Vaba eestlane , November 17, 1981

              Nr. 81 Nr. M VABA EESTLANE teisipäeval/17. novembrül98t-^^T^^^^ Ml
jõudude
ihtkond.
e, keda lngedea tekkSfe
õni neist on oma mate©
hävinenad köog Eesti
n tuhat meie sõjamee».
meenutust. ,
kulu 70 ceitti
TALITUSES
ED
jotatad mSlestnsfeamafr
eest võittemisest aasti^
enti saatekulu
"'nse tfitviista]Oiise!ls&
ÖNIY
tcköltt
TALITU&SaS
ST KOKARMMÄTUST
an Style"
iivi Piirisild
üga Can. $ 13*=-
Eestlase'* talitus.
Los Angelesist.
us'e
LG KUNST
II
kulu 85
"talituses
näha. Hea õnn. näis olevat al°
iptles Juvonen. Nüüd ta nägi,
i Petsamo fjordi sõitis ranna-laev.
Selle mootori müdin jä
't kuuluvad hääled olid ta
ud. Laev sõitis Jäämere suu-ixüüd
oli Juvosel kiire kaame."
simisega. Peagi oh laev pildis-
Selle järel ta pildistas laeva
ogu sadamapiirkonda laiaob-viliselt.
Ta arvas, et peaks
iaadilisi pilte tegema kogu;
a jooksul, seda mööda, kuidai
e Hikus, et varjud ei segaks pil-elgust.
Samas tuü muidugi te-täpseid
märkmeid tähelepane-t
kellaaja järele,
aske uni oli virgutanud ja Ju-n
tundis end täiesti puh^u-
Nüüd oli tal võimalus õrna
met täita, mille jaoks: ta oH
kale asunud ja jälgida sadamas
jordis olevat laevaliiklust,
ogu piirkond oli tema silmade
Radarijaamad, sõjalised kind-stööd'
ja kõik sõjalised objek-
Ta võis viia nüüd selliseid teä-midä
temalt oodatagi. Kui ta-minek
vaid õnnestuks sama
i-kui tulek..
ga hetk oli v.aadata uut ja piU
ada. Kord marssis sõjaväeük-lauluga
teel, kord jälle läksid;
emehed valvelaevale,' mis läks
mere suunas^ Kõik nähtu jääd-tati
filmile ja märkuseid kogü°
märgatav hulk.
iiani oli kõik hästi õnnestunud,
astamise ohtu ei olnud, sest
tluspunkl kuigi see oli kõrgel
jul, oli mingisuguses süvendis.
onen märkas, et arvatavasti olid
slasedki seda valvepostina sõja
I kasutanud, sest mitmeid tühje
Isse oli näha maas ja need kand-saksa
-tunriuseid.
Praost-ülempreester
L Lepik TO-acast^Bie
Lk. 1
29. novembril saab paguluses
asuva Eesti Apostliku õigeusu K i ­riku
üks väljapaistvamaid vaimu­likke,
Kanada ja USA praost.
Ülempreester Emanuel Lepik
70-aastaseks. Kuna ta on olnud To­ronto
eesti ortodoksse koguduse
preestriks selle organiseerimis-päevadest
peale, peaaegu 30 aastat
tagasi, siis pole palju, kui ,,hälli-last"^
pidada kahekordseks juubila­riks!
Need aastad, mis temas ilmneva
elurühi ja aktijvsuse juures ei
paistagi nagu välja, on olnud mit­mekülgsed
elukogemustelt, vüja-i
kad saavutistelt, ning hindamis- ja
tunnustustväärivad kõigi nende pal­jude
poolt, kes Emanuel Lepikut
on Õppinud tundma ja tema koos-töötanud,
olgu vaimulikul või: ilma­likul
alal. Ja need paljud on koge­nud
juubilari alati rahulikku ja ta­sakaalukat,
nagu' ruttamist tund­mata,:
kuid vaikselt-muheda huu­morimeele
vilksatustest elustatud,
Otsese kolckupõrke puhul 50 kilomeetrihse tunni­kiirusega
(30 miili tunnis) kulub selleks ainult ! / 10
sekundit, et auto raksataks täielikult seisma.
Paljud inimesed arvavad, et nad suudavad
endid seUise kokkupõrke puhul kaitsta. Kuid isegi
väikese kiirusega kokkupõrgete puhul paiskub
kaitsevööta isik auto sisemuse vastu jõuga, m is
võrdub mitmele tuhandele naelale.
