1977-08-25-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 63 Nr. m- VABA EESTLANE nfiäjapäm^, 25. ai -~ Itiureday, Mgust 25; 1977
ider Kreek
5, Wellesley haiglas SM-
19. augustil, maksavah-
[fjel omaaegne eesti
le Aleksander Kreek
lana. A. Kreek oli viibi-
)aar kuud liaiglas kuni
ta eluküünla kustu-
Ugi kirstupaneku tali-lastamüie
toimus möö-
[ipäeval Torontos ning
lu tuhaga maeti Lon-
[japäeval. Aleksander
leinama abikaasa ja
^svanud poega. Abi^a-
)s noorema poja Raouli
lis, Ontarios, kuna va-elab
Reginas, Sas-
Jis. A. Kreegi noorem
[lajandusteduse magis-ib
Londonis ühe kind-juures,
kuna vanem
ler on keemia doktor
|ilikooli õppejõuna Re-ler
Kreek oli raitme-
Iti meister kuulitõukes
^nne Teist maailmasõ-parimate
kuiditõiika-tulles
..ka Euroopa
[Viimase kümne aasia.
ta Torontos, kuid lii-festlaste
keskel.
last Rootsis, 95-aas-ke
tervitusi hiljuti
LV mälestusteos „M-itustaksite
lõpuks va-oma
Siberi ajast,
"eie oma raamatusse
rinud.
pannud raamatiisse
tollal oma sisimas
inelt seda, et olin tol
:^jHimene — sain.
mde surivoodil tröös-udu
anda. et nad ra-
|ksid surra.
ütelda, et ma ei ka-
Siberi-aega, vaid
les suhtes väga tänu-kõige
suuremat häda
J5-.t olen näinud ja ise
|fi ka rõõmusõnumeid:
|pärast on süda rahul
lootma, et, minu sõnu
t ma tõtt räägin, kui
la midagi ei kahetse,
pperman on sügavalt
i dogmaatüiše rangu-usk
on vitaalne ja
f, on tarna energiaalli-
>: ta ammendab- jõudu
Npäevade jaoks. Need
laistelised ja täis us3ra
ta tänavuse šüdasuve
|il päevade].
lupisson-
80-dastarie
õpetajate, Seaninari,
^googiumi ja Tartu
Seminari endiiie kaua^.
rnlemisõpetaja Heskni
lirisso tähistas hiljuti
({sünnipäeva. •
Seitse päeyca
¥ikiragi läafrõš
^ VikLngi mere-üpkonha poisid nautisid
nädal aega päikesepaistelist
ihna ja purjetamist, Brightoni lähedal
Roose talus, järve ääres sa-lunuka
sees. Looduslikult väga üuš
koht, kus, jä^v on umbes viis miüi
pikk ja lai 'ning peaaegu alaline
läänetuul soodustas poistele head
purjetamist. Laagri kava erines
tavalisest skautlaagrist sellega, et
täpset ajalist äratust ega öörahu
ei ohiud, mida ei ohiud vajagi kuna
päevane päike ja tuul väsitas
poisid ja asendas parünagi unerohu.
Poiste kohustusteks oli laag-riplatsi
korrashoid ja söögi tegemine,
ülejäänud aeg oh purjetamiseks
ja ujumiseks. Lahke pererahva
loaga saada oli ka igal teisel
päeval sauna. Meie, igapäevasele
toidule tõid värsket lisaks pr. Sü-lart,
hrd. Kasekamp ja Leivat. Me-relaager
„Neptun'i'' juhiks oh
melster-purjetaja Mark Saar, kelle
abi ja õpetusega nn mitugi poissi
.edutati suurema purjekaga sõitmiseks.-
: ' . ( •
Paaril õhtul toimunud lõfel
veetsid skautidega koos lõbusaid
tunde ümbruskonna kaasmaalased.
Nädal möödus kiiresti ja saabuski
päev kojusõiduks koos vihmasajuga.
Parema mereskaudi karika
laagris teenis endale Juhan Linr
dau. Tahaksime oma suurimad tänud
ütelda Roose talu elanikele,
kes meid nii lahkelt vastu võtsid ja
täname juba ette perekond Lei-vafit,
kes oma talu ja rannaääre
meile lubasid kasutamiseks järgmiseks
merelaagriks.
Ärni.'
Sl
Toronto linna haridusosakond
korralcM) eeloleval sügisel kursused,
niillede .eesmärgiks bn hoolitseda
nende laste eest, kes kannatavad
abielui^e karile jooksmise
tulemusena. Kursuse nmieks on
Famüies in Divorce ning selle planeerijaks
ja kujundajaks on eest-.
lane Peter Kivüoo, kes mainib, et
abielude lõhkiminekul kannatavad
väga palju sagelij lapsed ning paljud
neist katkestaVad koolides oma
õpingud.
Peter Kiviloo, kes on elukutselt
sotsioloog^ on juba nelja aasta kestel
andnud täiskasvanutele kursusi
lahutuse probleemide kohta ning
käesoleval sügisel korraldatud
kursus; mis algab 6. öktoobrü
Castle Frank High SchooFis, on
mõeldud keskkooUde õpetajatele
kes omakorda ipstrueerivad neid
lapsi, kellede vanemad on lahutatud.
