w™faasnestel tLeb "So!
Vihnases^ osas^ o^J^^^^onm.- ^ pe„sSonäride organisatsioonid ja
järgmise
kokkutulekut
kahe päeva kestel
STOKHOLM (T) — £t Rootsi eestlaskond ka 37^ pagnlasaastal om
endiselt hästi organiseeritud ja aktiivne, nähtus ilmekalt 24.-—25. okt
m nädalavahetuse], mil 135 organisatsiooni esindajad olid kokku tuhiud
Stokholmt ja kus kahe päeva kestel toimus tervenisti 8 erikokkutulekntf
Arutluse all oU sniur^ a^^ eestluse aktuaalseid probleeme ]a kokkutole-kid
haarasid niihästi eestlaste vanemat kui ka nooremat generatsioouL
ajastusse, kus paganad toodi vaata- ^^^^ õnn on illusioon, kuulusid prof. M. Valgemäe, läti
ma Ruas vilistide tegevust brjel- tööd nõuavad fantastilist lavas- näitlejatar Skai Leia, H. Mürk, E.
davat näidendit ja vaatajad pistsid, ^ust, kuid parem on ta proosakirja- Maripuu,' P. Robertson,, Linda
põgenema, km laval sõjategevus l i ^ nikuna. Shema on kontroversiaal- Pakri, dr. Ilona Mazeliauskas ja
ga ägedaks lakp. N . Latis on draa- ta „Ärkamine^' vaid va- Bilute Billestvs-Richardson, mode-ma
eesmärk partei abistamine ja ^em kord mängitud. Ta maailm on raatoriks oli Eda Sepp
. sotsialistliku kangelase esile too- variatsioon, moodsast valiku- Dr. L Mazeliauskas'märkis, ef
mme. M. Sle^^ertz, la-ti naitekirja- võimalusest. Ta kasutab kirurginu- ühest rahvast teatritegijana on vä-
'nik, ofi olukorda iseloomustanud, g^. sulepea asemel, kes leiab, et he, aga V-i teeme. Vnos etnilise
eti se^al pole ohku hingamiseks ega ^^^^^ j^õik Jumala ees süüdlased grupina võJS-oPa saavutame edu.
juuri kasvamiseks Praegune lati elujuhtumeis, kuna me elame, segune teater teisel korruk ei ^ . ^ ,-7— , , ühine lõuna ia pärast seda ERN-i
draama on mõjutatud tshe^^^^ ja ^Ärkamine", on melodraamana tõmba rahvast. Ka mõiste etniline f?^^^ kortenmajaš Queen St. ^ ^^^^^^^ ^™ '
poola mng laane, 5(V-60-ndate ^ea. on alati kõrvaltähendusega. Kuid ^ictona Park Ave. ž-magamistoa- KTITOO^^^^^^ Eesti Maja
MÜÜA
Laupäeval, 24; okt. toimus hom­mikupoolikul
Eesti Majas ERN-i
laudkonnavestlus kodumaaga suht­lemise
küsimuses, millele järgnes
aastate draamast Autorid^ kirjuta- j^^^^^ päeval jätkus sümpoosion üks festival aastas on siiski hea.
vad edasi, mõned tood neist lavas- ^artu College'is, kus esimeseks Prof M Valgemäe ütles, et
tatakse, kuid N. Ludu surve on ^,5 p^^f^ Valgemäe eestikeet saagu festival alaliseks sündmuseks
töödele andnud steriilsuse sest ettekanne «Linnja teater^, kolme rahvusgrupi vahel. Ta soo-tsensuur
sunnib ettevaatusele. Ta ^^atles-- ajaloo' taustal teatri vitas neid lavastusid viia, teistesse
märkis siiski, et tsensuuril on oftia 3^^^^ jjn^^ga, kuna juba lähenemi- linnadesse ja arvas, et ei maksa rÕ-stimuleenv.
tähendus autoreile, ku- linnale on nagu sisenemine teat- hutada grupi kuulumist balti etni-ga
avar nurgakorter, pargipoolne
rõdu.
