1982-02-23-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•Iv. .•s T L L i i • Ä
Nr. 15 (2839) XXXI aastakäik Teisipäeval, 23. veebruarU 1982 - l^^sday, Februaty 23, 1982 ÜksiknumlNri hijad 60 ceoti
fiiiiiiiiiiiiiHininipiuoinRiH
iesti Vabariik tõuseb faas võitluse:
Eestlaste Kesknõukogy Kanodas läkitus
ES.
S
Kellel pde minevikku^ sellel pumdab ka tulevik. Mmene,
kelle elulaadis puudub tahe mälestada rahvuslikke sunrsüfid^^
musi elab ainult tänast päeva nagu ühepäevaliblikas/
Eesti Vabariigi aastapäev on mitte ainult ühe ajaloolise
manifesiti väljakuulutamise meenutamine, vaid ta on ka meie
suurim riiklik püha. Iga rahvusteadlik eestlane pühitseb seda
päeva. Vabas maailmas teeme seda avalikult ja pidulikult. ,
Okupeeritud kodumaa! teostub see aga Mnii^te uste ja kae-
W akende taga.
Eesti ajaloo vaatlusel näeme, et olime aastasadade taustal
muutun'ud rahvuslikuks kultnnrikehaks: oma keele, oma
rahvaluule, oma tavade ja oma elulaadi poolest. Meie hinge
on salvestatud armastus oma maa vastu. Meie südameis peitub
kõigutamata, tahe vabale iseolemisele. ^
^Ajaloosündmuste kulgemises oskasime kiiresti, taibukalt
ja julgelt toimida, et luua suveräänne vabariik. 24. veebruaril
1918 kuulutati välja „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'^
Eesti oli seega muutunud rahvusvahelise õiguse objektiks.
Võidukas Vabadussõda ja paar aastakümmet õnnelikku riiklikku
iseolemist kõik see tegi ..meid tuntuks teiste riikide
peres. Ägk vieel rohkemat — nii mitmes ürituses olme; te!s<^
tele eeskujuks ja imetlusobjektiks.
Eesti Vabariik sündis sõjas, okupeeriti sõjas Ja tõuseb
taas võitluses. Inimkonna ajaloos pole kunagi olnud pikki ra-hnpeiioode^
Kommunistlik Vene on suutnud läanemaailpia poliitilise
naiivsise ja mugava elulaadi taustal arendada oma
relvastuse väga tugevaks. Seda hakatakse läänes nüüd taipama.
Ve^l ei suudeta või ei taheta aga mõista, et Moskval on
kõige tugevamaks arsenaliks psühholoogilise sõjapidamise
võtted. Need on üsna samased mürkgaasile — lõhnata, värvita
ja maitseta, mis reostavad esmajoones inimese aju. Silmakirjalikkus,
vale, pettus, varastamine, lepingute murdmine,
terror, surveavaldused ja kõik sellelaadiline, mis omane
poliitilisele närususele. See relv on aga ohtlik ka Moskvale endale.
Sogu rahvast ei saa ju petta kogu aeg ja eriti tühja kõhn
juures. Venes on teatud lagunemlsprotsess juba märgatav,
mida läänemaailm kahjuks ei oska kiirendada.
Kas Cjestlaskond praeguses vastuoluderikkas maailmapoMr
tilises olukorras on teinud oma parima? Okupeeritud kodumaal
eltujieva eestlaskonna hoiak ja vaim on rahvusteadliknili
terve. Erit^ mehiselt käitub noorus, mis peaks läänes elune°
väile eakaaslasile andma rohkem entusiasmi rahvusomapära
viljdemise^. Meie laiäUpillatuä
tamata osa eesti rahvast. Igaüks meist |a isegi osa mei^ or-ganisatsioohe,
näiteks üliõpilasorganisafsioonM, peaks aktiivsemalt
ja^ ohvrlmeelsemalt osalema tr^eie vabadusvõitluses.
Vabanduseks märgitakse soovi oUä a^^Mitüiae. See m täielikult
^äärtõlgeadamin^. Polütilise Medoogisga erakondade
suhtes võime olla apoliitilised, kuna aga iga eesü organisatsioon,
kaasaarvatud ka idrik, on kas rai&Vfispoliitillne, kultnurr
poliitiline, sotsiaalpäütilhie jne. v
Kanada eestlaskonna poolt on otseselt ja demokraätlikoKt
valitud kesk- ja esindnsorganisatsiooiüks' Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas (EKN>. Möödunud aastal valiti sellesse rohkel
arvul nmiy tehes praeguse koosseisu (1981-^1985) kõige noo-remapalgelisemaks
30 aasta jooksul. Meie vabadusvõitinslik-ku
tegevast juMb EKN nii föderaalsel, provintsiaalsel kui ksi
kogukondlikul tasemel, Oleme suutnud igal sobival juhul hoida
Balti riikide nimesid sündmste fookuses. Kanada keskva»
litsus on andnud loa meie vangistatud vabadusvõitlejate sM-tulekuks,
kuid okupatsioonivõimud .keelduvad steda täitmast.
