Vaba eestlane , October 25, 1984

              neljapäeval, 25. oktoobril 1984 — Thursday, October 25,1984 Nr. n
QZSSSEBE&IBB
ESTLÄNE
o/ü Vaba Eestiane, 1955 Lesüc
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hama^ Oja'
TOIMETUSE KOLLEEOIUM: larl Arro, Heino
TELEFONID: tounetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused.
eik^editsiooa) 444-4S32
^^^^^^^^^^ 1^^
TELUMISfflNNAD väljaspool Kanadat: mm $61—, ptoot-aastas
$35.—ja v©»aiidaastaa $18.—T
Aadressi muudatus 70 c — tJksiknumbri hind 70 e.
KUULUTÜI^IE HINNAD üls toU M vee^
MwtusteMIjel $4.75/1Ä
PubBahed byFree Estonian PublisherLtdo
1955 Le^e St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Stokholmis toimus Eesti lipu juutoeli tähistamise ülie osana lippude näitus. Pildil korraldajaid, vasakult Leo­nid
Laid, Ivar Paljak, Hans ICröadstiiöm Ja Mihkel Mathiesem. Foto: H. Trummer
.1.;.
Mõned j/aatlejad pea­vad^
Salvadori presidendi Jose Na-
|»oIeon Duarte äsjaiseid läbirääki­misi
marksistlike mässajatega ja
relvastatud terroristidega ,,suureks
nnemängukš^' rahu saavutamiseks,
aib, et nendel vaatlejatel on 51-
gosj kuna enestel iäbir^Mmlste!
Ja nõupidamistel ei jõutud konk­reetsete
tulemusteni. Mõlemad poo­ked
iselgitasid ainult oma seisukoh­ti
j^ otsustasid lähemas tulevikus
uue!sti kokku tulla, etüritada min­gisuguse
kompromissi Juurde jõud­mist,
mis rahuldaks enam^yähem
mõlemaid pooli
Salvador! parempoolsetele ring-kondadde
ja Ühendriikide valitsu­sele
oli ootamatuks üllatuseks^ kui
preisident Duarte Ühinenud Rah­vaste
Organisatsiooni üldkoosoleku
Istungil oktoobri algul teatas^ et ta
Ssavatseb nunna 15. oktoobril rel-
V2istamatült miarksislike mässajate
valduseis olevasse La Paima linna,
et kohtuda seal vaUtsusevaistase
liikumise Jai sõjalüse operatsiooni­de
.juhtidega. Pärast iseda teadaan­net
I tembeldand Salvadori parem-poollsed
presidend5„reeturiks",
süüdistades teda komimunistidele
Ja terroristidele järeleandmiste te­gemises,
kuna mõõdukamad ring­konnad^
kelle hülgas leidub nüüd
Duarte pingutuste tulemusena ka
kõrgemaid sõjaväelasi, leidisid, ei
kuigi läbirääkimiste õnnestumiseks
puuduvad lootusrikkad väljavaa­ted,
tuleb nendega siiski katsetada.
I^ht^leii^ president Duarte
ettepanek kohtu^mlseks pnhaistega
kantud suurel määral ausatest ja
süratest kavatsustest rahu saavuta^
miseks, kuid iselles ootamatu^^^ ma-möövris
leidub siiski ka diplomaati­lisi
elemente. Duarte Ja tema nõu­andjad
on teadlikud, et Ameerika
Ühehdriikides ja teistes läärieriiki-des
leidub ohtralt mõjurikkaid
ringkondi, kes on Kesk-Ameerika
pahempoolsete orvalt Ja prof essio-n^
als^lt juhitud propaganda mõju
all ja kes pooldavad läbirääkimisi
punaste partisanide ja terroristide
juhtidega. Need Kesk-Ameerika
pahempoolsete sõiduvees ujuvad
läänemaailma polütikud, äjakirjär
imikud ja teised avaliku arvamuse
te^jad ja, mõjutajad on pidevalt
propageerinud, et parti^nide juhti­dega
Ja praeguse valitsuse vastas­tega
Salvadoris oii võimalik komp­romisse
saavutada ja yõiüustegevus
lõpetada kui Duarte ja tema yalit-suls
inässajatele heatahtiikult käe
Matavad ja nendega Salvadori tule­tiku
kujundamiseks kokkulepet
tlaoflevad. Nende optimistide Ja
soovunelmate haudujate mõju vä­ljendamiseks
nmg neile reaalse olu^
korra selgitamiseks oli vajalik must
valge peal näidata, mida mark!sist-liku
relvastatud Uilnimise juhid
tõeliselt kavatsevad ja mis-oiu men-eesmä]
sioonidega Salvadori ei
ning tekitanud riigile oma sabo-taazhiaktidega
tohutuid majandus­likke
kahjusid, amnestia, kui nad
aktsepteerivad ja respekteerivad
demokraatliku süsteemi põhialu­seid.
