1980-06-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABÄ EESTLANE neljapleval, 5. juunil ISQO — Thursday, Jume 5,
saen
mxm
asu.
P.O. Box 70, Stn. C, Tor^to Ä M6J 3M7
TELEFONID: t o k a ^ 364-7521, taUtüs (teÜmfe«^ kudutössd,
TtolMISHINNiy) Kaaate: aastas $35.-, p(«)lmtas^l^
K50,
tas $21.^ ja veerandaastas $11.--. Kirip^ ÜSA^: aastas
LENNUPOSTIGA tilemere-maadess^: aastas
$36,— ja yeeraadaastas $19.—.
rmi mmidfetus §0 c. -
PublMed by Fre® Monian Publisher Ltd., 135 Teeumseth St,
Torostd Ont.M6J2H2
„See oa. suur omi,
Miks,.räästaks©.. viimasel ajal. latika sa! 1949.. aasta .lopM. Ja
palju külma sija uuesti puhkemi- 1950. aastal suurte tagasilöökide
sest? Miks tõstavad selle küsimuse osaliseks, mis muutis ka Ühendrii-eriti
drastiliselt esile N; Liidu või- kide välispoliitilist liini ning kuju-mud,
kelle iseloomustuse kohaselt nes nõudanimetatud külmale sõ-külma
sõja all tuleb mõista sünd- Jale stardipauguks. 1949. aasta aii-muste
arengukäiku, mis samm- gustis sooritasid venelased oma
sammult viib vastu maailmäpolü- esimese katse aatompommiga Ja
ttliste olukordade teravnetaisele Ja nad konsolideerisid oma võimu
I@peb lõpuks kuuma sõjaga? MU- Ida-Euro^^
ifst perioodi pärast Teist mäaüma-soda
tuleb lugeda kiilma sõja ajas-toks
ja mida selle kummaliselt kõlava
termini all õieti mõistetakse?
Kui ke meenutame Teisele maa-almasõjale
Järgnenud perioodi, siis
d saa unustada, et läänerügid suhtusid
tol ajal maailma tulevikku
äärmiselt suure optimismiga ning
saavad olema küllaldaselt
erakorralise tähtsusega
WASHINGTON (VE kirjasaatjalt)— „Kas Ameerika
gevad?" nii kõlas ÜSA pealuma mõjuka päeval^^^^
Mrja pealkiri 23. mai numbris. See juhtkiri, mis hõlmab peagu poole leheküljest, kutsub üles kindlustama
Ja suurendama Ühendriikide sõjalist võimsust selleks, et pääseda ohtlikust olukorrast, mis
ähvardavat nii Ameerika tJhendrüke kui tervet läänemaaüma a. 1980 alanud uuel aastakÜBanel. See*
pärast saigi Juhtkirja pealkkJatõMmisei eesti k^ tulevi-kuvormi,
andmaks edasi Juhtkirja sisiii mõtet k®ige paremini. IngUse keeles on Juhtkirja pealkiriaks
,^Win the U.S. be sferong enough?"-'.^ V ;
. välisministeeriumis , . u v u i — ~ ^ v , „ v ^ .
oma mõjukatelt kohtadelt George ^Washington Star" tungib seUes Ka selline Dääne-Euroopa riigi- rahu ja stabiüsuse heaks rahutuks . j . ^ ^ , õUtööstuses. Majan-duselus
on suureks probleemiks ka
üha kasvava inflatsiooni spiraal,
ns
iommentaarid
Iraanlased ei tunne oma suurest
i^evolutsioonist ihnselt enam mingit
rõõmu. Need Imevad on moo-dlunud
kus kümned tuhanded mehed
ja naised marssisid mööda
Teherani tänavaid rusikaid vibu-tades
ja Ühendriikide ning troonilt
tõugatud shahhi metsiku kisaga
sarjates. Elu on näidanud, et tänavatel
marssimine ei täida kõhtu
ning ei too kaupluste riiulitele
läänemaiseid tarbeaineid ja kaupasid,
milledega iraanlased paljude
aastate kestel on harjunud.
Ehkki Iraanis sellest avalikult ei
räägita, avaldavad ühendriüdde ja
U lütlaste majanduslikud sanktsioonid
Iraani igapäevasele elule
silmatorkavat mõju ning olukord
muutub iga päevaga üha kitsamaks
ja pingelisemaks. Paljud
tarbekaubad on kauplustest täielikult
otsas, tpidüameid on saada
napüt ning üha laienev tööpuudus
ähvardab juba igat perekonda.
Paljud jõukamad ja majanduslikult
paremini situeeritud inimesed
elavad vanadest tagavaradest ja
omal ajal kogutud rasvast kuid ka
needki Varud hakkavad praegu
olukorra Jätkudes lõppema ning
üldine kitsikus tõmbab ka nemad
oma raudsesse haardesse.
