1984-10-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.'25. oktoobril 1984— 1934 Nr. Müügil VABA EESTIASEidltiises Spördimasierife kiüevõistlus ' iüpetes' ja IieMetefe peeti 14. Stouff^lUes/Omtärio, lätlaste keffgejõusüku klubi korraldusel. Päikesepaistelise ja tuuleta ilmaga Isaavutasid Estonia Masterite Klubi liikmed Bsiklikke, Välis-Eesti (VR) ja Kanada (KR) rekordeid, võisteldes lätlaste, sakslaste ja inglaste malslerite vastu. Võistlus kestis kuus tundi, siinult iilö ala tehti korraga järgnevas jäFJekorras. Kaugushüpes K. Trei (75 pluss) 3.95 — '990 punkti (KR, VR); V. Kõressaar (65 pluss) 3.47 — 435; V. Sadul (60 pluss) 4.23 — 643,5; T. Vellend (60 pluss) 3.88 — 486; J. Lents (55 pluss) 4.45 — 580. Kuulitõuge: (4 kg) K. Trei 9.43 — 705,9; (5 kg) V. Kõressaar 9.86 — 738,4 (VR); V. Sadul 9.07 - 578; T. Vellend 8.95 — 564,3; (6 kg) J. Lents 10.29 — 679,3. KõrgusBiüpes Trei 1.20 — 875; Kõressaar 1.20— 528; Sadul 1.30^ — 640 (VR); VeUend 1.15 — 340; Lents 1.20 — 306. Kettaheide; (1 kg) Trei 28.66 — 746,4; Kõressaar 27.68 — 548,1; Sadul ^2.62 — 353,4; Vellc-nd 25.76 — 441,3; (1.5 kg) Lents 31.20 — 593,6. Kolmikhüpej Trei 8.02 — 1004 (KR, VR); Kõressaar 7.18— 556 (VR); Sadul 7.90 — 520 (VR); Vellend 7.41 — 422; Lents 8.83 — 526. OdavDses (600 g) Trei 27.26 — 724,9; Kõressaar 26.16 — 517,1 (VR); Sadul 21.94 — 334,3; Vellend 19.84 — 275,5; (800 g) Lents 30.50 — 574. üldvõitjaks osutus lan Hume (70 pluss) Quebecist 6263 punktiga, kes on mitme maailmarekordi omanik. Mullune karikavõitja oli Earl Treij 70 pluss Massis 3618 punktiga, kes nüüd võitis 75 pluss klassis 5046 p. Valden Sadul võitis 60 pluss klassis 3069 p. jättes teiseks Theo Vellendi 2529 p. Viktor Kõressaar oli teine 65 pluss klassis 3322 p. ja teine oli ka Jaan Lents 55 pluss Idassis 3258 p. KuuevÕistluse üldjärjekorras, vaatamata vanusele, oli Trei teine, Kõressaar neljas, Lents kuues, Sadul seitsmes ja Vellend 11-nes. E. Kulmair Esst rafevisMti|iiri loomingu^^^ ]U)omingiipa«vade Kimstide loengod^^s^^ pudis — 169 lk. Autorid: Allik, Berendsfen/Opp-I^ppik^ Metsala, Martin, ^ ^ lapea, Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo, Sermat, Susi, Tüdo, Toi, Valdsaar, Mrkhaus Ja Vottk. Hind $15^ pluss saatekulu $2.— Põikread: 1. Kaaluühiku lühend, 3. Tervishoiuminister Kanada uues valitsuses, 6. Suur kivi, 10. Mütsi-nokk, 11. Liiklusvahend, 12. Kuju Kreeka ^mütoloogias, 13. Esimene Rooma paavst, 15. Suurte lahingute paik Soome talvesõjas, 17. Eesti maalikunsti vanameister, 18. Kehaosa, 19. Eesti Vabadussõja kangelane, 21. Bellini oõperj 24. Filmitäht Chaney eesnimi, 25. Kuiv puukäsn, 27. Suur Väekoondis, 29. Köha määrsõna, 31. Kaasj 3 3. Sammuma, 36. Sada — ühes võõrkeeles, 37. Ghateaubriand' teos, 39. Peatuskoht, 41. Kahe eesti laulja nimi, 42. Doos, 44. Artikkel saksa keeles, 46. . . . Nukrus — 0. Lutsu teos, 48. Kaunvili, 50. Mitte esimene, 52. Võluv, 54- tihe usundi sümbol, 55. Eesti kirjanik 1861— 1931, 66. Kodulind. . Malevõistlus iõekäära Lästesuvekodus. Mängivad Leo Musta (vasakul) ja Thomas Olvet,- paremal - Eesti MaleMuM. efcees Lembit JoseMn mäffigwvaatlemaSo ^ .. Foto: J. Säägi Eestis on 100 meeskõrgushüp^ paj at ületanud 2 meetrit.; Esmakordselt hüppas Rein EUermaa 28. mail 1960 Tallinnas 2 meetrit. 