Vaba Eestlane, January 23, 1965

              w
fa k
VABA EESTLANE laupteval 38 jaanuaril IMS — Saturday January 23 IMS Nrl Lhk6
ftSMW ''V&viMWž PÄEV LAAGRIS AUSTRAALIAS
iil TllBB piit MfV£fB
Uue aasta tervitus —
viis aktsiat
1965 aastal loodetakse toetusi
Eesti Maja võlavabaks saamise
aktsioonile kõigilt Toronto Ja lä-hema
ümbruse Eesti äridelt ette-võtetelt
Ja vabakutselistelt
Esimesena on saatnud Toronto
Eesti Majale "võlavabaks" akt-siooni
toetamiseks oma panuse
eesti trepitööstus "Orav Stairs"
mis asub Thornhillis Ettevõtte
omanik Rudolf Orav on saatnud
$50-lis- e tsheki märkides et see
on Toronto Eesti Majale uue aas-ta
tervituseks ühtlasi märgib R
Orav et ta Jätkab seda uue aasta
tervitust veel Järgnevad 4 aastat
— suurendades oma Eesti Maja
aktsiaid sellega viie võrra lisaks
seni olemasolevatele aktsiatele
Trepitööstus "Orav Stairs" on
asutatud Rudolf Orava poolt kes
on sellel alal töötanud Juba üle 10
aasta Iseseisva omanikuna viima-sed
4 aastat Endale Ja perekonna-liikmetele
on R Orav aastate kes-tel
omandanud Juba varem rea
Eesti Maja aktsiaid
Toetajad väljastpoolt
Uks vana vaga lause Ütleb:
"Ükski prohvet ei ole kuulus
omal maal" Nii näib olevat ka
Eesti Majaga Väljaspoolt küla-lised
käivad Ja imetlevad seda
vaba maailma eestlaste kõige
suuremat oma saali Ja kõike seda
mis toimub selle hulga ruumide-ga
ühiskodu katuso all Meie
Toronto Eestlased aga unustame
tihti et seo maja on osa meie iga-ühe
varandusest Paljud Eestla
sed aga väljaspoolt Torontot on
annud või saatnud omapoolse
toetussumma sellele suurele saa-lile
Ja ecstlasto "oma toale oma
loale" paguluses Mitmed on seda
teinud oma algatusel — ilma et
kellelgi oleks olnud neile vaja i "selgituskõnet" pidada või neilt
raha küsida
Kui algas Toronto Eesti Maja
"Võlavabaks" aktsioon septem-bris
1963 — saatis ühe esimesena
omapoolse toetuse Hamiltonis
elav Johannes Roosimägi kes os-tis
täisaktsia $50
Jõulupühado ajal külastasid
oma sugulasi Torontos Theodor
ja Hilja Ratnlk Kitchenerist
SUURE SÕJA
77
kohta
suhtes mingit muud motiivi kui
ainult mure oma patsiendi tervise
pärast Heydrlch ei olnud aga nii
kergeusklik
ühel päeval kutsus Heydrich
Kersten! oma Juurde Himmler ja
Brandt olid mõlemad ootamatult
Münchenisse sõitnud kuid Kers-ten
astus teel sisse SS peakorte-risse
Ja ütles valveohvitserile:
Palun teatage Relchsführe- -
riie telefoni teel et ma pean ole--
ma mõne minuti pärast Herr
Heydrich!
viivituseta"
Kui Heydrichi ja"
leidis
oli viisakas nagu tavali- -
selt Olles vahetanud sissejuhatu- -
seKs monea laused ütles aga
niisama viisaka tooniga „Mul on
kahju kuid ma pean teid aretee- -
rima Ma kindel teie mõ
JSee teeb väga tähtsaks
Ütles Kersten £ee on
mulle väga meelitav kuulda"
Heydrich nõjatus toolikorjule
silus oma maniküüritud sõrmede-ga
blonde Juukseid J3 ütles: JCee-g-i
suudaks mind veenda selles
arst kes praktiseeris Hollandi
hoovkonnas meie sõber Ma
ta~Jtsin teada kes saatis teid
iie
MIS
JUHTUB
EESTI
MAJAS
Teostati ka kavasolnud külaskäik
Eesti Majja Ilma kellelgi oleks
tulnud meelde neilt raha küsida
panid abielupaar Ratnikud lauale
50 dollarit öeldes: "Olete kange
rahvas — Toronto eestlased
Teie kokkupandud rahaga ehita-tud
Eesti Maja on rõõm vaadata
ka väljaspoolt külla tulnud eest-lastel
Seda suur ehitust vaadates
on soe ja uhke tunne eestlaste
ühisest tööst Olgu siis ka meie
poolt toetusena Ja pühade kingi-na
Uks täisaktsia Pole kahtlust
et meie lapselapsedki veel räägi-vad
eesti keelt kui neil on selline
tore palk kooskäimiseks!"
