Vaba eestlane , November 17, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 17. novembril 1981 — Tuesday, November 17, -1 Nr. 81
Spordiuudiseid
kodumacelt
Suhhumis peetud N. Liidu
meistrivõistlustel väikepüssi stan­dardis
võitis Eesti •põllumajandus­akadeemia
metsanduse üliõpilane
Anne Oberg 597 silmaga hõbeme­dali.
Tulemus on laskuri isiklik re­kord
ja on-vaid ühe silma võrra
nõrgem suurmeistrinormist.
Oktoobri lõpul püstitas haapsal-lane
Vassili Matvejev uue Eesti
rekordi 20 km käimises ajaga
1.26,25. Eelmine rekord oli Ees­ti
vanim, püstitatud 1958. a. Bru­no
Jungi poolt ajaga 1.28.32,8. Sa­ma
- sportlane on tänavu varem
uuendanud Eesti rekordi 10 km
käimises aegadega 42.12,0 ja
40.38,0 ning käinud kiiremini kui
keegi enne 5 km distantsil 20.04,6.
Tbilisis peetud kergejõustil^u-võistlustel
oli edukaim Helgi Parts,
kes. saavutas esikohad kettaheites
tulemusega 56.38 ja tõukas kuuli
16.56. Kettaheites saavutas teise
koha Anne Salak 49.50-ga ja Lea
Vahter 46.12-ga. Kuulitõukes pii
Vahteri isikliku rekordi ja Eesti
kõigi aegade neljanda tulemusega
15.76 teine, Salak 14.17-ga neljas.
Kaugushüppes sai isikliku rekordi­ga
7.51 teise koha Aivo Mõttus.
Teised kohad saavutasid Aivar
Soop 800 m jooksus ajaga 1.55,1
ja Peep Liinev 400 m tõkkejook­sus
54,6-ga.
GrÜnaus, Berliini lähedal , kor­raldatud
rahvusvahelistel juuniori­de
sõudevõistlusist võtsid osa kolm
Pärnu noort. Teisele kohale tulnud
N. Liidu roolijaga neljalise paadi
meeskonda kuulusid Tõrlu Vihm-aru,
Toomas Ollesk ja Arvi Pärg-
Kirgüsiaš peetud N . Liidu kart-autode
ringrajasõidu meistrivõist­lusel
saavutas hõbemedali eestla­ne
Rainer Kallas. ^
Kergejõustiku hooaja ühel vii­masel
heitjate võistlusel Lätis,
Murjänes saavutas uue Eesti noor­terekordi
odaviskes 18-aastane
Tallinna noor Jüri Peterson, kes
viskas 800-grammist oda 74.52.
Jyväskyläs peetud rahvusvaheli­se
korvpalliturniiri võitis Tallinna
ettevõtte „Standard" meeskond,
võites Varssavi meeskonna 72:63,
Ja Soome Säynätsalo VjjRiento"
97:86. Lisaks võistlusele peeti veel
kaks sõprusvõistlust soome klubi^
dega, kus võideti Laukkaa„Urhei-lijat"
-97:82 ja „Äänekoski „Hu-ma'
. Varem on toimunud ühe sportli­ku
sündmusena Viljandis ümber
järve jooks. Tänavu sügisel peeti
ka 15,5-kilomeetriline ümber Vil­jandi
linna jooks. Esikohale tuli
Eesti põllumajanduse Akadeemia
üliõpilane Vello Meisler. Samal
ajal toimunud ümber Maardu jäj--
ve jooksus oli kiireim Meelis Veil-
FRED LrMBERG
SAMAA
lesti Vabariigi sõ|ajoudud@
^organisatsioon ja juhtkond.
Pilt möödunud suvisest Jõekääru lastesuvekodu tegevusest! Noored ka­he
väljapaneku ees, üliel aastaaegade k4)ntroS]li ttease! maailma energia-kontrolli
tabeMd» Foto: J. Saagi
sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tekkÄ
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma malie
teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti
lüklSkn iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjameet-
, test leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust.
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Imus ms ..Hiiu""
(ajaloost
Äsjaseks hiidlaste mardipeoks il­mus,
hiidlaste teadete vahendaja
„Hiiu" uus, järjekorras 14. num­ber.