2:10 ületas Jüri Tarmak 19. juunil 1966 Tartus. 2.15 ületas Vello Lumi 15. juulil 1973 Tallinnas. 2.20 ületas ta 27. veebruaril 1974 Brjanskis, 2.25 hüppas Tarmo Valgepea 28. mail 1983 Staikis. Kõrguse 2.20 m on ületanud 5, 2.15 m — 11, 2.10 m — 24, 2.08 29, 2v05 m — 44; 2.03 m — 57, 2.oi m — 60,. 2.01 m — 65 ja 2.00 m — 100. : Püstread: 1. Mesi — prantsuse keeles, 2. Hiljuti 80-aastaseks saanud kuulus kirjanik,. 4. Linn Prantsusmaal, 5. Väejuht E. Vabadussõjas, kes teenimatult jäi kindraliks ülendamata, 6. Koht Tallinna lähedal, 7. Kolm ühesugust konsonanti, 8. Spordiminister Kanada uues valitsuses, 9. Looma kehaosa, 10. Atleedid, 14. Haruldane — saksa keeles, 16. ^ Puiestee, 20. . . . elupäevad. — teos varajases eesti 19. saj. kirjanduses, 22. Vorm sõnast olema, 23. Suure Prantsuse revolutsiooni juhte, 26. , Haige abistaja, 28. Põlev gaas, 30. Nai-senuni, 32. Skulptori lopming, 34. Mitte vahnis, küpsemata, 35. Hiljuti surnud kuulus fihnitäht, 38. Põletav mass, 40. Asustatud koht, 43. Kinnitusvähend, 45. Naisenimi, 47. Artikkel prantsuse keeles, 49. Inglise mehenime lühivorm, 51. Asesõna inglise keeles, 53. Artikkel hispaania keeles. ' . RISTSÕNA NR. 12U xAHENi)iJs::;:\-::- Põikr^d; 1. Postimees, 7. Lot, 9. Salaja, 10. Utah, IL Närv, 12. Aabits, 13. Moment, 15. Avar, 16. Omandama, 19. Serenaad, 21. Saku, 23. Eduard, 24. Alkoov/ 27. Riis, 28. Ivar, 30. Esteet, 31. Tak, 32. Magnoolia. \fetreadr^^^L 2. Ostrov, 3. Toliter, 4. Manitoba, 5. Esra, 6. Savann, 7. Lagi, 8. Taastatud, 13. Maksuamet, 14. Maur, 17. Ander-sen, 18. Ahaa, 20. i Noorem, 21. Suliko, 22. Kraavi, 25. Katk, 26. Vita, 29. Raa. , Prof mix OINAS «KALEVIPOEG KÜTKES muid esseid Mstlrahvahitttesi mffifol«K)giost ]a Idrjandusetf* Saadaval VABA EESTLASE tatHases MWGIL ao Lydia Aruvalla iloodiraamaf' TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA NOOTIDEGA" HindSsU Saadaval kooliõhfutel T. Eesti Majais» postiteel: L. MARLEY, 9 Panavano a, Minowdale, Ont M2R 3S8>^^ EEST-LASE taUtuses. MARIE UNDffi INIMESENA Raamatuke on koos jatod Hdmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie snurluulet»- last kui inimesest ja on täiendnsek)s| neüe teostele, mis Maile Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seoses Marie Underi 100. a. sünnipäeva täiustamisega. Hind $4.— pluss saatekulu 500 MADAYAL VABA EESIIJLSE l A ^ ILMUS TBINB ITRÜKK INGUSKEELSBST KOKARAAMATUST Cooking Estonian Style" laTreumuth jd Viivi Piirisild retsepti ifcr Hind koos saatekuluga Can. $15.- Teilimisl võtab vastu ,.Vaba Eestlase" tatttm. lUamatad 8aa#etal^ Angeleitit. ADO HETHERJ AdTol 365 Bay St. õhtuti 447 EN ADVOl 1 First Cani TetkJ k( Torontl Teil kc HARRY VANDl Vfitnikka 0 EL HatK iHiMttMiiimaimttffltaiiB^^ see vahepeal juba takerduma jäänud plaan kunagi võiks täituda! i Võiks küsida, kas oli prof. Sut-ton'i raamatuis kirjeldatud olukordadel mingit osatähtsust Balti rii^ kide saatuses Teise maailmasõja lõpul? Siinsete ridade kirjutaja arvates, väga palju! Wall Street ja internatsionaalne finants ei olnud kõige vähematki