Peter Kivüoo kmnitab, et
kursuse mõte on=. muuta lahutatud
vanemate laste hoiakut negatüv-sest
positiivseks ning informeerida
noori mimesi abielulahutuste dünaamikast.
Viimaste statistiliste andmete
põhjal oli Kanadas .1975. aastal
50.611 lahutust.
Möödunud reede õhtid toimus Torontos Tartu Instituudi eeiüic^ nooaja esimene
Reede õhtule paigutamise tõttu, mis suvisel ajal on veel linnast lahkumiseks, oli osavõtjaid veidi
üle paarikümne, kes aga suure liiuvlga kuulasid dr, T. Rauna loengut «Venestamise mõju Eestis
19. sajandi lõpul, 20. sajandi algusel."
sul kasvas uus generatsioon, kes levinud edasi ega põhjustanud ka
(eameerikcs ioovisikyf©
Ameerika tJhendriikides on
esinduslik kirjanike, kunstnike
ja hediloojate asula MacDowell
Colöny, 'kuhu pääseb ainult eri-kütsetega.
Tänavu oli juba kolmandat
aastat j'ärgemööda sedle
külastajaiks meie luuletaja Alek-sis
Rännit.
Selle asula väljaandes ,yMac-
Dowell GJolony Pellows In The
News" annab pika loetelu asiüa
liikmeskonda ikuuluvate loovisikute
kunštisaavutusisfe ja organi-satooreist
tegevusaladest. Meksis
Raniüti kohta on ^tehtudniäpkus^
et Virginia ülikool, Charlottevil-les
korraldas uue näituse, luule
esitamise ja sümpoosioni Aleksis
Raimiti teoste. austamiseks ning
aiiti talle audoktori kraad.
^ KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS.
L Ä T i R & C©
: "INSURANCE"
1482 Bathurst St, 4 kord
(Bathurst-St. ClairV
Teiefon kohtoris 653-7815 ja
653-7816
Dr. E. Aruja tutvustas lühidalt
eesti keedeteadiaše perekonnast
pärinevat teadlast, kelle õppealaks
on Vene ajalugu ja sellega
seoses ka Eesti a;jaliigu möödunud,
sajandil ning kelle doktoritöö
on tehtud 1905. a. sündmusist.
Dr. T. Raim ütles, eit venestamise
suhtes on ajalooraamatuis
mitmesuguseid müüte, et see
põhjustas eesiti rahvusliku liikumise
languse. Kuigi see mõjutas
allaminekut, polnud ta siiski nü
ohtiiik. Samuti väide, et see/ oli
rangelt läbiviidud, i>ole õige, kohati
seda rakendati hoopis puudulikult.
• •
;Ka OH; võrreldud- - praegust
kommunistlikku venestamist
tsaariaegsega, kuid tsaarivalitsusel
puudus piirimaade suhtes
veej kindel poliitika.
Ta ütles, et peaksime olema ettevaatlikud
venelaste r suuruse lide-hiadamisel
minevikus. ^Jesti rahvuslikus
liikumises põhjustas tagasiminekut
oma sisemised probleemid
ja tülid.
Ta jagas venestamise kahte ossa,
esimeses administratiivne ja
teises kultuurilme (keel, haridus,
usk). Eestlaste suhtumine venestamise
aktsioonidesse oli kauase
sakslaste kumava alloleku_.tõttu
ida orientatsiooniga. Loodeti -,et
tsaar, kes õli talupojad pärisorjusest
vabastanud ja • mitmed
muud reformid maksma pannud,
võis eestlastele sakslaste vastu
kergendusi anda.- See tingiski
mitmed eestlaste aktsioonid vene
tsa-ari poole, kuna eesti talupoeg
nägi administratiivses venestuses
kergendust antud olukorras'
'Eesti ühiskonnas oli sellal, kaks
suunda: J. Hurfi mõõdukas ja
K. R. Jakobsoni radikaalne. J.
Hurt arvas, etv eesti rahvas võiks
areneda koos sakslastega, kellega
seni oli jagatud saatust ja venelased
ei tohtinud baltlaste siseasjadesse
segada. Põhiliselt ta oli
apoliitilme.
Sellevastu Jakobsonil oli radikaalne
seisukoht, arvates et
baltisakslastega valitsemine on
olnud suur tragöödia balti rah-vastele.
.
Ainuke vüs eesti rahva areng-uks
on Vene keisri abiga, kuna kõik
kergendavad uuendused on tulnud
sealt. Jakobson nõudis kohalike
omavalitsuste rakendamist maal,
kus ka eestlased oleksid osalised.
Ta seisukoht oli põhiliselt poliitiline.