Sellega tähistatakse Hiidlaste
Seltsi 7-ndat aastapäeva. Ajakiri
jätkab eelmisist tuttavas laadis kir­jutiste
avaldamist, kus on infor­matsiooni
hiidlaste tegevusest, kir­jeldatakse.
kauget Hiiumaad, see­kord
Kõpu tuletorni ajalugu. Väga
rikkalik on Killamängud '81 foto-kroonika.
Pikem Lilian Esopi et­tekanne
liigub ,,Marie Underi elu
ja Iqule radadel"-. Vaimuliku koega
on Alalhoidlikud sulased". Järg­neb
valimik hiidlastest autorite
luulet, jutustus „Pärisorja vastu-hakkamine"^
J. Pari jõe jutustus
„Väinamere kaldal", Antsu Luti
kirjutis „Veski Peeter Hausberg",.
„Ja veel ühest juubelist", Rebas-selja
algkooli endiste õpilaste kok­kutulekust
Hiiumaal, Elna «Hiid­laste
jaanipäev" ja G. Pello„Va-naisa
jõulupuu". Lõpus Hiidlaste
Seltsi liikmete ümmargusi sünni­päevi
jä lahkumisi. .
® Stokholmi Eesti ühing (endine
Eesti Rahvuslik Liit) korraldas
Eesti Majas arutlusköosoleku laud-konnavestlusena
Eesti vallutamise
probleemide üie. Arutluse all olid
küsimused kas ja milliseid vigu
tehti Eesti poliitikas viimasel pe^
rioodil ja kas need mõjusid .kaasa,
et N., Liit vallutas Eesti.:: Laudkon­da
kuulusid poL dr. Rein Marandi,
ajakirjanik Jüri Remmelgas, van­deadvokaat
Nikolaus Metslov, noo-remapõlve
esindajad Jaak Maandi
ja Rein Viira. Koosolekut juhatas
Alex Milits.
Kirjastus Hurst Inglismaal ja
University of California Press
USA-s on koos vastu võtnud Ro-muäld
Misiunase ja Rein Taagepe­ra
käsikirja ,,The Baltic States:
Years of Dependence, 1940—1980".
Raamat ilmub arvatavasti sügisel
1982, umbes kolmesaja leheküljega
ja hõlmab järgmisi peatükke: aja­looline
taust; sõja-aastad (1940—
1945); sõjajärgne stalinism (1945-
1953); rahvuskultuuri taastumine
(1954—1968); tsentralisatsioon ja
läähestumine (1968—1980). Dr.. Mi-siunas,
päritolult leedulane, on ad-junld-
uurijaks Yale'i ülikoolis.
Prof. Taagepera õpetab ühiskonna­teadusi
University of California
Irvine'i harus.
_^ Ühist ülevaadet Leedu, Läti ja
Eesti ajaloost on vaja, kuna see
heidab uut valgust iga üksiku maa
sündmusile. Näiteks küüditati talu­nikke
a. 1949 kolmel maal korraga,
ent kohalikud kommunistid kõrval­dati
1950 jühikohtadelt ainuüksi
Eestis. Võrdlus paneb küsima:
miks? '
Raamatute saatus oleneb peale
sisu ka levikust. Lattu-trüfckimi-sest
ei jätku. „01enevusaastate"
kirjastajail on väljakujunenud levi-kuvõrk.
JgSi suurema ameerika
ülikooli raamatukogu ostab Uni­versity
of California Press'i raa­matud
pool-autõmaaselt. Reklaam
jõuab iga ajaloo- ja ühiskonnatea-duste-
professori postkasti. Seega
on teose levimise probleem väljas­pool
eesti-läti-leedu ringkondi juba
ette soodsalt lahendatud.
Kvaliteedi-kontroll on taoliste
kirjastuste puhul teadagi nõudlik.
Kirjastus otsib eriteadlaste hulgast
kaks „lugejaf'^ kes käsikirja ük-
Mehed väSjaspo©!
seadust
Grupp juhtivaid parteitegelasi
koos mõne parteitu sõbraga olid
salaküttimisel Baikali ääres, kus
lasksid maha neile pealetulnud
metsavahi. Selle sõber nägi, kui
salakütid hüppasid autosse ja põ­genesid,
kuid ta sai siiski auto­numbri
üles kirjutada.'