huvitatud iseseisvate Balti riikide olemasolust. Päris vastupidiselt: need olid olnud tõkkdks finantseerijate poolt eelistatud öõiiogude/,vsotsi£Jismi" levitamisele Euroopas. Kuidas saadi maailmale üles kiita jä eeskujuks seada viletsaid N. Vene majandus- „saavutüsi"i kui otse seUe väikeriiki olid paai iseseisvuse vältel suutnud lausa majanduslikku ja kultuurilist unet korda saata Sellepärast, Wall Streefi arvestustes, need väikeriigid oHd määratud kadumisele, et seda ladusamalt ja ilma viperusteta võiks areneda nendel äritsembe N. Liiduga. Wall Söreefi huvid ja kavad olid aga peamiseks põhjuseks, miks Lääne riigijuhid võisid nii kergelt ja „puhta südamega" loovutada Baltikumi pärast sõja lõppu venelastele. Need kolm pidid saama esimesiks ohvreiks, juba siis plaanis seisnud , .maailmavalitsuse" altarile. — Mis siiski ei ütle veel, et Aga juba „kommunisini isa" Karl Marx sai oma revolutsiooniliste tööde kirjutamise ajal suuremaid rahalisi toetusi ühelt rikkalt pdustriaiistilt. Ta lõpetas oma elupäevad vaesuses ja viletsuses, äga lapsepõlvest alates ta oli harjunud rikkusega. Koolipoisina sai ta omalt isalt taskurahaks 700 taalrit aastas, ajal mil. ainult viis protsenti elnikkonnast teenisid ise-' gi 300. Siiski, Marx suutis kulutada kõik ja oli keskeast alates alalises rahapuuduses. Selle põhjustajaks olid alalised joomingud ja orgiad, nagu ka pidevad kaotused börsil spekuleerides. Kõigi sotside ja marksistide ebajumal Marx sai kuulsaks oma usuvastasuse teooriatega, aga tegelikult oli tä ise sügavalt usklik juba koolipõlvest alates; ka hilisemas elus ta mitte kunagi ei kahelnud Jumala olemasolus. Tema usuvas-tasus oli täpselt öeldult Jumalavas-tašus ja mittemidagi muud. Enne kahekümnendat eluaastat oli noor Marx endamisi veendumusele jõudnud, et tema isikus peitus maaihna ainulaadseim geenius. Ta argumenteeris iseendaga oma poee-mides^ ja temas tõusis esile suurusehullustus. Ta ei ohiud. enam vahul Jumala loodud maailmaga, milles temasugusele supergeeniüsde ei leidunud küllat väärikat Icchta. Nüüdsest peale ta ei tahtrmd midagi vähemat, kui saada yõrdseks Jumala endaga..; Sellest alates ta pidas Jumalat oma isiklikuks vaenlaseks. Ta hakkas suitsema- kättemaksu ja vandus kukutada Jumala ta taevaselt troonilt... V Sellel otstarbel astus ta kahe- Icümnenda eluaasta paiku Saatana usku. Tema sellesse kultusesse sis-seviijaks oÜ tõenäoliselt ta kaasaegne Moses Hess. Hiljem tõmbas Marx sinna kaasa ka oma samuti segavalt uskliku sõbra Engels'i. (Hess, Marx ja Engels olid Esimese internatsionaali asutajad; hüjem liitus nendega veel samuti satanist ja anarhist Bakunin). See ei olnud" talle ka mingiks kergelt võetavaks naljaks või ajutiseks meelelahutuseks; Marx teenis Saatanat kõige tõsidusega ja kogu olemusega, jäädes sellele truuks viimse hingetõmbeni. Isegi oma eriskummalise juuksesoengu ja lõpmatuna näiva habeme —- mida võime näha igasse maailmanurka lugematul arvul ülesseatud büstidel (puusli-kel?) —- sellegi oli ta kopeerinud 19-nda sajandi satanistide preest-rinna Joanna Southcotfi jüngritelt^ mida need kasutasid omavaheliseks tundemärgiks ja mülist soengut ei kannud keegi muu. Kõik