Kumbki ei pooldanud kultuurilist
venestamist ega näinud
selles ka ohtu, kuna vene kultuur
oli neile liiga võõras. Aüiult
Kreutzwald nägi ette, mis on tulemas:
Aleksandrikooli on eesti
veski kus eesti viljast tehakse
vene jaihu. "
1860-ndail aastail oü alanud
saksastamine, kus valla- ja kihelkonnakoolides
haikati eestlaste
pähe saksa keelt toppima. Seda
keelt räägiti kõikjal, ka eesti haritlased
rääkisid omavahel saksa
keeles, alles Kereutzwaldi 70. sünnipäeval
räägiti eesti ha,ritia®te
poolt esmakordselt eesti keeles.
Vene r^ormid kultuuri ala]
olid kõigepealt usulised, ap. õigeusu
propageerimine, raillega taheti
rahvaid üksteisele lähendada.
Segaabielude (luteri ja ap. õige-usu)
puhul Jäid lapsed ap. õigeusu
juurde. Vene keel- asendas
eesti ja saksa keeled koolides,
isegi maal kus ernie oli simrem
osa kihelkonnajkoolist olnud eestikeeline.
Koolivailitsus vüdi Vene
haridusministeöriumi alla, Tartu
ülikool venestati, väljaairvatud
teoloogia teaduskond.
1893. a. Doipat muudeti Jurje-viks,
vene vürsti mälestuseks,
kes käis sejfll aastal 1030 rüüste^
' retkeU
Administratiivsel alal viidi läbi,
kohtureform, linnaseadus; aga
Balti saksa asutused jäid venestamisest
puutumata nagu näiteks
nende Maapäev.
Kölmekiimneaastane venestamise
aeg oli raäke ajajärk eesti
ajaloos, ikus osa eesti juhte kaotasid
lootuse ja nägid venestamises
paratamatust. Selle aja jook-oli
vene keelega harjunud ja leidis,
et vene haridus ei tähenda
veol veinestamist. Sajandivahetusel
tõusis eestlaste enesekindlus
ja 1905—1915. a. venestajmise negatiivne
mõju oli vaibumas ega
nähtud enam ohtu eesti kultuuri
eksistenitsüe.
Administratüvne mõju oli eestlaste
vaatekohastV liiga vähene,
kohalikus omavalitsustes õlid
eestlased esindajtud, v ^ e kohtud
vabaš.taisid eestlased sakslaste
mõju alt. Linnaseaduse muutmine
andis võimaluse koijkureerida
baltisakslastega, mistõttu 1S04. a.
võtsid eestlased /üle Tallinna lin-naivalitsuse.
Varsti oli kümnest
Eesti linnast kuus eöstlaste valdu-sese.',
Ädministratüysel venestamise
negatiivsel poolel oli asjaolu,
et eesti keelele d antud mingisuguseid
avaldamise võimalusi.
Vene ameitnike kohta on mit-möpuguseid
arvamusi, mõned ka
positiivsed. Nad polnud kohaliku
ühiskonnaga seotud ega saanud
keele mittemõistmise tõttu suhelda
kohalike ininiest ega.
, Kultuurilise. venestamise mõju
oli komplitseeritum. Alul oli selles
negatüvne mõju, lastel oli
suuri raskusi vene keele õppimisega,
agu koolireformi maksmapanek
ja kontroll oli küllaltki hõre,
võimaldades õpetajafomapead
töötada, 400 kooli kohta oli üks
inspektor. Venekeele negatiivne
mõju oli- siiski ajutine, nagu kiuste
kasvas eesti kirjaoskajate arv.
Raskusi oli peamiselt esimesel
põlvkonnal.
Rahvusliku kultuuri osas aga
Aleksandri kool kui ka Eesti Kirjameeste
Selts nurjusid eestlaste
sisemiste tülide ifcõttu. ; Kadusid
tähtsamad juhid ja jäid nende
epigoonid. Hurdal ega Jakobšonü
ei olnud vajalikult tugevaid asendajaid.
Rahvusliku lükumise nui*jumi-ne
tekitas suurt pessimismi,
mida venestamine omakorda
suurendas, kuigi see polnud
peapõhjuseks.
Usk ei tähendanud suurt osa,
ainult Lääne-Ee&tis oli see esial-eesti
luteri administratsioonis
mmgeid muudatusi. Kuigi aja-
Jcirjade ja eesti raamatute arv
esimesel aastakümnel langes, hakr
kas see 1890-^dail aastail jälle
tõusma ja muutus. kvallteetse-maks.
" - •
• Ä. Gremastem oma une ideoloogiaga
jõudis seisukohale, et
Eest! venestamine on paratamatu,
kuna alla iO miljonilisel
Tahval ei saa olla oma^ kultuuri^
kuid ta pidi peagi eksijana ek-minema.
Umbes saj andivahetusel hakk'a-sid
eesti haritlased omavahel eesti
keelt rääkima: See„revoMsi-ooniline"
muutus toimus suurel
inääral venestamise tõttu, kuna
surve kutsus esile vastusurve ja
venelaste vähesus andis võimaluse
omakeelseks, suhtlemiseks.
Sel ajal telskis Eestis linnastumine
ja töölisklass.
Venestamine oli süski äärmiselt
keerukas nähe kuni 1905. aas-,
tani, kusjuures eestlased toetasid
administratiivselt venestamist.
