Vaba Eestlane, April 24, 1968

              Lk 2
SAKSAMAA NOORUS KÄÄRIB
Saksamaal ja majal vabas maali-ma- a
analüüsitakse praegu boole-K- a
millest olid tingitud isja LM-ne-Berlli-nU
ja Lilne-Saksama-a)
tolrawiud saared üliõpilaste raha--
tused mis noadsld kaks surmaohv-- l
rit ja ligemale paarsada haavatut '
Lugedes kommentaare ja analüu--
se demonstratsioonide pfthjnste
otsimisel j&ib mulje et suurem j
osa eksperte maanduvad vana ton--
tud viite Uha et noored Uliopila- -
sed ei taha tunnistada autoriteeti
ning nõuavad Saksamaa ülikooli-delt
liberaalsemat korda ning öli-õpilaste- le
suuremaid õigusi Cli-- j
koolitööle kaasa rääkimiseks üht-lasi
toonitatakse et noored tunne-vad
häbi Saksamaa mineviku pä-rast
ja leiavad et praegune Saksa-- ]
maa valitsus ei ole küllalt liberaal-ne
ja radikaalne hoides oma hõl-ma
all natsi endiseid tegelasi Ül-iõpilaste
ühendriikide vastu suuna-tud
hoiakut ja Vietnami kommu-nistidele
sümpatiseerimist seleta
takse ameeriklaste natsi taktikaga
Vietnamis mis meenutab noortele
llitleri võimupäevi ja tema impe-rialistlikku
poliitikat
Tundub et selline küsimusele
lähenemise viis on ührkülgne ja
teatud määral isegi sihilik kuna
selle abil tahetakse väita et üli-õpilaste
rahutused peituvad ainu-üksi
Liane-Saksama- al praegu va-litsevas
olukorras ja Saksamaa
minevikus Selle kõrval unustatak-se
voi jäetakse sihilikult märkima-ta
ja analüüsimata hoopis tähtsa-mad
tegurid mis on Liäne-Saksa-m- aa
üliõpilaste rahutuste peapõh-juseks
ja millede juured ulatuvad
üle Berliini valli ja raudeesriide
Ida-Saksama-ale
ja Moskvasse
Need tegurid naelutas oma sõna-võtus
tabavalt kinni Liine-Saksa-m- a
kantsler Kurt Kiesinger kes
pärast üliõpilaste rahutusi oma
kõnes mainis et rahutuste orga-niseerijai- ks
on väikesed kuid sõja-kalt
häälestatud vasakpoolsete
ekstremistide jõud kes on ava-likult
üles tõusnud meie parlamrn-taristlik- u
demokraatliku korra
hävitamiseks" Seda kantsleri väi-det
kinnitavad ka vastavad arvud
kuna Liäne-Rerliin- l radikaalsete
üliõpilaste juhi Rudi Dutschke Sot
sialistlike üliõpilaste Uitu kuulub
Lääne-Saksam-aa 300000-s-t üliõp-ilasest
ainult 11000
Kuigi radikaalsete üliõpilastel
juhist ja demonstratsioonide orga-niseerijast
Rudi Dutsrhkest on
Kolm N Liidu sõjalaeva kaasa--
arvatud Kaug-ld- a punalaevastiku
lipulaev Dimitri Pozharski4 kü-lastasid
hiljuti Mail rase ja Itani-ba- y
sadamaid ning sõitsid möö
dunud nädalal Vladivostokki ta-gasiVaev-alt
olid need laevad In
dia vetest lahkunud kui India va
litsus lükkas ümber kuuldused
nagu oleks N Liidu sõjalaevadele
antud tankimise õigused India sa-- '
damates Visiidil oli aga sellest1
hoolimata suur tähendus kuna I
esimest korda ajaloos käisid N
Liidu sõjalaevad India sadamates
jj India ookeanis üldiselt
See kõik oli üheks lüliks N lii-du
suurenevates jõupingutustes
pidada konventsionaalse maail-majõun- a
sammu Ain ühendriiki-dega
Viimaste aastate jooksul on
vaikselt laiemale ava-- 1
likkusrle peaaegu märkamatult
püüdnud laiendada oma mõju
Kagu-Aasia- s Ja Vaikse ookeani
