Vaba eestlane , March 8, 1979

              .2
Nr. 19
äsa fH|il'IIIIBi
EESBX im
Eas üks suur ja võimas või palju
väikeseid Eesti Vabariigi aastapäe­va
aktusi? See on küsimus, mis oa
kerkinud Torontos päevakorrale
iga Eesti Vabariigi aastapäeva saa­bumisel
ning mõlemal variatsiooni
on oma pooldajaid ja kritiseerijaid,
Väikeste aktuste pooldajad kinnita*
vad ,et need väiksemad kokkntule-kud
annavad võimalusi eestlasi
palju suuremal arvul organiseeridai
ja meie iseseisvuse loomise tähisv
tamise sündmustele kaasa tõmma­ta
kui se^a suudab iiks suur aktus
ning iihe suure aktuse pooldajadl
väidavad, et väiksemad kokkutule­kud
ei suuda anda päevale vajalik­ku
meeleolu ning aktusest osavõt­jad
ei saa seda rahvuslikku äratust
ega tunnetust eestluse elujõusi!;,
inida suudavad anda suured aktu-
Võitlus maalima- suurimate õli-
: ^äljaäe p?tet ^ Kesk4das:i o^.
. gitag^iste'^ k (M ' Ä
issidis 'ke^nu^^ aastssMpi-^
iTi^d^ kuid vänÄe-kirade;^^^^^d^
maatilised siihdmušed
• 1
•:Vi
maks ja toettus PalestiSim araalb-lasteie'
Ä d e ; ' võitluses Iisraeli
et suüremM sündmused
iraskelt õhus ning et vägikaika ve­damine
sraabiaõlivarude parast
Biakkab Jõudma otsustavasse faa­si.
IJäaesõbralikü sbabhi toj^
tamine Iraanis, konmiunisÄ rü-gipööre
Äfganlstaais, N. IMn
mõjuvõimu mäksnuip?memine Pu-
Biase mere läanesuudiB^
ptioopias Ja sama mere Idasuud-meš
asuva feommunfetEku liõuna-
Jeemeni
Sakule
aeed on tunnusmärgid, mis kõne­levad
K; iiidu Ja t ^ liitlaste
kpprtoeeiltud plaanidest . Araa-bla
poolsaäreümber piiramiseks
ja maailma rikkaliloumate õl!alÜ<
Ikate Moskva kontrolli alla
tamisel
J a
katsed Egiptus
se ja- Iisraeli vahel rahu. sobitada,
maie õnnestumisel antakse tee-näoliselt
Falestüna araablastele
Jordani jõe läänekaldal iseseisvus
Ja võetakse sellega Falestiina Var
suuremiaid irelvi Iisraeli vastase
anipaania organiseerimiseks. Sa^
mai ajaS on tõenäoline,: et ühend
riigid annayad relvi;
lillega Egiptus muutub
mere Ja Kesk-Ida mumi
tugevamiaks'' Ja ; kaäluvasnaks
Jõuks, kellega: steised Araabia; irti-gid
peavad tõsiselt arvestama.