Osalt ka kultuurilist, kus vene
keel asendas salksa ja eesti keeled
ning' andis eesitlastele suuri
võimalusi Venemaal töökohiade
saamiseks nii, et enne sõja puhkemist
oli Venemaal juba 200.000
eestlast. Venekeelseile koolidele
vaadati negatiivselt, kuid suhtuti
positiivselt kui nähtöle baiti sakslaste
võimutsemise piiramiseks.
Soomes nähti .venestamist, erinevalt,
Leedus ja Ukrainas aga oli
see hoopis rangem oma kohalike
keelte keelustamise hõüdega.
Eestis ei venestatud eestlasi
ümber, vaid vastupidi kõrgendati
selle vastuseismisega oma
ralivuslildku meelsust.
Järgnevas diskussiooni . osas
meenutas Hilda Lepni tsaariaegseid
koolipäevi ja haritud tütarlaste
tulevikuvõimalusi. Samuti
meenutas E. Salurand oma rangeid
koolipäevi, ja märkis, et venestamise
mõjud on alles olemas
eesti ühiskonnas. Sõna võtsid vee)
E.Amja jt.
Dr. T. Raun'al oli ettenähtud
teine loeng Metsaülikoolis, kus ta
vaatles sama aj aj ärgu rahvuslik-gul
populaarne. Tegelikult see ei' ke püüdltisi j a 'tegevust.
Praegu on veel sciadiayal n.rs. terrciss'
$39.900 koos gara^shigao
SOODSAD MAKSUTINGIMUSED, üldkasutamiseks sauiiad,
aastaringi kasutatav supelbašsem, seltskondlikud ruumid,
; ekstra panipaigad jie.
.TULGE TUTVUMA EESTI KODUGA, sest oma silm on
kimingas, 50 OM Kingston Road, Scarboro, tel. 281-1792.
•. EESTI ABISTAMISKOMITEE
Lattu jäänud suusakomplektid väga soodsalt
Suusakomplekt (suusad, saapad, mähiseC koEtsaplekidl)
20--50% HINNAALANDUST riiderestidelt, HaaslkaipaÄ IPOOS-teväba
Biugadelt-kahvlitelt-lusikatelt >- sortidelt, milliseii enam
- ei valmistata.
m EGLINTON AVE. E A S T - TELEFON 488-1701
Avatud 9.30-^.30, neljap. 7 p.l., laup. 3 p.l.
Prof. Els Õksaar Mamburgist viibis aukülalisena Mehhiko haridusministeeriumi
poolt oi-ganiseeritud lastekeele kongressil Mexico
Citys, pidades seal plen^arettekanäekolmikkeelsuse üle eelkooli-easv
Seoses reisiga viibis proff. Oksaar ka Stanfordi ülikooli kutse!
StaMordis,-.. Kalifoniias. . . •
Prof. Els Oksaar..
ESMÄJÄRGULISEDIMPORT-ÄRTIKLro SOOMEST
2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. iVI4S2A2- © TELEFON 483-665Ö
Äri lahtioleku ajad: teisip., kohnap. 10-6, heljap., reedet 10-7.30
jÄ laup. 930-5.30. Esmaspäeviü suletud.
Prof. Oksaare projektide ja uurimistöö
kohta oh sol aastal ilmunud
saksa ajakirjanduses mitmeid
intervjuusid ja artikleid. Ta on
kolm korda rääkinud oma pedo-üngvistika
projektidest saksa raadios.
Hamburgi ajakiri Via Hamburg,
mis ihnub 25 000 eksemplaris,
tõi ülevaate tema tööst milles
muuseas naainitakse:-
Hiljuti ihnunud teos „Keel ja selle
omandamine eelkooüeas" kuulub
kümneaastase uurimustöö viljana
rahvusvahehse keeleteaduse
ajalukku, see on üks prof. Oksaare
150-st teosest.
^ Seni uurisid;,laste keelt •ainult
psühholoogid ja pedagoogid, see
on müüd muutunud. '
Prof. Oksaare uurimus kujuneb
alüsöks teistele teadusharudele,
kes uurivad keelt kui inimüku käi-tumise
nähtust.
Eriti huvitav on jälgida keele
tekkimist alates kõige, esimestest
häälikutest. Huvitavad on lapsed,
kes iga päev 'kuulevad kaht kuni
kohhe k ^ lt
mülele uurimistöö peab andma
vastused.
Els Oksaar ise rõhutab:
— Juba lapsed peaksid teadma,
mis keel on ja mida nad keele vahendusel
suudavad saavutada.
Mais oli Els Oksaar kutsutud
Tübingeni ülikooli 500, aastapäeva
juubelisümpoosionile ,,Ger-manistika
välismaal" pidama ettekannet
germanistika olukorrast
tänapäeva Rootsis.
Esindatud olid veel USA, Jaapan,
Jugoslaavia, Itaalia, Prantsusmaa,
Inglismaa, Shveits.
Augustikuu veedab prof. Oksaar
koos perekonnaga USA-s ja Kanadas.
Ta on kutsutud ettekandeid
pidama ka sümposioonidele Hono-lulus.
Ettenähtud on ka kaksik-keelsuse
uurlniine Chihagos ja Tp-rpntos.