jutud Kari Marx'i suurest inimarmastusest ja tugevast õiglustundest on väljamõeldised, mis talle külge poogitud alles pärast ta surma. Marx vihkas kõike ja kõiki, maailma ja inimesi, isegi oma sõpru, eriti aga töölisklassi kui pururumalaid olevusi. Tema eesmärgiks oli saanud: viia maailm ja inimkond täielikku hukatusse, igaveseks ajaks. Nii ennustas ta omas poeemis ,,Oulanem": „ . . . Kaisutades'mmd, - maailm omas rumaluses kärvab Ja vajub põhja, ülimaisse • . ..tühimikku... nistide kombe kohaselt tuletatud pühakirjast võetud sõnade äramoo-nutamise teel.) Marx uskus kuidlalt põrgu olemasolusse ja ta programm seisnes kogu inimkonna iseendaga põrgusse kaasa juhtimises. Ta oli enda-rhisi jõudnud otsusele, et see oli ainsam viis, kuidas ta saaks võidel-da ja võita iseendale võrdsuse Jumalaga. Omas luuletuses „Human Pride" („Inimlik uhkus") ütleb ta niisiis: (Pärast seda, kui tema põhjustatud hukatus on toimunud) „ . . .Siis kõnnin ma võidukalt aagu jumal Maailma rusude vahel. Ja minu sõnadel on tegude võim— : Ma tunnen end võrdsena Loojaga!" Saatanlus ei toonud Marx'ile išikhkku õnne. Kaks ta tütart ja väimees sooritasid enesetapu, kolm last surid nälga. Tema sõber Engels Idrjeldas teda kui «monstrumit, kes ei kõnni ega jookse, kes ainult hüppab oma kandadel, ise vahutades vihast. Nii, nagu kihutaks teda alatasa tagant kümme tuhat kuradit!" — Säärane oli niisiis kõigi marksistide pühak ja „töötava rahva eestvõitleja". Satanism on tegelikult vanem kui ristiusk. Selle kultuse tsentrum asus vanal ajal Pergamoses ja Saatana altar sealsel Muusemfli saarel, kuni 1944. aastal saksa arheoloogid selle sealt Berliini tõid. Edasi, „Svenska Dagbladet'i" artiklis 27. jaan. 1948 kirjutati, et Berliini val-se viinud, kuhu see aga jäljetult kadunud. Seda ei oldud kuhugi muuseumi üles seatud. Võunalik, et see võeti seal „eraviisilisse" kasutusse kõrgemate parteimeeste poolt... Samas rootsi leheartiklis teatati aga ka, et Lenini mausoleumi ehitaja arhitekt StjuseV oli ehitamisel kasutanud mudeliks sedasama tollal veel Pergamoses asunud Saatana altarit. Kui nii, siis sajad-tuhan-ded omamaised ja välismaised turistid igal aastal käivad Moskvas austust avaldamas Saatana altarile nagu ehtsad «palverändurid" lutamisej punaarmee poolt olid ve- (Poeemikummahne tiitel oa sata- nelased Pergamose altari Moskvas-Ülikooli aastapäev ja Uku Masing Seekord tähistame Tartu Ülikooli aastapäeva pühapäeval, 2. detsembri pealelõunal kell 3.30 Tartu Instituudis. Aktuse treemaks on Uku ^Masing, kellel äsja möödus 80. sünnipäev. Masingu isiksus on märkimist leidnud, ka välismaal nii tema luule kui ka usulis-filosoofi- Hsest küljest. Okupeeritud Eestis tema töid ei ole avaldatud, kuid tema kolm luuletuskogu on siin ilmunud. Uku Masingu luulest räägib aktusel Urve Karuks, lühem ettekanne tema akadeemilisest tööst on VeUo Salolt. s Š' äi ' i m m 1 i •Im Wä' ii' •* ••; m VAIPi Pl »DVASt- ERIK VABi TOI avat reed) Tdefonic Vi on isai üks toi; kuulutusi] tekstis esiküljel Kl nädala 'e| emasp. nädala t<i map. ml Leida PostiaiU 9 Parral Willo\
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 25, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-10-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841025 |
