1986-02-21-01 |
Previous | 1 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National L i J
Acqulsi
registrätion number — 1089.
JAREEDEI
Nr: 15 (3214) X X X V aastakäik , 21, veebri«aril 1986 ~ Fr^^
GUSTAV SIUITS
Üksiknumbri hind 70 centi
• 0 •
Tõsla Hpp! ta@• aja kää^
lehvib tõotus tuulte vääniil
üle mandri, üle vee:
. tund on tulnud vannet
et ei iial isham andu
ikke alla ralivas see! •
mm jü-JätMken^^ meie •vaba(hisvõitlust!^^
Tõsta lipp! Kesk vaenu rägu
kerki nagu unenä<5u,
tl oma trikoloor!
i,: vastu •ristisõitjaid^^;•
uusi maade^ vete võitjaid
iishib vägi,: vap[Mvr, noor.
J. Mis .kaitsnud isad,
matnud muistsed sõjakisad,
näitku, täitku meie põlv :
:omakš: inaa - see! saatus juba^. -
määramiseks luba,
nurmenõlv!
Tõsta lipp! :Et;^teiste tuluks
merel siin ei elu kuluks^
oma plagu kannaks laev ;
teist^et; ralwas \see-^i or
ei • hi ise 1õu«eks, :kbrjnkj^.
ix-:-.-:-.
€11
gusr„
;u alati tuuline. Kui
Toompea nõlva! oli' soe päikesepaiste
paitava tuulega, siis iJleval
enamastti vingus ja vilistas ning puhus
läbi tiheda sõduripluusi. See oli
vinge kohti kus me hoidsime oma
Vabariigi
sellele tuulisele ja tormisele maale.
Lipu heiskmine iga päeva päikesetõusul
ja langetamine loojakul oli
Toompea lossi vahtkonna eesti šõ-durite
ülesanrie.
• 24.: VEEÖRUAM:: oli: enam
külm ja kSle. ASl-linna Jumistelt
katustelt: toiKsd soksude valged paelad
luiil^Äše^ taevasse. Lumi :kni-disfcs
ja põlised puud vanadel kind-lusevallidel
^linusid Jrarmatise katte
all. Aga üleval Pikk-Hermannl
tipus ikka puhus. J^ohmetanud kätega
sidusid suusae lipu parajS
köiejämeduse Tipulsini külge. Sõ-ber,
teine sõdur, hoidis lippu, eS
tuul seda ei rebiks käest. See tehtud;
tõusis kakš^^^k^^^^
seks. Siis tõusis sini-müst-rvaige,
võttis timU, rullus lahti, sikut^^^
a e * : ja tõusis yardätip-oli
alanud. Me tervitasime' jälle.
punane
päikeseketas ja värvis külmroosaks
linna suitsud ja aurud. All-lijranas
heisati lippe suurte hoonete katustele.
Siin-seal kõndis mees redeliga
ja kinnitas sini-misst-valge kaunistama
majade fassaade. Kuskil avanes
aken kõrge gooti maja teravas
viiluotsas ja sealtki langesid Eesti
värvid inimtühja tänava kohale.
Kõikjal katuste ja väljakute valge
lumi ja need koisBft karget rahuli
:• välFVi.; •'y--:y:-y:i.-'-:(\
:y W^^^^^ :-::-.v,-:-.-.
Ü L A L :T0SIN 2S aga BaksMs ja
s l i p p parajas tuules. Valgeks
värvitud Unumast — paras
noor teSefonipost:-—, iilis ; a l i vaadates
näis ml hapra ja sihvakana,
värises lipuga kaasa.^ Kop-kop-kop
-r- koputas lipuliin vastu varrast,
,iTead;Sa,^* ittles:sõber
dur, ,^siin; torni tipus: ön
•tunne." :::,
Kui me täna. Eesti VabaFÜgi 68. sünnipäeval, heidame
, pilgu vabade eestlaste rahvuslikule tööpõllule ja sealt endile
ülesandeid hakkame valima hömse-päeva tegevuseks,
siis paistab eriti sihna üks ülesaiine.^^^^^N
giv vajadus koondada, endi ridu selleks, et tõhušasti jätkata
võitlust eestluse eest, senikaua, kuni Eesti Vabariik öh taastatud;
Seepärast valime endile täna ülesandeid^^^^h^^^^
mis tagab aastakümneid tagasi alustatud ralivusliku töö
lõpule viimist, võtku see siis ka nõnda kaua;; kui seda saatuse
karm käsi meile on määranud.