lääneosas Nüüd millal kõik Ing
lismaa sõjajõud väljaarvatud
Hõng Konti garnison lahkuvad
Aasia kontinendilt 1971 aastaks
uu N Iiit eriti acar nina ekspan-sioonil
ida poole Suessi kanalit
fheks peamiseks põhjuseks
miks N Iiit tuncit) nii innukalt
Aasiasse võib olla vastukaalu
loomine kommunistliku Hiina
mõjule selles piirkonnas Ical ju-hul
on raskuspunkt selcelt mili-taarsel
jõul N Liidu Vaikse oo-keani
sõjalaevastik kuhu kuulub
üle 100 allveelaeva 50 destroierit ji 250 merevärlennukit rannabaa-side- s
manööverdab nüüd korra-päraselt
Vaikse ookeani liäneve-te- s
mida kunagi tunti USX jär-ve"
nime all Venelased on ühtla-si
parandanud oma vahekorrad
Põhja-Kore- a ning Põhja-Vietna-mig- a
saates neile ulatuslikku sõ-jalist
ahi kaasaarvatud mõnin- -
palja kirjutatud on tema minevik
ka ja tema sidemeid kommunist-likkude
riikidega siLskJ pealis-kaudselt
käsitletud Ulldiselt on
teada et Rudi Dutschke on saabu-nud
põgeniku sildi all Ida-Saksa-ma-alt
läände ning õpib juba kuus
aastat Uäne-Berlii-nl Vabas üll-kool- is kas ta seni midagi ei ole
lõpetanud vaid on kontsentreeri-nud
kogu oma energia üliõpilaste
organiseerimisele ja maksva korra
vasta ülesklhutamlsele See ei ole
juhuslik kokkusattumus et
Dutschke on koondanud suure osa
oma energiast ja löögijõust Lää-ne-Saksam-aa
parempoolse ajakir
janduse väljaandja Asel Springeri
vastu üritades parempoolsete aja-lehtede
ruineerimist ja nende väl
jaandmise lõpetamist Siinkohal
oleks eriline põhjus alla kriipsu-tada
et Springeri kontrolli alla
kuuluv ajakirjandus on üks suu-remaid
ja tugevamaid Saksamaa
ühendamise eest võitlejaid mis
arusaadavatel põhjustel eriti häi-rib
kommunistlikku Ida-Saksa-ma-ad
ja N Liitu
Praegu on veel varajane ennus-tada
millise suuna võtavad sünd-mused
Lääne-Saksama- al ja kui-das
Bonni valitsus mõtleb korrale
kutsuda radikaalsete üliõpilane
organisatsioonid ja lõpetada nen-de
demokraatlikku Saksamaad
õõnestava käitumise Teatavaid
paralleele võib siin tõmmata Sak-samaa
olukorraga pärast Esimest
maailmasõda kus n n Veimari
vastasCkSi näitab Euroopat kirikut
!" iviiiairn- - ituiniuuiiniiuur
ning tegi sellega tee lahti llitleri
ja tema partei võimuletulekule
Kui Lääne-Saksama- a valitsus ta
hab vältida ajaloo kordumist ningi
samalaadse olukorra tekkimist'
siis on ta sunnitud ja te--'
1 i ma aaicKaasiasie tegevuse pidur-damiseks
tarvitusele võtma seni-sest
rangemaid abinõusid See on
kahtlemata komplitseeritud üles-anne
arvestades praegu Lääne-Saksama- al
võimul oleva koalit-sioonivalitsusega
kus sotsialisti
del on mõjuv sõna ütelda üliõpi-laste
korrale kutsumiseks ning
noorsoo ülesässitajatc
elust kõrvaldamiseks Demokraat-liku
korra kaitseks tuleks seda
siiski võimalikult kiiresti teha eri-ti
kui arvestada sellega et von
Thaddeni parempoolsete
partel ootab võimaluste avanemist
oma ridade ja või-mu
ülevõtmiseks
N LIIDU TUNG AASIASSE
venelased
ole
oma tav
on oma
kuulumist lääneriikide leeri See
peamiselt
ilmuma Tokio
ja vahel
Kaubandus
ja
on
tõusnud ja
beri
VABA EESTLANE 24 aprillil 198 — Wednesday April 24 1968