Õli eksport, mis oli Iraani elu-sooneks
ja suuremas sissetulekuallikaks
on langenud omaaegselt
5,6!miljonilt vaadilt 500.000 vaadUe
päevas, õli produktsiooni langus
on tingitud ühest küljest Iraani
põikpäisest ja ülbest välispolüti-kast
kuid samal ajal ka tööliste
passüvsusest ja. sabotaazhiaktldost
Kennan Ja Charles EoMen, kes ku- jubtkirjas kõvasti kallale Jimmy juhtide käitumine pannakse /,Was
ni viimase mmutini pooldasid Carteriadmimstratsioonile, tehes hington Star'i*' juhtkirjas põhiliselt
„vaikse diplomaatia'* pdlütikat Ja etteheiteid presidendile, et tema Ühendriikide sõjalise jõu ja sellest
olid rauda vastu relvastusele. Kom- valitsusajal on riigikaitse hooletus- tuleneva mõjuvõimu languse arve-munismiohuga
tõsiselt arvestaval se jäetud. Eelmistel prešidendivali- le, miUist olukorda veelgi halve-välisministril
Dean Achesonil OÜd mistel „Washington Star"' toetas maks teeb Garteri kõikuv yälispo-nüüd
käed vabad Ja ta nimetas Carteri kandidatuuri presidendi ko- lutika, millele näib puuduvat sihi-muutunud
maailmas?
Või annab Teise maailmasõja
Järgne Päx Americana maad
Nõukogude Lüdu sõjalisele im-^
peermmUe, milline tähendaks põ^
hilisi nihkumisi võimutasakaalus
mittevabaduse va-
See 3a
raskesse
Ameerika sõjalise võimsuse aUa-hel?
_
^^Tsiteerimer,,Sellise ajalooüse gee on see tähtis proble^^^^
tähtsusega voimirtasakaahi-mb^^^ Kongress peab esmajoones tähele^ et rahva tähelepanu sisemistelt
mise^toige Ä e m a d põhjused p,^^ pöörama, sns kui järgmisel raskustelt kõrvale juhtimiseks la-on
sõjalised. Möödunud aastakum- ^ädaiai riigieelarvet arutama ha-nendü
kahanes ühendriikide sõja- katakse. Kõik muud küsimused, d-liseks
otstarbeks tehtud mvestee- gugi need nii olulised kui nad ka
ringutevosatähtsus rahvuslikus ko- on, omavad seÜe kõrval vaid teise-guproduktis
8,5 protsendüt 5,1 prot- järgulist tähtsust",
sendüe, Vähenedes seega 40 prot- juh^iarjas väljendatud mõtted ü-käik
peegeldub vümaseaegsetes^^^^;^^^^^^
Seda dokumenti peetakse külma rahvusvahelistes sündmustes, nen- ^^^^sii^ase poole aasta jooksul tekkinud
sõja alguse põhjustajaks. TegeU- ditakse juhtkirjas. Vaevalt, et mui- 0 ° ^ ^ relvajõudude ulesemtamiseks.tjhendri arvamuses.
lootsid, et pärast Hitleri armeede Kennani asemele polntUise planee- bale. Samal ajal aga kui USA rügi- kindlus.
Jä Saksamaa löömist läheb kogu rimisosakonna direktoriks Paul H. kaitse ja sõjaline võimsus on ma-maailm
ühises ida Ja lääne koos- Nitze, kelle arvamised olid diamet- ha käinud, on Nõukogude Liidu sõ-toös
vastu helgele Ja^ lootusrikkale raalselt vastuolus oma eelkäija jaline potentsiaal tugevasti ^ tõus-tulevikule.
Need unistused Ja loo- arwsaamistega^^^ H. Nitze ai- mid.
tused osutusi süski petlikeks, kuna mas Ja ennustas kommunistide ag-
N. Lüt hakkas palavlikulisest des-ressüvseid kavatsusi ning teina alarmeerimisest
nakatatud ja üha gatusel Ja organiseerimisel valmJs
nõrgenevale läänemaaümale peat- uusiilimalt salajane Eükliku luiselt
näitama hambaid. Nü tekkis geolekunõwkogu välispolütüine pro-
1947. aastal Kreekas kodusõda, kus- gramm, mis kandis numbrit
juures pahempoolsed elemendid
said tugevat toetust kommunistil- ..^^^^ ^ ^^^^.^^ ^^..^j^^. .
kult Jugoslaavialt, 1948. aastal ku- ki^^^ Ühendrü- du oleks teostunud ameeriklaste ^^^^^^^^^^^ J^^^^^^^^
kutasid venelased Tshehhoslovak- kide kaitseprogrammiks Ja võima- pantvangideks võtmine Iraanis ja ^ \ ^^^^^ ^eimuMtekand- suured ajalehed,
kia presidendi Seneshi j? panid likuit suurte Jõudude koondamised^ kinnipidami- ^ ^ ^ i , ^ ! ; ^ ^^
tema asemele oma nukuvalitsuse kommunismivastaseks võitluseks, ne, kusjuures Ühendrügid- on või- ^^??5^ Uit kas Jõudnud gtar", et liiga palju raha kulutatak-aing
sama aasta Juunis tuli veelgi Selles programmis nähti ette metüd midagi selle vastu ette võt^ J^^^^ reivastusprogrammidele ning
suurem shokk kui Moskva Mokee- ühendriikide rügikaitse tugevda- ma. Tundes võimutasakaalu kaldu- on ^ühendrukides juba mö(Ma^ j ^ ^ ^ ei anta sotsiaalpro-ris
Lääne-Berlüni, asudes seUe mist, suuremate sõjaliste toetuste mist oma poolele, okupeeris Nõu- ^^"^''V grammidele. Avaldati arvamust,
suurlmna surnuks näljutamisele, andmist antikömmunistükek Afganistani jä ei mõt- Loetledes neid sõjaUsi ja relvas- et ega Ameerika ühendriigid ei
|Samal perioodil paljastati ühend- ^eie, kõrgemaid makse, psühholoo- legi sealt tagasi tõmbuda, vaata- tusprogramme, mida president Car- saa mängida maailiha politsei osa
Fükides terve rida N. Oidu spiöo- güise sõja alustamist nõukogude mata Washingto protestiäele ja ter on oma ametiaja jooksul kas ja ei tohigi moraalselt seda teha.
