1982-02-23-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•Iv. .•s T L L i i • Ä Nr. 15 (2839) XXXI aastakäik Teisipäeval, 23. veebruarU 1982 - l^^sday, Februaty 23, 1982 ÜksiknumlNri hijad 60 ceoti fiiiiiiiiiiiiiHininipiuoinRiH iesti Vabariik tõuseb faas võitluse: Eestlaste Kesknõukogy Kanodas läkitus ES. S Kellel pde minevikku^ sellel pumdab ka tulevik. Mmene, kelle elulaadis puudub tahe mälestada rahvuslikke sunrsüfid^^ musi elab ainult tänast päeva nagu ühepäevaliblikas/ Eesti Vabariigi aastapäev on mitte ainult ühe ajaloolise manifesiti väljakuulutamise meenutamine, vaid ta on ka meie suurim riiklik püha. Iga rahvusteadlik eestlane pühitseb seda päeva. Vabas maailmas teeme seda avalikult ja pidulikult. , Okupeeritud kodumaa! teostub see aga Mnii^te uste ja kae- W akende taga. Eesti ajaloo vaatlusel näeme, et olime aastasadade taustal muutun'ud rahvuslikuks kultnnrikehaks: oma keele, oma rahvaluule, oma tavade ja oma elulaadi poolest. Meie hinge on salvestatud armastus oma maa vastu. Meie südameis peitub kõigutamata, tahe vabale iseolemisele. ^ ^Ajaloosündmuste kulgemises oskasime kiiresti, taibukalt ja julgelt toimida, et luua suveräänne vabariik. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'^ Eesti oli seega muutunud rahvusvahelise õiguse objektiks. Võidukas Vabadussõda ja paar aastakümmet õnnelikku riiklikku iseolemist kõik see tegi ..meid tuntuks teiste riikide peres. Ägk vieel rohkemat — nii mitmes ürituses olme; te!s<^ tele eeskujuks ja imetlusobjektiks. Eesti Vabariik sündis sõjas, okupeeriti sõjas Ja tõuseb taas võitluses. Inimkonna ajaloos pole kunagi olnud pikki ra-hnpeiioode^ Kommunistlik Vene on suutnud läanemaailpia poliitilise naiivsise ja mugava elulaadi taustal arendada oma relvastuse väga tugevaks. Seda hakatakse läänes nüüd taipama. Ve^l ei suudeta või ei taheta aga mõista, et Moskval on kõige tugevamaks arsenaliks psühholoogilise sõjapidamise võtted. Need on üsna samased mürkgaasile — lõhnata, värvita ja maitseta, mis reostavad esmajoones inimese aju. Silmakirjalikkus, vale, pettus, varastamine, lepingute murdmine, terror, surveavaldused ja kõik sellelaadiline, mis omane poliitilisele närususele. See relv on aga ohtlik ka Moskvale endale. Sogu rahvast ei saa ju petta kogu aeg ja eriti tühja kõhn juures. Venes on teatud lagunemlsprotsess juba märgatav, mida läänemaailm kahjuks ei oska kiirendada. Kas Cjestlaskond praeguses vastuoluderikkas maailmapoMr tilises olukorras on teinud oma parima? Okupeeritud kodumaal eltujieva eestlaskonna hoiak ja vaim on rahvusteadliknili terve. Erit^ mehiselt käitub noorus, mis peaks läänes elune° väile eakaaslasile andma rohkem entusiasmi rahvusomapära viljdemise^. Meie laiäUpillatuä tamata osa eesti rahvast. Igaüks meist |a isegi osa mei^ or-ganisatsioohe, näiteks üliõpilasorganisafsioonM, peaks aktiivsemalt ja^ ohvrlmeelsemalt osalema tr^eie vabadusvõitluses. Vabanduseks märgitakse soovi oUä a^^Mitüiae. See m täielikult ^äärtõlgeadamin^. Polütilise Medoogisga erakondade suhtes võime olla apoliitilised, kuna aga iga eesü organisatsioon, kaasaarvatud ka idrik, on kas rai&Vfispoliitillne, kultnurr poliitiline, sotsiaalpäütilhie jne. v Kanada eestlaskonna poolt on otseselt ja demokraätlikoKt valitud kesk- ja esindnsorganisatsiooiüks' Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN>. Möödunud aastal valiti sellesse rohkel arvul