kiindus
Eestigi u on
Järgmiselt
eri-nevad
kolm
mida on
on
Kevade saabumisel Kanadasse õppis Ka seda ei
ka rändlinnud on kõrgel lendava lääs et Baltikum nagu Poolagi
haneparve Regina lähedal Wavcana järve CP meile on
Kirik oisib kontakte moodsa inimesega
vabariik nõrgaks et pool
Dutschke
avalikust
äärmiste
tarbe-kaup- u
Jaapani
levitanud
hakkavad
BONN — küsitlus korraldati nn Väike-Furoop- as (kuues Euroopa
maas) näitas ainult pool Euroopa elanikkonnast Ka et 80 prots katoliik-lasis- t
ei usu enam et on eksimatu ei 70 prots eurooplasist enam neitsilikkust
vajalikuks abiellumist Rõhutatakse ka et vägistamise esineb ainsa õige lahendusena
abort vaatamata et pool Euroopa enam ei neist 97 prots siis-ki
ristitakse 91 prots Ieeritatakse 86 prots laula ka kiriklikult ning prots täis-kasvanuist
18 — 70 aastat on kiriku liikmed harva sest ka
kirikut vajavad 50 prots käivad kuus kirikus
Palvetamine on ainult 27-l- e prot-sendile
eurooplasist igapäeva-ne
komme Neist 50 prots
teevael seda vajadusel kõi- -
39
pärast ja
34
Et ja
gile teistele on see lihtsalt tradit- - da otsib ka uusi
sioon Kõigest sellest kuulutamise vorme kor l mamõistmist usub 88
ülikooli professor raldatakse Münchenis jumalatee--' jäist ta tervistas haigeid
bert Greinacher vaimu- - nistusi kinos kus oreli asemel usub 55 vastajaist
raamatus in nn band-orkest- er ja--1 kirik peab lubama ka abielu- -
städtcischen Gesellschaft" ka armulauda de lahutamise pooldab 84
ta näitab et Euroopas ki- - õhtusöögi lauas ja õhtusöögi prots 66
riklikku iseloomustab kriis
kiriklikus kõnele-vad
ka vaimulikud kelle-dest
osa väidab isegi seda et
usk
geks as- -
et ei osas
et
need ja mit- -
sest loo
relvad N Liidu mood- - dusseadused ja andis käsud mida
ta ei kõ--
!
jõupingutusi mitte enam
Aasia neutraalsete" vaid ainult tema vaim-hulgasNcc- d
ajad on nüüd möö- -' sest ülestõusmisest
andis üks mille
abis vene
mis
veel
ehk
üks
olla
nult prots usu-vad
veel
prots
sidu- -
seda
nn
ehk
Frankfurtis
kirikus) asendab vaimulikku
neil puudub millest jutlust diskussioon Kõi-na- d
peavad (vastavalt ettekir- - sunnib vaimulikke
Shveitsi
õhtumaa
tavalises
jutusele) jutlustama Euroopas omaduste nõutakse
eitavad paljud kristlased peavad
vaimulikud Kristuse sündimist puuduvad usklikud avameelsed südamlikud
neitsist tema kõndimist nõuavad mid omadused
järvel kindlad
arsenalist lähtuvana
teevad nelebki Marburgi teoloog
sõprade võitmiseks Bultmann Kristuse
rahvaste' kehalisest
omal küsitlus korraldas
Lisaks
selleks
loetelu
abival- -
Sellest
te
kes kes
nimetatakse 69
lma et
alles
toetuse liiku-- 1 Lääne-Saks- a ajakiri Spiegel" ka katoliku
lootusega et need viivad 52—1967) näitas et katoliiklasist demokraatia suudetakse lik- -
läbi revolutsiooni 51 prots igal pühapäeval poliitilised
Kambodzha ja protestantidest ainult 7 praegu kasutavad eesku-m- a
valitsused on vaenu ialal protsenti Viimastest umbes 21 juna autoritaarse võimu
kingi kommunistidega saadab lähevad kord kuus kirikus-Moskv- a
neile sõialist abi '