Alljärgnevas toome kokkttVÕtteidEes^ aastapäeval peetud kõnedest,mis annavad
arvates meie p ^ - '
laskonnal^praegu Ja Ehemas^
Ameerika ajaklrjandeses, et ifa-toeta
sellest palju s^äMdä, kuid
olukord Kesfe^Idas on pinevana
kui kunagi varem,
mine revolutsioonöiste
küüsi, kus õiged valitsejad yeris-ae
siindmuste taustal veel välja
©i ole kristalliseerunud, kuid kus
kommimiktid hakkavad tõenäoli­selt
liigi Juhtimisel Ja Iraani õlir
poliitika kontrollimisel mänguna
donüneerivai rolli, on tekitanud
partomatult närvilise olukorra
fci maaümaj suurimas õlivarude
tsentrumis Saudi Araablas,
serii löotis^häda korral t^hend^i^
abile, kidd'l' iiettus Uniselt
Egiptuse.. vahel on seni stiMre-niaks:
takistuseks' olnud lisraeM
paindumatus,: kes oma huvide ta­gaajamisel
ei ole; arvestäni^d'F2>-
lestiina. araablaste, õiguste ja kan­natustega,
tugevdades sellise käi­tumisega
pidevalt /-Iisraeli ja teda
kaitsva' Ameerika vastast rinnet,
fhendrügtd öiraa toetuseandmt-'
sel Iisraelile on ilmselt läinud
selle huvides oma senised head
vahekorrad Araabia riikidegav
suunates araablased N. Ludu rüp­pe
Ja mõjusfääri, On isegi tunde
märke, et shahhi rezhiimi k o l ^ -
varisemise üiaeks põhjuseks ja
Iraanis vaia. pääsenud ameerik­laste
vastame laine oli tingitud
ÜhendiriiMde ühekülgsest^^^t
Olukord Araabia
Kesk-Idas on kahtlemata
kriitiline- W president ' Carter
käesoleva - nädala lõpul on Isikli­kult
otsustanud Kairosse: Ja Je­ruusalemma:
sõita,, ei seal Iisrae­li
Ja Egiptuse Vahel rahukokkule-pet
sobitada. Suurte riikide riigi­pead
sooritavad selliseid reise ha­rukordadel
Ja. eriti' pinevaM Ja
ses|tIisraeIHe,nits Jättis Palestii­na
araabdaste õigustatud huvid
Washingtoni ahitust poliitIkasiS:' kahesihna vahele.
Iraanis. Saudi Araabia Valitsus on '
pannud Jeemeni sündmusi ar­vestades
: õrna
SO.OÖI) mehelise arniee
kordärja. oh ..viimaseliajal haka­nud
otsima, kontakjte ka selliste
radikaalsele Araabia riikid^^ na­gu
. Süüria Ja Iraak. Saudi Äraar-foias
valitsevaid meeleolusid ise­loomustati
võibolla kõige paremi­ni
kategooriline ,,ei'* Ühendriiki­de
valivuse ettepanekiuile ameeri­ka
sõduiite Saudi Araabiasse
saatmiseks ja sealsetele õlialKka-tele
relvastatud kaltse andmiseks.
Võttes arvesse Palestiina mark­sistlikult
hääletatud araablaste
osatähtsust Iraani shahhi kukuta^
misel Ja sealse verise revolutsi­ooni
örganiseerimSse!, võib oleta­da,
eit Palestiina araablased saa-
'vad võitluses Ils^aeSi vastu Iraani
Hiäol endale tugeva toetuse. Kho
meirö sõbralik v^tuvõtt Falestü-aia
Vabastamise prganisatsiooni
Juliüe Ärafatile on selle arengu­suuna,
kindlaks tõendiks.
; samal • ajal ci. saa -silm!
fistada ka sundmuate käigu re­gistreerimisel
splUstes väikestes
Ja Oman, kus
cnendid
) is»eseisvii®se ja, et väliš-eestlasi©
kadus eestluse. ridadest mõne lü­hikese
generatsiooni jodksul. E i ,
meie ei itäha olla vaikiv tmimev
lehekülg aegade raMaiuš, v^
me ipeame omad read kotÄidairia
Küsime, kas nieie vabaduses j ja jätkama w i t Ä oma
elavad ^ l a s e d oleme ise teinud tegevuse nii vabadusv&itluslükM,
kõik võimaliku seilöfcs, et mflle kultimriM kui 'toa. organisatei.
i k t e kodumaa ja selle kaiinaia-oc^ideteg^ piriBal r^istlir;
va i t e a saiatus- tooiiud W e jä j)
maailma Ä a « ^ ^ v
avÄkuse ette, Eas 081 Eesti saa- Meil tuleb tõenäoliselt seista
tus meie meeltel ja südametes sa- veel paSju aastaid võitlusvälja,
mai fcujid iiagu ai^j ^
päevadel, mü omale eeskujulks ja tii­me
võidelda -Eesti vabaduse taas- vustajaiks kõduma^ karmi üilmi-tamise
eesit. ICas all elavad eestlased.
k©|k, et sisendada oxnajärglasteb Eestlane Lääneinere rannikul
eestluse vaimu, ja dpetanud n^id ja Venema^ lagendikel peab vas^
oma päritolu ja m
ma oma vanemate sünnimaad, jeestla^onnal vabas - Lääne .maa­ja
otsekohme vastus (milm^ peame olems. ja jäänia
Paljud nieistt on jäänud tugevaitä^ ja
®BStlaÄ)nna tegevi^ võitlejateks kodu-eestlastele.