ae, keUedest kuulsamad Ja tuntu- impeeriumi lammutamiseks Ja suu- karistuseks määratud sanktsiooni- ^^P^tanud, vähendanud, või üldse-mad
olidläatömispioonid Rosenber- remaid jõupingutusi tsivülkaitseks dele. mitte ahistanud, esitatakse, vih-gid
Ja Älger Hiss. See kõik tekitas Ja sisemise julgeoleku Idhdlustami- jates rahvusvahelisele võimutasa-ÜhendriiMdes
kommunismi suhtes seks. lühidalt: Nitze programm ähvardus Lähis-Ida kaalu nihkumisele,, juhtkirjas re-peaaegu
paanilise meeleolu mil- nägi* ette võitlust kommumsmi õliväljadele muutub järjest tuge- tooriUne küsimus: „Kuidas, lubage
lest ei ohaud nakatatud miUe ai- vastu globaalses ulatuses nmg vamks ja ohtiikumaks, aga ikka küsida, oleme meie lubanud seUisel
nult rahvamassid vaid ka Juhtivad kommunistid Ja nendele sümpati- ei ole ühendriikidel ega teis- olukorral üldse tekkida?"
riigiikehed. seerivad ringkonnad ristisid seUe tel läänerükidel mingeid konkreet- Heites mureUku pugu kaheksa-
Kuid nagu seda võib kpnstateeri- algatuse„külmaks sõjaks", Fro- sõjalisi jõude smna nende kümnendatele aastatele öeldakse
da hilisematel ajajärkudel Ja ka g^^^^ kaitseks paigaldatud, välja arvatud ,,was^^ juhtkirjas: Nüüdseks näib aga see Vietnami
praegu, ei ohiud Ühendriikide tipp^ venis siiski kusde kaupa ja ai- °^®^ff f „Kui 1980-ndad aastaa jõuavad sõja järgne pohmelus olevat möö-poliitikamehed
N. Lüdu kavatsuste les pärast 1950. aasta suvel alga- ^^fj^f"^^^^^^^^ keskpaika ja teise poolde, süsäumas ja Ühendriikides nõutakse
Ja kommumsmiohu suhtes ühel ar- jiuö Korea sõda sai NUze kavand sobivad baasid seUes Pmonnas, ej^sjsteerib ainult üks tähtis küsi- jällegi riigi sõjaliste musklite suu
mis on kerkmud 50 protsendile
aastas. •
ühendriikide ja teiste lääneriikide
sanktsioonide tulemusena üritavad
iraani võimud Iraanis esinevate
raskuste ameeriklaste kaela
vastatakse ameerika pantvangide
vastu ka spioöniprotsess, mille
ära hoidmiseks ameeriklastel puuduvad
praeguste eelduste ja väljavaadete
juures igasugused või-malusedv
Ning samal ajal hakatakse
otsima ka koostööd N. Luduga
ja teiste kommunistlikkude riikidega
ehkki Khomeini avalikult
kommuniste hukka mõistab ja
neiJde okupatsiooni Afganistanis
sarjab. Teherani hotellid on juba
tulvil igasugustest kaubanduslikest
delegatsionidest, kes tulnud N.
Liidust, Rumeeniast, Poolast, Ida-
Saksamaalt ja Tshehhoslovakkiast.
Sealjuures on muidugi oniaetteldi-simus,
mida neü riikidel on Iraa-vamisel.
.Riikliku Julgeolekunõukogude
juhtkonna hulgas liikus Juba
1949. aastal rmgi üks ülimalt
salajane rmgkiri, mUles Juhiti tä-
Ihelepanu N. Lüdu agressüvsele po-endale
kõva tuule purjedesse ning
aasta lõpul asusid kaitse- ja välisministeeriumid
palavlikuliselt
Ühendriikide sõjaväe suurendamisele
Ja uue välispoliitika rakenda-mida
laevad saaks tugipunktidena Ameerika ühendriigid on remaks paisutamist ja seUest^t^^
nüe pakkuda, kuna neU puuduvad
Selles valguses näivad ajalehe tarbekaubad isegi oma elanike
etteheited president Carterüe Jaoks. Iraani praeguse valitsuse
ülekohtustena, sest ameerika kallakut N. Lüdii poolele võis mär-massmeediad
oüd päri Carteri gata ka äsjaiPakistajiis toimunud
sammudega nmg ei näinud kuigi islami rükide konverentsÜ, kus
palju kurja selles, kui ühendrü- Iraani välisminister Ghotbzadeh
gid rahvusvahelises võimuheitlu- mõistis Ühendrügid hukka ,A*el-ses
käitusid väga tagasihoidükult. vastatud kallaletung pärast meie
pühale maale".