? "InS kõik teised Juhuslikult
nad püüdnud j ainult aastas usk
vahele USA toetuse Kui kasutatakse jäist nende
omav Souvanna Phouma ja vastu purustasid
võitleb kommunistide juhtimise teoloogide kord sõjad katastroofid
oleva Pathet Lao liikumisega käivate aita Ka taunitakse
tähe-- ' väärtus" tunduvalt kirik iga
pühendab N Iiit siiski iga pühapäev Kas küsitle--
nendele 4JiiJ miiiuH katoliiklaste sest kuulub
kindlalt deklareerinud
majanduslikus
Ikka rohkeni
KatoiUKiasea on ainuu
näiv-püha- d nn
ja ka kitsarinna-lised
üllatav see et
ning turgudele ja ka im- -
~
port X Liitu nendest on N Liidu diplomaatide kii-suuren- eb jätkuvalt N on näi- - tumine Aasias viimasel ajal
teks nüd suurima Malaisia toor- - niivõrd korrektne et ied
sissevetlaja ja alles hiljuti kõige antikommunNfikumaid rii-sõlm- iti
uus suureulatuslik ke kogu maailmas — Filipiinid
tehing X liidu India
tööstuskaupade osas
Singapore'i llong Kongi Jaa-paniga
samuti märkimisväär-selt
lennulii
Koos
pea
siiski
kirik
esi- -
oma
Kriisist
muidu igati
—
i
Mida Liidu
kord t'S" ni a mnt --MosKva p ja uidelt se-nv- ad reMIendudel üle Si- - i nn „„- - ip „„ „--
h
kauhandusüku ofensiivi'
kolmapäeval
lõunateekonnalt
jäädvustanud
Majandusliidu
j aga kindel et kui l'S
surma
põrgu olemasolusse
rahvast taas
Euroopas
vai
välk
Leedus
pcsuuija
„Meie sa-jand
rahvad
vaevalt küllalt
mäleta
idahor- -
selgus
paavst Lisaks
tatakse
kirikus
kirikut
Kohati
protestantidest
sellesse
Näiteks
samuti
muuda
Rudolf
ustutena
silmakirjava-ga- d
diplomaatiliste
sidemete punase Vene-maaga
mõjuvõimu
tähendab
Arroilot
ühiselt
eurooplasist
korraldatakse
kiirjumalateenlstusl kau-bamajades
(Stepha-nus- e
kuuma
kiriku juhtimi- - kirikus käimine
praegust Vatika- - on ja
tusuerdsiaküssteemi noduitkatka-- -- Wkrriikstultaane ve6uidrMak)spe
se paavst kes-kel
primus inter
res rohutataKse et siis
kehtesta-mistel- e
takse
käivad diktatuu-Nüü- d
Vatikani
süsteemi
küsitakse et miks purunes
Laoses ei inimeste vasta--
võrdlemiseks näitavad et
usulise väärtuse mõõdupuud Jumala
paljude arvates et ei
kuus kirikus protestanti- - inimesi seda
Võibolla kõige suuremat on et õnnistab relvi
lepanu kõrgem kirikus see kirik millesse
riiklJplp käivate on tema meelest alnu- -
seisneb
hakkab
usulisel
Lisaks on ai- -
Bomb-i- i
riikidest
kummi
kaalub tõsiselt
loomist
N
ekspansioon
operce- - läänemaailmale
ei
õige vastas 52 prots eitavalt ja
45 prots jaatavalt Sündide kont-rolli
36 katoliik-lasist
et see ei ole üldse kiriku
asi 45 prots arvas et seda
lubama kirik 17
prots et kirik ei seda luba-da
Protestantide olid need
protsent-arvu- d vastavalt 5734
Ka soovib 87 prots eurooplasist
seda et katoliku vaimulikud
võiksid abielluda kusjuures selle
poolt on ka 65 katoliiklasist
Küsimuse osas mida vastajale
Kristus isiklikult 3
protsenti arvas et Kristus on
ainult müüt
Umbes 15 protsenti arva et tä-napäeval
Kristusel tähen-dus
inimeste elule sest elatise
Veaks tõmbama välja väed hoopis teisiti Kristuse ajal
ga on venelased pidevalt Ühenda- - Vietnamist X taotleda Sellele 39 protsendile