Meie rahvusliku tööjõu ridade koondamine nõuab tänapäeval
vähemalt kahedimensioonilist ettevõtinist. Esiteks, me
peam^ oma noorema generatsiooni liikmed sajaprotsendili^
^ selt rahvusliku töö juurde tõm pidam
a , et ühiskonna töö tõrvikukandjate generatsioonidevahelisi
yäljavahetusi tuleb teha plaanikindlalt ja pidevalt, mitte
ainult siis, kui mõni senine tegija <)ma tööd tehes vä°
Teiseks, m^ i>eaniekoitšta#^
tõsiasja, et meie vaenlasel on kä&
se, millega ta meie tööd püüab takistada. Meie ressursid on
aga palju väiksemad, meid on suhteliselt vähe
ilinaš ja meie majandus^ piiratud. Euid ärgem
unustagem; meie armastus eesti rahvusliku elu ja töö vastu
ning meie tahtekindlus selleks tööks Oli meie trumpideks!
lipp !^ See vestk^ suurim, kui korraldame oma tööd ja
tegevust nii, et väldime oma majanduslike ja inimressursside
killustamist. Uhkusega võib näiteid tuua meie hästi läbiviidud
koostööst suurüritustel, nagil ülemaailmsed ESTO'd,
Balti yabadüsristlemine ja palju muud. -
« Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on näidanud head eeskuju
mõlema mainitud probleemi lah^
koosseisu 011 koondunud juba palju meie noorema generat"
Biööni aktiivsernaid liikmeid. Nüüd ootame ka nendelt^^^^^p^^
niist ja ei ole kahtlusty et see häid tulemusi annab!
E K X sirutab siinjuures käe ja kutsub üles teisi rahvuslikk^
tööd yiljelevaid organisatsioone ühiste ülesannete läbiviimiseks
tulevikus. Me ei tarvitse muretseda^^s^^
mõningad deta-ilid meie eesmärkides peaksid olema erinevad
ja meie töö meetodid mõnikord teistsugused — üldsiht
on meil ikkagi seesama ning kui see on meie tahteks, siis
leiame alati ühise tee! Meie olukord hõuab koostööd — siis
tõhušasti edasi kan-
Johannes Pahapill,
E K N rahvuspoliitilise
!::Sec lubemlagü
lahukaugust, ühendagu
peremelieks kandimeest,
kaua võõrändatüd
pühendagu punast
Miaa ja yabadusc eest.
tõotusest,. mis: kestku, kestku^
sinisega yiiratiid.
Musta mulla
lehvi, valge võimuline,
tormatud ja piiratud I
on
• -et.
näruks, ja asendada uuega alles
siis, kui ta koos pehastanud nööriga
alla kukkus. Meie värvid olid
alati puhtad ja säravad. Vahest
sõid tormihundid lipu paari-kolme
päevaga, raju kandis lipu lõnghaa-val
laiali üle Tallinna. Uus heisati
'masti.:.
tas
kulutas aas-
Meil ea öSnud. kom-oinud
mitu põrutavat h^tke. Saatuslikul
juunipäeväi 1940 tormas
sintia üles juudi noormees, rebis
alla sini-must-vaSge ja heiskas; puna»
se — raagu pilkeks tema rahvus^
grup% Eesti! ¥abariBgkyõimadda<^
imt' Mtuur^autonpomi^ Ta
kirjutas oma nime Eesti musta raa»
matüsse, nagu Eesti nimi on Iisraeli
kuldraämatus. Ei tea, mis tünne
sel ni!K]>rukil seai t võis oi-
KUI HABETUNUD METSA- ^""^^ hooleks, siis o!l sini-must-valge da praegu asendada uuega —- oota-
V E N N A D koos saksa šõdüri^^^^
tormasid Tallinna,
siis ;kiirustas üks metsavend'.kohe: - S S N l - M y S ^ ^ : . B^JSII * , . S n B,
üles Pikk-Hermannile, et kaua praegu seal kõrges tornis. Teda ei
põues varjatus varandust asetada ole võimalik näha ka
ÕBgele kohale. Ta eo.