Ühendriikide abitus oma kodanike
vabastamiseks Iraani terroristide
kiiüsist on andnud sealsetele
terroristidega koos töötavatele
kasutada. sõjaliselt veel küllalt tugevad seV neva jõu projekteerimist rahvusva- ^^«^^^mdu oma
Läbirääkimised Omaani, SOmaa- et kasutada oma mõjuvõimu helisse poliitikasse.
lia Ja Keeniaga laevastikule haa.-, ' • - : ' ; . " V-'.. • • : - • V
side
selt.
saamiseks arenevad aegla-
Läane-Euroopa riigid ei kooskõ-lasta
oma välispoliitikat Washing-
Vaatamata Washingtoni
lutikale Ja Ühendrükide poolt ra- misele.
kendamisele tulevatele vastuaM- — , .
aõudele. See ringkiri ei saavutanud Nõndanimetatud ^Mma^ soja ai
süski soovitud mõju, kuna väBs-^^s^,«^^«^^^ möödunud 30 aas
mmisteeriumi hoiak oü märgata- ajalugu näitab, et toUeae^e^^g^^
vait mõjutatud polütUise^aneeri- ^'^^'^J''^^^ ei ole lääne-
Mise osakomiadh-ektori George F . ^ ^ ^ ^ f «-"-^f «'«^^^ eurooplased valmis rakendama
Kanani Ja väüsministÄmi nõu- ^^^^^ j)ohiükaga on toomid j ^ . ^ ^ ^ vastu tugevaid sanktsioone,
niku Charies E. Bohleni hoiakust. ^^^^^^^^'"'^^"^^^^^^ vaid peaHskaudselt kos-
Mõlemad mehed olid töötanud ^"^"^ lüuasaamisi ja ^eetiliste sammudega USA toetu-
BONN (EPL) — SeUest aspektist mdddiEaakommeiite^
siiveitsi ajaleht ,,Basler Zeitong*' olümpiaiiiLängade boikoteeriiidst
Moskvas. Kominentaaris märgitakse muu hulgas:
Boikott ei või ja? Jättes arvesse niängud pole enam kohane, kuaa
nõudmistele suurendamiseks ja
ameeriklastie pigistamiseks;. Võibolla
aitab Iraanisüha suurenev si-semme
pinge kaasa selle küsimu-.
se lahendamiseks, kuid see võimalus
näib olevat praegu veel mägede
taga. Vastupidiselt võib isegi
kaha, et siseinise pinge suurenemine
võimaldab kommunistidel
Oma yoimupüre ja mõju laiendada,
mis muudab pantvangide olukorra
veelgi komplitseeritumaks.
ÜhendrüMde saadikutena Moskvas, võtmata M e relva nüridust.. .^^^^^^ Lääneriikide liberaalsed ajalehe-kuid
nende arusaamad ^. Norra ei saanud Carteri poolt ette näü) see küsimus olevat sekun- ori nad nurja aoanud, siis oleks ju- mehed on hädas. Nad lanseerivad
mi agrešsüvsest iseloomust oHd^^^ Moskva olümpia boikotee- daarse tähendusega. Kas Moskv^^ oma ajalehtedesse südantlõhestavaga
optimistlikud. Neide arvates^^^ I^e-Euroopas. või^ L ^ ^
ei ohiud Kremlil üldse sõjalisi ka- ^^^^ ^aue reaüi^etide prantsuse president Giscard või kusagil mujal -
vatsust ning N. Liitu oli võimalik ajab omaette välispolüti.
pidurdada I poliitilise ja majandusliku
ohjeldamisega. Selle polütika
rakendamisel arvati, et ameeriklastel
ei ole vajadust lippuide all
hoida tugevat sõjaväge Ja suurendada
oma relvastust,
i : Kuid; see,idealistlik uiautamispo"
vides peab tõsiselt arvestama n.n.
yilma sõjaga, mille all tulej) mõista
Jõulist Jä tugevat vastupanu
kommunismi ekspansionismile, arvestades
isegi sõjalise. kokkupõrke
kat Moskvaga, saades Brezhneviga
kokku Varssavis, ilma et ta oleks
Washingtoni sellest kohtumisest isegi
ette informeerinud. Kantsler
Schmidt Bonnis on küll ameeriklaste
soovidele rohkem
Peale seUe võiks olümpia ,,ärri'*
paigutatud miljardeid paremaks
otstarbeks käsutada.
K.Ä. -Md
rea sõjaväelised diktaatorid rahva
pfiüdlused vabadusele ja üiim-õiguste
printsüpide austamisele
Pärast seda kui olümpiatõotus maha suruvad ja kuidas nad jõhk-on
muutunud valevandeks, on rait Mõpilaste ülestõusu Kwangju
olüäipiamängüd oma eksistentsiõi- ihmas likvideeris^^^^ mässu
üks juba amimi sooritatud reet-^^® boikott, vaki mahasurumist peab mõni kirja-e
^ohkem vastu tulnud, ^.j^g ^ sajad tuhanded sporf-^^^a^^ polustus spordi ebaausu- mees vajaUkuks nimetada isegi
_ta on seda teinud üma entusi-^^g^^' rääkimata funktsionäridestS^ vastu peaks olümpiast vaünus- rahvuslikuks k
asmita, n.o. jalgu jarel vedades, rahviisl&e olümpiakomiteede sportlasi niQJutafna eemale distab kõiges seUes Lõuna-Koreas
andes Järjest mõista, et Washing- lükmetest, ei taiia nähtavasti taju- Jäämiseks Mo^a mäiigudest ning praegu võunul oleva sõjaväelas-toni
välispolütika on kõikuv ja ta da. Kui nüüd Moskva näide - i^ia mõistusele tooma, et olümpia test koosneva nõukogu esimeest
ei tea kunagi kindel olla, mida boikotiga või ilma ~ peaks kutsu- surnud." Idndral Chon Boo Hwan'i.
ma esile timetuser et olümpiap^^ , : EPL/EKK^-^^ (
on ainult graduaaised.