Ta andis mässajatele lubadu­se,
et nad võivad moodustada oina
programmiga pahempoolse partei
ja tulla sellega parlamendivalimis­tele,
kusjuures valitsus garanteerib
kõigüe selle partei lükmeüe julge­oleku
ja polütUise tegevusvabaduse.
Nõukegude Liidu peliifikyte poolt loodud ide^te
Jlükkcsmotud^^^^^u^^^
Koinnentaaiid
Nõukogude Eestis Umuvate aja°
lehtede veergudele on ümunud uus
rubrük, mUle ülesandeks on val­gustada
Kremlis teotseva kommu­nistliku
partei keskkomitee kõik­võimsa
poIüt|)üroo ja selle Eestis
tegutseva msifUikali .. Eestimaa
kommunistliku Partei Keskkomitee
büroo tegevust. Lugeja asub kind­lasti
suure huviga nende artUdite
Juurde, mis ümuvad rasvases kir­jas
„Rahva Hääle*' esiküljel \ja
kannavad paljutõotavaid pealkirju
„NLKP Keskkomitee polütbüroos"
Ja „EKP Keskkomitee büroos"
kuid paneb peagi pettunult ajalehe
käest, kuna nendes artiklites on
toodud peamiselt amult tühja-tähja
raskelt sõnastatud bürokraatUUdsu
materjali, mis kaugeltki ei valgusta
suurte võimupiiridega. varustatud
parteiorganite tegelUdtu tööd ja ot­suseid.
Nü näiteks on 28. septembrU il­munud
„Rahva Hääles" toodud
pikk artikkel poüitbüroo tegevuse
kohta. Allpool mõned näited:
„IstungiI käsitati tööüste organi­seeritud
värbamise ja noorte ühis­kondlik^
üleskutse edasise täiusta­mise
meetmeid. Selles küsimuses
vastuvõetud NLKP Keskkomitee ja
NSV Lüdu Ministrite Nõukogu
määruses on öeldud, et tööliste or­ganiseeritud
värbamine on tööjõu
territoriaal-harukondliku ümberjao­tamise
ja ebapiisavate tööjõures-
President Duarte
aluseks mässumeestega läbirääki-
Buistel olid demokraatlikud print­siibid,
mille vastu Salvadori mark­sistide
toeta jaü läänemaaUmas on
raske vaielda, Duarte oma ettepa­nekutes
15. oktoobril toimunud
kohtumisel lubas suuremeelselt an­da
kõigüe mässajatele, ke!s on ter-irorišeerifflijd
• oma' relvastatud sikt-läbirääkimi^
e kulgedes
selgus, et mässajate juhid ei ole
huvitatud demokraatlikust süstee-'
mist ja oma partei moodustami­sest,
vaid ilma valimisteta oma või­mu
kindlustamisest. Punaste parti--
sanide juht Ferman Cienfuegos
lükkas külmalt tagasi presideht
Duärie ettepaneku demokraatlikest
valimistest osavõtmiseks ning mai­nis,
et parti^ianid ignoreerivad täie­likult
ka Duarte nõudmist relvade
mahapanemiseks. Cienf uegos väitils
ironiseerivalt, et ^ demokraatlikku
süsteemi pole võiijnalik Salvadoris
rakendada traditsiooniliste partei­dega,
kiisa need esindavad erihuvi-
!sid. „Šalvador vajab ainult ühte
parteid, mis esindab rahvusMke
huvisid,'V kinnitas läbirääkimistest
osa võtnud mässajate grupi Juht
oma seisukoha selgitam^eks.