tu,pailjudMavad eemale kaua jõua;vad balti ralhvad
jud on eestlusele isegi pöpanud vastu (pidada, seda meist keegi ei
selja. Paljudes organisatsi(w3es tea. Venestamise surve jätkub,
esineb jÄatuse kriise^ mlttMel dissidente aiiret^^ või sun-organisatsioonidel
bn iisfcusi nitakse anaalt laihkuma, kultuur-eesti
iliisfcomia hooneten|ianda- ellu sunnitakse peale n.n.„šotsiar
misega, eesti keel v|iavate j ü^^^ % eestlastest,
noorte arv ;onväiienemasi ja ees- lätlastest ja leedulasbest taliet®^
ti raamatute lugejaskondim feok- se teiha sovjeti inimene,
ku kuivanud. Ka oni ees^kond President Garteri poolt ametis-ülesnäidanud
passiivsust pna ko- se astudes ava^^^^ uudne ja
daniku õiguste räike(|toisel otsekohene inimõiguste seisukoht
eestlaskonna huvides iii näi- tõi uut lootust IdarEuroopa rah-teks
võttis viimastest Eesti Räih- vastele, kuid need lootused pole
vusnõukogu Esinduskogu iMimi J^alhjuks täitunud. Väikerahvaste
test 1977. aasta sügisel osa ainult vabadiise ja inimõiguste püüded
107 kaasmaalast kogu Florida jalöotused on jäiänud suurriikide
osariigi ulatuses. . reaail-pdiitika/SAUr lep^ ja
: VäHs-eesilaste s m u i i n a t e k s r ^ ^ ^^
vaenlasteks on aeg,apaatm J a P^A saartJkondMoks^. ei julge
assimüisatsioon enam kontakte hoida dissidenti-üle
kolme aasrtÄiekofc^^
maalt eemal olekut on pifek aeg 1 lep s^etoi N. Ludust valja pa^
Illinois — üle andma mgdaaiset
inglisk^lset lindistatud program­mi
„Möscow MaSlbag" mis neüe
vabalt Moskvast ikätte saadetak­se.,',-.
''^V
Selles hulgalises ^ propaganda
materjalis mida suunatakse
ÜSA elanikonna poole, on palju
ajaloolisi võltsingiüd ning kir­jeldusi
õnnelildist elust Nõuko
gude Eestis, Lätis ja Leedus.
Iga eestlase, lätlase ja leedulase
kohustuseks on reag^dda sselle
propaganda laviinile omapoolse­te
selKitustesa ja protestidega.
„ei".
tähtsatel sümapilkudel. Nähtavas­ti
on seime moment nüüd saa-inud,
krana. lisraeM ja Egiptuse
vahelise kokkuleppe masM taga
kummitab palju tähtsam Msimus
— õI! hind ja maaibn^ suurimate
eliallikäte saatus. Küsimus on
seda pakilisem,: et ©iMigld oma,
äsjasel kopsolekul lubasid õli le-vereerida
ainult nendele riikidele,
kes aitavad kaasa Palestihia küsl^
muse lahendamisele. Igale lääne-maalhna
elanikule peaks olema
selge, et kui läänemaailma; töös­tusriigid
araabia 'õlist ära lõig
takse ning need õliallikad Mosk­va.;
ja tema liitlaste koi^oUi aSla
satttviffid, siis on lääneriigid sun­nitud
oma. eksistentsi praegusel
kujul lõpetama ning kommuniš-
.tid, hakkavad Ä m a neile hing
keEa.;
— meie ettekujutus maailm kodu-,
maast haikkab tuihmuma ja meie
võitlusradakeerlevamaks muutu­ma.
Mtiivsemate vanemapõlve
eestlaste read 'hakkavad Liiva
Hanriuse .'kutsel hõrenema - - aja-atas
t^eb oma hävitavat tööd.
Apaaitsüs on võimu võtmas ja pal-
. ud on lahkunud, võitlusväljalt.