Berlim 1936 ja Moskva. 1980 moodustavad
ainult eredad näited
olümpiaidee reetmise kohta.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 5, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800605 |
Description
| Title | 1980-06-05-02 |
| OCR text | ¥ABÄ EESTLANE neljapleval, 5. juunil ISQO — Thursday, Jume 5, saen mxm asu. P.O. Box 70, Stn. C, Tor^to Ä M6J 3M7 TELEFONID: t o k a ^ 364-7521, taUtüs (teÜmfe«^ kudutössd, TtolMISHINNiy) Kaaate: aastas $35.-, p(«)lmtas^l^ K50, tas $21.^ ja veerandaastas $11.--. Kirip^ ÜSA^: aastas LENNUPOSTIGA tilemere-maadess^: aastas $36,— ja yeeraadaastas $19.—. rmi mmidfetus §0 c. - PublMed by Fre® Monian Publisher Ltd., 135 Teeumseth St, Torostd Ont.M6J2H2 „See oa. suur omi, Miks,.räästaks©.. viimasel ajal. latika sa! 1949.. aasta .lopM. Ja palju külma sija uuesti puhkemi- 1950. aastal suurte tagasilöökide sest? Miks tõstavad selle küsimuse osaliseks, mis muutis ka Ühendrii-eriti drastiliselt esile N; Liidu või- kide välispoliitilist liini ning kuju-mud, kelle iseloomustuse kohaselt nes nõudanimetatud külmale sõ-külma sõja all tuleb mõista sünd- Jale stardipauguks. 1949. aasta aii-muste arengukäiku, mis samm- gustis sooritasid venelased oma sammult viib vastu maailmäpolü- esimese katse aatompommiga Ja ttliste olukordade teravnetaisele Ja nad konsolideerisid oma võimu I@peb lõpuks kuuma sõjaga? MU- Ida-Euro^^ ifst perioodi pärast Teist mäaüma-soda tuleb lugeda kiilma sõja ajas-toks ja mida selle kummaliselt kõlava termini all õieti mõistetakse? Kui ke meenutame Teisele maa-almasõjale Järgnenud perioodi, siis d saa unustada, et läänerügid suhtusid tol ajal maailma tulevikku äärmiselt suure optimismiga ning saavad olema küllaldaselt erakorralise tähtsusega WASHINGTON (VE kirjasaatjalt)— „Kas Ameerika gevad?" nii kõlas ÜSA pealuma mõjuka päeval^^^^ Mrja pealkiri 23. mai numbris. See juhtkiri, mis hõlmab peagu poole leheküljest, kutsub üles kindlustama Ja suurendama Ühendriikide sõjalist võimsust selleks, et pääseda ohtlikust olukorrast, mis ähvardavat nii Ameerika tJhendrüke kui tervet läänemaaüma a. 1980 alanud uuel aastakÜBanel. See* pärast saigi Juhtkirja pealkkJatõMmisei eesti k^ tulevi-kuvormi, andmaks edasi Juhtkirja sisiii mõtet k®ige paremini. IngUse keeles on Juhtkirja pealkiriaks ,^Win the U.S. be sferong enough?"-'.^ V ; . välisministeeriumis , . u v u i — ~ ^ v , „ v ^ . oma mõjukatelt kohtadelt George ^Washington Star" tungib seUes Ka selline Dääne-Euroopa riigi- rahu ja stabiüsuse heaks rahutuks . j . ^ ^ , õUtööstuses. Majan-duselus on suureks probleemiks ka üha kasvava inflatsiooni spiraal, ns iommentaarid Iraanlased ei tunne oma suurest i^evolutsioonist ihnselt enam mingit rõõmu. Need Imevad on moo-dlunud kus kümned tuhanded mehed ja naised marssisid mööda Teherani tänavaid rusikaid vibu-tades ja Ühendriikide ning troonilt tõugatud shahhi metsiku kisaga sarjates. Elu on näidanud, et tänavatel marssimine ei täida kõhtu ning ei too kaupluste riiulitele läänemaiseid tarbeaineid ja kaupasid, milledega iraanlased paljude aastate kestel on harjunud. Ehkki Iraanis sellest avalikult ei räägita, avaldavad ühendriüdde ja U lütlaste majanduslikud sanktsioonid Iraani igapäevasele elule silmatorkavat mõju ning olukord muutub iga päevaga üha kitsamaks ja pingelisemaks. Paljud tarbekaubad on kauplustest täielikult otsas, tpidüameid on saada napüt ning üha laienev tööpuudus ähvardab juba igat perekonda. Paljud jõukamad ja majanduslikult paremini situeeritud inimesed elavad vanadest tagavaradest ja omal ajal kogutud rasvast kuid ka needki Varud hakkavad praegu olukorra Jätkudes lõppema ning üldine kitsikus tõmbab ka nemad oma raudsesse haardesse. Õli eksport, mis oli Iraani elu-sooneks ja suuremas sissetulekuallikaks on langenud omaaegselt 5,6!miljonilt vaadilt 500.000 vaadUe päevas, õli produktsiooni langus on tingitud ühest küljest Iraani põikpäisest ja ülbest välispolüti-kast kuid samal ajal ka tööliste passüvsusest ja. sabotaazhiaktldost Kennan Ja Charles EoMen, kes ku- jubtkirjas