1986-03-21-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 23
26^ SJäp qsap
Maitseb - - - j kõnekeeles, 30.
|, 32; Vorm spnäst tegema; 35.
lahti. 38;; Tolm ^r^-^^
^s, 39. Silmitsema, 43. Oh igal
erinev-44. Prantsuse kirjanik,
teose järgi oti ioodud popu-ie
ooper, 45. India nimekaim
|nik, eesnime esitäht ja nimi,
laiste peaehe, 47. Piltlik vallis
teatucl kannatuse köhta^.
lišfread: 1. Ösa ööpäevast, 2:
Ilane 0. Lutsu teostes, 3, Sulal,
4. Elementaarsed osad, 5.
enimi,6v Naisenimi, 1. Söpjü-jkas.
8. Välk tükike, 9. Kuul-jt^
alia dirigendi eesnimi, ] 0.
Te kirjaniku Ä: Järnefeldi teps,
;\adlitiitel, 17;^^^M jg.
|c härra tiiter Indias;: 19: Tea-liiki
taimede paljiinemišvahen-
|2Ö. ;Väike; pu^
Lriiamalusari. Eestis,.,23,vKüt-
|e; 24. Endine^^^^^P^
25; Tummfilm
Öalenupp: 29;; Hanma^^
. 31 r ;Palav: kiiiim tihes
Ieeles• 33. • M u l i a orgaaniline;
J 34. Nutma, murdekeeles. -36:
|öiduk, mitrinise käändevormis,
. j õ e l
• 39, Aher J : : ehituse,
lo jaariüs: • 40.; Ailpool asuv,
Huljunieehie jöoks. -42'. Pagu-surnud
ku-nsthik.;
ikread: :!. Teemarit. 6. Sepiku
Vts.;: 14: Ufa,: ;l 2: :pda^ I 3. Rij';
I!4[• Isluni. 15. La.- 17.^' Uba. •
^^isaiama, 21; Kk>: 22: Salmik;:
.lulatt; :28: T
Son, 33. At: 34; - Antti. 37-
|lar,::39; Või.;4(y;::Va^^
vljsla; 43; Stettin.
[stread: h Tartu. 2. Eti. 3.
|. ;4. Alaiskivi, = 5. tuüIik. •
7. Pollava. Wa, 9-; K
16. AS. i f e
I 21. • Km. - ^ Z . Särgava. 23. •
hs. 25; ka. 26-:TJO,^^^^2^
a Ra; 31. Salal. 32;' Nurin.
Kõu. 3(r.; Iva, 38. A s i . -
liiiiiiiiiiiiniiiiiniiiHiiiiiiin
aj oma muidses Ulajas rahu-
1; und;. Ärgu pÖÖraku ümber,
f ippuuu välja, Ta^ niöö-
I ta lõiv niaa: pear;^ t^^^
1% & i iarjirnede l^eskel 'seistes
isi.; kuna tõi(sev päike; puude;
va 11 ::;sakIlišle kroonide • taha
J ! e ; d a s \õ! 1 iilcko 1 last siid 1 ina,.
Iiiü arkitsid.;uks;;ja: teine prop-;
uha Mälepaclu, siiliona^
rec:|a kohkus inih^^^
faigaic; Seisnud; Vähe aega na-;
i'u pidades, niis,: tehai käänav,
Jake:pasiaidu1e^nina asemel ta- .
loIc. °lõstis kasukaükkad püsli
hakkas pahaselt pobisema. .
Minge üles;mägedele ;
| i er *iõusnud makke.^^^^v^^^
tibudesraiaie.^ m
la:' põllti^l'.; •''•;• :;:\,v^
K a a l k c T p h k c F ü k i s häilib
ikell .ruiriTic nõlvadel. •
luvili lõotab anda ^:
pkcl saaki sügisel
olnifdkaiiuimal pilti kui see.
laius praegu Sei ees. Rukkilade
sirged reiid. nende vahel
puhtaks riisutud ja läikiv,, ud-umnVargil
peadega väli. kaera
iil roheline ning kart ili lillalt
:v põld. laamal ribake nisu ja
ke punarDosa^rufilisi ristikhei
ISU. ristikheina ja kiauuviljadc
aluse t>li j oas kõva - keelu alla
lud. Viimasvd ' šeilepärasJ. eJ;
tie leem ei leppinud; veise 1 ah-kontidega.