Asjast teatati ametivõimudele,^
kuid kulus hulk aega enne kui as­ja
uurima hakati. Uurimuse tule­musena
komnoorte juht Tsironov
paigutati ümber spordikomitee esi­mehe
kohale, samuti anti kino-osak.
direktorile ainult uus ameti-tiitel,
kuna ta oli parteilane. Kohtu
alla anti lõppeks ainult kaks partei­tut.
Kuid neidki ei mõistetud süüdi.
Kära juhtumi pärast läks aga
suureks ja lõppeks võttis „Pravda"
asja üles. Kui prokuröri käest küv
siti, miks parteilasi ei antud kohtu
alla, vastas see, et niisugune olnud
piirkonna kohtu-uurija korraldus.
sik^sjaliselt läbi arvustavad. Misi-.
unas-Taagepera raamatu tähtsuse
ja taseme kohta andsid mõlemad
lugejad vägagi hea hinnangu. Kont­rolli
rangust iseloomustab, et nad
ometi esitasid, ligi sada 'detailset
soovitust ja küsimust, üldjoontes
aga võeti käsikiri vastu muudatus­teta.
Suurel määral johtus see autorite
endi eel-konsultatsioonist eritead­lastega.
Tekst ilmus a. 1980 nelja
paljundet repordina, milliseid saa­deti
enam kui 40-le Baltimaade
spetsialistile mõlemal pool Atlandi
ookeani. Üle kahe tosina vastasid.
Kriitika tulemusena muudeti eba­täpseid
üksiksõnu ja -fakte ning li­sati
või kirjutati ümber terveid
pikki lõike.
L
Johan Pitlis
lAJUSOLMED
Koheselt pärast Eesti Vabadnss5da kirjutatud mSlestusraama^
..värskete" elamastega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastafiv
m ^ m s . Raamat ümos 1972. a. admiral J. Pitka l§t. sümdk
237 DL — Hind pluss 50 centi saatekols
KiNKIGE
oma võõrrahvusesi^ sõbadele Eesti veitlnse
Evald Uustalu
I ^;
FREEDOM ONLY
Hind $7.00 pluss 59 c saatekulu
MÜÜGHi VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS TEmE TRÜSE INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style
Hilja Treimiitli ja Viivi Piirisild
)0 retsepti ^ HiBd koos saatekuluga Can. $ 13<^
Tellimisi võtab vastu ^.Vaba Eestlase'* talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist.
mam
• CD.
Hcinn^ Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE..,"
Hind $11.—, saatekulu 85
Müü^ ..Vaba Eestlase" taUtuses I
Nüüd oleks aeg minna luurepos-ti
järel, arvas Juvonen, aga ta kaht­les
veel, sest õhtu ei olnud vajali­kult
pime ja raske maastik ei pak­kunud
mingisugust varjumisvõima-lust.
Kivid ja kivistikud olid ain­sad
kaitse andjad, aga küll leiduks
ka suuremaid kive siis kui tarvi­dus
seda iiõuab, mõtles ta. õn­neks
ei olnud eesmärgini enam pal­ju
minna, ainult paar kilomeetrit,
' kust ta võtaks lõpliku suuna Lii-nahamarist
põhja pool olevaile
kõrgeile kaljudele, kust võiks otsi­da
sobiva vaatluskoha eelolevaks
päevaks. Juvonen plaanitses viibida
Liinahamaris paar päeva, kui mit­te
midagi ootamatut ei juhtuks.
Kõik võiks õnnestuda ka lühema
ajaga, kui vaid saaks jääda nähta­matuks.
' Juvonen teadis, et just
nüüd, kui.kunagi enne tuleb liiku­misel
olla äärmiselt valvas ja ette­vaatlik.