Description
Title | 1984-10-25-06 |
OCR text | .'25. oktoobril 1984— 1934 Nr. Müügil VABA EESTIASEidltiises Spördimasierife kiüevõistlus ' iüpetes' ja IieMetefe peeti 14. Stouff^lUes/Omtärio, lätlaste keffgejõusüku klubi korraldusel. Päikesepaistelise ja tuuleta ilmaga Isaavutasid Estonia Masterite Klubi liikmed Bsiklikke, Välis-Eesti (VR) ja Kanada (KR) rekordeid, võisteldes lätlaste, sakslaste ja inglaste malslerite vastu. Võistlus kestis kuus tundi, siinult iilö ala tehti korraga järgnevas jäFJekorras. Kaugushüpes K. Trei (75 pluss) 3.95 — '990 punkti (KR, VR); V. Kõressaar (65 pluss) 3.47 — 435; V. Sadul (60 pluss) 4.23 — 643,5; T. Vellend (60 pluss) 3.88 — 486; J. Lents (55 pluss) 4.45 — 580. Kuulitõuge: (4 kg) K. Trei 9.43 — 705,9; (5 kg) V. Kõressaar 9.86 — 738,4 (VR); V. Sadul 9.07 - 578; T. Vellend 8.95 — 564,3; (6 kg) J. Lents 10.29 — 679,3. KõrgusBiüpes Trei 1.20 — 875; Kõressaar 1.20— 528; Sadul 1.30^ — 640 (VR); VeUend 1.15 — 340; Lents 1.20 — 306. Kettaheide; (1 kg) Trei 28.66 — 746,4; Kõressaar 27.68 — 548,1; Sadul ^2.62 — 353,4; Vellc-nd 25.76 — 441,3; (1.5 kg) Lents 31.20 — 593,6. Kolmikhüpej Trei 8.02 — 1004 (KR, VR); Kõressaar 7.18— 556 (VR); Sadul 7.90 — 520 (VR); Vellend 7.41 — 422; Lents 8.83 — 526. OdavDses (600 g) Trei 27.26 — 724,9; Kõressaar 26.16 — 517,1 (VR); Sadul 21.94 — 334,3; Vellend 19.84 — 275,5; (800 g) Lents 30.50 — 574. üldvõitjaks osutus lan Hume (70 pluss) Quebecist 6263 punktiga, kes on mitme maailmarekordi omanik. Mullune karikavõitja oli Earl Treij 70 pluss Massis 3618 punktiga, kes nüüd võitis 75 pluss klassis 5046 p. Valden Sadul võitis 60 pluss klassis 3069 p. jättes teiseks Theo Vellendi 2529 p. Viktor Kõressaar oli teine 65 pluss klassis 3322 p. ja teine oli ka Jaan Lents 55 pluss Idassis 3258 p. KuuevÕistluse üldjärjekorras, vaatamata vanusele, oli Trei teine, Kõressaar neljas, Lents kuues, Sadul seitsmes ja Vellend 11-nes. E. Kulmair Esst rafevisMti|iiri loomingu^^^ ]U)omingiipa«vade Kimstide loengod^^s^^ pudis — 169 lk. Autorid: Allik, Berendsfen/Opp-I^ppik^ Metsala, Martin, ^ ^ lapea, Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo, Sermat, Susi, Tüdo, Toi, Valdsaar, Mrkhaus Ja Vottk. Hind $15^ pluss saatekulu $2.— Põikread: 1. Kaaluühiku lühend, 3. Tervishoiuminister Kanada uues valitsuses, 6. Suur kivi, 10. Mütsi-nokk, 11. Liiklusvahend, 12. Kuju Kreeka ^mütoloogias, 13. Esimene Rooma paavst, 15. Suurte lahingute paik Soome talvesõjas, 17. Eesti maalikunsti vanameister, 18. Kehaosa, 19. Eesti Vabadussõja kangelane, 21. Bellini oõperj 24. Filmitäht Chaney eesnimi, 25. Kuiv puukäsn, 27. Suur Väekoondis, 29. Köha määrsõna, 31. Kaasj 3 3. Sammuma, 36. Sada — ühes võõrkeeles, 37. Ghateaubriand' teos, 39. Peatuskoht, 41. Kahe eesti laulja nimi, 42. Doos, 44. Artikkel saksa keeles, 46. . . . Nukrus — 0. Lutsu teos, 48. Kaunvili, 50. Mitte esimene, 52. Võluv, 54- tihe usundi sümbol, 55. Eesti kirjanik 1861— 1931, 66. Kodulind. . Malevõistlus iõekäära Lästesuvekodus. Mängivad Leo Musta (vasakul) ja Thomas Olvet,- paremal - Eesti MaleMuM. efcees Lembit JoseMn mäffigwvaatlemaSo ^ .. Foto: J. Säägi Eestis on 100 meeskõrgushüp^ paj at ületanud 2 meetrit.; Esmakordselt hüppas Rein EUermaa 28. mail 1960 Tallinnas 2 meetrit. 