Vaba eestlane , March 21, 1986

              (
VABA EESTLANE reedel, 21. märtsil 1986 — F r i d a y , March 2 i , : l ;
Nr. 23.
tea
'Eesti MQ\^
(iktsioeiärideie
A/ s . Eesd Maja Torontos • korra-
PASTOR J . TERAS'e
50 Ä. ORDINATSIOONI
• > tk
vai; 6. apriHil 1986/ a. algusega
kell 12,00 päeval, Eesti Maja siiiiii-'
res: saalBSv mSISest kõiki aktsioiniäre
unie lahkesHi osa võlata.
sajaDis
mi kohal ei ole, siis peetakse koos­olek
üks tund hiljem, vaatamata
kokkutulDMid aktsionäride arvuieo •.•
P ä e v a k o r r a s ;
avaoMiue ja
- rakendaDuine
2. Tegevus Ja
3 • A.Tegevuskava J a eelarve
4. VaBSouised
' 5. Koosolekul algatatud!
N e i l . aktsionäridel, kes soovivad
peakoosolekust osa võtta volituse
alusel, on vÕBmalik oma aktsiate
Ihääli üle kanda mõnele teisele Ees­ti
IVSaja aktsionärile vastava voie-
Huse kansdu.. Organisatsioone palu-oDne
oma esindajad peakoosolekust
osavõtmiseks varaostada vastava v.o-
Bitupega.
Aktsionäre, kes on aadressi muut­nud,
palutakse teatada uiLOS aadress
Lugupidavalt
A / § EESTI IMIAJA
TORONTOS
JIUHATLIS
Vajatakse
L A P S E H O I D J A T
4. kuuse lapse juurde 5 päeva nä­dalas.
Helistada 842-0039
i D n i i i i i i i s i s i i s i i i i i i i i i i t i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i s i i i i i i i i i i i i i i s l i
Tel. 496-2334
kodus 499-8193
i { f l i S l l i ! ( l l i i H H i l i i t i l l l l i l i i i i i t i l l l l t l l l i i i l l l l S I I ) i l l l H i 8 l i 9 8 8 i S
Moodne muinasjutt käib järgmi­selt:
Laps tuleb kirikukoolist koju
ja ema, kes kirikus ei käi on lap­sel
vastas ja küsib, mis seal täna
kõneldi.
• : Laps kõhkleb veidi, siis'jutustab:
„Täna räägiti Moosesest, kes tõi
juudid Egiptusest ära. Aga see pol­nud
kerge. Egiptlaste tankid aja­sid
neid taga ja lennukid pommita­sid
õhust. Siis Moöses tõmbas wal-kie-
talkie taskust välja ja kutsus
abi. Iisraeli lennuvägi tuli ja pom­mitas
tankid sodiks. Pioneerid ehi­tasid
pontoonsiilad üle punase me­re
ja rahvas marssis üle süla va­badusse.''
,,Kas nad tõesti kirikusr kõnele­vad
nõnda? Ma olen ju öelnud, et
sealkõneldakse lapsikuid a s j u " kü­sib
ärritatud ema. „Ei" vastab
laps ,^aga ma pidin seda sulle ju­tustama
nii, sest sa ju ei usu, mi­da
piibel kõneleb''.
Niisuguste kavalate laste ja usk­matute
vanematega peab kiriku­õpetaja
tegelema ja nendega hak­kama
saama. Ta peab olema osav
tüürimees, et mõlemaid õigesse
joonde juhatada. T a l peab olema
tarkust, osavust ja palju armas­tust.
. Johannes Teras, kes-on ümargu-selt
77 aastat vana ja 50 aastat
teeninud oma rahvast pastorina, on
üks selline Ju maal teener, ke.s sai
hakkama.
Ta sündis Tartus 7. juulil 1909.
aastal. Lõpetas Treffneri gümnaa­siumi
1928. aasta kevadel ja Tartu
Ülikooli Usuteaduskonna 1935. P i ­das
prooviaasta praost Aunveri
juures Jüris ja õp. Tahevali juures
Tallinnas ning ordineeriti 1936. aas­ta
29. märtsü Tallinna Tüomkiri-kus
õpetaja ametisse. Nende rida­de
trükis ümumise ajal on ta pas­torina
kuljuubüar ja veidi hiljem
oma kuldpulma peigmees. Ta ni­melt
abiellus samal aastal 14. juu­nil
majandusteaduse üliõpilase
preili Helene RüütePiga. Sellest
abielust on neil 3 last. Tütreid kaks
ja üks poeg. Kahetsevalt suri nen­de
vanem tütar noorelt, jättes lei­nama
abikaasa, vanemad, pere­konna
ja 2 väikefit lasf. Noorem tü­tar
elab vanemate juures ja P(HM4
oma perekonnaga.
Õp. Joh. Teras teenis kodumaal
Tõstamaa ja Varbla kogudusi 1936.
kuni kodumaa okupeerimiseni
1944. Ta pääses Rootsi ja asutas
seal Norrköpingu linna eesU kogu­duse,
kus teenis 6 aastat. Saabudes
Kanada.sse oli paar aastal Ottawa
i^OWNTOWN WOOLS ÄRTS 1^ CRAFTS
Aadress: ARCADE BUILDING — Tel 368-SOll
Sissekäik: 74 Victoria St. (L tän. Yonge*st idapoolja 1 tän.