Prof, Els Oksaare uus teos ,^Keele
omandamine eelkoolieas. Sissejuhatus
pedoling^/istikasse" ilmub
augustis. Pedolingvistikaga loob
autor täiesti uusi aspekte^ laste
keele arengu uuriMseks.
Prof. Els Oksaar, lastekeele uü
rimise rahvusvahelise ühmgu esimees,
hakkas algusest peale uurima
laste nütmekeeleUst arengut.
Tal on endal kohnekeelne poeg.
Sel puhul tekib ju palju küsimusi,!
EEmAHe'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 25, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770825 |
Description
| Title | 1977-08-25-05 |
| OCR text | Nr. 63 Nr. m- VABA EESTLANE nfiäjapäm^, 25. ai -~ Itiureday, Mgust 25; 1977 ider Kreek 5, Wellesley haiglas SM- 19. augustil, maksavah- [fjel omaaegne eesti le Aleksander Kreek lana. A. Kreek oli viibi- )aar kuud liaiglas kuni ta eluküünla kustu- Ugi kirstupaneku tali-lastamüie toimus möö- [ipäeval Torontos ning lu tuhaga maeti Lon- [japäeval. Aleksander leinama abikaasa ja ^svanud poega. Abi^a- )s noorema poja Raouli lis, Ontarios, kuna va-elab Reginas, Sas- Jis. A. Kreegi noorem [lajandusteduse magis-ib Londonis ühe kind-juures, kuna vanem ler on keemia doktor |ilikooli õppejõuna Re-ler Kreek oli raitme- Iti meister kuulitõukes ^nne Teist maailmasõ-parimate kuiditõiika-tulles ..ka Euroopa [Viimase kümne aasia. ta Torontos, kuid lii-festlaste keskel. last Rootsis, 95-aas-ke tervitusi hiljuti LV mälestusteos „M-itustaksite lõpuks va-oma Siberi ajast, "eie oma raamatusse rinud. pannud raamatiisse tollal oma sisimas inelt seda, et olin tol :^jHimene — sain. mde surivoodil tröös-udu anda. et nad ra- |ksid surra. ütelda, et ma ei ka- Siberi-aega, vaid les suhtes väga tänu-kõige suuremat häda J5-.t olen näinud ja ise |fi ka rõõmusõnumeid: |pärast on süda rahul lootma, et, minu sõnu t ma tõtt räägin, kui la midagi ei kahetse, pperman on sügavalt i dogmaatüiše rangu-usk on vitaalne ja f, on tarna energiaalli- >: ta ammendab- jõudu Npäevade jaoks. Need laistelised ja täis us3ra ta tänavuse šüdasuve |il päevade]. lupisson- 80-dastarie õpetajate, Seaninari, ^googiumi ja Tartu Seminari endiiie kaua^. rnlemisõpetaja Heskni lirisso tähistas hiljuti ({sünnipäeva. • Seitse päeyca ¥ikiragi läafrõš ^ VikLngi mere-üpkonha poisid nautisid nädal aega päikesepaistelist ihna ja purjetamist, Brightoni lähedal Roose talus, järve ääres sa-lunuka sees. Looduslikult väga üuš koht, kus, jä^v on umbes viis miüi pikk ja lai 'ning peaaegu alaline läänetuul soodustas poistele head purjetamist. Laagri kava erines tavalisest skautlaagrist sellega, et täpset ajalist äratust ega öörahu ei ohiud, mida ei ohiud vajagi kuna päevane päike ja tuul väsitas poisid ja asendas parünagi unerohu. Poiste kohustusteks oli laag-riplatsi korrashoid ja söögi tegemine, ülejäänud aeg oh purjetamiseks ja ujumiseks. Lahke pererahva loaga saada oli ka igal teisel päeval sauna. Meie, igapäevasele toidule tõid värsket lisaks pr. Sü-lart, hrd. Kasekamp ja Leivat. Me-relaager „Neptun'i'' juhiks oh melster-purjetaja Mark Saar, kelle abi ja õpetusega nn mitugi poissi .edutati suurema purjekaga sõitmiseks.- : ' . ( • Paaril õhtul toimunud lõfel veetsid skautidega koos lõbusaid tunde ümbruskonna kaasmaalased. Nädal möödus kiiresti ja saabuski päev kojusõiduks koos vihmasajuga. Parema mereskaudi karika laagris teenis endale Juhan Linr dau. Tahaksime oma suurimad tänud ütelda Roose talu elanikele, kes meid nii lahkelt vastu võtsid ja täname juba ette perekond Lei-vafit, kes oma talu ja rannaääre meile lubasid kasutamiseks järgmiseks merelaagriks. Ärni.' Sl Toronto linna haridusosakond korralcM) eeloleval sügisel kursused, niillede .eesmärgiks bn hoolitseda nende laste eest, kes kannatavad abielui^e karile jooksmise tulemusena. Kursuse nmieks on Famüies in Divorce ning selle planeerijaks ja kujundajaks on eest-. lane Peter Kivüoo, kes mainib, et abielude lõhkiminekul kannatavad väga palju sagelij lapsed ning paljud neist katkestaVad koolides oma õpingud. Peter Kiviloo, kes on