\aid nõirdis > inäit-rasva-
Kuid Kai ei pidamid
liaslcl aasLitcl isa käskudev!-
iuludcsr enam lijpscll kinni, vaid
Idis käia küla jälgedes.
(Järgnebl
.'aprillil toimivast k^ptodist
ja tiUB-eesti
muu-
PSTIKOMMENTAARI
lllililllllllllilllilllH!iiiililtillillllllllin
Mis m sinsi ametlik
Pauluse kirikus?
Olen kogu(|üse organist ja muu-sikajuht.
Esimene koht hõlmab jumalateenistustega
ühenduses olevat
müusilcaMst tegevust kaasa arvatud
koor. Peamine muusikaline
tegevus toimub siiski muusikajuhina,
organiseerides laiaulatuslikku
kontsertide i seeriat „Muusika Pauluse
kirikus*', mis hõlmab välisso-liste,
vokaalgrüppe ja orkestreid.
Selles kontsertide seerias annan
ma ise aastas kaks laiaulatuslikku
orelikontserti ja paastu ajal kuus
kitsamahaardelišt esinemist ore-
EäägiksidViõtboUa.Täiemalt sellest
kontsertide seeriast, mõttest ja
.Kuigi oiiii üks selle seeria alustajatest,
haarab see kõiki HaiTiiltoni
inuusikalisi xirgaii ja prominentseid
isikuid. Põhiline moti-
Vjatšioon on elustada muusikalist
tegevust kesklinnas. Nagu paljudes
suurliniiades nii ka Hamiltonis,
vaibub ühiskondlik tegevus tööpäeva
lõppedes, teenistujate koju siirdumisel.
Kontsertide mõtteks on
tuua inimesed tagasi kesklinna õhtutundidel^
muutes sellega kesklinna
Mavaks ja peletades mahajäe-tüse;
tunde
; ; Kas. selltega - ei teki: Ssonflikt Hamiltoni
Filharmooiiiia Orkestriga?
Sugugi mitte; Hamiltoni muusika-fete^
ündmuste yõrkumahuks veel
palju lisaüritusi. ühel selle seeria
kontserdil mqödunud aastal osales
just Hamiltoni Filharmoonia, rin
et mul on tugev koostöö selle or-kestriga,'--
;.v:;;"-
Võibolla veidi lähemalt Paioliase;
kirikust ja kogudusest?
Kirik piihitses paar aastat tagasi
oma 150: aastapäeva : ja on üks
ajaloolisi vatamisväärsüsiHamil^
tonis. Kogudus:on suur ja koosneb
paljudest etnilistest gruppidest.
* Kesklinnad as^va kirikuna ei esinda
kogudus teatud linnaosagä seo-
V tud kodanikke; vaid koguduse liikmed
pärinevad pea igast piirkonnast
Hamiltonis ja seUe ümbruses,
kontserdi ka*
vas?
Händeri l,Veemiiušika", Mpzarri
36. sümfoonia ja Haydn'i ,,Heüig-messe'f.
Solistideks on nimekad kanada
interpreedid. See oleks ka
Kitchenier-Waterloo sümfooniaorkestri
debüüt • Hamiltonis, minu
;juhtimiseLy-';;;;,v;\:r
; Oleks vist aeg -jšuiidiatada' siGiu
liaridušlikku tagapõhja ja arenemise
protsessi muusikuna.
— Olen siindinud HamiltOms ja
alustasin siin klaveriõpingutega.
Paralleelselt keskkooliga käisin
Kuninglikus Konservatooriumis.
Võitsin õige mitu aiihinda ja stipendiumi.
Õppisin ka koorijuhtimist
Hamiltoni anglikaani katedraali
koorijuhi juhendamisel. Järgnes
Toronto ülikooli oreliklass, kus mu
õpetajaks oli John Bodle. Sain ka
koorijuhiks ^ „St Anne'$ Ghoral So-
Giety" juuras. Minu esimene kohtu-mus,
kui ,,St. Anne's Choral Socie-ty'-
otsustas esitada Händelji,^Messiase"
ja palkas selleks orkestri.
Mulie lihtsalt öeldi, et mine ja di-rigeeri,
kuigi mul polnud mingeid
kogemusi orkestri juhtimisel; Sain
sellega kuidagi hakkama, ent selgus
ka et vajan hädasti dirigendi
kogemusi.