2:10 ületas Jüri Tarmak 19. juunil 1966 Tartus. 2.15 ületas Vello Lumi 15. juulil 1973 Tallinnas. 2.20 ületas ta 27. veebruaril 1974 Brjanskis, 2.25 hüppas Tarmo Valgepea 28. mail 1983 Staikis. Kõrguse 2.20 m on ületanud 5, 2.15 m — 11, 2.10 m — 24, 2.08 29, 2v05 m — 44; 2.03 m — 57, 2.oi m — 60,. 2.01 m — 65 ja 2.00 m — 100. : Püstread: 1. Mesi — prantsuse keeles, 2. Hiljuti 80-aastaseks saanud kuulus kirjanik,. 4. Linn Prantsusmaal, 5. Väejuht E. Vabadussõjas, kes teenimatult jäi kindraliks ülendamata, 6. Koht Tallinna lähedal, 7. Kolm ühesugust konsonanti, 8. Spordiminister Kanada uues valitsuses, 9. Looma kehaosa, 10. Atleedid, 14. Haruldane — saksa keeles, 16. ^ Puiestee, 20. . . . elupäevad. — teos varajases eesti 19. saj. kirjanduses, 22. Vorm sõnast olema, 23. Suure Prantsuse revolutsiooni juhte, 26. , Haige abistaja, 28. Põlev gaas, 30. Nai-senuni, 32. Skulptori lopming, 34. Mitte vahnis, küpsemata, 35. Hiljuti surnud kuulus fihnitäht, 38. Põletav mass, 40. Asustatud koht, 43. Kinnitusvähend, 45. Naisenimi, 47. Artikkel prantsuse keeles, 49. Inglise mehenime lühivorm, 51. Asesõna inglise keeles, 53. Artikkel hispaania keeles. ' . RISTSÕNA NR. 12U xAHENi)iJs::;:\-::- Põikr^d; 1. Postimees, 7. Lot, 9. Salaja, 10. Utah, IL Närv, 12. Aabits, 13. Moment, 15. Avar, 16. Omandama, 19. Serenaad, 21. Saku, 23. Eduard, 24. Alkoov/ 27. Riis, 28. Ivar, 30. Esteet, 31. Tak, 32. Magnoolia. \fetreadr^^^L 2. Ostrov, 3. Toliter, 4. Manitoba, 5. Esra, 6. Savann, 7. Lagi, 8. Taastatud, 13. Maksuamet, 14. Maur, 17. Ander-sen, 18. Ahaa, 20. i Noorem, 21. Suliko, 22. Kraavi, 25. Katk, 26. Vita, 29. Raa. , Prof mix OINAS «KALEVIPOEG KÜTKES muid esseid Mstlrahvahitttesi mffifol«K)giost ]a Idrjandusetf* Saadaval VABA EESTLASE tatHases MWGIL ao Lydia Aruvalla iloodiraamaf' TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA NOOTIDEGA" HindSsU Saadaval kooliõhfutel T. Eesti Majais» postiteel: L. MARLEY, 9 Panavano a, Minowdale, Ont M2R 3S8>^^ EEST-LASE taUtuses. MARIE UNDffi INIMESENA Raamatuke on koos jatod Hdmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie snurluulet»- last kui inimesest ja on täiendnsek)s| neüe teostele, mis Maile Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seoses Marie Underi 100. a. sünnipäeva täiustamisega. Hind $4.— pluss saatekulu 500 MADAYAL VABA EESIIJLSE l A ^ ILMUS TBINB ITRÜKK INGUSKEELSBST KOKARAAMATUST Cooking Estonian Style" laTreumuth jd Viivi Piirisild retsepti ifcr Hind koos saatekuluga Can. $15.- Teilimisl võtab vastu ,.Vaba Eestlase" tatttm. lUamatad 8aa#etal^ Angeleitit. ADO HETHERJ AdTol 365 Bay St. õhtuti 447 EN ADVOl 1 First Cani TetkJ k( Torontl Teil kc HARRY VANDl Vfitnikka 0 EL HatK iHiMttMiiimaimttffltaiiB^^ see vahepeal juba takerduma jäänud plaan kunagi võiks täituda! i Võiks küsida, kas oli prof. Sut-ton'i raamatuis kirjeldatud olukordadel mingit osatähtsust Balti rii^ kide saatuses Teise maailmasõja lõpul? Siinsete ridade kirjutaja arvates, väga