kõvasti kallale Jimmy juhtide käitumine pannakse /,Was ni viimase mmutini pooldasid Carteriadmimstratsioonile, tehes hington Star'i*' juhtkirjas põhiliselt „vaikse diplomaatia'* pdlütikat Ja etteheiteid presidendile, et tema Ühendriikide sõjalise jõu ja sellest olid rauda vastu relvastusele. Kom- valitsusajal on riigikaitse hooletus- tuleneva mõjuvõimu languse arve-munismiohuga tõsiselt arvestaval se jäetud. Eelmistel prešidendivali- le, miUist olukorda veelgi halve-välisministril Dean Achesonil OÜd mistel „Washington Star"' toetas maks teeb Garteri kõikuv yälispo-nüüd käed vabad Ja ta nimetas Carteri kandidatuuri presidendi ko- lutika, millele näib puuduvat sihi-muutunud maailmas? Või annab Teise maailmasõja Järgne Päx Americana maad Nõukogude Lüdu sõjalisele im-^ peermmUe, milline tähendaks põ^ hilisi nihkumisi võimutasakaalus mittevabaduse va- See 3a raskesse Ameerika sõjalise võimsuse aUa-hel? _ ^^Tsiteerimer,,Sellise ajalooüse gee on see tähtis proble^^^^ tähtsusega voimirtasakaahi-mb^^^ Kongress peab esmajoones tähele^ et rahva tähelepanu sisemistelt mise^toige Ä e m a d põhjused p,^^ pöörama, sns kui järgmisel raskustelt kõrvale juhtimiseks la-on sõjalised. Möödunud aastakum- ^ädaiai riigieelarvet arutama ha-nendü kahanes ühendriikide sõja- katakse. Kõik muud küsimused, d-liseks otstarbeks tehtud mvestee- gugi need nii olulised kui nad ka ringutevosatähtsus rahvuslikus ko- on, omavad seÜe kõrval vaid teise-guproduktis 8,5 protsendüt 5,1 prot- järgulist tähtsust", sendüe, Vähenedes seega 40 prot- juh^iarjas väljendatud mõtted ü-käik peegeldub vümaseaegsetes^^^^;^^^^^^ Seda dokumenti peetakse külma rahvusvahelistes sündmustes, nen- ^^^^sii^ase poole aasta jooksul tekkinud sõja alguse põhjustajaks. TegeU- ditakse juhtkirjas. Vaevalt, et mui- 0 ° ^ ^ relvajõudude ulesemtamiseks.tjhendri arvamuses. lootsid, et pärast Hitleri armeede Kennani asemele polntUise planee- bale. Samal ajal aga kui USA rügi- kindlus. Jä Saksamaa löömist läheb kogu rimisosakonna direktoriks Paul H. kaitse ja sõjaline võimsus on ma-maailm ühises ida Ja lääne koos- Nitze, kelle arvamised olid diamet- ha käinud, on Nõukogude Liidu sõ-toös vastu helgele Ja^ lootusrikkale raalselt vastuolus oma eelkäija jaline potentsiaal tugevasti ^ tõus-tulevikule. Need unistused Ja loo- arwsaamistega^^^ H. Nitze ai- mid. tused osutusi süski petlikeks, kuna mas Ja ennustas kommunistide ag- N. Lüt hakkas palavlikulisest des-ressüvseid kavatsusi ning teina alarmeerimisest nakatatud ja üha gatusel Ja organiseerimisel valmJs nõrgenevale läänemaaümale peat- uusiilimalt salajane Eükliku luiselt näitama hambaid. Nü tekkis geolekunõwkogu välispolütüine pro- 1947. aastal Kreekas kodusõda, kus- gramm, mis kandis numbrit juures pahempoolsed elemendid said tugevat toetust kommunistil- ..^^^^ ^ ^^^^.^^ ^^..^j^^. . kult Jugoslaavialt, 1948. aastal ku- ki^^^ Ühendrü- du oleks teostunud ameeriklaste ^^^^^^^^^^^ J^^^^^^^^ kutasid venelased Tshehhoslovak- kide kaitseprogrammiks Ja võima- pantvangideks võtmine Iraanis ja ^ \ ^^^^^ ^eimuMtekand- suured ajalehed, kia presidendi Seneshi j? panid likuit suurte Jõudude koondamised^ kinnipidami- ^ ^ ^ i , ^ ! ; ^ ^^ tema asemele oma nukuvalitsuse kommunismivastaseks võitluseks, ne, kusjuures Ühendrügid- on või- ^^??5^ Uit kas Jõudnud gtar", et liiga palju raha kulutatak-aing sama aasta Juunis tuli veelgi Selles programmis nähti ette metüd midagi selle vastu ette võt^ J^^^^ reivastusprogrammidele ning suurem shokk kui Moskva Mokee- ühendriikide rügikaitse tugevda- ma. Tundes võimutasakaalu kaldu- on ^ühendrukides juba mö(Ma^ j ^ ^ ^ ei anta sotsiaalpro-ris Lääne-Berlüni, asudes seUe mist, suuremate sõjaliste toetuste mist oma poolele, okupeeris Nõu- ^^"^''V grammidele. Avaldati arvamust, suurlmna surnuks näljutamisele, andmist antikömmunistükek Afganistani jä ei mõt- Loetledes neid sõjaUsi ja relvas- et ega Ameerika ühendriigid ei |Samal perioodil paljastati ühend- ^eie, kõrgemaid makse, psühholoo- legi sealt tagasi