Ümberrahvustamise ja Ameerika
massi sulamise tõttu on eestlas­kond
kaotanud kümneid tuhan­deid
kajasmaalasi. Laiali. pillatud
eluifcohad, eesti keele mitte valda­mine
j a huvi puudus eesti M s i -
muse j a saatuse vastu on peamis­teks
teguriteks m i s viivad välis-ee^
tlaskonna ümberrahvastaimse
suunas,'Kolm j a pool aastaküni-met
vabadusvõitlust Oli olnud ras­ke,
tüdinev jä lootusetu näiv
ülesanne.
K u i d meie e i taha, et tulevased
põlved peaksid lugema ajaloo
ürikutest, et eesitlane vabaduses
k a o t ^ usu Eesti vabadusse ja
senud märtritele. Valjud protes­tid
eelmisel suvel Scharansky,
Ginsburgi j a Orlovi feolituproit-sesside.
pärast on vaibunud.
Helsingi kokkuleppe rakenda­mise
jälgimise grupid mis
Leedus, Ufcrainas, Ärmeemas
ja Gruusias on täielikult hävi­tatud
.,, t^ritused,. mffliseid on • püütud
teostada viimastel aastatel Otta-wa^
s P^Tlamendi mäel, on sattu­nud-
nüüd amjstusi3:.-ailla. Lubor
Žink ,,Tpronto Sun'is'* analüüsib
neid, baltlaste suiites^ veidi nega-tirvselt.
T a püüab ^ i t a , et oleme
„õnge võetud" liberaalide poolt,
kes vaid näiliselt toetavad meid
muigavatel nägudel.
Balti Liit, kui k a E K N , . ei vali
parteisid, vaid püüavad kõigüt
abi j a arusaamist, mis iganes bal-tuluks
ja
oleks abiks meie ideede rakesidä-snisel.
Sellega ei muutu meie
mavaade.
Meie kõigi eesmärk on: veenda
ka neid poliitikuid arusaamisele
sellest, mida nad Ise on las.laiud
valesti minna ja valesti teinud^
LõomuliMt kuulub meie süm­paatia
neüe, kes rohkem meie 'hu­visid
kaitsevad; ja neid ellu viivad.
Samal ajal on Nwikogude "Lüt
alustanud laiahaardelist propa­ganda
ofensüvi USA's. On lastud
massiliselt müügüe 1980. a.
oliimpia märke, ^postmarke, suve­niire
ja publikatsioone ning mid-timiljonHised
T.V. kontraküd on
allakirjutatud. Ameerika T.V. ek­raanil
näidatakse Teise maailma­sõja
sündmusi N. Lüdu väatevinik-lisfty
Niõuikogude Vene saatkicmd
Washingtonis annab välja perioo­dilise
,jnewšreiea^eV Amee
ajalehtedele, ja kirikutele nn.
usuvabaduse kohta Nõukogude
Ludus, ülikoolidele ja avalikele
raamatukogudele üle USA saade­takse
värviküUaseid p
broshüüre ja. raamatuid^ Nõuko­gude
Liidu kaubandusesindajate
poolt New Yorgis kasutatakse
nB.MädisOn avenüü tehnikat, et
leida tellijaid ajakiBjadeie
jMoscow Nev7.s", ,.Sputnik"
„Soviet Union" ja umbes neljasar
j ale raadiojaamale üle USA saa-detaikse
uudiseid otseselt Moskva
raadio poolt ning kolm nädalat
tagasi hakkas esimene raadio­jaam
ÜSA*s — W S D R S t e r l i n g,
Kogt see
ttiat arutlust ja kaalutlemist koigg
m^le suuremate organisatsioonide
esindajate qsayõtiili kes seni saure
aktuse organiseerimisele kaasa oa
aidanud või ise väiksemaid aktu­seid
organiseermud. Kahtlemata
on plusse ja miinuseid mõlemal
olel ja meil olel^ raske pooldada^
absoluutselt ühte või teist variat­siooni.
Tundub, et praeguses olii-korras
tuleks jääda senise paljude
väikeste ja ühe suure aktuse süs-emi
juurde, kuid samal ajal tis-leks.
suurest aktusest knjundadsi
tõeliselt suur ja võimas meie pa­remate
jõudude kaasatõmbamisel
organiseeritud aktus •— selline na­gu
nieie neid korraldasime ise va­rem
Jlassey Hallis ning nago neid
organise^itakse veel praegugi
Stokiiplmis seguses Kontserthoo­nes.