palju! Wall Street ja internatsionaalne finants ei olnud kõige vähematki huvitatud iseseisvate Balti riikide olemasolust. Päris vastupidiselt: need olid olnud tõkkdks finantseerijate poolt eelistatud öõiiogude/,vsotsi£Jismi" levitamisele Euroopas. Kuidas saadi maailmale üles kiita jä eeskujuks seada viletsaid N. Vene majandus- „saavutüsi"i kui otse seUe väikeriiki olid paai iseseisvuse vältel suutnud lausa majanduslikku ja kultuurilist unet korda saata Sellepärast, Wall Streefi arvestustes, need väikeriigid oHd määratud kadumisele, et seda ladusamalt ja ilma viperusteta võiks areneda nendel äritsembe N. Liiduga. Wall Söreefi huvid ja kavad olid aga peamiseks põhjuseks, miks Lääne riigijuhid võisid nii kergelt ja „puhta südamega" loovutada Baltikumi pärast sõja lõppu venelastele. Need kolm pidid saama esimesiks ohvreiks, juba siis plaanis seisnud , .maailmavalitsuse" altarile. — Mis siiski ei ütle veel, et Aga juba „kommunisini isa" Karl Marx sai oma revolutsiooniliste tööde kirjutamise ajal suuremaid rahalisi toetusi ühelt rikkalt pdustriaiistilt. Ta lõpetas oma elupäevad vaesuses ja viletsuses, äga lapsepõlvest alates ta oli harjunud rikkusega. Koolipoisina sai ta omalt isalt taskurahaks 700 taalrit aastas, ajal mil. ainult viis protsenti elnikkonnast teenisid ise-' gi 300. Siiski, Marx suutis kulutada kõik ja oli keskeast alates alalises rahapuuduses. Selle põhjustajaks olid alalised joomingud ja orgiad, nagu ka pidevad kaotused börsil spekuleerides. Kõigi sotside ja marksistide ebajumal Marx sai kuulsaks oma usuvastasuse teooriatega, aga tegelikult oli tä ise sügavalt usklik juba koolipõlvest alates; ka hilisemas elus ta mitte kunagi ei kahelnud Jumala olemasolus. Tema usuvas-tasus oli täpselt öeldult Jumalavas-tašus ja mittemidagi muud. Enne kahekümnendat eluaastat oli noor Marx endamisi veendumusele jõudnud, et tema isikus peitus maaihna ainulaadseim geenius. Ta argumenteeris iseendaga oma poee-mides^ ja temas tõusis esile suurusehullustus. Ta ei ohiud. enam vahul Jumala loodud maailmaga, milles temasugusele supergeeniüsde ei leidunud küllat väärikat Icchta. Nüüdsest peale ta ei tahtrmd midagi vähemat, kui saada yõrdseks Jumala endaga..; Sellest alates ta pidas Jumalat oma isiklikuks vaenlaseks. Ta hakkas suitsema- kättemaksu ja vandus kukutada Jumala ta taevaselt troonilt... V Sellel otstarbel astus ta kahe- Icümnenda eluaasta paiku Saatana usku. Tema sellesse kultusesse sis-seviijaks oÜ tõenäoliselt ta kaasaegne Moses Hess. Hiljem tõmbas Marx sinna kaasa ka oma samuti segavalt uskliku sõbra Engels'i. (Hess, Marx ja Engels olid Esimese internatsionaali asutajad; hüjem liitus nendega veel samuti satanist ja anarhist Bakunin). See ei olnud" talle ka mingiks kergelt võetavaks naljaks või ajutiseks meelelahutuseks; Marx teenis Saatanat kõige tõsidusega ja kogu olemusega, jäädes sellele truuks viimse hingetõmbeni. Isegi oma eriskummalise juuksesoengu ja lõpmatuna näiva habeme —- mida võime näha igasse maailmanurka lugematul arvul ülesseatud büstidel (puusli-kel?) —- sellegi oli ta kopeerinud 19-nda sajandi satanistide preest-rinna Joanna Southcotfi jüngritelt^ mida need kasutasid