Kultuurisidemete viljelemine okupeceritud kodmaaga m
täielikult ühepoolne. Siia saadetakse sageli tuntud vaimutegelasi
esinema apoliitiliste sugemete ja teemadega: Eranditnli
laende valiku ja läkitamise teeb „Väliseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise ühIngV (VEKSA). Seo asutus allub aga vahetult
poliitilisele politseile (KGB). Nent^e ülesandeks on praegu
vaid ajutiselt usaldusliku vahekorra loomine siinsete vai-
Mutegelastega. Tegelik ja varjatult kaugeleulatuvam eesmärk
on aga partei poolt fiksfeeritd paljurahvuselise nõukogude kultuuri
loomine, eelistades venekeelset valjendnsvormi.
ülemaailmse Eesti Kesknõukogu tiiskogu otsustas 1982.
aasta kuulutada eestlaste Perekonna ja Kodu Aastaks. Perekond
oi ju vanim ja ühtsem ühiskondlik instituut ning eesd!
kodu on ohiud tugevamaks kindluseks, kust saab alguse eesi^
luse juurestik. Keel teeb ühe rahva rahvuseks ja on peamine
tegur rahvapärast vaimuloomingu arendamiseks.
Hoiame oma emakeelt au sees ja oleme kõik iahvnsPkelks
võitlejaiks kuni Eesti on jälle vabaJ
Jfumai valvaku...
Ühendrii^d ei tininusta EesH
vägivaldset anneltteernnbt
Vabariigi aastapäeva puhul saatis ühendriikide v U a
Alexander M. Haig Eesti; Vabariigi esindajale ühendrüMdes Emsfi
1, veebruaril 1982o
sa
g : Eesti iseseisvuse 64-Bda aastapäeval puhul ,m miiul aia Jtervitadsi
g Teid Ameerika ühendriikide valitsuse ja rahva nimel. '
i Kui teie püMtsete oma iseseisvumise aastapäeva, 24. veebruari
§ 1918, see meenutab meile ameeriklastele jälle Eesti rahva vabaduse ja
i Maailmas,, kus ühe vaba rahva iseseisvus on mahäsum^d, ei sau
i seda fakti mitte lasta ionustusse vajuda. Sellepärast soovin mina sel
I tähtpäeval kinnitada Teile, et Ameerika ühendriigid^^^e^
1 vägivaldset annekteerimist^Nõukogude liidu poolt 1940. a.
I Eesmärgid, mis juhtisid lue Eesti valitsust aastal 1918 vabadus®
I ja rahu saavutamiseks Eestile, on eesmärgid, mida meie kõik püüame
V ALEXANBEl M. lÄIG, Jir.
Pühap., 7. märtsü keU 5 pX ,
toimub Peetri khikKs
iylUSICÄ VIVA iä MUSICÄ DIVINA
VAIMULIK KONTSERT
Lembif 4ve$s@s!i juhatusel
KÕIK TERETULNUD! Pääsmeks WrikukOTJandisrw^
veebruaris 1982.
liHiiiHiiiinifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisisiii
I4ARDISÄNDID
Kaastegevad; Jaaniko^
Ondaa ansambel,
Positiivfied mehed
JSeneca College
Minkler Auditoorium
1750 Finch Ave. Eo
6. märtsU 1982
:Eesti Pensionäride Klubi Torontos
TervisYÕiml&mise ringi jo Noislaulukoore
ühisel körroldusel.
PÄRASTtÕUNil KOHVI
Püetid saadaval: Abistamiskomkee äris,
li I rahvatantsijatelt.
EELTEABEs ^ . '
- • - \ • • M AI B'A L I
toimub Baup., @. mail 1982 Toronto Downtowi
1 I Laisdade reserveerimine ja piletite eelmüük algab 6. märtsi
I I esinemisel
neljap., 4. märtsil keU 2.30 p.1.
Eesti Maja suures saalis
Mffmefcesfne eesftov^i ^ ioferif t
Sissepääs $4.-^ " ^ KÖIK TERETULNUD?
T. E. Keskkooli OMALOOMINGU ÕHTU
reedel, 5. märtsO 1982 keU 7.30 5. Eesti Ma ja sunres
Noorte kirjandite võistluse aohin^de kätteandmine.