Isegi Sudburyst on saadetud
tervitus Toronto Eesti Maja võla-vabaks
saamiseks Sudburyst
"Võlavabaks" aktsiooniga ühine
ja oli Eduard Trei — $50 panga-tshek- i
ga
Eesti Maja tegevus-kava
veebruar-ina
rts
Veebruar
6— Saarlaste Ühing — Küünla-päeva
pidu
7— Eesti Abistamiskomitee —
Moenäitus
— T Meeskoor — Kinnine
perekonnaõhtu
— RVN — Sõnasild kodumaa-le
— T Selts — Vabariigi aas-tapäeva
pidu
26 — Jahimeeste Ja õngitsejate
ühing — pidu
Märts
5 — Korporatsioonide Liit — 50
aastapäeva pidu
7 — Jõekääru suvekodu — laste
koosviibimine
— T Segakoor — Lõbus
laupäeva õhtu
20— Eesti Abistamiskomitee —
1 Kinnine perekonnaõhtu
— Soomepoiste Klubi — Kin-nine
perekonnaõhtu
21— Estonia" orkester — Näi-tus
kohvilaud
28— Kalev" Skautlipkond —
12 aastapäev
AS Kesti Maja Torontos juhatus I
Kõrvalkontoris telefoni
ja Heydrich läks vastama Üksi '
Jäädes kuulatas Kersten innukalt
Kas see oli Hlmmlei kes helistas?
Ta kuulnud midagi
Heydrich tuli tagasi istus läitis
SAlADÜŠEnj
Himmler selle
ütles
enesele Ja naeratas
Kus me olimegi oma lutuga? ku
Ah Jaa Holhndis Ma olen Ulla-j™- 1
tunud te teate nii sellest
mis seal Juhtub Kas ei sooviks
Juures See väga Kersten oma hirmu nae-tiiht-ls Tehke seda russe Võibolla olen selgeltnägi- - Kersten läks ta närvilise naeruga
Juurde et Gestapo ülem Võibolla mina samuti" ütles
olen
mind
isikuks"
ei
et
Saksan
et
20
20
ei
on
mulle avaldada oma informatsl--
oonl allikaid?"
Heydrich „Ma hakkan Juba mõis
kes tele olete peatselt
on mul selle kohta tõendid" Ta
fikseeris oma halastamatu pilgu
Kerstenile
Seejärele tõusis Heydrich ja Ut- -
vastutama teie lojaalsuse eest ja
mul on korraldus lasta teil min- -
na Aga olge selleks ettevalmista- -
tud et peate jälle siia tagasi
tulema Ärge muretsege me näe- -
me teineteist Jälle"
Nad e! kohtunud aga enam ku--
n3gi
1941 aasta septembris saadeti1
Heydrich Böömimaale teatava
eriülesande ja ta
SÕRVE
SYDNEY (Oma kaastööliselt) — Austraalia suvist kooli va-heae- ga
— detsembri keskelt kuni veebruari alguseni — kasu-tatakse
siinse elanikkonna poolt puhkusteks väljasõitudeks ja
noorte füüsiliseks treeninguks Viimaseks on Austraalia valit-sus
ehitanud üle maa laagreid nn National Fitness Camps"
Ned laagrid on varustatud kõikide mõeldavate spordi ning ke-halise
kasvatuse vahenditega alaliste elamismajakestega ad-ministratiivhoonetega
ja palgalise majandusteenijaskonnaga
ühes sarnases peeti Sydney Ees-- 1 üldseisu „Päeva parim tare saab
ti seltsi Täienduskooli poolt kor- - päevaks oma tareuksele tunnus-raldatu- d
noorte laager 11 kuni 20 tuskilbi ja söögilauale vimpli
dets Laagri üldjuhi hr Netlivi Kell 915 kogunetakse lipuheis-lahke- l
kutsel oli nende ridade kir- - kamisele hümni laulmise päeva-Jutaja- l
võimalus veeta laagris kava ettelugemise ja ülevaatuse
poolteist päeva Ja tundma õppida tulemuste teatamisega Peale se-Austraa-lia
eesti noori nende te-Id- a minnakse gruppideviisi laiali
gevust ja Juhte
Point Wolstoncrofti laager asub
Sydneyst umbes 90 miili põhja
pool Ja nii alustasime sõitu koha-liku
elaniku hr Kalamäe Austraa-lias
toodetud autoga kell 5 hom-mikul
Tee läbis Sydney laialdasi
eeslinnu Ja kulges siis mööda eu-kalüptipuud- ega