Kinnitage oma kaitsevöö õieti — mugavalt ja
madalalt ümber puusade ja õlavöö vabalt, jättes
umbes kaks toUi ruumi vöö ja riima vahele. Tehke
seda eriti kodu lähedal toimuvate lühikeste aut©=
sõitude ajal, kus juhtub kõige rohkem õnnetusi.
Kirjutage broshüüri "What you should know
about seat belt" saamiseks aadressil:
Ministry of Transportation and v
Communications, Public and Safety Information
Branch, 1201 Wilson Avenue, Downsview, Ontario
M3M 1J8.
Julgestusyöö Idnnitamine võib tähendada seda,
kas te jalutate õnnetuse puhul auto juurest eemale
või teid kantakse kanderaamil ära.
Ministry of Transportation
and Commun cations
James Snow^ Minister
William Davis, Premler
Toronto Eesti Seltsi Täiendus- Rene Ufer on oma meeleoMau-;
Praost-ülempreester Emanuel raldajaks ja Kanada praostiks. ., ,
Lepik sündis 29. nov. 1911. Riias, umbes tosin aastaid hüjem lisan- P^"" vcunvad.
mxšmm
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAK
Rmmim» Royal Triist Tewes
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326. Toroni;«
Qnt (Bay & King) M5K 1K7
Telefom: &Mm
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAM
kus teAias arenesM tahte- ja töö yi« ülesannete õlgadele langemise- ]
visadus ning sügav kodumaa- ning ga. "
selle looduse armastus, mis elusta-v , .T
vad. tänini ta jutlusi ja kõnesid. Ku- Nagu alul märgitud, on juubilar
ressaarest vüs eluränd „suurele Juba peaaegu 30 aastat olnud
maale'S Tondi sõjakooU aspiranti- E.A.Õ.K. Toronto koguduse preest-de
kursusele*ning seUe lõppedes riks ning teinud seda ustava, hin-juhtis
vaimne „kutse" ta Petseri natud ja armastatud hingekarjase-
Idoostris asuvasse EAÕK vaimulik- na. Selle aja jooksul on see kogu-lm
seminari, Wille lõpetas 1935. a. dus kujunenud paguluses asuvate
kevadel Sama aasta sügisel astus eestlastest-ortodokside suurimaks
E. Lepik Tallinna Pedogoogiumi, Ja elujõulisemaks usuüseks organi-kooliõpetaja
kutse saamiseks, mis satsiooniks,
teostus 193^. a. kevadel. Abiellus ~^
neiu Maret Valgma'ga, enne kui -
veel samal aastal preestriameti Juubüari tegevus ühiskondlikul
kandidaat ordineeriti vaimuliku alal on olnud panuserikas, eriti
seisuse esimesse astmesse - 7 dea- kehtib see vümase 30 a. pagulas-koniks,
Töoiiipea metropolütlikus ühiskonnast kõneledes. Kodumaal
katedraalis, müle juurde jäigi te- ta tegeles peamiselt noortega. Lõi
gutsema üheks äästakS; Samaaeg- kaasa skautluse liikumises, Noorte-selt
töötas õpetajana Tallinna 8- kotkaste Malevas J a Kaitselüdus
ndäs algkoolis. (noorte õpperühma ülemana). Ka-
Juubilar piihitseti preestriks metnadas elades on praost Lepik, l i -
ropoliit Aleksandri poolt 1938 ning saks vaimuliku tööle, olnud aktiiv
määrati Tallinna Issanda-muutmise ne mitmetes organisatsioonides ja
koguduse teiseks preestrikv'l5iud ü ^„..^...wuuoc juux^o v,. .^.v,
jätkates ühtiasi õpetajana tööta- juhatusliikmeks Eesti õpetaja^.e ^^^^^ ^-^^^ sümbol) kandmise kürgedriiitmine"^^^^^^^ lituudi seobki mingi vahelduse ot-mistalgkooüdes.
Seltsis, .Eesti- Abistamiskomitees, . , _
dus, Riisiperes. i M i sugisei, uidd ^^.^ juubilari suurimaks ja lukmeskonna kõrval, soojalt veel,lastele eesti laulude õpetamiseks, looja loomingupüüdlused meeleolu-lauluks.