nmiy tehes praeguse koosseisu (1981-^1985) kõige noo-remapalgelisemaks 30 aasta jooksul. Meie vabadusvõitinslik-ku tegevast juMb EKN nii föderaalsel, provintsiaalsel kui ksi kogukondlikul tasemel, Oleme suutnud igal sobival juhul hoida Balti riikide nimesid sündmste fookuses. Kanada keskva» litsus on andnud loa meie vangistatud vabadusvõitlejate sM-tulekuks, kuid okupatsioonivõimud .keelduvad steda täitmast. Kultuurisidemete viljelemine okupeceritud kodmaaga m täielikult ühepoolne. Siia saadetakse sageli tuntud vaimutegelasi esinema apoliitiliste sugemete ja teemadega: Eranditnli laende valiku ja läkitamise teeb „Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise ühIngV (VEKSA). Seo asutus allub aga vahetult poliitilisele politseile (KGB). Nent^e ülesandeks on praegu vaid ajutiselt usaldusliku vahekorra loomine siinsete vai- Mutegelastega. Tegelik ja varjatult kaugeleulatuvam eesmärk on aga partei poolt fiksfeeritd paljurahvuselise nõukogude kultuuri loomine, eelistades venekeelset valjendnsvormi. ülemaailmse Eesti Kesknõukogu tiiskogu otsustas 1982. aasta kuulutada eestlaste Perekonna ja Kodu Aastaks. Perekond oi ju vanim ja ühtsem ühiskondlik instituut ning eesd! kodu on ohiud tugevamaks kindluseks, kust saab alguse eesi^ luse juurestik. Keel teeb ühe rahva rahvuseks ja on peamine tegur rahvapärast vaimuloomingu arendamiseks. Hoiame oma emakeelt au sees ja oleme kõik iahvnsPkelks võitlejaiks kuni Eesti on jälle vabaJ Jfumai valvaku... Ühendrii^d ei tininusta EesH vägivaldset anneltteernnbt Vabariigi aastapäeva puhul saatis ühendriikide v U a Alexander M. Haig Eesti; Vabariigi esindajale ühendrüMdes Emsfi 1, veebruaril 1982o sa g : Eesti iseseisvuse 64-Bda aastapäeval puhul ,m miiul aia Jtervitadsi g Teid Ameerika ühendriikide valitsuse ja rahva nimel. ' i Kui teie püMtsete oma iseseisvumise aastapäeva, 24. veebruari § 1918, see meenutab meile ameeriklastele jälle Eesti rahva vabaduse ja i Maailmas,, kus ühe vaba rahva iseseisvus on mahäsum^d, ei sau i seda fakti mitte lasta ionustusse vajuda. Sellepärast soovin mina sel I tähtpäeval kinnitada Teile, et Ameerika ühendriigid^^^e^ 1 vägivaldset annekteerimist^Nõukogude liidu poolt 1940. a. I Eesmärgid, mis juhtisid lue Eesti valitsust aastal 1918 vabadus® I ja rahu saavutamiseks Eestile, on eesmärgid, mida meie kõik püüame V ALEXANBEl M. lÄIG, Jir. Pühap., 7. märtsü keU 5 pX , toimub Peetri khikKs iylUSICÄ VIVA iä MUSICÄ DIVINA VAIMULIK KONTSERT Lembif 4ve$s@s!i juhatusel KÕIK TERETULNUD! Pääsmeks WrikukOTJandisrw^ veebruaris 1982. liHiiiHiiiinifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisisiii I4ARDISÄNDID Kaastegevad; Jaaniko^ Ondaa ansambel, Positiivfied mehed JSeneca College Minkler Auditoorium 1750 Finch Ave. Eo 6. märtsU 1982 :Eesti Pensionäride Klubi Torontos TervisYÕiml&mise ringi jo Noislaulukoore ühisel körroldusel. PÄRASTtÕUNil KOHVI Püetid saadaval: Abistamiskomkee äris, li I rahvatantsijatelt. EELTEABEs ^ . ' - • - \ • • M AI B'A L I toimub Baup., @. mail 1982 Toronto Downtowi 1 I Laisdade reserveerimine ja piletite eelmüük algab 6. märtsi I I esinemisel neljap., 4. märtsil keU 2.30 p.1. Eesti Maja suures saalis Mffmefcesfne eesftov^i ^ ioferif t Sissepääs $4.