KÕIK TERETULNUD!
Fühap., 7., märtsil k e l l l l homm,
toimub Peetri kirikus
FeetrI koguduse noortekoor ..LOOTUSE"
KONTSEHT-JUMALATEENISTUS
Teenib postor Udo Peferso®
uhatob ftosemarle Lindou
KÕM TERETULNUD! pääsmeks kirikukorjandos
„VABA EESTLANE" on vofvel
eest(osl[Offffo üldhuvide e^sfl
Laupäeval, 27. veebmaril 1982 keU 7 õhtol
Toronto Eesti Maja snores saalis
LUSTAKAS LÄÄNLASTE LAUPÄEVA-ÕHTU
Lääme Eeia LILIAN TREIBERG Los AngelesesI esitab
LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA
RENE UFERI klaverisaatel
BAAR ic ¥, Gustavsoni orkester ~ '
Pääse koos kohvilauaga $9.00. Pääsmete eelmüüks seitsOük-meUt
ja Paul Kalju, tel. (416) 691-7105, 18 Glenmount Park
Rd., Toronto, Ont M3B2M9, Leida Marieyesmasp. ja teisip.
õhtuti Eesü Majas kell 7—9 õ.
LÄÄNLASTE SELTS"
... /
" ' I
mhap., 23o veebr. 1982 algusegd Icell 3 p.l Toronto ülikooli aulos (Convocotion Hdl) King College
Vaimulik osa — praost EMANUEL LEPM
Aktuse kõne — OLAF TAMMARK
Tervitus eestlastele — E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO
^ Tervitus külalistele — TOOMAS MARLEY
limgenute mälestamine — VõMejate Ühing R A F i l MOKS
^«KUTSUTUD!
S^ontserda kaastegevad: ESTONIA SEGAKOOR, PEETRI KOGUDUSE
PUHKPILLIDE ANSAMBEL^ T. E. SELTSI LASTEAED
—' juhatab dr. ROMAN TOI.
Solistid: AVO KTTTASK, ANDRES RAUDSEPP,
AVESSON, CHARLES-SKAUDID.
Sissepääs $5.—koos kavaraamatuga. öpilastde
ning lastele tasuta. Ukssd avatud kell 2 p.L
• 'il • ' •
Pärast aktust kohvi ja koogid E. M. suures .
• saalis T. E. Maja ^ ^<> ^Ita korraldusel ^
TORONTO EESTI SELTS
oetage skaute ja gaide ostes R
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 23, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820223 |
Description
| Title | 1982-02-23-01 |
| OCR text | •Iv. .•s T L L i i • Ä Nr. 15 (2839) XXXI aastakäik Teisipäeval, 23. veebruarU 1982 - l^^sday, Februaty 23, 1982 ÜksiknumlNri hijad 60 ceoti fiiiiiiiiiiiiiHininipiuoinRiH iesti Vabariik tõuseb faas võitluse: Eestlaste Kesknõukogy Kanodas läkitus ES. S Kellel pde minevikku^ sellel pumdab ka tulevik. Mmene, kelle elulaadis puudub tahe mälestada rahvuslikke sunrsüfid^^ musi elab ainult tänast päeva nagu ühepäevaliblikas/ Eesti Vabariigi aastapäev on mitte ainult ühe ajaloolise manifesiti väljakuulutamise meenutamine, vaid ta on ka meie suurim riiklik püha. Iga rahvusteadlik eestlane pühitseb seda päeva. Vabas maailmas teeme seda avalikult ja pidulikult. , Okupeeritud kodumaa! teostub see aga Mnii^te uste ja kae- W akende taga. Eesti ajaloo vaatlusel näeme, et olime aastasadade taustal muutun'ud rahvuslikuks kultnnrikehaks: oma keele, oma rahvaluule, oma tavade ja oma elulaadi poolest. Meie hinge on salvestatud armastus oma maa vastu. Meie südameis peitub kõigutamata, tahe vabale iseolemisele. ^ ^Ajaloosündmuste kulgemises oskasime kiiresti, taibukalt ja julgelt toimida, et luua suveräänne vabariik. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'^ Eesti oli seega muutunud rahvusvahelise õiguse objektiks. Võidukas Vabadussõda ja paar aastakümmet õnnelikku riiklikku iseolemist kõik see tegi ..meid tuntuks teiste riikide peres. Ägk vieel rohkemat — nii mitmes ürituses olme; te!s<^ tele eeskujuks ja imetlusobjektiks. Eesti Vabariik sündis sõjas, okupeeriti sõjas Ja tõuseb taas võitluses. Inimkonna ajaloos pole kunagi olnud pikki ra-hnpeiioode^ Kommunistlik Vene on suutnud läanemaailpia poliitilise naiivsise ja mugava elulaadi taustal arendada oma relvastuse väga tugevaks. Seda hakatakse läänes nüüd taipama. Ve^l ei suudeta või ei taheta aga mõista, et Moskval on kõige tugevamaks arsenaliks psühholoogilise sõjapidamise võtted. Need on üsna samased mürkgaasile — lõhnata, värvita ja maitseta, mis reostavad esmajoones inimese aju. Silmakirjalikkus, vale, pettus, varastamine, lepingute murdmine, terror, surveavaldused ja kõik sellelaadiline, mis omane poliitilisele närususele. See relv on aga ohtlik ka Moskvale endale. Sogu rahvast ei saa ju petta kogu aeg ja eriti tühja kõhn juures. Venes on teatud lagunemlsprotsess juba märgatav, mida läänemaailm kahjuks ei oska kiirendada. Kas Cjestlaskond praeguses vastuoluderikkas maailmapoMr tilises olukorras on teinud oma parima? Okupeeritud kodumaal eltujieva eestlaskonna hoiak ja vaim on rahvusteadliknili terve. Erit^ mehiselt käitub noorus, mis peaks läänes elune° väile eakaaslasile andma rohkem entusiasmi rahvusomapära viljdemise^. Meie laiäUpillatuä tamata osa eesti rahvast. Igaüks meist |a isegi osa mei^ or-ganisatsioohe, näiteks üliõpilasorganisafsioonM, peaks aktiivsemalt ja^ ohvrlmeelsemalt osalema tr^eie vabadusvõitluses. Vabanduseks märgitakse soovi oUä a^^Mitüiae. See m täielikult ^äärtõlgeadamin^. Polütilise Medoogisga erakondade suhtes võime olla apoliitilised, kuna aga iga eesü organisatsioon, kaasaarvatud ka idrik, on kas rai&Vfispoliitillne, kultnurr poliitiline, sotsiaalpäütilhie jne. v Kanada eestlaskonna poolt on otseselt ja demokraätlikoKt valitud kesk- ja esindnsorganisatsiooiüks' Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN>. Möödunud aastal valiti sellesse rohkel arvul nmiy tehes praeguse koosseisu (1981-^1985) kõige noo-remapalgelisemaks 30 aasta jooksul. Meie vabadusvõitinslik-ku tegevast juMb EKN nii föderaalsel, provintsiaalsel kui ksi kogukondlikul tasemel, Oleme suutnud igal sobival juhul hoida Balti riikide nimesid sündmste fookuses. Kanada keskva» litsus on andnud loa meie vangistatud vabadusvõitlejate sM-tulekuks, kuid okupatsioonivõimud .keelduvad steda täitmast. Kultuurisidemete viljelemine okupeceritud kodmaaga m täielikult ühepoolne. Siia saadetakse sageli tuntud vaimutegelasi esinema apoliitiliste sugemete ja teemadega: Eranditnli laende valiku ja läkitamise teeb „Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise ühIngV (VEKSA). Seo asutus allub aga vahetult poliitilisele politseile (KGB). Nent^e ülesandeks on praegu vaid ajutiselt usaldusliku vahekorra loomine siinsete vai- Mutegelastega. Tegelik ja varjatult kaugeleulatuvam eesmärk on aga partei poolt fiksfeeritd paljurahvuselise nõukogude kultuuri loomine, eelistades venekeelset valjendnsvormi. ülemaailmse Eesti Kesknõukogu tiiskogu otsustas 1982. aasta kuulutada eestlaste Perekonna ja Kodu Aastaks. Perekond oi ju vanim ja ühtsem ühiskondlik instituut ning eesd! kodu on ohiud tugevamaks kindluseks, kust saab alguse eesi^ luse juurestik. Keel teeb ühe rahva rahvuseks ja on peamine tegur rahvapärast vaimuloomingu arendamiseks. Hoiame oma emakeelt au sees ja oleme kõik iahvnsPkelks võitlejaiks kuni Eesti on jälle vabaJ Jfumai valvaku... Ühendrii^d ei tininusta EesH vägivaldset anneltteernnbt Vabariigi aastapäeva puhul saatis ühendriikide v U a Alexander M. Haig Eesti; Vabariigi esindajale ühendrüMdes Emsfi 1, veebruaril 1982o sa