Sellel aktusel oleks suur osa
täita ka meie vabadusvõitluse sei­sukohast
lähtudes^ kuna see ei
oleks väliskülalistele mitte ainult
meie poliitüiste ambitsioonide ja
ideaalide tutvustajaks vaid annaks
Oma kõne alguses toonitas ak- PÕgusa^ ülevaate ka meie rahvias.
et asjaarmastajatel kultuurist,
on ikombeks jagada, kõned kolme f^^^ Ja võimsa aktuse korralda-liiiki:
ühed oh nn. ajaviitekõned, ja sinna suurte rahvahulkade
mis lihtsalti meelt lahutavad ja tõmbamin^ on siiskij väga suur
aega raiskavad, teised on kuula-l^^sa^^ e!
jajle rahuldust indwad kõned,Ipwsa praegu enan^Toronto^^^
kolmandad on kõned, mis rahu j ^^Itsi juhatuse jõududest. Aktuse
rikuvad ja Msimusi tõstavad. Kõ-^^^^^«^^^ kava koostami-neleja
ütles, et ta sMikult on ase- tuleks kaasa tõmmata ka meie
tänud oma tänase kSnekolmian- U^esto
dasse gruppi, sest aastapäeva tä- organisatsioonid ja noorte, organi-histamine
ei ole mitte ainult vor- satsioonid. Aktuse kava välja töö-mitäitmine
ja ©nesekütmine, et tamine ja ajatabelist kmnip^ami-
„nä)8 kui suuri asju oleme viima- ne on eriti suure tähtsusega, sest
se aasta j ck^sül korda saaifcnud*S kui aktus venib^ kolmele
vaid see on ka fcohapäraneajavar tunnile (nagu see juhtus viimasel
hemiik, .'kus käesolevat nii mine- Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel
viku kui ka tuleviku perspektiivi Torontos) ja mõned kõnelejad iile-panna.
tavad kaugelt neüe lubatud esine-
Prof. Miljaa tõstis oma kõnes m^^
esile kolm 'küsimust: Mis on sellega aktusest, "rääkimata välis-vus&
lus? Mis on ideoloogia? Mis on külalistest, kes ühtegi sõna eest!
kultuur? Ta leidis, et kõige tähit- keelt ei oska ja kolme tunni kestel
samat osa rahvuse enesetunde Ipeavad selle võõrl^eelse simdmuse
arendamisel s i . rahvusluse kas- kaasa elama, v '
. vatämisel mängivad müüdid ja Senised kogemused näitavad, ei
sümbolid. Ei ole tähtis, et müüt olukord nõuab pa^^ Seda
oleks ajalooliselt õige Või et see on võimalik teha kui asja tõsiselt
sündis kauges; minevikus. Piinab võetakse ja kõi^
sellest, et rah^s müüdi omaks ja paremad ajud sell^^^ oma panu-võtab,
kui ühte oma iseäralÄuj^
tundemärki."
KLõnelejä defineeris ideoloogiat
• Imlmõnele-grupile omast: va^^ ^äed eemale Vietnamistr karjat-dete,
mõisitete, ideede ja kujut- jakse N. Ludus vabrikutel kokku-luste
süsteemi, mida võetakse Letud miitmgu^^ kus parteimehed
vastava gra^ poolt toena. kritiserivad valunata sõnadega
Rahvushise ideologiseerimine j Hiina sissetungi Vi^^^^
oob alati esile konflikte teistel töölised nõuavad partöi eeskirjade
rahvustega, sest Miüte (ideokw)- kohaselt kategooriliselt Hüna vä-giaid)
ei sa^ ratsionaalselt ana-gede^^^ väljavümišt suVer^nse riigi
üüsida, arutleda või küsitleda, territooriunült, kuna teised, nai-
Miks aga üldse rahvuslust ideolo- teks valtsija I; Avrenejev Moskva
giseerkia? Vastuse sellele A i m u - metalUtehäses ,,Serp i Mölot" kiit-sde
aimab inglane Ernest Bajiker,!^
kes nentis, et rahvus tihti peale Uy^onne toodangut Vietnami SV
pürgib omale iseseisvat r iM asu- vabariigile, kes ravib imperialistli-tarna.