VICTOR LIBE: tel 694-3336
kodus: tel. 488-0129
Arvukad organisatsioonide esin­dajad
võtsid ka osa Stpkholmi
Rahvamaja kongressisaalis kell
17.00 toimuvast Ungari ülestõu­su
25. aastapäeva tähistamise
aktusest.
Üle kogu Rootsi kokku voola­ma
N. Läti drabmas on vähe nime- telavaks. Eesti kirjanduses võib kui osa baUi rahvaste ajaloost.
sid, kes leidnud tähelepanu. Sile- sellisteks nimetada Leida Kibuvitsa
j i i e k s nimetas autoreid, kes on „Paradiisi pärisperenaist" (1934)'
/katsunud läti draamat edasi VÜJS, ja hiljem Mati Undi ,iVia regia".
aga see ei ole praegu ,jOma kuld- Mõlemast teosest tõi ettekandja
sel künnisel", mitmel aastal po- tsitaate, kus teater seoti tegelikult
Linda Pakri vaatles teatrit lavas­tuslikust
asoekti^ ja üties, et
nad katsusid lavastada seeriat
näidendeid
rahvaste elu.
H.. Mürk märkis,' et. baltüastel:
on arvamine, et balti draama ois
ainult neile enestele, selletõttu
organisatsioonide korrusel noupi- organisatsioonide esindajail
damme noortepäevade korraldami- ^^^^^ r o h k e ^ i s t e kokkutuleku-,
seks järgmise aasta kevadel. Veel ürituste raames hea VÕima-moned
majakorrad kõrgemal aru- jus ka jälgida ja võrrelda erinevate.
tas METROO liikmeskond oma kokkutulekute ettevalmistuste ja,
uut tegevusprogrammi, läbiviimise tehnikat jä organisat-
Samal õhtupoolikul toimis siooni. ERN-i kokkutulekutel oli
Wenner-Gren Genter^is Rootsi j^gik materjalid enne koju kätte.
Eesflaste Esinduse 25. aastapae- saadetud ja laudkonnavestlusest
va tähistamine, mdlele järgnes osavõtjad olid oma sõnavõtud
õhtul pidulik lõunasöök ja koos- ^^^^^^^^ ^j^j^ ^^^^^^ ^^^^^^^ ^^te
vubimme. , , , „ ' , nähtud ajapiirides. Organisatsioo-
Puhapaeväl, 25. okt. kell 10.30 nide .Kongressi osas oli ainult Tar-on
see sageli provintslik. alg_a s Norra La, tin'i aulas IV Eesti ^..^ gv^ ^^^, ^ . . . ^ e^vttvewkv«a.nawd^e p^a. «l.jjuvn* »d^a^-
Meil on alateadvuses alaväärsus- Organisatsioonide kongress, mis ^ud, teised lugemid käsikirjadest,
le \ märkimisväärset ilmunud, inimeluga. E. Vilde „Pisuhännas" Ta kutsus abiks inimesi, kel on tpu nne kuna o^l e.m.. e väiksed ^ rahvad., Npiednads e vkaohlemt ek teullnan i 1k2e,s0te0l—l t1o5im.0u0s. jj^jugg^"g1^ ali htal~vra akustika tõttu
Teater katsetab siiski ettevaatlikult on öeldud, et „kirjanik peab jää- teadmisi balti rahvaste draama- fefTeÄe-^^^^ S^nf lõi^^fE^^^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^"^^
uuendustega, mõni lavastus on saa- ma külasse", mis imelikul viisil on teostest, mida tulevikus tõlkida.
nud eeskuju Poolast. Kuid teater kohaldatud praegugi eesti näitekir- Lavastusis olevaist näitlejaist on f ^ ^ l ' ' . ^"^^^«''Ti^fJ Tl^^ mlJ^^^
vL Van^i. i . r « b v . i a n r l i K P l P Iniioi ^OIP õtaPsti m n k - JA:. 1.,,.. ^^^te hulgas, kus moned balti teat- mise Koosolek.
aspektist ja toetuste kogumist eest- ^a ESTO 80 aruandluse ja lõpeta-on
siiski läti keele kandja ja rahva jandusele, kuigi pole õigesti mõis- osa elukutselised, mis. andis kva
saatuse osa. tetud Vilde iroonilist vihjet. 60- liteedile aluse.