-^ " ^ KÖIK TERETULNUD? T. E. Keskkooli OMALOOMINGU ÕHTU reedel, 5. märtsO 1982 keU 7.30 5. Eesti Ma ja sunres Noorte kirjandite võistluse aohin^de kätteandmine. KÕIK TERETULNUD! Fühap., 7., märtsil k e l l l l homm, toimub Peetri kirikus FeetrI koguduse noortekoor ..LOOTUSE" KONTSEHT-JUMALATEENISTUS Teenib postor Udo Peferso® uhatob ftosemarle Lindou KÕM TERETULNUD! pääsmeks kirikukorjandos „VABA EESTLANE" on vofvel eest(osl[Offffo üldhuvide e^sfl Laupäeval, 27. veebmaril 1982 keU 7 õhtol Toronto Eesti Maja snores saalis LUSTAKAS LÄÄNLASTE LAUPÄEVA-ÕHTU Lääme Eeia LILIAN TREIBERG Los AngelesesI esitab LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA RENE UFERI klaverisaatel BAAR ic ¥, Gustavsoni orkester ~ ' Pääse koos kohvilauaga $9.00. Pääsmete eelmüüks seitsOük-meUt ja Paul Kalju, tel. (416) 691-7105, 18 Glenmount Park Rd., Toronto, Ont M3B2M9, Leida Marieyesmasp. ja teisip. õhtuti Eesü Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS" ... / " ' I mhap., 23o veebr. 1982 algusegd Icell 3 p.l Toronto ülikooli aulos (Convocotion Hdl) King College Vaimulik osa — praost EMANUEL LEPM Aktuse kõne — OLAF TAMMARK Tervitus eestlastele — E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO ^ Tervitus külalistele — TOOMAS MARLEY limgenute mälestamine — VõMejate Ühing R A F i l MOKS ^«KUTSUTUD! S^ontserda kaastegevad: ESTONIA SEGAKOOR, PEETRI KOGUDUSE PUHKPILLIDE ANSAMBEL^ T. E. SELTSI LASTEAED —' juhatab dr. ROMAN TOI. Solistid: AVO KTTTASK, ANDRES RAUDSEPP, AVESSON, CHARLES-SKAUDID. Sissepääs $5.—koos kavaraamatuga. öpilastde ning lastele tasuta. Ukssd avatud kell 2 p.L • 'il • ' • Pärast aktust kohvi ja koogid E. M. suures . • saalis T. E. Maja ^ ^<> ^Ita korraldusel ^ TORONTO EESTI SELTS oetage skaute ja gaide ostes R
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 23, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820223 |
Description
| Title | 1982-02-23-01 |
| OCR text | •Iv. .•s T L L i i • Ä Nr. 15 (2839) XXXI aastakäik Teisipäeval, 23. veebruarU 1982 - l^^sday, Februaty 23, 1982 ÜksiknumlNri hijad 60 ceoti fiiiiiiiiiiiiiHininipiuoinRiH iesti Vabariik tõuseb faas võitluse: Eestlaste Kesknõukogy Kanodas läkitus ES. S Kellel pde minevikku^ sellel pumdab ka tulevik. Mmene, kelle elulaadis puudub tahe mälestada rahvuslikke sunrsüfid^^ musi elab ainult tänast päeva nagu ühepäevaliblikas/ Eesti Vabariigi aastapäev on mitte ainult ühe ajaloolise manifesiti väljakuulutamise meenutamine, vaid ta on ka meie suurim riiklik püha. Iga rahvusteadlik eestlane pühitseb seda päeva. Vabas maailmas teeme seda avalikult ja pidulikult. , Okupeeritud kodumaa! teostub see aga Mnii^te uste ja kae- W akende taga. Eesti ajaloo vaatlusel näeme, et olime aastasadade taustal muutun'ud rahvuslikuks kultnnrikehaks: oma keele, oma rahvaluule, oma tavade ja oma elulaadi poolest. Meie hinge on salvestatud armastus oma maa vastu. Meie südameis peitub kõigutamata, tahe vabale iseolemisele. ^ ^Ajaloosündmuste kulgemises oskasime kiiresti, taibukalt ja julgelt toimida, et luua suveräänne vabariik. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'^ Eesti oli seega muutunud rahvusvahelise õiguse objektiks. Võidukas Vabadussõda ja paar aastakümmet õnnelikku riiklikku iseolemist kõik see tegi ..meid tuntuks teiste riikide peres. Ägk vieel rohkemat — nii mitmes ürituses olme; te!s<^ tele eeskujuks ja imetlusobjektiks. Eesti Vabariik sündis sõjas, okupeeriti sõjas Ja tõuseb taas võitluses. Inimkonna ajaloos pole kunagi olnud pikki ra-hnpeiioode^ Kommunistlik Vene on suutnud läanemaailpia poliitilise naiivsise ja mugava elulaadi taustal arendada oma relvastuse väga tugevaks. Seda hakatakse läänes nüüd taipama. Ve^l ei suudeta või ei taheta aga mõista, et Moskval on kõige tugevamaks arsenaliks psühholoogilise sõjapidamise võtted. Need on üsna samased mürkgaasile — lõhnata, värvita ja maitseta, mis reostavad esmajoones inimese aju. Silmakirjalikkus, vale, pettus, varastamine, lepingute murdmine, terror, surveavaldused ja kõik sellelaadiline, mis omane poliitilisele närususele. See relv on aga ohtlik ka Moskvale endale. Sogu rahvast ei saa ju petta kogu aeg ja eriti tühja kõhn juures. Venes on teatud lagunemlsprotsess juba märgatav, mida läänemaailm kahjuks ei oska kiirendada. Kas Cjestlaskond praeguses vastuoluderikkas maailmapoMr tilises olukorras on teinud oma parima? Okupeeritud kodumaal eltujieva eestlaskonna hoiak ja vaim on rahvusteadliknili terve. Erit^ mehiselt käitub noorus, mis peaks läänes elune° väile eakaaslasile andma rohkem entusiasmi rahvusomapära viljdemise^. Meie laiäUpillatuä tamata osa eesti rahvast. Igaüks meist |a isegi osa mei^ or-ganisatsioohe, näiteks üliõpilasorganisafsioonM, peaks aktiivsemalt ja^ ohvrlmeelsemalt osalema tr^eie vabadusvõitluses. Vabanduseks märgitakse soovi oUä a^^Mitüiae. See m täielikult ^äärtõlgeadamin^. Polütilise Medoogisga erakondade suhtes võime olla apoliitilised, kuna aga iga eesü organisatsioon, kaasaarvatud ka idrik, on kas rai&Vfispoliitillne, kultnurr poliitiline, sotsiaalpäütilhie jne. v Kanada eestlaskonna poolt on otseselt ja demokraätlikoKt valitud kesk- ja esindnsorganisatsiooiüks' Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN>. Möödunud aastal valiti sellesse rohkel arvul nmiy tehes praeguse koosseisu (1981-^1985) kõige noo-remapalgelisemaks 30 aasta jooksul. Meie vabadusvõitinslik-ku tegevast juMb EKN nii föderaalsel, provintsiaalsel kui ksi kogukondlikul tasemel, Oleme suutnud igal sobival juhul hoida Balti riikide nimesid sündmste fookuses. Kanada keskva» litsus on andnud loa meie vangistatud vabadusvõitlejate sM-tulekuks, kuid okupatsioonivõimud .keelduvad steda täitmast. Kultuurisidemete viljelemine okupeceritud kodmaaga m täielikult ühepoolne. Siia saadetakse sageli tuntud vaimutegelasi esinema apoliitiliste sugemete ja teemadega: Eranditnli laende valiku ja läkitamise teeb „Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise ühIngV (VEKSA). Seo asutus allub aga vahetult poliitilisele politseile (KGB). Nent^e ülesandeks on praegu vaid ajutiselt usaldusliku vahekorra loomine siinsete vai- Mutegelastega. Tegelik ja varjatult kaugeleulatuvam eesmärk on aga partei poolt fiksfeeritd paljurahvuselise nõukogude kultuuri loomine, eelistades venekeelset valjendnsvormi. ülemaailmse Eesti Kesknõukogu tiiskogu otsustas 1982. aasta kuulutada eestlaste Perekonna ja Kodu Aastaks. Perekond oi ju vanim ja ühtsem ühiskondlik instituut ning eesd! kodu on ohiud tugevamaks kindluseks, kust saab alguse eesi^ luse juurestik. Keel teeb ühe rahva rahvuseks ja on peamine tegur rahvapärast vaimuloomingu arendamiseks. Hoiame oma emakeelt au sees ja oleme kõik iahvnsPkelks võitlejaiks kuni Eesti on jälle vabaJ Jfumai valvaku... Ühendrii^d ei tininusta EesH vägivaldset anneltteernnbt Vabariigi aastapäeva puhul saatis ühendriikide v U a Alexander M. Haig Eesti; Vabariigi esindajale ühendrüMdes Emsfi 1, veebruaril 