end võitjana. Vähemalt ta oli ko^ lüspaigale. Seal oleks see edu, et kõrgemale ja nüüd märkas ta ki- dagi^ähä. Hea õnÜ näis o l ^ ^ al^
hale jõudnud, sest vaathisjpunkt, ta näeks üsna kaugele oma tuleku- vistikus mitutki head lohku, kuhu les, mõtlei Juvonen^ Nüüd ta nägi,
mida ta oli kaardilt vaad^anud, oli jälgede suunas ja vÕiks pidada võiks end peita ja teha märkusi et piki Petsamo^^^f^^
vaid 300 m kaugusel. j • maastikku hoolikalt silmas järgmi- päeva jooksul valvelaey. Selle m^
Liinahamarist põhja suunas kui- sel päeval . Nõlvak muutuski kohe püstsei- laevdtj lai^^^
gev tee oli ees ja selle taga jälle Kuigi Juvonen oli otsustanud, naks^ millest enam edasi ei pääse- äratanud, Eaeysõiti^^
lahtine maastik kuni päris fjordi et ta ei lähe maanteele, siis põhja- nudki. Seina alusel oli sobiv sü- nais;T^
kaldani. Teele tal ei olnud asja, liku kaalutlemise järel muutis tä vend ja Juvonen laskis seljakoti ra otsimisega. Peagi oli laev pildis-sest|
vaatluspunkt oli ees vasakul, oma otsust. Ta laskus teele, mis seljast ja istus hõlbustusest ohates tatud. Selle järel ta pildistas laeva
Ta hakkas nõlvakut pidi üles tõus- näis üsna laia ja korras kruusatee- varjatud kohta. Nüüd di eesmärk ja kogu sädaniapiirkpnda laiaob- ?
ma, mis kerkis ü h a kõrgemale ja na, kus oli näha rohkesti autode lõplikult saavutatud ja aega öhi- jeMiiviliselt; Ta
lõppes püstise kaljuseinaga. Eusa- jälgi. Nüüd käis ta piki teed sel- korra üle järele mõtelda. Juvonen sellelaadilisi: p^^
gilt siit otsustas ta otsida sobiva leks, et autod segaksid ta jäljed jd vaatas binokliga veelgi üml:|rust ja päeva jõöksuljSedä^^^^^
koha, kust võiks teha vaatlusi ja viiksid ka võimalikud koerad ta kuulatas. Öine vaikus valitses kõik- päike liikus, et varjud^^^^^^e^
puhata matka väsimusest kannult segadusse. Teed kaudu ei jal. Kuidas võiks siin hommikul di selgust. Samas tuli niiuidy
' Juvose mõtted ristlesid mitme saanud siiski kuigi pikalt käia. Ta olla? mõtiskles ta. ha -t^seid märkmeid
küsimuse ümber. Sihtpunkt oli ees. pöördus> parenjiale lahe suunas,^^^t^ vaikus ja pikaajaline kuist- kellaaja järele;^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^-
Tuli arvestada kõik valguse- ja kulgedes piki kõvaks tallatud kui- valvamine olid põhjusteks, et Ju- Raske imi oli^^^^^^^^^
varjüpooledj tuli arvestada äkilise vanud välja. Ta pöördus paremale vonen märkas kui väsiriud ta tõe- vonen tundis e^^
lahkumise võimahist ja kiiret pQ- lahe suunas, kulgedes piki kõvaks liselt oli. Närvide pinge, mis siia- na. Nüüd^M
genemist kogu piirkonnast. Vaat- tallatud kuivanud välja. Sellele ei ni oli viinud une silmist, hakkas ülesannet täita, mille jaoks ta oli
luspaigäst pidi nägema ka kaugele tohtinud vähemalt jälgi jääda. Äk- lõtvuma ja silmad kippusd vägisi matkale asunud ja jälgida sadamas
. „ tulekuteele, kui kõigest hoolimata ki märkas ta päris lähedal punakat kinni vajuma'. Pinge lõtvumine ja fjordis olevat laevaliiklust.