tõmbuda, vaata- tusprogramme, mida president Car- saa mängida maailiha politsei osa Fükides terve rida N. Oidu spiöo- güise sõja alustamist nõukogude mata Washingto protestiäele ja ter on oma ametiaja jooksul kas ja ei tohigi moraalselt seda teha. ae, keUedest kuulsamad Ja tuntu- impeeriumi lammutamiseks Ja suu- karistuseks määratud sanktsiooni- ^^P^tanud, vähendanud, või üldse-mad olidläatömispioonid Rosenber- remaid jõupingutusi tsivülkaitseks dele. mitte ahistanud, esitatakse, vih-gid Ja Älger Hiss. See kõik tekitas Ja sisemise julgeoleku Idhdlustami- jates rahvusvahelisele võimutasa-ÜhendriiMdes kommunismi suhtes seks. lühidalt: Nitze programm ähvardus Lähis-Ida kaalu nihkumisele,, juhtkirjas re-peaaegu paanilise meeleolu mil- nägi* ette võitlust kommumsmi õliväljadele muutub järjest tuge- tooriUne küsimus: „Kuidas, lubage lest ei ohaud nakatatud miUe ai- vastu globaalses ulatuses nmg vamks ja ohtiikumaks, aga ikka küsida, oleme meie lubanud seUisel nult rahvamassid vaid ka Juhtivad kommunistid Ja nendele sümpati- ei ole ühendriikidel ega teis- olukorral üldse tekkida?" riigiikehed. seerivad ringkonnad ristisid seUe tel läänerükidel mingeid konkreet- Heites mureUku pugu kaheksa- Kuid nagu seda võib kpnstateeri- algatuse„külmaks sõjaks", Fro- sõjalisi jõude smna nende kümnendatele aastatele öeldakse da hilisematel ajajärkudel Ja ka g^^^^ kaitseks paigaldatud, välja arvatud ,,was^^ juhtkirjas: Nüüdseks näib aga see Vietnami praegu, ei ohiud Ühendriikide tipp^ venis siiski kusde kaupa ja ai- °^®^ff f „Kui 1980-ndad aastaa jõuavad sõja järgne pohmelus olevat möö-poliitikamehed N. Lüdu kavatsuste les pärast 1950. aasta suvel alga- ^^fj^f"^^^^^^^^ keskpaika ja teise poolde, süsäumas ja Ühendriikides nõutakse Ja kommumsmiohu suhtes ühel ar- jiuö Korea sõda sai NUze kavand sobivad baasid seUes Pmonnas, ej^sjsteerib ainult üks tähtis küsi- jällegi riigi sõjaliste musklite suu mis on kerkmud 50 protsendile aastas. • ühendriikide ja teiste lääneriikide sanktsioonide tulemusena üritavad iraani võimud Iraanis esinevate raskuste ameeriklaste kaela vastatakse ameerika pantvangide vastu ka spioöniprotsess, mille ära hoidmiseks ameeriklastel puuduvad praeguste eelduste ja väljavaadete juures igasugused või-malusedv Ning samal ajal hakatakse otsima ka koostööd N. Luduga ja teiste kommunistlikkude riikidega ehkki Khomeini avalikult kommuniste hukka mõistab ja neiJde okupatsiooni Afganistanis sarjab. Teherani hotellid on juba tulvil igasugustest kaubanduslikest delegatsionidest, kes tulnud N. Liidust, Rumeeniast, Poolast, Ida- Saksamaalt ja Tshehhoslovakkiast. Sealjuures on muidugi oniaetteldi-simus, mida neü riikidel on Iraa-vamisel. .Riikliku Julgeolekunõukogude juhtkonna hulgas liikus Juba 1949. aastal rmgi üks ülimalt salajane rmgkiri, mUles Juhiti tä- Ihelepanu N. Lüdu agressüvsele po-endale kõva tuule purjedesse ning aasta lõpul asusid kaitse- ja välisministeeriumid palavlikuliselt Ühendriikide sõjaväe suurendamisele Ja uue välispoliitika rakenda-mida laevad saaks tugipunktidena Ameerika ühendriigid on remaks paisutamist ja seUest^t^^ nüe pakkuda, kuna neU puuduvad Selles valguses näivad ajalehe tarbekaubad isegi oma elanike etteheited president Carterüe Jaoks. Iraani praeguse valitsuse ülekohtustena, sest ameerika kallakut N. Lüdii poolele võis mär-massmeediad oüd päri Carteri gata ka äsjaiPakistajiis toimunud sammudega nmg ei näinud kuigi islami rükide konverentsÜ, kus palju kurja selles, kui ühendrü- Iraani välisminister Ghotbzadeh gid rahvusvahelises võimuheitlu- mõistis Ühendrügid hukka ,A*el-ses käitusid väga tagasihoidükult. vastatud kallaletung pärast meie pühale maale". Ühendriikide abitus oma kodanike vabastamiseks Iraani terroristide kiiüsist on andnud sealsetele terroristidega koos töötavatele kasutada. sõjaliselt veel küllalt tugevad seV neva jõu projekteerimist rahvusva- ^^«^^^mdu oma Läbirääkimised Omaani, SOmaa- et kasutada oma mõjuvõimu helisse poliitikasse. lia Ja Keeniaga laevastikule haa.