ka diplomaatide veelgi suuremat rolli Kagu-Vast- a tus on ajalooline isik
nendel aladel Möödunud aasta N liit ei ole aga siiski küllalt tu- - ning 42-l- e prot- - jooksul rajati N Liidu saatkon- - ega militaar- - sendile on ta Jumala poeg kelle
Malaisias ja Singapore'is mis et aida Aasias L'S asemel Jumal saatis inimesi lunastama
mõlemad omavad tugevalt anti- - domineerivaks jõuks lähema tu-- ' Piiblis esinevate tõdede ja
valitsuse Tegeli- - levikus tide 91 prots eurooplasist ar- -
KÕRS MIS El MURDU
professor laltikumi vabadusest
prof Joseph Ehret omal ajal YaJ
juhatas abiellus Ja nii Leedusse et kopi BahaJ
saatuse südamesse on võtnud ja m s puhul saksa
häid mõtteid on nüüd Baselis ilmuvas N
euungis ariuvu au jur niis ft u~
usapeaiKirjaga nDaiii iiiiwuc i januse puuui dv a eest"
Ta algab
ei pälvi küll ajaloolaste
poolt head hinnangut Kaks maa-ilmasõda
nende vahel rahutu ra-huperio- od
takkajärel külm sõ
da kuumade traadiühendustega
(vihje Kennedy-Hrushtshov- i va-helise
liini
Lohutusetu pilt" Edasi tule-vad
andmed Balti riigi rahva
Ja maa kohta lühidalt
kui need rahvust ka
on kannavad ometi ühiseid
jooni ja moodustavad ürgpärimu-sel- t
Igaüks rahvusgrupi
võimata ära vahetada
Balti rahvad on usult kultuu-rilt
kunstilt ja kirjanduselt
meie läänemaailma esindajad
idas
Balti
mida
oma tundma
saabuma Fotomees
kohal foto kaitseks olnud
osutus Ankeet ainult vajab
tugevdamiseks
euroopalises
loonud
pikalt
et vajab kirikut
enne korral
Kuid sellele rahvastikust kirikut vaja
kõigist
vanad Kuid käiakse
neist kes umbes kord
ainult
et Kristu-se
90 vastajaist
et rändjutlus-tajana
Palestlinas Ta ristimist
Jordanis ja Pilaatuse sur- -
kõneleb ka Näiteks prots vasta--
Münsteri Nor-- Et
(katoliku
llk) Dle Kirche neb Et
gatakse seda
milles kõr- - ja
elu
elus
teised
jaolu küll
katoli-- vaid ausad
sest
Jumal
gad kõige
samast
Samal ajal venelased
ilas Moskva
reformi
kristlane
kirikus
riikides' videenda
millal kirikus
Prots
tõhusat
enamik
segada usalduse
valitsus kiriku
usuline
kult
Liit
kauba- -
Võib
elusse
tähendab
puudub
Juudas reetis tõesti
Umbes prots
Kristus
poolt
prots
prots
millal
katoliiklasist Kokaraamatu omab
81 prots vastajaist Piibli
69 protsenti Et kirik vöiks õieti
teenida rahvast 85
eurooplasist et kirik tegeleks ka
poliitikaga Kristlaste tõeliste
puudu
ka mitte kirikumaksu-kristlase- d olema
ku ja
ka Euroopa katoliiklased
lõi
olnud
ka oma iga nädal mää- -
ses mille osas ravad
ni L$akjI anab prots
Et demokratiseerida oal$ustkae
oma piiskoppide
oleks ainult pa- - ~
ha
kommunistlikele (nr kui
Aasia ka
Bir-- rid mis
Pe--
Kui
Ja ka 1—3 korda siis
kui
siis
all
de
kui
ka
see
osas arvas prots
peab
ka ja ainult
tohi
osas
ja
7
ka
prots
oma kui
võib Liit lisaks Kris--
nud oma võrku ainult ehk
suurmees-õpetlar- e
gev majanduslikult
nad selt
fak- -
kommunistliku osas
Shveitsi
kes
seal
avaiuanuu
Ja
sjsseseadmise-le- i
iga
Ja: Nii
nad
(FPL) Uks
952
kes
ainult
üldine
Jumal
võimu
vab
usub esines
iler
ainult
soovib prots
hM
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu? väljaspool tnfV