kaetud mäehar-ju
Siinseks iseärasuseks on et
mäed on pealt lamedad ja
kuristikuliselt järsud Nii on teed
ja asulad ehitatud mäeahelike
harjadele
Jõgede ja merelahtede ületami-sed
kujunevad ussina vingerda-vaks
veepinnani laskumiseks et
pärast vee ületamist jälle sama-suguselt
mäeharjani tõusta
Laagri lähemale jõudes muutub
maastik lausikumaks ja kahetun- -
nise sõidu Järele peatume laagri
Täna
ehituste vahel söögisaali ees mas käsitööl või näidendi harju-Laag- ri ala on valitud imeilusale tusel Uuesti suplemine õhtusöök
kitsale poolsaarele millest tule-ij-a ettevalmistus lõkkeks
neb ka Eesti laagri nimetus Sõr-- 1 Seekordse lõkke kavas oli mõis-v- e
Laagri platsilt mõlemale poo-patus- te esitamine ja iga tare pidi
le vaadates võib näha päikeses sä-- esitama vähemalt ühe mõistatuse
ravaid järvetaolisi ookeani või vigurjutu Alati lipp lipi peal
lahti ja taamal võsapõlemise süit-- lapp lapi peal ja seest siiruviiru-su- s sinetavaid metsl-mägesl- d Ustega kuid varsti liikus asi „kõr-Mei- e saabudes on laager juba gemale pinnale": Kui Tallinnast
pool tundi jalul olnud Möödas on Narva on sama palju maad kui
hommikvõimlemine pesemine Ja Narvast Tallinna kuidas siis tu-ujumin- e
ning käimas on tarede" ieb et jõulust uue aastani on 7
korrastus Päike on kõrgel Ja kõr- - päeva aga uuest aastast jõuluni
vetavalt kuum ehkki kell on alles 358 päeva?"
Himmler kahtlustanud kuna- - ] võib teile Eigr teekonda Idarindele Ta
et Kerstcnil olnuks hollandlas- - täpsema vastuse anda kui mina" dis ka Kerstenile korralduse
küüditamisele vastuseismise Kerstcn satulekuks
Herr
ütles
niisama
ta
et
—
13 E
18
E
13 E
helises
sigareti
j
et palju
1
' peitis
I
ta
-
-
]
tatama Ja I
j
1
j
1
!
te
'
j
sooritamiseks
L
orud
(
4
!
'
'
i
ei
te
seitse
Hommikusöögil kus iga tare
moodustab ühe laudkonna hüü-- 1
takse meile kaugelt külmast Ka -
nadast tulnud külalistele muri- -
sev teretulemast"
Kell 845 tuleb päeva murerik--
kaim toiming: ülevaatus Igp tare
ees on 8 elanikku Joonele võe--
tud" ülevaatusele tuleb kõige- -
pealt tare ümbrus siis noorte vä-limus
siis tare sisemus Iga üles-korjama- ta
paberitüki puhastama-ta
jäänud sõrmeküüne või kortsus
teki eest tuleb punkt maha Iga
ilustuse ja leidliku dekoratsiooni
eest punkt juurde Söögisaali ees
tahvlil näitab diagramm punktide
peti 4 Juunil 1942 tshehhi patri-ootide
poolt Tema asemel sai
Gestapo ülemaks Ernst Kalten-brunne- r
21 juunil 1941 kui Hitler otsus-tas
}
panna kõik ühele kaardile ja I
paiskas oma väed Venemaa vas-tu
alustas Himmler oma eriron- -
IdaPreisimaale loodi liikuvad
peakorterid Igapäev niipea kui
rong peatas ettenähtud kohas
läksid Himmler! mehed tööle:
spioneerima vahistama koondus- -
laagreid asutama hukkamisi läbi j
viima Himmler sai Hitleriga kok- -
igapäev viimase peakorteris
e asunud kunagi tema omast [
kaugel
Kersten kes sõi Himmleri ron--
I
B sööivagunls leidis et ohvitse
rid olid Joobunud oma esialgsest
edust Venemaal Nad olid kind-lad
et lõplik võit ei ole enam kau-gel
ja nende kujutluses ulatus 1
Suur-Saksama- a juba kuni Uurali 1
mägedeni välja Nad olid väga
suurelised Jr hooplesid: „Iga safc !