Siirdusin Voncouverišse ja õppisin
seal dirigeerimist maestrode
Akiyama ja John Washburni juhendamisel.
Mul oli ka õnne, 'sest
mind palgati kutselise VancpuVeri
Katedraali kammer-sümfooUiaor-kestn
juhiks. Olin siis 18-aastane •
Sain Vaneouveris suuri kogemusi
traditsioonilise klassikalise muusika
valdkonnas, Sealt kutsuti mind
abidirigendiks Hamiltoni pool-pro-fessiönaalse
80-liikmelise Maer
Master'i ülikooli orkestri juurde,
mida juhtis Lee Heprter. Töötasin
sellega kaks aastat ja sain tugeva
põhja romantilises sümfoonilises
muusikas. Pärast seda siirdusin
kaheks aastaks Inglismaale^ küs
õppisin dirigeeriniist tuntud õppeasutuses
„Rpy ai CoÜegex)fMusic"
Nornian Del Mär'i ja Sir David
Willeocks'i juhendamisel.
sa
dirigendiks Viinis ja Tshehhoslo- -
vakkias hing andsin palju öreli-kontserte
Euroopas, Inglismaal ja
Põhjä-Ameerikäs. Pärast kaheaastast
tööd Hamiltoni Filharmooniaga
asusin õrna praegusele kohale
Pauluse kirikust.
Om; sul nimetada heliloo|aid või
Iheliloojate koolkondi, mida sa
•eelistad?;
Põhiliselt arvan, et üks dirigent
peab, kui mitte praktiliselt, siis
vähemalt teoreetiliselt, tundma kogu
sümfoonilise muusika erinevaid
stiile ja koolkondi. Isiklikult tunnetan,
et 20. sajandi heliloomingu
iesitamine oma kompütseerituse
tõttu on väga ahvatlev. Kuigi ma
dirigeerin sama meelsasti
Brahms'i kui Stravinsky't pean
tunnistama; et Stravinsky meelitab
mind eriani.
Euna eesti kujutavkunstis ei ole
palju silmapaistvaid sündmusi niig
et hoida huvi ja kontakti loominguga
värvis ja yormis, siis vaatleme
mõEiingaid sündmusi kanada kujuta
vkunsti areenil Toronto.
C .AET'GÄLLERY^ OF ONTARIO,
on praegu koht kus kunstisthuvita-tu
võib veeta mitu põnevat tundi
drastiliselt erinevates löömingu-maailmades.
Suurim Ja tähtsaim praegu käimasolev
näitus on Newfoundlandist
pärit oie va Christopher Pratfi 143
numbrist koosnev tagasivaateline
(1953—1984 j väljapanek, mis esitab
meile isikupärase nägemuse maas-tikumotiividest.
Erilise elamusena nendele, kes
kujutavkunstina aktsepteerivad ainult
traditsionaalset maali ning
Teaalsena äratuntavat skulptuun-vormi,^
soovitan külastada New
Yorgi installatsiooiiikunstniku Bemi-nis
Oppenheim'i suurt, tervet saali
täitvat installatsioon-konstrukt-sioonmasinat.
Lõpuks, kas nutmiseks,
naermiseks või uudishimulikuks
analüüsimiseks võime imetleda
„tänapäeva silmapaistvaima"
itaalia kunstniku Michelangelo
Pistoleto väljapanekut „Orchestra
of Rags". Järgnevalt vaatleihe
neid väijananekuid lähemalt;
....:GHRISTOPHER TR ATT, süitd.
1935 NewfouDidlandis; . . . ..
Alex Colville, Ken Banby ja
Christopher Pratt on kolm nimekamat
Kanada kunstnikku, kes tehniliselt,
stiililiselt nins ainestikule
lähenemiselt on suguluses, kuigi
loominguline lõppresultaat on isikupäraselt
erinevana äratuntav.
Kõigi kolme ainestikuks on inimese
miljöö nintf tegevused. Nad kirjeldavad
vorme realistlikena, neid
lihtsustades ja rõhutades valitud
detaile ning tehnilist viimistlust.