omavaheliseks tundemärgiks ja mülist soengut ei kannud keegi muu. Kõik jutud Kari Marx'i suurest inimarmastusest ja tugevast õiglustundest on väljamõeldised, mis talle külge poogitud alles pärast ta surma. Marx vihkas kõike ja kõiki, maailma ja inimesi, isegi oma sõpru, eriti aga töölisklassi kui pururumalaid olevusi. Tema eesmärgiks oli saanud: viia maailm ja inimkond täielikku hukatusse, igaveseks ajaks. Nii ennustas ta omas poeemis ,,Oulanem": „ . . . Kaisutades'mmd, - maailm omas rumaluses kärvab Ja vajub põhja, ülimaisse • . ..tühimikku... nistide kombe kohaselt tuletatud pühakirjast võetud sõnade äramoo-nutamise teel.) Marx uskus kuidlalt põrgu olemasolusse ja ta programm seisnes kogu inimkonna iseendaga põrgusse kaasa juhtimises. Ta oli enda-rhisi jõudnud otsusele, et see oli ainsam viis, kuidas ta saaks võidel-da ja võita iseendale võrdsuse Jumalaga. Omas luuletuses „Human Pride" („Inimlik uhkus") ütleb ta niisiis: (Pärast seda, kui tema põhjustatud hukatus on toimunud) „ . . .Siis kõnnin ma võidukalt aagu jumal Maailma rusude vahel. Ja minu sõnadel on tegude võim— : Ma tunnen end võrdsena Loojaga!" Saatanlus ei toonud Marx'ile išikhkku õnne. Kaks ta tütart ja väimees sooritasid enesetapu, kolm last surid nälga. Tema sõber Engels Idrjeldas teda kui «monstrumit, kes ei kõnni ega jookse, kes ainult hüppab oma kandadel, ise vahutades vihast. Nii, nagu kihutaks teda alatasa tagant kümme tuhat kuradit!" — Säärane oli niisiis kõigi marksistide pühak ja „töötava rahva eestvõitleja". Satanism on tegelikult vanem kui ristiusk. Selle kultuse tsentrum asus vanal ajal Pergamoses ja Saatana altar sealsel Muusemfli saarel, kuni 1944. aastal saksa arheoloogid selle sealt Berliini tõid. Edasi, „Svenska Dagbladet'i" artiklis 27. jaan. 1948 kirjutati, et Berliini val-se viinud, kuhu see aga jäljetult kadunud. Seda ei oldud kuhugi muuseumi üles seatud. Võunalik, et see võeti seal „eraviisilisse" kasutusse kõrgemate parteimeeste poolt... Samas rootsi leheartiklis teatati aga ka, et Lenini mausoleumi ehitaja arhitekt StjuseV oli ehitamisel kasutanud mudeliks sedasama tollal veel Pergamoses asunud Saatana altarit. Kui nii, siis sajad-tuhan-ded omamaised ja välismaised turistid igal aastal käivad Moskvas austust avaldamas Saatana altarile nagu ehtsad «palverändurid" lutamisej punaarmee poolt olid ve- (Poeemikummahne tiitel oa sata- nelased Pergamose altari Moskvas-Ülikooli aastapäev ja Uku Masing Seekord tähistame Tartu Ülikooli aastapäeva pühapäeval, 2. detsembri pealelõunal kell 3.30 Tartu Instituudis. Aktuse treemaks on Uku ^Masing, kellel äsja möödus 80. sünnipäev. Masingu isiksus on märkimist leidnud, ka välismaal nii tema luule kui ka usulis-filosoofi- Hsest küljest. Okupeeritud Eestis tema töid ei ole avaldatud, kuid tema kolm luuletuskogu on siin ilmunud. Uku Masingu luulest räägib aktusel Urve Karuks, lühem ettekanne tema akadeemilisest tööst on VeUo Salolt. s Š' äi ' i m m 1 i •Im Wä' ii' •* ••; m VAIPi Pl »DVASt- ERIK VABi TOI avat reed) Tdefonic Vi on isai üks toi; kuulutusi] tekstis esiküljel Kl nädala 'e| emasp. nädala t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-25-06