Lisaks demokraatte valimiste
tagasilükkamisele, esitasid pahem­poolse
ülestõusu juhid terve rea
omapoolseid ettepanekuid, mis kä­sitasid
palkade tõstmist töohstele ja
talupoegadele, maa jagamise lõplik­ku
läbiviimist. Ühendriikide sõja­lise
abi lõpetamist Salvadori valit­susele,
Ühendriikide sõjaliste nõu­andjate
maalt väljaisaatmist ning
punaste vsddüses olevate maa-alade
pommitamise lõpetamist
Näib, et pahempoolsete Juhid
väljendasid küllalt selgelt oma sei­sukohti
— isegi mi selgelt, et need
peaksid arusaadavad olema ka
nendele läänemaailma ringkonda­dele,
ke!s idealiseerivad Kesk-
Ameerikas pulbitsevat kommunist­likku
liikumist ja peavad seda seal­sete
sotsiaalsete hädade lahenda­jaks!
Kommunistid deklareerisid
nõupidamisel {sõnaselgelt, et nad ei
poolda demokraatlikke ; valimisi^
kuna nad teavad, et nad ei tule sel­listel
valimistel, kus valuniste lõpp­tulemuste
iile otsustajaks on rah?
va tõeline vaba tahe, kunagi võit­jaks.
Nende eesmärk on rakendada
Salvadoris ühe-partei Isüsteem —
kommunistliku partei süsteem —
mis kindlustab väikesele gru^e
absoluutse võhnu ning võimaldab
kehtestada dlktaatorlikku riigU^or-da,
nagu seda näeme kõigis kom­munistlikes
riikidel
La Paimas toimunud nõupida­mistel
otsustati moodustada edaspi­diste
kontaktide ja Iäbu'ääkimiste
organiseerimiseks va!stav komisjon.
Tundub, et see on ainult mõlema­poolne
näo päästmise manööver.
Kommunistide seisukohad on juba
esimesel kohtumisel küllalt selgelt
ja änisaadavalt deklareeritud ning
need ei vaja enairi täiendavaid tee-letusi.
Oma seisukohtadele kinnitu-se
andmiseks alustasid punased ter­roristid
kohe
Et erinevaid keeli kõnelevaid, erinevate kultuuridega Ja erinevate ajalooliste arengutega rahvaid surssidega pürkondades paiknevate
koos ning aUuvuses hoida jubnas nõukogude rezhiimis, on Nõukogude Liidu ideoloogid seUekSs loonud meie maa tähtsaimate rahvamajan-kolm
riiküiai tähtsusega püha väärtust ehk mi. müüti, miUe najal on ülesehitatud ja rajaneb kogu Nõu- dusobjektide tööliskaadriga komp-kogude
Liidu Inunvaenulik siše-ja^ ä^^ riikliku tähtsusega püha vääi> lekteerimise tõhus vahend."
tust ehk müüti on: Lenin ja tema Õpetus, Suur Sotsiali!stlik Oktoobrirevolutsioon ja Suur Isamaasõda Nendest sõlme seotud väljendus-
(Teine maaihnasõda). test on vaba maaUma elanikel ras-
MÜÜT NUMBER ÜKS tuua komtnumstid lõplikule võidu- ta nägi ette ka kogu inimkonna aru saada, kuid hoopi^
le kodusõjas, mis kestis kuni 1922. sotsiaaliJolütilise arengu jav selle - kuigi keeruUseU v^jendatud^-
Nõukogude Liidu ideoloogide aastani. Pärast kodusõja lõppu, kui lõpliku struktuuri, millele basee- ots«s noorte toole kasutamise kohta
poolt loodud esimeses müüdis pro- enamlased (kommunistid) olid täie- rub ka kogu nn. marksismi-lem- rükükeks ülesanneteks, mis kolato
pägeeritakse allutatud riikidele ja lik nõukogude patriotismi ja Järgmiselt: •
rahvastele ning kogu maailmale olnud Leninil veel mingeid kind- proletaarse internatsionalisnii õpe- ,,Lüduyabariikide kommunistlike
Leninit nagu mõnd kunagist kuul- laid plaane kuidas mahajäänud tus, mis omakorda väidab, et. see pgj.|;gj^g keskkomiteedel, partei
sat Roonia; imperaiatorit. Leninit Venemaad ümberkujundada sot- õpetus on vältimatuks .tingimuseks j^,,j^. oblastikomiteedel, NSV Lü^
kujutatakse nii, nagu oleks ta oi- sialistlikuks riigiks. nii nõukogude ühiskonna, kui ka mmisteeriumidel ja muudel
nud -— kõigi aegade kõige targeni, Kuid nõukogude ideoloogide kogu maailma progressüvse inim- keskasutustel, lüdu- ja autonoomse-kõigeheasüdamliküm,
kõige hu- poolt loodud esimesest müüdist konna edasiliikumiseks tema aja- te vabariUdde ministrite nõukogu-maansem
ja kõige tugevam kime- nähtub ikka, et Lenin oli ülüni- loolistele eesmärkidele — niis ^^j^ kraide ja oblastite rahvasaa-ne
maailmas, talle ei olevat kunagi mene, geniaalne riigimees ja pro- praktiliselt tähendab — ka kogu djjjute nõukogude täitevkomiteedel,
omased olnud kimükud eksimused letaarlaste suur juht, kes orientee- maalima riikide ja rahvaste allu- ÜLKNÜ Keskkomiteel, partei-, ja
ega ka nõrkuse momendid.