-, ' • - : ' ; . " V-'.. • • : - • V side selt. saamiseks arenevad aegla- Läane-Euroopa riigid ei kooskõ-lasta oma välispoliitikat Washing- Vaatamata Washingtoni lutikale Ja Ühendrükide poolt ra- misele. kendamisele tulevatele vastuaM- — , . aõudele. See ringkiri ei saavutanud Nõndanimetatud ^Mma^ soja ai süski soovitud mõju, kuna väBs-^^s^,«^^«^^^ möödunud 30 aas mmisteeriumi hoiak oü märgata- ajalugu näitab, et toUeae^e^^g^^ vait mõjutatud polütUise^aneeri- ^'^^'^J''^^^ ei ole lääne- Mise osakomiadh-ektori George F . ^ ^ ^ ^ f «-"-^f «'«^^^ eurooplased valmis rakendama Kanani Ja väüsministÄmi nõu- ^^^^^ j)ohiükaga on toomid j ^ . ^ ^ ^ vastu tugevaid sanktsioone, niku Charies E. Bohleni hoiakust. ^^^^^^^^'"'^^"^^^^^^ vaid peaHskaudselt kos- Mõlemad mehed olid töötanud ^"^"^ lüuasaamisi ja ^eetiliste sammudega USA toetu- BONN (EPL) — SeUest aspektist mdddiEaakommeiite^ siiveitsi ajaleht ,,Basler Zeitong*' olümpiaiiiLängade boikoteeriiidst Moskvas. Kominentaaris märgitakse muu hulgas: Boikott ei või ja? Jättes arvesse niängud pole enam kohane, kuaa nõudmistele suurendamiseks ja ameeriklastie pigistamiseks;. Võibolla aitab Iraanisüha suurenev si-semme pinge kaasa selle küsimu-. se lahendamiseks, kuid see võimalus näib olevat praegu veel mägede taga. Vastupidiselt võib isegi kaha, et siseinise pinge suurenemine võimaldab kommunistidel Oma yoimupüre ja mõju laiendada, mis muudab pantvangide olukorra veelgi komplitseeritumaks. ÜhendrüMde saadikutena Moskvas, võtmata M e relva nüridust.. .^^^^^^ Lääneriikide liberaalsed ajalehe-kuid nende arusaamad ^. Norra ei saanud Carteri poolt ette näü) see küsimus olevat sekun- ori nad nurja aoanud, siis oleks ju- mehed on hädas. Nad lanseerivad mi agrešsüvsest iseloomust oHd^^^ Moskva olümpia boikotee- daarse tähendusega. Kas Moskv^^ oma ajalehtedesse südantlõhestavaga optimistlikud. Neide arvates^^^ I^e-Euroopas. või^ L ^ ^ ei ohiud Kremlil üldse sõjalisi ka- ^^^^ ^aue reaüi^etide prantsuse president Giscard või kusagil mujal - vatsust ning N. Liitu oli võimalik ajab omaette välispolüti. pidurdada I poliitilise ja majandusliku ohjeldamisega. Selle polütika rakendamisel arvati, et ameeriklastel ei ole vajadust lippuide all hoida tugevat sõjaväge Ja suurendada oma relvastust, i : Kuid; see,idealistlik uiautamispo" vides peab tõsiselt arvestama n.n. yilma sõjaga, mille all tulej) mõista Jõulist Jä tugevat vastupanu kommunismi ekspansionismile, arvestades isegi sõjalise. kokkupõrke kat Moskvaga, saades Brezhneviga kokku Varssavis, ilma et ta oleks Washingtoni sellest kohtumisest isegi ette informeerinud. Kantsler Schmidt Bonnis on küll ameeriklaste soovidele rohkem Peale seUe võiks olümpia ,,ärri'* paigutatud miljardeid paremaks otstarbeks käsutada. K.Ä. -Md rea sõjaväelised diktaatorid rahva pfiüdlused vabadusele ja üiim-õiguste printsüpide austamisele Pärast seda kui olümpiatõotus maha suruvad ja kuidas nad jõhk-on muutunud valevandeks, on rait Mõpilaste ülestõusu Kwangju olüäipiamängüd oma eksistentsiõi- ihmas likvideeris^^^^ mässu üks juba amimi sooritatud reet-^^® boikott, vaki mahasurumist peab mõni kirja-e ^ohkem vastu tulnud, ^.j^g ^ sajad tuhanded sporf-^^^a^^ polustus spordi ebaausu- mees vajaUkuks nimetada isegi _ta on seda teinud üma entusi-^^g^^' rääkimata funktsionäridestS^ vastu peaks olümpiast vaünus- rahvuslikuks k asmita, n.o. jalgu jarel vedades, rahviisl&e olümpiakomiteede sportlasi niQJutafna eemale distab kõiges seUes Lõuna-Koreas andes Järjest mõista, et Washing- lükmetest, ei taiia nähtavasti taju- Jäämiseks Mo^a mäiigudest ning praegu võunul oleva sõjaväelas-toni välispolütika on kõikuv ja ta da. Kui nüüd Moskva näide - i^ia mõistusele tooma, et olümpia test koosneva nõukogu esimeest ei tea kunagi kindel olla, mida boikotiga või ilma ~ peaks kutsu- surnud." Idndral Chon Boo Hwan'i. ma esile timetuser et olümpiap^^ , : EPL/EKK^-^^ ( on ainult graduaaised. Berlim 1936 ja Moskva. 1980 moodustavad ainult eredad näited olümpiaidee reetmise kohta. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-05-02