Selgeks näiteks <m sünd- agressiooni t e l d ^
mused Quebecis, Šhotimaal,] , '
Shveitsis, baskide rahvusosades Veelgi hi^vitavam on okupeeritud
Hispaanias ja mujal maaümäs, ^®sti ajalehtedest lugeda N,. Lüdu
kaasaarvaljud ka :šuurVenemaal. '^«^i^^se^ a^^ Hüna sissetungi
Ideoloogia polütikas on taandu­nud
suur^ hooga, igal pool,! nii
läänes 'Idii im-idas ja; lõunas on
pra^noptika; heaolupoliitika või
bürokraatia poliitilise ideoloogia
asendanud. Saame selge näite Ka-nadäst,.:
kui pt%ne vahe^ konser­vatiivide,
liberžiialide või üus-de-moiki^
atide^ vahel. Ideoloogiliiie
vahe leidub ainult parteide nime­des,
mitte poliitil?:as. Sama on lu^
gu ka Ameerikas ja isegi Soomes,
kus klassipolütika msõnede arva­tes
vee! ete-on... :. . * •:"
ja
puhul. Nii mainitakse valitsuse
deklaratsioonid num hulgas: „Hii^
na vägede sissetung Vietnami, kes
alles hiljuti oli tagasi tõrjunud vä-lisagressiooni,
ei saa jätta üks­kõikseks
mitte ühtki ausat inimest
maaümlis, mitte ühtki šnyeräänset
riiki. Need agressüvsed aktsioonid,
mis käivad risti vastu Ä põhi­mõtetee
jä rikuvaid jämedalt rah­vusvahelist
õigust, paljastavad ko­gu
maailma ees Pekingi poolt Ka-g^
i-Aasias aetava poliitika tõelist
olemust. Mis tahes kaasaaitamine
(Järg lk. n
Nr. 19
g M . 3),
VALVE
NÄPAUl
10. ja 11. märtsi^
ment, tel. 481-6834,]
i". I
17. ja 18. märtsül
M . 921-7777.
VOLDEMAR MAPl
Waterloo tlikool
ministrätiivteadusl
ri väitekirja ja so(
elcsamid Voldei
Madissp, kes on \i
Karlsridie tlUcooU]
inseneri astmega,
tuntud rindevõitlej
JaJise ettevalmisti
kooli viimases lei
korduvalt väärisitad
mõlemate Räudrlsfl
sõja Medaliga. Ml)
nev magister ja
kaasa Salme Jo|
PIckeringis.
KÕ1KID|
KINDLUST!
L M
"INSURAJ
1482 Bathurst
(Bathurst—ä
Teleion kontori
K^mmentaa
(Algus 1
selüsele poliitikaid
hitada vägivalda jJ
tada Hiina juhtkoJ
sata maailm sõt(
vietnami SY-le on
ti, mida on väärt lj
gutnsed keskmiste
huvide kaitsest, k
na" Peking püüabj
Selline deklaratj
lismaaUmas vägi
haavab isegi kõige
dusega inimese 5n^
del on oma piiri(
astudes ei teeni nj
pagandäeesmärkcl
bumerangitta tagai
vähem informec
läanemäaümas te{
namile ei tungin^
vaid et Hanoi koi
viisid saadeti Löu|
lutama. Ja kui
Vietnami ei tohi i|
ühtegi ausat inii
kuidas on siis loo(
tungiga Kambodzl
kes Hiina sisseti
kiitiseerivad on ai
söandavad Vietnj
jõudude operatsic
arvustada, on ebaj
tungib sisse Vieti
Liitunud Rahvaste
põhimõtete vastai
nam vallutab Ka|
või Lõuna-Vietnäj
sellega rahvusval
N. Lüdu rahvas
mata enam tõde|
kuna seal elatakse
vai valede meresl
ei osteta aga enaj
hadega raliva us?
on selleks lüga
läbipaTstaväd, Me|
näha, et simsed
septeeriks N. Liid|
ratsioone vaikie^
vaid reageeriks
iiJe jalule seadmil