TegeMult oli Lenin oma loo­mult
ja olemuselt opörtunist — ta
e} olnud järjekindel ja yägä tiliti
eksis oma järelduste ja otsuste te-'
geraiisel.; Näiteks — kui veebruaris
1917, aastal kukutati Venemaal
tsaar, siis Lenin ikirjütasemigrat-siooiiis
olles 2^richist, et
Tus'suurepäraselt mitte ainult igas tärnist suurvene shovinistlikule,
eluaspektis — polütikas, kultuuris, nõukogude ideoloogia düctaadUe.
revolutsioonis ja filosoofias, vaid Järgneb
ametiühinguor g anisatsioonidel, et­tevõtete,
asutuste ja organisatsioo­nide
juhtidel tuleb pidada organi­seeritult
värvatud tööliste ja ühis­kondlikule
üleskutsele järgnevate
noorte suunamist osa võtma täht­saimate
rahvamajandusobjektide
ehitamisest ja rekonstrueerimisest
ning uute territooriumide hõlvami­sest
partei Ja valitsuse poolt antud
meeldib ,,kmaüstele" Ja ,,kmakostiks" vennalikule ^N^^ Ludu rahvale. j.^^ ja mtematsionaalse tähtsusega
Kevadisel püügihooajal saadi uue Ka Narvas arutati kalapü üritusena."
Nõukogude korra ajal on alatisel» probleemiks olnud merest p v^i^
sündmused Venemaal on inspiree- ratud maal värske kala saamine. Kuigi kalurid püüavad aastatt rekor- yagihiSM^s^^le^^^^ "ning
ritud Inglise ja Prantsuse saatkonr de ületades kala, ei Jõua need Eestis sageütarbijaini, sest värske kala u-jx.^ «pda tööd suure natriooti-dade
poolt Peterburis. Lenin oli ti;ioiic*/»wf wnQirAc«vc<^ ^ r Ä « « a H i r i , i ^ T » i i . . « . o W o i a . lidMidud ^cutl i » F
ekslikult veendunud' et nimetatud
saatkonnad, koos üksikute gruppi­dega
arineest ja kodanluse hulgast, algatusega hakkama Pä linnas: maiusi, KaubandusvaHtsus on nõus ,,Rahva Hääles" avaldatud infor-sel
teel püüdsid vältida separaat- ^<>nÄulÄ^^ toodud kala rän- avama Narva jõe ääres värske ka- ,jiatsioonis ei räägita midagi polüt-raJiu
sõlmimist Venemaa ja Saksa- das mõne tunni pärast joe kaldal la müügikoha ja kalurikoHioosi esi- büroo otsustest välispolütaistes kü-maa
vahel. olnud müügikoha vahendusel kalu- mehele tehti ettepanek saata suur- gj^yg^es, kuigi võib oletada, et seal
.. . ^. V . : , \, ripaadist perenaise kotti. Kahjuks püügihooajal kalapaadid merelt arutatakse pikalt-laialt, mida peale
Olles Zunohis Lenm ei olnud oli müük ohiud lühiajaline ja pa- Narva jõge pidi linna, et müüa hakata Ühendriikide presideht Rea-võimeline
niõistma:kujunenüd du- remat k^^^ Pärnu elanikele värsket kala.