aega:
Helmi Liiwmdl 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
on tasur ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veenil
kuulutused tekstis Jl-7-
5 esiküljel J220
Korteikuulutused alam-määr
$120 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St„
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
3 Mrs Leida Marlev
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
dide vastu et v-saav-utusi
luua
„renue KarsfJ
ju Daiuasea ranvj
teei kus naa aiati fi-- ohustatud olid -- ö
t raha- -
saatus
ta" mis orduruuTiite ala
väärtuslikku ranniKuf %t puuais Kindlustada kord
vene tungist läände xtis r- -
vaDaae saaamatc poc
ivuia agressorid e iin-i- j
danud nende rahvast v- a- kusega Sissetung) xe jji"
Juures et saanud jž
jjiuuia vaMuiiasun crii tli-- i vuanuu oieKS aeile 'astlM
sid nad eneses va a kü3 1
sangariiKD Kum mvre väh-e-juva
relv- - — ülecamise i
vaijaiomDumtse äraocti
omamoodi gandhismj ved i kui Gandhi maailma fiaxi
uiuuiuiiu ruutK mis ( küll paendub kuio ei rait1
Lõpuks jõuti n Kaugei
saKs lased ja veneiased eni
rest tühjaks olid vKfcnud]
se maailmasõjaga Olukordi
resti kasutades äiasid lesJ
sed oma rügl uuev mlleles
slsid Eesti ja Lati abanipi
50 aasta eest"
„miu ranvasteit- - m korj
selge et naabrite uuest) v!s
muutumisel ähvardus idu
läänest jälle tõuseb - KfcpJ
tenagelikkuse vastaselt lejrJ
vägevad naabrid 1939 a jj
maade Jagamises kokku
vaevalt kaks aastat hiljerat
sid nad ometi üksteise vasr
vad Ja Baltikum muutus carJ
rem ühteaegu sõja tallera&l
saagiks Balti rahvad suma
verisemalt oma kodumaa : sisse Nad liideti Nõuk Xtztzl
ga Selle juures jäi neile vaid:
lohutus jääda administrats
süsteks Nende vabadus cu hJ
nud"
Edasi jutustab autor balli f
nike loovast tegelusest -- t
kirjanduse alal kuna Vi" '
janikest oli siirdunud muJ
ku
Olles teadlik et
teadmatule tulevikule
davad maapagulased käeso"
aega imestamapaneva
ga mis paljutl ületab kodi
köidikuis viibivate vendade !
vutused Osa töötab eeskujti-- l
terviku eest"
Kõrs uues tormis Ki pes
Jastab prof Ehret lopulöip:
artiklis ta mainib et 1963 t
iua run2e unna- - -- vobkij
Teaduste Akadeemia koosoL
oli arutatud Venemaa vase:
rahvaste shovinismi
see hukka Ja soovitatud jsa
ke"veel tugevamini vene ra- -
läblsegada Ja intensiivselt
pageerida vene keelt aladel!
nigsbereist kuni V1adivos':£
Selle kava võtnud partei
kandja Kommunist' &ft
nõudnud veel 'eravamat ve:ä4
mlst mis on fgiikult cecfc--l
nialism
„VABA EESTLANE"
on valvel eesuaskoniu
üldhuvide ttsl
Uus juhatus sõja I
invaliidide koona
GEISLINCEN FPL "
toimus sõjavigas --'U-te
(Eesti Sõjalnvalüfld? K
Saksamaal" peakcrsciekk
'valimisele uus esir?es -
!kauap£rne esimee AüJUS
Isuri hilhiti Uueks -- süneÖ1
liti Alfred Rõivas
i Juhatusse kuuluvao veel v#
---
! mphena Inh Vasser
Karl NUt kirjatoimetajas £
ujkun rwanaiiuiajauutÄj-n- i' rf—tZ
ionikomisloni vaLü JoS--T
Artur KppHIs nins kaad1
'ncVr rSHHnHn
i VT i-ft-S- Uhlngu ameiuxuiu -- j
I Jääb esimehe aadress A
'vas 734 Geislinsen &'P '
lerstallstrasse 23