g : Eesti iseseisvuse 64-Bda aastapäeval puhul ,m miiul aia Jtervitadsi g Teid Ameerika ühendriikide valitsuse ja rahva nimel. ' i Kui teie püMtsete oma iseseisvumise aastapäeva, 24. veebruari § 1918, see meenutab meile ameeriklastele jälle Eesti rahva vabaduse ja i Maailmas,, kus ühe vaba rahva iseseisvus on mahäsum^d, ei sau i seda fakti mitte lasta ionustusse vajuda. Sellepärast soovin mina sel I tähtpäeval kinnitada Teile, et Ameerika ühendriigid^^^e^ 1 vägivaldset annekteerimist^Nõukogude liidu poolt 1940. a. I Eesmärgid, mis juhtisid lue Eesti valitsust aastal 1918 vabadus® I ja rahu saavutamiseks Eestile, on eesmärgid, mida meie kõik püüame V ALEXANBEl M. lÄIG, Jir. Pühap., 7. märtsü keU 5 pX , toimub Peetri khikKs iylUSICÄ VIVA iä MUSICÄ DIVINA VAIMULIK KONTSERT Lembif 4ve$s@s!i juhatusel KÕIK TERETULNUD! Pääsmeks WrikukOTJandisrw^ veebruaris 1982. liHiiiHiiiinifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisisiii I4ARDISÄNDID Kaastegevad; Jaaniko^ Ondaa ansambel, Positiivfied mehed JSeneca College Minkler Auditoorium 1750 Finch Ave. Eo 6. märtsU 1982 :Eesti Pensionäride Klubi Torontos TervisYÕiml&mise ringi jo Noislaulukoore ühisel körroldusel. PÄRASTtÕUNil KOHVI Püetid saadaval: Abistamiskomkee äris, li I rahvatantsijatelt. EELTEABEs ^ . ' - • - \ • • M AI B'A L I toimub Baup., @. mail 1982 Toronto Downtowi 1 I Laisdade reserveerimine ja piletite eelmüük algab 6. märtsi I I esinemisel neljap., 4. märtsil keU 2.30 p.1. Eesti Maja suures saalis Mffmefcesfne eesftov^i ^ ioferif t Sissepääs $4.-^ " ^ KÖIK TERETULNUD? T. E. Keskkooli OMALOOMINGU ÕHTU reedel, 5. märtsO 1982 keU 7.30 5. Eesti Ma ja sunres Noorte kirjandite võistluse aohin^de kätteandmine. KÕIK TERETULNUD! Fühap., 7., märtsil k e l l l l homm, toimub Peetri kirikus FeetrI koguduse noortekoor ..LOOTUSE" KONTSEHT-JUMALATEENISTUS Teenib postor Udo Peferso® uhatob ftosemarle Lindou KÕM TERETULNUD! pääsmeks kirikukorjandos „VABA EESTLANE" on vofvel eest(osl[Offffo üldhuvide e^sfl Laupäeval, 27. veebmaril 1982 keU 7 õhtol Toronto Eesti Maja snores saalis LUSTAKAS LÄÄNLASTE LAUPÄEVA-ÕHTU Lääme Eeia LILIAN TREIBERG Los AngelesesI esitab LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA RENE UFERI klaverisaatel BAAR ic ¥, Gustavsoni orkester ~ ' Pääse koos kohvilauaga $9.00. Pääsmete eelmüüks seitsOük-meUt ja Paul Kalju, tel. (416) 691-7105, 18 Glenmount Park Rd., Toronto, Ont M3B2M9, Leida Marieyesmasp. ja teisip. õhtuti Eesü Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS" ... / " ' I mhap., 23o veebr. 1982 algusegd Icell 3 p.l Toronto ülikooli aulos (Convocotion Hdl) King College Vaimulik osa — praost EMANUEL LEPM Aktuse kõne — OLAF TAMMARK Tervitus eestlastele — E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO ^ Tervitus külalistele — TOOMAS MARLEY limgenute mälestamine — VõMejate Ühing R A F i l MOKS ^«KUTSUTUD! S^ontserda kaastegevad: ESTONIA SEGAKOOR, PEETRI KOGUDUSE PUHKPILLIDE ANSAMBEL^ T. E. SELTSI LASTEAED —' juhatab dr. ROMAN TOI. Solistid: AVO KTTTASK, ANDRES RAUDSEPP, AVESSON, CHARLES-SKAUDID. Sissepääs $5.—koos kavaraamatuga. öpilastde ning lastele tasuta. Ukssd avatud kell 2 p.L • 'il • ' • Pärast aktust kohvi ja koogid E. M. suures . • saalis T. E. Maja ^ ^<> ^Ita korraldusel ^ TORONTO EESTI SELTS oetage skaute ja gaide ostes R |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-23-01