korda Venemaal, et kaheksa kuud lahe koha, ei jätkunud üldse.
pärast tema maapakku minekut.^ Pärnus olevat süskive^^ ^.
lihtsad inimesed, töölised ja talu- kasutamata võimalusi. Tänavu paadiga ulikoplilmna on te^
pojad, kelle nimer ta; hiljem saa- avati kalaturg Pärmi jõe kaldal f^^«^ kui mere^a^est Narva, lu-vutab
võhnutipu,: olid võimelised 24. aprmil. Üritus oH esmakordne ^^^^^^^^
tni-Titamoi t ^ p i i a c f i i m i r i 'Qnm-inr.-xrUa . , =,. i * ..i i t_ xala xOiffe luhemat teed Didi im-ganigä,
kuidas tema uuesti Valges-
Tartus ei olevat nii lihtne. Peip- se^ Majja pääsemist t^^da ja
kukutama pehastunüd Romanovite
dünastia.
Lenin, pöördudes Zürichist läbi
Saksamaa, Rootsi ja Soome tagasi
Peterburgi just revolutsiooniliste
sündmuste ajal, manipuleerides nii
ideedega kui ka võitluskaaslastega,
saavutas võimu tipu.
ja seetõttu oli tuhiud ette ka puu­dusi.
Müügüetile saabus varem tint,
räim ja suursoomuskalad hiljem;
koha eraldati kalaturustulskonto-n
rangelt püratud limiidi juures.
Ostmise järsu vähenemise tõttu
suleti kalaturg 12. mail. Veidi
kala kõige lühemat pidi ini
meste kätte jõuaks.
kuidas temast lahti saada. Samuti
ei ole avaldatud informatsioonis
vihjeid seUe kohta, miks näiteks N.
Lüdu punaarmee staabiülem mars­sal
Ogarkov oma kohalt ootamatult
tagandati, samuti ei leia lugejad
Mereäärne Sillamäe linn sai Ike- informatsiooni nende põhjuste koh-vadel
kord-kaks nädalas juba ta, müts polütbüroo keelas Ida-Sak-külmutatud
värsket kala, samaa kommunistliku partei juhUe
. , • Erich Honeckerile Lääne-Saksamaa
millme asi polevat sugugi normaal- j^jy^g^^^^^^
ne..,;
^ „. . , ^ On päris selge, et poliitbüroo
Tallimias reahseensid^ ^^^ban- ^^^g^l^^^^t^l ^.^^t^takse h^^^^
^ Olles saavutanud voimu tipu jäi kahtlust tekitavat siiski väide ostti-dusorganisatsioonid aprillis ja mais küsimusi ja suuri asju/kuid nende
f ^^^^ ^ a . endi- järsust vähenemisest, hoopis taUinlastele 751 tomii jahutattid r T ™ " ^ " ; ^ - - —
seks^toh ja l^alj^^^^ ^üü- kala. Lisaks avati 55 väJske k a l a ^ ^ ^ ^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^
auahneks, upsakaä^ kes;sageh:^ao. gi^oht pikemaks ajaks jääks ava- müügikohta.-Kala suurmüük toimus X^^^S
tas enesefule kotrolh ja ei tead- h,Vc ^ VAiWcif„r, i i IQ8^ ^ ^anvaie ajaKu-janause Kaua^
nud alati kuidas ühes või te=.P. komoosituml. p85.^a. on p a^^^^ koosolekutelt amult sel- ^toÄrkäiÄ • H^^I^^^ kui kalalmnas vasta- :orgamseenda värske ka a müük pt- Zt informatsiooni, mis tegeleb
et valitseda; revolutsiopnilLste
sündmuste" ajal tema võimu siia
takse küsimusele:
kala saab?, • et.
kus kdalinnas se kalasadamas. Arutati ka TaUin- pg^a^^ suurema tööpa-suursoomuskalanas
otse-paadist võetava värske ka- jj^gg väljapigistämisega. ...
langenud paljurahvuselist
maad.