elukutselt sotsioloog^ on juba nelja aasta kestel andnud täiskasvanutele kursusi lahutuse probleemide kohta ning käesoleval sügisel korraldatud kursus; mis algab 6. öktoobrü Castle Frank High SchooFis, on mõeldud keskkooUde õpetajatele kes omakorda ipstrueerivad neid lapsi, kellede vanemad on lahutatud. Peter Kivüoo kmnitab, et kursuse mõte on=. muuta lahutatud vanemate laste hoiakut negatüv-sest positiivseks ning informeerida noori mimesi abielulahutuste dünaamikast. Viimaste statistiliste andmete põhjal oli Kanadas .1975. aastal 50.611 lahutust. Möödunud reede õhtid toimus Torontos Tartu Instituudi eeiüic^ nooaja esimene Reede õhtule paigutamise tõttu, mis suvisel ajal on veel linnast lahkumiseks, oli osavõtjaid veidi üle paarikümne, kes aga suure liiuvlga kuulasid dr, T. Rauna loengut «Venestamise mõju Eestis 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algusel." sul kasvas uus generatsioon, kes levinud edasi ega põhjustanud ka (eameerikcs ioovisikyf© Ameerika tJhendriikides on esinduslik kirjanike, kunstnike ja hediloojate asula MacDowell Colöny, 'kuhu pääseb ainult eri-kütsetega. Tänavu oli juba kolmandat aastat j'ärgemööda sedle külastajaiks meie luuletaja Alek-sis Rännit. Selle asula väljaandes ,yMac- Dowell GJolony Pellows In The News" annab pika loetelu asiüa liikmeskonda ikuuluvate loovisikute kunštisaavutusisfe ja organi-satooreist tegevusaladest. Meksis Raniüti kohta on ^tehtudniäpkus^ et Virginia ülikool, Charlottevil-les korraldas uue näituse, luule esitamise ja sümpoosioni Aleksis Raimiti teoste. austamiseks ning aiiti talle audoktori kraad. ^ KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS. L Ä T i R & C© : "INSURANCE" 1482 Bathurst St, 4 kord (Bathurst-St. ClairV Teiefon kohtoris 653-7815 ja 653-7816 Dr. E. Aruja tutvustas lühidalt eesti keedeteadiaše perekonnast pärinevat teadlast, kelle õppealaks on Vene ajalugu ja sellega seoses ka Eesti a;jaliigu möödunud, sajandil ning kelle doktoritöö on tehtud 1905. a. sündmusist. Dr. T. Raim ütles, eit venestamise suhtes on ajalooraamatuis mitmesuguseid müüte, et see põhjustas eesiti rahvusliku liikumise languse. Kuigi see mõjutas allaminekut, polnud ta siiski nü ohtiiik. Samuti väide, et see/ oli rangelt läbiviidud, i>ole õige, kohati seda rakendati hoopis puudulikult. • • ;Ka OH; võrreldud- - praegust kommunistlikku venestamist tsaariaegsega, kuid tsaarivalitsusel puudus piirimaade suhtes veej kindel poliitika. Ta ütles, et peaksime olema ettevaatlikud venelaste r suuruse lide-hiadamisel minevikus. ^Jesti rahvuslikus liikumises põhjustas tagasiminekut oma sisemised probleemid ja tülid. Ta jagas venestamise kahte ossa, esimeses administratiivne ja teises kultuurilme (keel, haridus, usk). Eestlaste suhtumine venestamise aktsioonidesse oli kauase sakslaste kumava alloleku_.tõttu ida orientatsiooniga. Loodeti -,et tsaar, kes õli talupojad pärisorjusest vabastanud ja • mitmed muud reformid maksma pannud, võis eestlastele sakslaste vastu kergendusi anda.- See tingiski mitmed eestlaste aktsioonid vene tsa-ari poole, kuna eesti talupoeg nägi administratiivses venestuses kergendust antud olukorras' 'Eesti ühiskonnas oli sellal, kaks suunda: J. Hurfi mõõdukas ja K. R. Jakobsoni radikaalne. J. Hurt arvas, etv eesti rahvas võiks areneda koos sakslastega, kellega seni oli jagatud saatust ja venelased ei tohtinud baltlaste siseasjadesse segada. Põhiliselt ta oli apoliitilme. Sellevastu Jakobsonil oli radikaalne seisukoht, arvates et baltisakslastega valitsemine on olnud suur tragöödia balti rah-vastele. . Ainuke vüs eesti rahva areng-uks on Vene keisri abiga, kuna kõik kergendavad uuendused on tulnud sealt. Jakobson nõudis kohalike omavalitsuste rakendamist maal, kus ka eestlased oleksid osalised. Ta seisukoht oli põhiliselt poliitiline. Kumbki ei pooldanud kultuurilist venestamist ega näinud selles ka ohtu, kuna vene kultuur oli neile liiga võõras. Aüiult Kreutzwald nägi ette, mis on tulemas: Aleksandrikooli