Silmator-hea
diktsioon; Osa
- ^ i t W o i o V o iQ iiciiõnpfiKp ^» —" — - o - t r - - - ^ - - : ^ - - , 5 u . . . - . v.v.ovi xvvv^ixv*v laiuuues m aga lauljaks R. Ufer
• ^IS/ r^^^^^ leivateenimise kõrval seda te- vaimulikul, km sekulaarsel alal, vanem generatsioon tahab j^e. M i -on heliplaadil kuulajaile
õpetajais baaiemaa vms^muna., ^^^^ (kunil980.aastam) palju ener-. küsimata vahemaadest ja kaugus- gesti noortele kui oma kultuuripä- vaheldust selle mitmekülgses mõt-
„saarlase temperementi", kus sõb- tundmata aladel, alul metsatöölise- CD Saksa-Shveitsi kaubandusajakki NoodirCiamat Rene üferi UUSI
ralikkuse ja avarmeelsuse vaim, na, Mlem tehnüise joonestajana. „PIus" analüüsib 1935. a.-Varssavi
tolerantsus nmgloogüisusest J u h i - Samaaegselt Kesk- ja Lõuna-Root- maleolümpial mängitud Paul Ke­tud
kaaluv ja kaine ellusuhtumine sis teenides kaasusuHste usulisi rese ja inglase Winteri poolt män-on
markeerivateks omadusteks. tarvidusi, olude-võim aluste pures, gitud partiid. Kerest tutvustades koohde komitee on aastate jooksul ludega siinse mandri eestlastele
Need omadused ongi juubüaril varsti pärast metropolüt Alek- kirjutatakse et 5 a. eest kaotas ma- kirjastanud õppetööks . vajalikke vana tuttav. Torontolased mäleta-
•aidanud alati j ^ igalpool sujuvalt ganderi saabumist Saksamaa DP- lemaailm. R Kerese surmaga ühe õpü^^id. 15-ndaks väljaandeks on vad teda paarütkaravanipidustuse
rakenduda elus, lisaks vaimul&ü laagrist Rootsi, määrati juubüar suure isiksuse. Ta ei kuulunud ma- ^y^i^ AruvaWi koostatud mahu- TaUinn-pavüjonist, aga ka mitme
ülesannetele, veel wga mitmesu- kirikupea poolt teostatud E.A.Õ.K. iegeenii^te hulka, öli end aga nii j^^^^.^ ^.E.S. Täienduskooli- heUplaadi kaudu. Viimasel plaadü
gustes organisatsioomdes ja üritus- smodi komplekteerimisel sinodi nles tõotanud, et ^parast Tunmi lauluõpikule" ja „ Noorte lau- „Unustuse tilk" oU tal kaasabüi-tes,,
kusiganes-onohiud vaja köit- i^kmeks, millele peatselt järgnes turmuri võitmist vois maailma 8 ^^^u^^^^ ^^U leheküljel on foto- seks alt Lüian Treiberg, keUega
vat kõnemeest, vaikselt-efektiiv- ülempreestriks ülendamine. parmia ees esitada va jakuts^ j^^^^.^.^^^^ ^^^^^ ^^.^^^ ^^^^^.^^
set, loomulikku juhti ja õpetajat, 1951. a. jumiis emigreerus juubi- ilmameister Aljehhmele. Kaisid e- ^^^^^^^^^ ^^^^^.^ ^^^^ ^.^^^^ ^^i^^^^ad on saa-keUe
juures vaim ja praktilme l a , perekomiaga (abü^aasa, poja ja f"'^^^^^^^^^^^^ 1969. a. väljaantud „Noorte lau- nud populaarseks ka teiste eesti
mõistus on alati omielikus lasakaa- tütrega) Kanadasse, Torontosse, t?^/;,"/"^^^^ lik^' oh üma nootideta, kuna koha- lauluansambUte repertuaaris.
1^^- ' kuhu. ta EAÕK metropohidi otsu- J^. ^^^^ °j ^ ^^^^ peal otsest vajadust nootidele poi- Tänavu ilmus kahe helikunstniku
^ sega määrati Kanadas asuvate ^ J . ^ ^ ^ ^ Märgitakse veel ei tema ^^^^ ^'^^^^^ ^^^^^ ^^"^ ^feri ja Lilian Treibergi uus
eestlastest-ortodokside usuelu kor- ^ j - ^ ^ kommentaarid on tähele- sõnas raamatu koostaja L. Aru- heliplaat .„Vaheldus". Heliplaadil
TTor^o^o r.r.wurc F vald. Hiljem onsüsMtuinud järel^olevad la^^^^
pärimisi teistest eesti täiendus- lad on kõik R. Uferi uuem omaloo-
Kuid vanemate peatse^ ümberasu- dus sellele veel USA praosti posit- ^ • ' koolidest nootide saamise võimalu- ming, mi vüsidkui ka sõnade teks-misega
Saaremaale, sai ta oma gioon, koos New Yorgi eesti orto- ge kohta, mis tingis uue noodiko- tid ja muusikaliselt samas laa^dis
alg- ja, keskhariduse Kuressaares, doksse koguduse „hooldaja-preest- vrmmmmm«m,mmm^>^^ koostamisele asumise. Täna- kui ta eelmised. Tekstides pole he-päevaseid
paljmidamišvõimalusi lilooja ise suutnud; säilitada Jüri
1^ (fotokoopiat) kasutades ön noote Korki nieeleoluviisidele omast kpr-
Jcopeeritud igast võimalikust alli- get taset, vaevalt ta; seda on püüd-käst,
niis muudab ö-ükipildi küll nudki.