•Vene-müüvad
kauplustele lisaks kaluri- la müügi võimalusi. Katseliselt ta-lisem,
Lenin
süiikindlam
ise, õnnestus
kolhoosi puhvet Uus-Sadamas, ja hetakse avada värske kala müü-kalufikolhoosi
keskuses asuv kala- gipunkt Tallinna „Majaka" kaluri-
Leninil, tänu oma kaasvõitlejäle^^Ä kolhoosi kalasadama juures
Trotsküe, kes OÜ loomur^^^^ ' K ^ t ^ ^ ^ ^ n ^ l Plaanid töötavad hästi ja uute
ja julgem kui saiu Tari.^^^ ^ loodetakse, et ^ärs-
& viunase abil võttel raime ja soomuskala otse . ' ,
tänaval linna kõige käidavamas
kohas Kaubandusk&kuse juures. 1^^^
Maikuu keskel, kevadpüügi kõrg-hooajal
organiseeriti Haapsalus
kalalaat, ku!s pakuti värsket ka­la
kui ka konserve.
ühendriikide föderaal-politsei Fe-deral
Bureau, of Investigation'ile
oli erakordselt ebameeldivaks ülla­tuseks,
kui ootamatult selgus, et
CJftrglk. 8)
lõpetamist võitlustegevu!st ja sabo-taazhiakte,
ohkides kõrgepihgeliiiie
ja jättes mitu provintsi ilma elekt­rienergiata.
Kuidas Eestis tehtud plaanid ko-
Kogu loos on aga küsunus: pea- dumaa rahvale värsket kala pakku-le
räime Eestis teisi kalu ei jät- da võiksid, näitavat siiski alles tu­ku,
levik. Aga kuhu on läinud 40
aasta jooksul püütud värske ja
Kommunistide seisukohad on Fuuduseks olnud sobivate tänava-^K^^ kas on ikka vääriskala,^ et alles nüüd jõutakse
nüüd küllalt selgelt deUareeritiid müügi kioskite ja lettide nappus, veel vaja kõiki püügipiiramisi jõus hakata mõtlema selle maa rahvale,
nii sõnades kui tegudes. Nüüd tu- Mõnel pool olevat siiski tekki- hoida, kuna kalavarud näikse nen- kelle rannavetest kala püütakse?
leb sellest teha ainult valstayad jä- nud kahtlus, kas Haapsalu suguses de hiniiangu järgi taastuvat. Täna- Süani õpetati neile külmutatud At-reldusedo
väikelinnas pidevalt töötav kala- vu on märgatavalt .rohkem lesta ja landi turska jm. sellist toiduks val-
.K, A. turg end. 01. kilu, mida ka püütakse enam. mistama.
Nr. 79
Vi
NÄDl
27. ja28.()u|
dr.M.
3, ja 4. nov,
dr,A. R(l
w
Iciipsescs
' Itaalia fil
kelle eesti
oli juba juti
tuaineks kii
Ornella ^1
saks ProusI
tud ,,Swani
mängis pooa
, kellest saaj
Swaim.
Nüüd on
nud Marco
juhatusel t
filmi: „Vul
lise hulluni
da tiitliks tl
Ornella on
endas koil
se filmi s\
sünd.
Lugu alt
ga, katkeb I
ses (mida|
tud) ja Uil
stuudios,
se ei lastal
imiku intiil
See on ei
et üks tuH
mida enni
Filmi ci
' tenähtud
oodati suil
lähem
teisel<
AMM]
et nad tj
ted Egipl
tase dil
kehtestati
vastu, kl
ping lisrf
tal 1979.
Komi
üks FBI
venelaste
oli csm:
lisriikidel
tegelev
leses ari
47-aasta!
müünud
kahjustaj
geieses
34-aasta5
va'Ic, ke|
armuval
Arvati
elus Ja
tis saad]
larit ja
daFBIl
kirjeldati
ja meetc
jase inf(
sattus kj
võrdlemj
pidasid
Ogorodnl
geU venj
se uurin
et ta k(
rit.
V
Km M|
ootab
Ameerlll
ga fmo(
nes teis^
, Miilm
FBI ko|
iiofd on
vähe lii
mis #1
seltskoi]
ka Ee sl
sc<l 13 51
võima
selgute I
näha si
mürgisi
teks.