on eesti veski kus eesti viljast tehakse vene jaihu. " 1860-ndail aastail oü alanud saksastamine, kus valla- ja kihelkonnakoolides haikati eestlaste pähe saksa keelt toppima. Seda keelt räägiti kõikjal, ka eesti haritlased rääkisid omavahel saksa keeles, alles Kereutzwaldi 70. sünnipäeval räägiti eesti ha,ritia®te poolt esmakordselt eesti keeles. Vene r^ormid kultuuri ala] olid kõigepealt usulised, ap. õigeusu propageerimine, raillega taheti rahvaid üksteisele lähendada. Segaabielude (luteri ja ap. õige-usu) puhul Jäid lapsed ap. õigeusu juurde. Vene keel- asendas eesti ja saksa keeled koolides, isegi maal kus ernie oli simrem osa kihelkonnajkoolist olnud eestikeeline. Koolivailitsus vüdi Vene haridusministeöriumi alla, Tartu ülikool venestati, väljaairvatud teoloogia teaduskond. 1893. a. Doipat muudeti Jurje-viks, vene vürsti mälestuseks, kes käis sejfll aastal 1030 rüüste^ ' retkeU Administratiivsel alal viidi läbi, kohtureform, linnaseadus; aga Balti saksa asutused jäid venestamisest puutumata nagu näiteks nende Maapäev. Kölmekiimneaastane venestamise aeg oli raäke ajajärk eesti ajaloos, ikus osa eesti juhte kaotasid lootuse ja nägid venestamises paratamatust. Selle aja jook-oli vene keelega harjunud ja leidis, et vene haridus ei tähenda veol veinestamist. Sajandivahetusel tõusis eestlaste enesekindlus ja 1905—1915. a. venestajmise negatiivne mõju oli vaibumas ega nähtud enam ohtu eesti kultuuri eksistenitsüe. Administratüvne mõju oli eestlaste vaatekohastV liiga vähene, kohalikus omavalitsustes õlid eestlased esindajtud, v ^ e kohtud vabaš.taisid eestlased sakslaste mõju alt. Linnaseaduse muutmine andis võimaluse koijkureerida baltisakslastega, mistõttu 1S04. a. võtsid eestlased /üle Tallinna lin-naivalitsuse. Varsti oli kümnest Eesti linnast kuus eöstlaste valdu-sese.', Ädministratüysel venestamise negatiivsel poolel oli asjaolu, et eesti keelele d antud mingisuguseid avaldamise võimalusi. Vene ameitnike kohta on mit-möpuguseid arvamusi, mõned ka positiivsed. Nad polnud kohaliku ühiskonnaga seotud ega saanud keele mittemõistmise tõttu suhelda kohalike ininiest ega. , Kultuurilise. venestamise mõju oli komplitseeritum. Alul oli selles negatüvne mõju, lastel oli suuri raskusi vene keele õppimisega, agu koolireformi maksmapanek ja kontroll oli küllaltki hõre, võimaldades õpetajafomapead töötada, 400 kooli kohta oli üks inspektor. Venekeele negatiivne mõju oli- siiski ajutine, nagu kiuste kasvas eesti kirjaoskajate arv. Raskusi oli peamiselt esimesel põlvkonnal. Rahvusliku kultuuri osas aga Aleksandri kool kui ka Eesti Kirjameeste Selts nurjusid eestlaste sisemiste tülide ifcõttu. ; Kadusid tähtsamad juhid ja jäid nende epigoonid. Hurdal ega Jakobšonü ei olnud vajalikult tugevaid asendajaid. Rahvusliku lükumise nui*jumi-ne tekitas suurt pessimismi, mida venestamine omakorda suurendas, kuigi see polnud peapõhjuseks. Usk ei tähendanud suurt osa, ainult Lääne-Ee&tis oli see esial-eesti luteri administratsioonis mmgeid muudatusi. Kuigi aja- Jcirjade ja eesti raamatute arv esimesel aastakümnel langes, hakr kas see 1890-^dail aastail jälle tõusma ja muutus. kvallteetse-maks. " - • • Ä. Gremastem oma une ideoloogiaga jõudis seisukohale, et Eest! venestamine on paratamatu, kuna alla iO miljonilisel Tahval ei saa olla oma^ kultuuri^ kuid ta pidi peagi eksijana ek-minema. Umbes saj andivahetusel hakk'a-sid eesti haritlased omavahel eesti keelt rääkima: See„revoMsi-ooniline" muutus toimus suurel inääral venestamise tõttu, kuna surve kutsus esile vastusurve ja venelaste vähesus andis võimaluse omakeelseks, suhtlemiseks. Sel ajal telskis Eestis linnastumine ja töölisklass. Venestamine oli süski äärmiselt keerukas nähe kuni 1905. aas-, tani, kusjuures eestlased toetasid administratiivselt venestamist. Osalt ka kultuurilist, kus vene keel asendas salksa ja eesti keeled ning' andis eesitlastele suuri võimalusi Venemaal töökohiade saamiseks nii, et enne sõja puhkemist oli