Skai Leia ütles, et suurim prob-seisavad
kä-rifestivali
mõtte koguni hukka KeU 15.00 äigas Organisatsioo-mõistsid.
nide Kongressi teine osa, mis lõp-
Birute BiUestus-Richardson rõ- pes kell 16.30. Nüüd oli organisat-
Kuldmärk praösf
K. Kivistele
niseKs somvat tõlkimise vaia- sioonide, esindajail võimalus siirdu- S^^y^d^n^eyy J«^a^a^n"ii kogudus kKouririadliduads.
pole trükitud S E"^^^^^^^^^^ veel reale^ teistele üritustele. Perekomiaõhtu, kus femie kava al-
, , , näitleiail vajadust isiklikuks aktsi- ^Triinu" pidas oma aastapäeva g^st Sydney Eesti SeM
. ^ l ooiiiks näidendite leidmisel. Kuid Eesti Maja tulvil täiskiilutud saa- Tuu KroU-Simmul andis,praost E:
Light Theatre" peaks siiski leidma or^än?seSmis7uTduTes^^^^^ 'mit- üs. Eesti Maja noorteruumid olid Kivistele üle .Sydney Eesti Seltsi
vormi millel seistakse. See peab ^^^^ ^^^^ mis on tinginud ka väi- samuti täis kiilutud ESTO-80*uue kul^märgi koos diplomiga tema 75.
• "• . . . V . aasta sünnipäeva piA^^^^
Järgnes väga elav diskussioon,
kus kordkorralt läheneti teatri­sündmuse
ja teatriküsimuste sü­damikuni
ja kus leiti, et kniq?
esimese festivali puhul on palj^'
raskusi, d maksaks siiski meelt
heita.
saama toetust inimestelt, kes on , / j, r 1
^. . J r ' kese teatrikulaliste arvu.
tugevasti juurdunud meie ühiskon­dadesse.,;.':'
E. Maripuu märkis, et näiden­did
on ühiskondadest kus elatakse.
Tema näidend on tirjutatud eksiil-eestlästešt.
Tõlke puhul ta tundis,
et täieilik tõlge ei annaks inimes­tele
teosest ühiskondlikult midagi.
Praegiihe vorm on emotsionaalne tülevikus^^^;^k^ koostöö^
destillatsioon originaalsest näiden- ; jätkata ja Linda Pakri oli ot>timist-dist.
Eesti ühiskonnale Oli iiäidendi lik. et järgmine teatrifestival võib
kirjutamine palju kergem, küna ta jälie korduda, j
teadis kellele kirjutas. Pärast jätkus veel arutlemine,
P. Robertson tõi esile kunagise ki:mmoderaator'E. Sepp a^^^^
•Irip, vasakult Valdeko Kangro, Charles Kipper ja Kaljo Raid esitamas ^äite, et inimesed ei ^ea, mis neile tud seisukohad kokku võttis ja
üht K. Raidi helitööd Mjuüsel Karuks-Raidi õhtul. meeldib, vaid neile tu ih õpetada, kaks päeva kestnud teatrit käsitle-
Foto: Vaba Eestlane Ta ütles, et baltlased kirjutavad va sümpoosioni lõpetas.
kassett-filmi vaatajaist.
Vmsfiilmumas:
koGs kanada^ ühendriikide |€i eesti
pUiiadegcs
Ettetellimiseks palun saatke $8.— koos aadressiga: Jaak Järve,
870 Runnymede Rd., Toronto, Ont M6N 3^4.