varsti asendato see Saksa. $õja- lehvib ta endiselt, rebenenisd nur-
I. Aga siis kui 1944. aasta kiad^ raju kannab üksikuid lõn«
tules ja tormis Eesti jälle jäeti saa- gu ü!e maailma. Meie ei isuuda te-
: ; - ; . ' f
0 V <
e l i l
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860221 |
Description
| Title | 1986-02-21-01 |
| OCR text | National L i J Acqulsi registrätion number — 1089. JAREEDEI Nr: 15 (3214) X X X V aastakäik , 21, veebri«aril 1986 ~ Fr^^ GUSTAV SIUITS Üksiknumbri hind 70 centi • 0 • Tõsla Hpp! ta@• aja kää^ lehvib tõotus tuulte vääniil üle mandri, üle vee: . tund on tulnud vannet et ei iial isham andu ikke alla ralivas see! • mm jü-JätMken^^ meie •vaba(hisvõitlust!^^ Tõsta lipp! Kesk vaenu rägu kerki nagu unenä<5u, tl oma trikoloor! i,: vastu •ristisõitjaid^^;• uusi maade^ vete võitjaid iishib vägi,: vap[Mvr, noor. J. Mis .kaitsnud isad, matnud muistsed sõjakisad, näitku, täitku meie põlv : :omakš: inaa - see! saatus juba^. - määramiseks luba, nurmenõlv! Tõsta lipp! :Et;^teiste tuluks merel siin ei elu kuluks^ oma plagu kannaks laev ; teist^et; ralwas \see-^i or ei • hi ise 1õu«eks, :kbrjnkj^. ix-:-.-:-. €11 gusr„ ;u alati tuuline. Kui Toompea nõlva! oli' soe päikesepaiste paitava tuulega, siis iJleval enamastti vingus ja vilistas ning puhus läbi tiheda sõduripluusi. See oli vinge kohti kus me hoidsime oma Vabariigi sellele tuulisele ja tormisele maale. Lipu heiskmine iga päeva päikesetõusul ja langetamine loojakul oli Toompea lossi vahtkonna eesti šõ-durite ülesanrie. • 24.: VEEÖRUAM:: oli: enam külm ja kSle. ASl-linna Jumistelt katustelt: toiKsd soksude valged paelad luiil^Äše^ taevasse. Lumi :kni-disfcs ja põlised puud vanadel kind-lusevallidel ^linusid Jrarmatise katte all. Aga üleval Pikk-Hermannl tipus ikka puhus. J^ohmetanud kätega sidusid suusae lipu parajS köiejämeduse Tipulsini külge. Sõ-ber, teine sõdur, hoidis lippu, eS tuul seda ei rebiks käest. See tehtud; tõusis kakš^^^k^^^^ seks. Siis tõusis sini-müst-rvaige, võttis timU, rullus lahti, sikut^^^ a e * : ja tõusis yardätip-oli alanud. Me tervitasime' jälle. punane päikeseketas ja värvis külmroosaks linna suitsud ja aurud. All-lijranas heisati lippe suurte hoonete katustele. Siin-seal kõndis mees redeliga ja kinnitas sini-misst-valge kaunistama majade fassaade. Kuskil avanes aken kõrge gooti maja teravas viiluotsas ja sealtki langesid Eesti värvid inimtühja tänava kohale. Kõikjal katuste ja väljakute valge lumi ja need koisBft karget rahuli :• välFVi.; •'y--:y:-y:i.-'-:(\ :y W^^^^^ :-::-.v,-:-.-. Ü L A L :T0SIN 2S aga BaksMs ja s l i p p parajas tuules. Valgeks värvitud Unumast — paras noor teSefonipost:-—, iilis ; a l i vaadates näis ml hapra ja sihvakana, värises lipuga kaasa.^ Kop-kop-kop -r- koputas lipuliin vastu varrast, ,iTead;Sa,^* ittles:sõber dur, ,^siin; torni tipus: ön •tunne." :::, Kui me täna. Eesti VabaFÜgi 68. sünnipäeval, heidame , pilgu vabade eestlaste rahvuslikule tööpõllule ja sealt endile ülesandeid hakkame valima hömse-päeva tegevuseks, siis paistab eriti sihna üks ülesaiine.