1982o sa g : Eesti iseseisvuse 64-Bda aastapäeval puhul ,m miiul aia Jtervitadsi g Teid Ameerika ühendriikide valitsuse ja rahva nimel. ' i Kui teie püMtsete oma iseseisvumise aastapäeva, 24. veebruari § 1918, see meenutab meile ameeriklastele jälle Eesti rahva vabaduse ja i Maailmas,, kus ühe vaba rahva iseseisvus on mahäsum^d, ei sau i seda fakti mitte lasta ionustusse vajuda. Sellepärast soovin mina sel I tähtpäeval kinnitada Teile, et Ameerika ühendriigid^^^e^ 1 vägivaldset annekteerimist^Nõukogude liidu poolt 1940. a. I Eesmärgid, mis juhtisid lue Eesti valitsust aastal 1918 vabadus® I ja rahu saavutamiseks Eestile, on eesmärgid, mida meie kõik püüame V ALEXANBEl M. lÄIG, Jir. Pühap., 7. märtsü keU 5 pX , toimub Peetri khikKs iylUSICÄ VIVA iä MUSICÄ DIVINA VAIMULIK KONTSERT Lembif 4ve$s@s!i juhatusel KÕIK TERETULNUD! Pääsmeks WrikukOTJandisrw^ veebruaris 1982. liHiiiHiiiinifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisisiii I4ARDISÄNDID Kaastegevad; Jaaniko^ Ondaa ansambel, Positiivfied mehed JSeneca College Minkler Auditoorium 1750 Finch Ave. Eo 6. märtsU 1982 :Eesti Pensionäride Klubi Torontos TervisYÕiml&mise ringi jo Noislaulukoore ühisel körroldusel. PÄRASTtÕUNil KOHVI Püetid saadaval: Abistamiskomkee äris, li I rahvatantsijatelt. EELTEABEs ^ . ' - • - \ • • M AI B'A L I toimub Baup., @. mail 1982 Toronto Downtowi 1 I Laisdade reserveerimine ja piletite eelmüük algab 6. märtsi I I esinemisel neljap., 4. märtsil keU 2.30 p.1. Eesti Maja suures saalis Mffmefcesfne eesftov^i ^ ioferif t Sissepääs $4.-^ " ^ KÖIK TERETULNUD? T. E. Keskkooli OMALOOMINGU ÕHTU reedel, 5. märtsO 1982 keU 7.30 5. Eesti Ma ja sunres Noorte kirjandite võistluse aohin^de kätteandmine. KÕIK TERETULNUD! Fühap., 7., märtsil k e l l l l homm, toimub Peetri kirikus FeetrI koguduse noortekoor ..LOOTUSE" KONTSEHT-JUMALATEENISTUS Teenib postor Udo Peferso® uhatob ftosemarle Lindou KÕM TERETULNUD! pääsmeks kirikukorjandos „VABA EESTLANE" on vofvel eest(osl[Offffo üldhuvide e^sfl Laupäeval, 27. veebmaril 1982 keU 7 õhtol Toronto Eesti Maja snores saalis LUSTAKAS LÄÄNLASTE LAUPÄEVA-ÕHTU Lääme Eeia LILIAN TREIBERG Los AngelesesI esitab LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA RENE UFERI klaverisaatel BAAR ic ¥, Gustavsoni orkester ~ ' Pääse koos kohvilauaga $9.00. Pääsmete eelmüüks seitsOük-meUt ja Paul Kalju, tel. (416) 691-7105, 18 Glenmount Park Rd., Toronto, Ont M3B2M9, Leida Marieyesmasp. ja teisip. õhtuti Eesü Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS" ... / " ' I mhap., 23o veebr. 1982 algusegd Icell 3 p.l Toronto ülikooli aulos (Convocotion Hdl) King College Vaimulik osa — praost EMANUEL LEPM Aktuse kõne — OLAF TAMMARK Tervitus eestlastele — E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO ^ Tervitus külalistele — TOOMAS MARLEY limgenute mälestamine — VõMejate Ühing R A F i l MOKS ^«KUTSUTUD! S^ontserda kaastegevad: ESTONIA SEGAKOOR, PEETRI KOGUDUSE PUHKPILLIDE ANSAMBEL^ T. E. SELTSI LASTEAED —' juhatab dr. ROMAN TOI. Solistid: AVO KTTTASK, ANDRES RAUDSEPP, AVESSON, CHARLES-SKAUDID. Sissepääs $5.—koos kavaraamatuga. öpilastde ning lastele tasuta. Ukssd avatud kell 2 p.L • 'il • ' • Pärast aktust kohvi ja koogid E. M. suures . • saalis T. E. Maja ^ ^<> ^Ita korraldusel ^ TORONTO EESTI SELTS oetage skaute ja gaide ostes R |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-23-01