sa sõdur saab Venemaal maaoma-nikuks
Sellest tuleb Saksamaa !
paradiis"
Kolme kuu Jaksul andis saksa
tas alatasa valude all ei lasknud
tr Kerstenil orrp Juurest lahkuda
Kui ta oli lõpuks oktoobris lier- -
liinir tagasi ha'ikar karrr talv Ju
ba saksa rinne peatama Raske--
test kaotustest hoolimata pidas
Venemaa vastu teades et Ilmas- -
tik on tema poolel
ühel päeval samal sügise! kui
Kersten läks SS-peakorteris-se
Himm!t i? ravima leidis ta et te--
jutasite Himmlerit Hollandi küü-- 1 les: „Te olete vaba Himmler he--' vägede kiire edasitungi Hlmmle-dltamist- e asjas" jystas mulle praegu Ta on valmis riie Dallu tööd la kuna ta karma- -
on
tegevuseks oli kavas kõr
sise- -
gushüpe ja murdmaajooks koos
selleks ehitatud tõkete ületamise-ga
Noorematele korraldati pesa-pallitaoli- ne
mäng
Kell 11 toodi väljakule kasti-täie- d
apelsiine ja õunu mida iga-üks
võis vabalt endale lasta hea
maitsta
Vahepeal oli ilm muutunud pa-lavaks
ja rõõmuga tervitati sup-lemise
aega kell 1115 Suplemine
toimub selleks vees raudpulkadest
aiaga eraldatud supeluskohas
Aed on ettevaatusabinõuks hai-kalade
vastu mis vahetevahel
siinseis rannavetes luusivad ja
suplemist paiguti ohustavad
Peale suplemist järgnes lõuna
ja lõunarahu kella veerand kahe-ni
Selle järele noorte tegevus
gruppide viisi matkal Joonista
nende JutuvigurUe ajal
f Umber
? 8™l 1™% lõkke °!evae lõ:
lkete ?™1 P™ küpsetanud
ja nuua luugi Kavapunxi kus
neid pakuti nii noortel kui vana-dele
Kell pool kümme on kogu laag--
ris vaikus Ja noored magamas
Juhid ja vanemad kogunevad veel
söögisaali tassi kohvile Ja mulje-te
jagamisel öö on suviselt soe Ja
taevalaotuses tuhandete tähtede
vahel särab neljatäheline lõuna-rist
Lahkusime järgmisel päeval
laagrist parimate muljetega ja
teadmistega et laagri juhtkond
ma patsient oli ahastuses Kers-ten
küsis selle põhjust Ja Himm-ler
pühendas teda oma muredes- -
ise
Te olete minu ainus sõber ja
ainus isik keda ma võin usalda-da"
ütles ta „Ma räägin teile
ikõik Pärast Prantsusmaa kokku-- j
varisemist tegi Hitler Inglismaale
mitu rahuettepanekut kuid juu-- i
did kes seda riiki juhivad lükka
sid selle tagasi Miski ei saaks
olla halvem kui sõda Saksamaa Ja
Inglismaa vahel sest Hitler teab
et Juudid panevad selles sõjas
viimase välja Niikaua kui Juudid
on võimul ei saa olla maailmas
mingisugust rahu ja nad tuleb hä-vitada"
Ja slis?" küsis arst
Hitler andis mulle käsu hävi-tada
kõik juudid kes on meie
„ 1- - w'l võimu au ivogu rasa imeu aw
tada"
Aga see on Ju võimatu" ütles
Kersten ehmunult Mõelge vaid
kannatusele mida see tekitaks
Mida mõtleks maailm sellisel Ju--1
hui Saksamaast?"