^^^^^N giv vajadus koondada, endi ridu selleks, et tõhušasti jätkata võitlust eestluse eest, senikaua, kuni Eesti Vabariik öh taastatud; Seepärast valime endile täna ülesandeid^^^^h^^^^ mis tagab aastakümneid tagasi alustatud ralivusliku töö lõpule viimist, võtku see siis ka nõnda kaua;; kui seda saatuse karm käsi meile on määranud. Meie rahvusliku tööjõu ridade koondamine nõuab tänapäeval vähemalt kahedimensioonilist ettevõtinist. Esiteks, me peam^ oma noorema generatsiooni liikmed sajaprotsendili^ ^ selt rahvusliku töö juurde tõm pidam a , et ühiskonna töö tõrvikukandjate generatsioonidevahelisi yäljavahetusi tuleb teha plaanikindlalt ja pidevalt, mitte ainult siis, kui mõni senine tegija <)ma tööd tehes vä° Teiseks, m^ i>eaniekoitšta#^ tõsiasja, et meie vaenlasel on kä& se, millega ta meie tööd püüab takistada. Meie ressursid on aga palju väiksemad, meid on suhteliselt vähe ilinaš ja meie majandus^ piiratud. Euid ärgem unustagem; meie armastus eesti rahvusliku elu ja töö vastu ning meie tahtekindlus selleks tööks Oli meie trumpideks! lipp !^ See vestk^ suurim, kui korraldame oma tööd ja tegevust nii, et väldime oma majanduslike ja inimressursside killustamist. Uhkusega võib näiteid tuua meie hästi läbiviidud koostööst suurüritustel, nagil ülemaailmsed ESTO'd, Balti yabadüsristlemine ja palju muud. - « Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on näidanud head eeskuju mõlema mainitud probleemi lah^ koosseisu 011 koondunud juba palju meie noorema generat" Biööni aktiivsernaid liikmeid. Nüüd ootame ka nendelt^^^^^p^^ niist ja ei ole kahtlusty et see häid tulemusi annab! E K X sirutab siinjuures käe ja kutsub üles teisi rahvuslikk^ tööd yiljelevaid organisatsioone ühiste ülesannete läbiviimiseks tulevikus. Me ei tarvitse muretseda^^s^^ mõningad deta-ilid meie eesmärkides peaksid olema erinevad ja meie töö meetodid mõnikord teistsugused — üldsiht on meil ikkagi seesama ning kui see on meie tahteks, siis leiame alati ühise tee! Meie olukord hõuab koostööd — siis tõhušasti edasi kan- Johannes Pahapill, E K N rahvuspoliitilise !::Sec lubemlagü lahukaugust, ühendagu peremelieks kandimeest, kaua võõrändatüd pühendagu punast Miaa ja yabadusc eest. tõotusest,. mis: kestku, kestku^ sinisega yiiratiid. Musta mulla lehvi, valge võimuline, tormatud ja piiratud I on • -et. näruks, ja asendada uuega alles siis, kui ta koos pehastanud nööriga alla kukkus. Meie värvid olid alati puhtad ja säravad. Vahest sõid tormihundid lipu paari-kolme päevaga, raju kandis lipu lõnghaa-val laiali üle Tallinna. Uus heisati 'masti.:. tas kulutas aas- Meil ea öSnud. kom-oinud mitu põrutavat h^tke. Saatuslikul juunipäeväi 1940 tormas sintia üles juudi noormees, rebis alla sini-must-vaSge ja heiskas; puna» se — raagu pilkeks tema rahvus^ grup% Eesti! ¥abariBgkyõimadda<^ imt' Mtuur^autonpomi^ Ta kirjutas oma nime Eesti musta raa» matüsse, nagu Eesti nimi on Iisraeli kuldraämatus. Ei tea, mis tünne sel ni!K]>rukil seai t võis oi- KUI HABETUNUD METSA- ^""^^ hooleks, siis o!l sini-must-valge da praegu asendada uuega —- oota- V E N N A D koos saksa šõdüri^^^^ tormasid Tallinna, siis ;kiirustas üks metsavend'.kohe: - S S N l - M y S ^ ^ : . B^JSII * , . S n B, üles Pikk-Hermannile, et kaua praegu seal kõrges tornis. Teda ei põues varjatus varandust asetada ole võimalik näha ka ÕBgele kohale. Ta eo. varsti asendato see Saksa. $õja- lehvib ta endiselt, rebenenisd nur- I. Aga siis kui 1944. aasta kiad^ raju kannab üksikuid lõn« tules ja tormis Eesti jälle jäeti saa- gu ü!e maailma. Meie ei isuuda te- : ; - ; . ' f 0 V < e l i l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-21-01