Venemaal juba 200.000 eestlast. Venekeelseile koolidele vaadati negatiivselt, kuid suhtuti positiivselt kui nähtöle baiti sakslaste võimutsemise piiramiseks. Soomes nähti .venestamist, erinevalt, Leedus ja Ukrainas aga oli see hoopis rangem oma kohalike keelte keelustamise hõüdega. Eestis ei venestatud eestlasi ümber, vaid vastupidi kõrgendati selle vastuseismisega oma ralivuslildku meelsust. Järgnevas diskussiooni . osas meenutas Hilda Lepni tsaariaegseid koolipäevi ja haritud tütarlaste tulevikuvõimalusi. Samuti meenutas E. Salurand oma rangeid koolipäevi, ja märkis, et venestamise mõjud on alles olemas eesti ühiskonnas. Sõna võtsid vee) E.Amja jt. Dr. T. Raun'al oli ettenähtud teine loeng Metsaülikoolis, kus ta vaatles sama aj aj ärgu rahvuslik-gul populaarne. Tegelikult see ei' ke püüdltisi j a 'tegevust. Praegu on veel sciadiayal n.rs. terrciss' $39.900 koos gara^shigao SOODSAD MAKSUTINGIMUSED, üldkasutamiseks sauiiad, aastaringi kasutatav supelbašsem, seltskondlikud ruumid, ; ekstra panipaigad jie. .TULGE TUTVUMA EESTI KODUGA, sest oma silm on kimingas, 50 OM Kingston Road, Scarboro, tel. 281-1792. •. EESTI ABISTAMISKOMITEE Lattu jäänud suusakomplektid väga soodsalt Suusakomplekt (suusad, saapad, mähiseC koEtsaplekidl) 20--50% HINNAALANDUST riiderestidelt, HaaslkaipaÄ IPOOS-teväba Biugadelt-kahvlitelt-lusikatelt >- sortidelt, milliseii enam - ei valmistata. m EGLINTON AVE. E A S T - TELEFON 488-1701 Avatud 9.30-^.30, neljap. 7 p.l., laup. 3 p.l. Prof. Els Õksaar Mamburgist viibis aukülalisena Mehhiko haridusministeeriumi poolt oi-ganiseeritud lastekeele kongressil Mexico Citys, pidades seal plen^arettekanäekolmikkeelsuse üle eelkooli-easv Seoses reisiga viibis proff. Oksaar ka Stanfordi ülikooli kutse! StaMordis,-.. Kalifoniias. . . • Prof. Els Oksaar.. ESMÄJÄRGULISEDIMPORT-ÄRTIKLro SOOMEST 2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. iVI4S2A2- © TELEFON 483-665Ö Äri lahtioleku ajad: teisip., kohnap. 10-6, heljap., reedet 10-7.30 jÄ laup. 930-5.30. Esmaspäeviü suletud. Prof. Oksaare projektide ja uurimistöö kohta oh sol aastal ilmunud saksa ajakirjanduses mitmeid intervjuusid ja artikleid. Ta on kolm korda rääkinud oma pedo-üngvistika projektidest saksa raadios. Hamburgi ajakiri Via Hamburg, mis ihnub 25 000 eksemplaris, tõi ülevaate tema tööst milles muuseas naainitakse:- Hiljuti ihnunud teos „Keel ja selle omandamine eelkooüeas" kuulub kümneaastase uurimustöö viljana rahvusvahehse keeleteaduse ajalukku, see on üks prof. Oksaare 150-st teosest. ^ Seni uurisid;,laste keelt •ainult psühholoogid ja pedagoogid, see on müüd muutunud. ' Prof. Oksaare uurimus kujuneb alüsöks teistele teadusharudele, kes uurivad keelt kui inimüku käi-tumise nähtust. Eriti huvitav on jälgida keele tekkimist alates kõige, esimestest häälikutest. Huvitavad on lapsed, kes iga päev 'kuulevad kaht kuni kohhe k ^ lt mülele uurimistöö peab andma vastused. Els Oksaar ise rõhutab: — Juba lapsed peaksid teadma, mis keel on ja mida nad keele vahendusel suudavad saavutada. Mais oli Els Oksaar kutsutud Tübingeni ülikooli 500, aastapäeva juubelisümpoosionile ,,Ger-manistika välismaal" pidama ettekannet germanistika olukorrast tänapäeva Rootsis. Esindatud olid veel USA, Jaapan, Jugoslaavia, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Shveits. Augustikuu veedab prof. Oksaar koos perekonnaga USA-s ja Kanadas. Ta on kutsutud ettekandeid pidama ka sümposioonidele Hono-lulus. Ettenähtud on ka kaksik-keelsuse uurlniine Chihagos ja Tp-rpntos. Prof, Els Oksaare uus teos ,^Keele omandamine eelkoolieas. Sissejuhatus pedoling^/istikasse" ilmub augustis. Pedolingvistikaga loob autor täiesti uusi aspekte^ laste keele arengu uuriMseks. Prof. Els Oksaar, lastekeele uü rimise rahvusvahelise ühmgu esimees, hakkas algusest peale uurima laste nütmekeeleUst arengut. Tal on endal kohnekeelne poeg. Sel puhul tekib ju palju küsimusi,! EEmAHe' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-25-05