Que<sn*ist lõimapooO Postiaadress: 137 Ymge St.,' «Stoopptog
Ihi rätikn lõng. Linassid msiterjiiJ®. Kasvas Ja
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSI­TÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamine Ja aöuaane. Külas-
Avatud: esmasp.-^reedeni 9.30--6, laup. 9.30^.
ssan
Ä I L OR
Janel, Blooil
769-9535
i i i H Ä R R A D E L E ÕMI
TELLIMISTE JÄRGI
RUDYSClSNEmM
eesti kog. organiseerimise töös ja
asus siis Torontosse. 1952 a. asutab
ta seal Kolmainu koguduse ja tee­nib
seda 10 aastat. Toronto Kol­mainu
kogudus kingib temale kuld-teeneteristi
1957; aastal. Torontost
asub õpetaja Ameerikasse ja seal
ta valitakse Chicago 1 kog. õpeta­jaks
1962. Seda eesti kogudust ta
teenis 5 aastat, selle kõrval aga
teenides saksa keeles Missouri Si­nodi
kogudusi Chicago linnas ja
veel Bethlehemi ameerika kogu­dust
Altamontis. Illinoisi osariigis.
Asub aga tagasi Chicagosse ja tee­nib
vajadu.scl sealseid kog. inglise
keeles. Samal ajal teenides uut
eesti l Reform kog. Chicagos. Kuid
tema energia suudab^ veel roh­kem.
Kaugelt kohale sõites on ta
9 aastat Buffalo-Rochesteri kog.
õpetaja New Yorgi osariigis ja 6
aastat teenib Kanadas Thunder
Hay eestlasi.
Hoolimata kaugustest, külmast
ja lumest on õpetaja ustavalt tee­ninud
neid paiku, mis mõjusid ras­kelt
tervisele. Kuid ta paranes
ning teenib praegu kõiki 3-e eesti
kogudust Chicago linnas osalise
ajaga oma juubeli aastal.
Kui lasterikka pere ema igale
lapsele paneb banaani taldrikule
hommikul,-siis ta ei kaalu ega vali
neid. Võtab kimbust, sest nad on
taolised. Mitte nii ei mõtle lapsed.
Nad võrdlevad ja leiavad, et ühel
on suurem, kollasem, plekiliseni
jne. kui teisel Kaini ja Abeli prob­leem
kerkib lastel kohe üles. mitte
emal.
Nii võib ka see pikk rida eesti, ko­gudusi,
keda juubilar on 50-e aasta
jooksul teeninud, mõelda või haru­tada.
Et kes neist oli suurem, pa­rem
või armsam? Aga vaimuliku­le,
kes neid teenis, olid nad ühe­väärsed
Issanda perekonnad. Küll
igal olid oma mured ja raskused,
aga töötati ja võideldi Issanda ni­mel,
üle ajaliku elu küsimuste
kutsuti ja iiiindi Jumala armu osa­dusesse
ja seal oldi õnnelikud. Juu­bilar
on armastanud, teeninud ja
juhatanud igaveste tõdede juurde
vanu, noori ja lapsi.
Soovin meie eesli kiriku j a eriti
Ameerika mandril asuvate eesti
koguduste poolt juubilarile rõõmu
tehtud töö üle ja õnnistust elule
Jeesuse Kristuse nimel j a tervita­me
koos teda ja ta abikaasat ja
perekonda siira õnnesooviga. Chi­cagos.
pühitsetakse seda juubelit 25.
maü piduliku Jumalateenistuse ja
koosviibimisega.
Karl Raudsepp,
E E L K Piiskop.
Arimias
UIS LEPIK
nd( i B f l i a l)JAMAA
linud 23. veebruaril 1939 Tartus
Surnud 22. veebruaril 1986 Vancouveris
a
W I L L I A M ja R A I S S A K Õ V A M K E S :
R I C H A R D J a E D D A . DAVflS .
T E A S ja K R I S T A T A N N E R perega ^'/.l
H A I N ; K Ö V A M EES
LAUREiŠCE j a J U t A KITCHBNC» perega
Kes minusse us
see elab. ehkki
la kiili sureb.
Joh. 11:25
sügavasH \i.mm
•.AUGLIST KUBJA^^: ; \ .
O R K . X R V I I A perekonnaga
Eestis suri 17. jaan. koi. Hengo
(Hug,o) 1 idnola, V R 1/3, kes o l i
sündinud 16. okt. 1897 Väimela
1 agakulas. Võrumaal. Ta lõpetas
Võru linnakooli, mobiliseeriti 1916.
a. tsaari sõjaväkke, |õpcia.s 1917
Oranienbaümi sõjakooli lipnikuna.
Teenides tsaari sõjaväes oli ta vii­m
a t i kompaniiülema kohal. .Saabu­nud
kodumaale astus Ha 1917. a.
Eesti rahvaväkke ja leenis Eesti ta-gavaraväepataljoni
VÕru salgas.
issõia.'^t võttis osa -21'. mw.
1918 kuni lõpuni 3. jalaviicriigc-niendi
6. kompanii noorem- ja va-ncniohviiserina
ja kompaniiülema
k.1. kohal, tehes kaasa palju lahin­guid.
I.õpetas 1927. a. alalisviie oh­vitseride
kiirsuse. Töötas Vabadus­sõja
Ajaloo Komitees.
Elust nõukogude i j a l puuduvad
teated, küll olevat la olnud puna­armees
siirma mõistetud; missugu­ne
otsus oli hiljem muudetitd. Oma
viimased elupäevad oli ta elaniui
Tallinna lähistel, kt^na l a polnud
saanud luba Iallinna asimiiseks. l a
maeti 25. jaan. Rahuoiäe kalmis­tule.