Suured peavad astuma üle lai-- 1
pade See on nende tragöödia"
vastas Himmler Siis langetas ta
per Ja vaikis
„Te ei saa oma südames sellise
asjaga nõustuda" ütles Kersten
Vastasel korra! ei oleks te nii
masendunud"
„Himmler tõstis üllatunult pea
JVsi ei seisa sugugi selles" ütles
ta Jtfa käitusin võimatult Kui
Hitler seletas mulle mis tuleb te-ha
vastasin talle mõtlematult:
Mu Juht mina ja SS mehed ole-me
valmis teie eest surma mine-ma
kuid palun ärge andke mulle
seda missiooni"
Hstler oli hakanud seda kuul--
SHp?iHW JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ
m ' ffjBBBBBBBBVIBBKMBHXBmK' hh
hKHH aBBBBBBBBBBBBBBVRBBV bbbbbbHbbbb&i f i¥ür J£ B WbnUm&iMMVk jbbbbbbbbbHbUbSbbbbbbHbbbbbbHV tImmmist fmmjffkl
WmrmiTn - SMHBEwiBžiJ53Pgi- -
i ui i ii 1 im: mi M+tfvMfi'XjSäž„!l2Z
Toronto Eesti Majja rajati uus koridor mis ühendab vana maja-pool- t
endise kohvikuruumi juurest uue juurdeehitatud tiivaga
Pildi] näeme koridori krohvimisetöid Esiplaanil näeme krohvi-misetõöd- e
ettevõtjat J Krulli Foto: T Säägi
45 aastat tegevust
vaimulikuna
Adventkoguduste õpetaja Ed
Mägi siirdus pensionile pärast 45
aastast tegevust Tegelikult aga
ükski vaimulik ei saa pensionee-rud- a
olles eluks ajaks ordineeri-tud
nõnda ka õp Mägi tegutseb
edasi pastor emeritusena olles
hooldajaks õpetajaks Toronto ja
New Yorgi eesti adventkogudus-te- s
Ja põgenike komitee esindaja
na ülemaailmse Adventkoguduste
peakonverentsi juures Washing-tonis
DC
õp E Mägi algas oma tegevust
1919 aastal vaimuliku ajakirja
Noorte sõber" vastutav? välja-andja
ja peatoimetajana ning
Tartu Adventkoguduse abiõpeta
jana 1921—1927 aastani oli tr Võ-ru
Valga Tõrva ja Rakvere Ad-ventkogudus-tes
ning 1928—1930
ta teenis Tallinna Nõmme Ja
Saaremaa koguduste piirkonda-des
pidades vaimulikke kõnesid
mainitud linnade suuremates saa-lides
ja Tallinnas Merepuiesteel
Adventkirikus 1931—1936 aastani
ta oli Tartu Adventkoguduse õpe-taja
Põgenikuna Rootsis olles kut-suti
ta õpetajaks örebro kogu- -
eesotsas I Netlivlga H Undiga
I" Kimmeliga teevad head tööd
Austraalia eesti noorte kasvatami-seks
Sydneys jaanuaris 1965
Peeter Kaups
1 des märatsema sest ta ei sallinud
kõige väiksematki opositsiooni
Ta oli haaranud Himmleril kõrist
kinni ja karjunud: Mina olen
teist tähtsa mehe teinud Ja nüüd
ei kuula te mu sõna Te olete ree-tur"
Himmler oli kohkunult püüd
nud lepitust paluda: „Mu Juht"
1 oli ta palunud „Palun andestage
1 mulle Ma olen valmis tegema
! kõik mis te soovite Palun ärge
1 nimetage mind reeturiks"
Ent Hitler ei olnud veel rahune-- j
nud Ta oli trampinud jalgadega
nagu pöörane ja kisendanud:
Sõda on varsti läbi ja ma olen
annud maailmale oma sõna et
Rellf lõpul ei q!c enam ühtki Juu-ti
elus Me peame kiiresti tegutse-ma
Ma ei ole enam sugugi kindel
et teie olete selleks võimeline"
Kui Himmler oli selle seletuse
lõpetanud vaatas ta Kerstenile
otsa nagu peksasaanud koer
' Kas nüüd mõistate mind?" küsis
ta
Kersten mõistis teda väea häs
ti Himmler ei hoolinud midagi
sellest et miljonid Juudid kuulu-sid
hävitamisele Ta muretses sel-le
pärast et Hitleril ei olnud te-masse
enam täielikku usaldust
ühel päeval 1942 aasta talvel
hämmastas Himmler Kerstenit
küsimusega: JSas te saaksite ra-vida
meest kes kannatab raskete
peavalude peapöörituse Ja une-puuduse
all?"