Ta ootas veel oö pimenemist ja ^^^^.^^^ liikuvad valvurid jaksak- valgust, mis hetke pärast kadus, tundus, lihaseis ja elundeid, tekita- Kogu piirkond oli tema silmade
laks kella üheksa ringis teele. Ta j^igi ^jada. Neid tuli varakult Ta oli jälle sunnitud peatuma. Põ- des imelikke tõmblusi ja säpsaiusi, ees. Radarijaamad, sõjalised kind»
astus ettevaatlikult üle valvurite ra- ^ärgata. Juvonen teadis juba ette, nevus suurenes: mis see õigesti oli? mida ta ei saanud oma tahtejõuga lustustööd ja kõik sõjalised objek-ja,'
roomas alarmitraadi alt labi ja lähemalt üks koeraga luurepost Juvonen ei jõudnud kuigi kaua vältida, öine hämarus oli kui.var- tid.. Ta võis viia nüüd selliseid tea-
, . liigub päevast päeva piiri suunas, selle üle mõelda, kui valgus ilmus jav võrk Juyose ümber ja tundus, ^t^^^^^
jule, kus jalle järgnes lumbruse i. . * „ , - K n _ 4.^ v.**^ x_ ^ .r <^
pääšis hetke pärast
jule, kus jälle järgnes m^msQ kes teab — neid võis olla roh- jälle ta ette ja samas märkas ta et ta ei saanud enam võidelda une gasiminek vaid õnnestuks sama
vaatlus. Nuud oh juba kullalt pi- ^^^^gj Ettearvestused ei pidanud valgust liikuvat. Kiire vaatlus bi- vastu ning vähehaaval silmad va- hästi kui tulek.. '
me. Kaugemalt ei voidud enam^^j^^j ^^-^^^ ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^ paljastas, et laeva mast ja jusid kinni. Teadvusest kadusid Iga hetk oli vaadata uut ja pil-uksikut
tee ist maastikus eraldada, ^^^^^^ j^^yj^^jj^ j^^g^^^ Külmave- selle tipus olev valgus olid teda piirivalvurid, verekoerad ja jälita- distada. Kord marssis sõjaväeük-selle
asemel oh oht, et ta ise vois ^^^.^^^^ ^^^^^^ Juyõnen võimalusi hirmutanud. jad. Juvonen magas väsinud inime- sus lauluga teel, kord jälle läksid
tormata püsiva luureposti sulle, km halvemate juhtumiste vastu, sest -Saatan, nüüd ei kõlba peru- se und. meremehed valvelaevale, mis läks
sõdurid oM liikumata. gj mõtelnud sugugi anda end ra- tada, meenutas Juvonen enesele: Jäämere suunas. Kõik nähtu jääd-.
Juvonen astus mõne aja- igat hulikult piirivalvurite kätte, muu- Ta hakkas nõlvakut pidi üles mi- Juvonen ärkas kummalise koli- vustati filmile ja märkuseid kogu-sammu
hoolikalt, kaaludes ja siis tugu olukord milliseks tahes. nema oma lõpjiku, vaatluskoha. na ja müdina peale. Avades sil- nes märgatav hulk.
oli aeg suuna muutmiseks. Ida Juvonen uuris binokliga ümbrust poole. Jõudes nõlvaku keskkohta, mad nägi ta, et homniik oli juba Siiani oli. kõik hästi õnnestunud,
pool tuusis kõrge seljandik. Sinna' ja kuulatas.. Liinahamari lahe ran- muutus see kiviseks ja raskesti lii- kirgas ja valgQ^ilvevõrk oli kadu- Avastamise ohtu ei olnud, sest
oli ehk paarsada meetrit. Nõlvakul nai olevate majade suunast kuul- gutavaks. Ettevaatlikult hiilis ta nud ja päike paistis kõrgelt Jää- vaatluspunkt, kuigi see oli kõrgel
kasvas mingisuguseid väiksekasvu- duski mingisuguseid hääli. Mõnes üha lähemale ja hakkas otsima sor mere kohal. Ta vaatas kella. See kaljul, oli mingisuguses süvendis,
lisi põõsaid, mis praeguses häma- majas kustutati tuled, öö oli juba biyat vaatluskohta. Sellest kõrgu- näitas kaheksat hommikul Tä oli Juvonen märkas, et arvatavasti olid
ruses andnuks kaitset kui surunuks peaaegu poole peal Siis' tegi tä sest n^gi ta juba laeva pardatule- maganud raskesti viis tundi! — sakslasedki seda valvepostina sõja
end madalale. Seljandikult avanes oma otsuse. Ta jalutaks üle lagen- sidki ning meeste liikumist valgu- Ms juhtunuks, kui jälitajad; tui- ajal kasutanud, sest mitmeid tühje
vaade Petsamo fjordile 'ja paremal 4iku, esiteks fjordi lähedale ja kui se kumas. Laev oli valge, selle par- nuksid kohale kui ta magas? Ta hülsse oli näha maas ja need kand-kumasid
Liinahamari tuled. Siht- sel matkal midagi erilist silma ei dajooned paistsid ähmastena lahe võttis binokli ja hakkas vaatlen^asid saksa tunnuseid,
koht oli lähedal ja Juvonen tondis sattuksj siis tõuseks ta sealt vaat- vaiksel pinnal Ta tõusis veelgi oma tulekusuunas. Sea! polnud mi- (JlbE<gBeb)