ebaiihtlaseks, kuid väljaa
lähtunud praktmsestkmjest.^^p^^^
Mõnel juhul polnud aga kopeeri^ nüd ,;Vaheldus^', selle kõrval „Ru^
misvõimalusi ning koostajal tuM|^^^
oma kauni käekirjaga ise noote Kesköine arm", ;,^Pruunid poisid";
Mrjutada. Tulemus on kogukas ^^Pöhja^iaa^^^
noodiraamat eesti koolides laulda-^^^^.^ „Las Vegas^^ ja ,;yaiä
vaist lauludest, osa juba ammused ^^1^^
tuttavad,, mida praeguste k o o h d e j^
piiratud võimaluste juures tahe^:
täkse ka uuele generatsioomlesope- IJ^^^^^^ pn hea demonstrat^
tada. Kogenud lauluõpetajana tun- sioon võimalusist heliplaadistami-neb
Lydia Aruvald kooli vajandusi Saatemuusika on R. Uferüt, :
ja Õpilaste huvi eeštüceelsete lau- kes on kasutanud akordicmiy klaver
lude vastu: • rit nitmipille, synthešize^ ki-
Koostak on teadlik^ et kogumik tarn Nende kasutamisel on i n t ud
pole täiehk ja ta kutsub kõiki üles, Jaustaks mõnel juhu} täielikv x>r-et
kes teavad kogust -puuduvaid kestri efekt ja rütmikus. Viimane
laule, mis oleksid täienduskodis on Qmane-tJferr^^^^^
laulmiseks sobivad, saata need on ^ ü ^
koostajale (aadr;243:Sammon Ave., vibratsio(miga,tdÄ aga -jõuline,
Toronto, Ont.M4J lZ6).Raama^
köitemooduse juures on uute lehe-^^j^
VABA EESTLANE
i
UI
2
UI
JU
5
et
X
N
Rl CHMOND ST. W
I mi 3
k i K s st W.
I
1^ Richmond St. W., Sto Tdg
Toronto, M5H2LS
Tel. 3S4-7972
„yaba Eestlase^ foimetiise Ja
talitnse asnkoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 364-7521
taUtus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Knnlntnsi võetakse vaötn:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-nl ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.,
KUULUTAMINE .
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttv.
KunIntQSte hinnad:
üks toll ühel veerul $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VAISTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. Um 3S8
Telefon:\223-0080'
^^W^^- . gia-kulu, head tahet ja kohusetun- test — heade soovidega, terviseks j-g^dit edasi anda.
Saatushku 1944. a. septembris net, eriti kui arvestada sagedaste ja heaoluks, Suure Vaimu, Looja
põgenes praost Lepik koos pore- sõitudega Toronto ja V^A vahel, ja Eludejuhtija armu valguses,
konnaga suures põgenike-voolus Eesti Apostlik-õigeusu Kirikule' ortodokside traditsioonüise sünni-
. Rootsi. Järgnevana laagrielule, tu- osutatud teenete eest on juubüari päeva-hüüdega: „Palju aastaid!"
ü aastail 1945—1951 teenida leiba hinnatud piiskop Platoni ordeniga („Khroma P o l a ! " ) . '
(nagu tuhandeil teistelgi) varem- (2 kl.), mitra ning epigonationi E.V. Velleso .
Värskemad nudised loete
..VABA EESTLASEST"
* Kui tervekssaamisest luga palju
„ R . U^„f en. mee, eol,u l,a ul,u d,e sõpra- ^r^äjä^g^i,t,a kse, .^^^ü^s^ o^n karta, et surm
dele on see meeldiv jaUekohtumine
näitamaks, et sellisele loommgule' * K i r i hauaplatsil : „ T a kiirustas
on tegijaid ja järelikult ka kuula- kogu elu ja lõpuks jõudis pärale."
ArvoValton