Ia peaksin ta enne läbi vaata-ma"
vastas Kersten Jiõik o!e-- 1 neb sellest mis on nende sümpto-mit- e põhjustajaks"
ga te peate vanduma et hoia-te
selle täielikus saladuses"
Herr Reichsführer see on mi
dusse kus ta 1946 aastal ülemaa-ilmse
Adventkoguduste peakonve-rentsi
kutsel siirdus Ameerika
Ühendriikidesse kus ta asus New
Yorgi võõrkeelseto Jr Eesti Ad-ventkoguduse
õpetajaks Varsti
ta asutas ka Eesti Adventkogudu-se
Torontosse olles senini sama
koguduse hooldajaks õpetajaks
Eesti seltskondlisest tööst on
õp Mägi oma võimalusi mööda
ka osa võtnud Asudes New Yor-ki
liitus ta Eesti Haridusseltsiga
ja tegutses New Yorgi Abistamis-komitees
juba siis kui kaasmaa-lased
veel põgenike laagrites asu-sid
DP seaduse kehtima tulekul
kui EAK oi! tööga ülekoormatud
töötas ta vabatahtlikuna Komi-tee
büroos kuni Eesti Abi
Vaimulik teos
Evald MäncTilt
I Jõuluks ilmus Evald Mänd'ilt
teine kogu vaimulikke vaatlusi
pealkirjaga Igaviku aknad"
Maitsekalt toimetatud köidetud
ja kullaga trükitud kaanega teos
on varustatud autori pildigr Ja
sisaldab kakskümmend üks jut-lust
mis käsitavad peaaegu eran-ditult
kaasaegseid usulisi Jr elu
lis! probleeme
Teos Ilmus Toronto Allianss-komite-e
kirjastusel ja maksab 2
dollarit Seda saab tellida kirjas-tuselt
Mr H Palias 66 Dixon
Ave Toronto Ont Canada
nu kui arsti Juures iseenesest- -
1 mõistetav"
1
j Vabandage Kersten aga kui
te teaksite " Himmler läks oma
[teraskapi Juurde Ja võttis sealt
I välja mahuka dokumendi „Siin"
j ütles ta ja ulatas selle Kei-teni- le Lugege seda Teie käes on sala-jan- e
raaport Hitleri tervisliku
olukorra kohta"
I Hiljem murdis Kersten enda-misi
pead miks Himmler oli näi-- l
danud talle seda raaportP Mis oli
1 teda selleks tiivustanud? Kas oli
Hitler kaotanud oma mõistuse'
I
I Ettekanne koosnes kahekümne
kuuest leheküljest Ja tõi esile
Järgmised faktid Oma nooruses
1 oli Hitler saanud süüfilise Ti uli
] näiliselt ravltuna Pasewalki halg
I
last väljasaadetud kuid 1937 aas
I tal ilmnesid sümptomid mis nä
tasid et haigus oli veel aktiivne
1 1942 aasta alguses oli ilmne et
Hitler kannatas progressiivse pa-ralüüsi
all
Sõnatult andis Kersten doku-mendi
Himmlerile tagasi
Noh?" küsis Himmler Mida
saate tema heaks teha?"
t
Kahjuks ei saa ma sellisel ju-hul
aidata" ütles Kersten Ma
olen spetsialist füüsilise teraapia
alal Ja vaimuhaigused on mulle
'võõrad Kas ta on praegu ravi
all?"
Loomulikult" ütles Himmler
„Tema ihuarst dr Morell annab
talle süste Ja ta kinnitab et need
panevad seisma haiguse arengu Ja
taastavad Hitleri töövõime
1 Hiline garantii on teil selle
J kohta?" küsis Kersten jSüüf ilise
läbi tekkinud progressiivse para-lüüsi
vastu ei ole mingit ravi"
(Järgneb 1