Ken Daiiby on kõige lähemal illustratiivsele
laadile, kasutades
kompositsioonides mitmeid figuure,
mis on enamuses liikuvad ja tege-Älex
Colville - vaatleb immeste,
masinate nin^: loomade vahekorda-šid
omapäraselt nähtud perspektiivis
ninir tihti mõistatuslikus meeleolus,
vaikselt pingelises vaimus.
soEia
Siin peab eritlema F.-Ämeerika
mme i.isega.
Sain Els Kaijot-Vaarmani stipendiumi
ja samuti toetas mind Hamiltoni
Eesti Selts. Peale regulaarsete
õpingute olin ka „Young London
BalletGompany" dirigent ja
muusikajuht. Samuti esinesin pidevalt
organistina. See oli väga tege-vusrikaš
ja viljakas ajajärk, mille
lõppedes mind kutsuti Hamiltoni
Filharmoonia Orkestri abidirigendiks.
Juhatasin paljusid kordi Hamiltoni
orkestrit ja ka Nova Septia
:. siimfooniaorkestrit. Olin ka külalis^
ja Euroopa dirigenti. Kui euroopa
dirigendilt ei oodata sekkumist orkestri
majandamisse, siis selle
kontinendi dirigent on lahutamata
osa orkestrit majandavast juhtkonnast.
Peale miiusikaliste võimete
oodatakse dirigendilt ka orkestri
populariseerimist ja suhete arendamist
ühiskonnaga. Selles suhtes
sain hea kooli Boris Brotfilt. Igaveseks
näib ka kadunud olevat dik-taatprlik
dirigent ja seda asendab
dirigent, kes arvestab ka orkestri-liikmete
arvamist oma aütoriteefi
ohustamata. See nõuab inimeste
käitlemise võimet nagia seda oodatakse
ühe suurfirma mänedzherilt.
Moni šona
«r rratt OH;
ses lähenemises oma ainestiku lihtsustanud
minimaalseks, säilitades
täMpäeva diri- ainult peamiselt arhitiektuursed kas
sise- või välisvormid, kõrvaldades
oma maalidest ja siiditrüki kompositsioonidest
illustratiivse ja ilu-sapildilise.
Samasugusena näeb ta
ka loodust, lihtsustades seda, ;pea-nemised
Poolas, Inglismaal, Filipiinides
ja Põhja-Ameerikas. Kuigi
ma ei saa sellest veel avalikult kõnelda
on mind ametlikult kinnitatud
ühe kanada sümfooniaorkestri
dirigendiks — oleksin sellega esimene
eestlane säärasel kohal Kanadas
ja mul ön isellest hea meel,
kuna eesti ühiskond aitas mind nii
toredašti minu õpingutel. Loodan
ka, et paljud kaasmaalased tulevad
inspekteerima oma investeeringut
5. aprillil Pauluse kirikus Hamilto-miselt
merevaadetes horisontaalseteks
pehmekoloriidilisteks pinda- "
deks.-•
Iga kunstniku püsivaimaks alusmüüriks
tema loomingulossi ehitamisel
on võime avastada ja arendada
oma iskunärased tugevused,
neid rakemdades hoolimata monien
di moe- ja stiilivooludest. Christopher
Pratt on juba oma kunstiõpingute
algusest (1954. a.) peale seda
teinud, ehitades realistlikule, geomeetrilise
tunnetusega vorminäge-musele,
mis aastate jooksul on aina
lihtsustunud. Tema kompositsioonid
on yälis- või sisearhitektuuri
osad, seina külglauad, aknad, uksed,
radiaatorid jne., mis elavad
oma iseseisval elu, vajamata ülejäänud
maja koiistruktsiooni nende
kandmiseks. Eektangulaarsete vertikaal
ja horisontaal vormirütmi-dega
ja hall-nruun-roosa ninj sina-kas-
rohekas-beezhi rikaste nüanssidega
loob ta geomeetrilised värvi-poeemid,
mis on samal ajal üli-reaalsed
ja ebareaalsed. Siin ja
seal vilksatab ka elu margina
alasti naisfiguur mitmesugustes
staatilistes poosides ning selja tagant
nähtuna. Need fisfuurid ei lisa
siiski mitte maalisse elu, vaid
on inimkeha struktuurse ja lineaarse
olemuse analüüsid, võrreldavad
teiste interiööri osadega. Seda
kommenteerib üks kanada kunsti-vaatleja
järgnevalt: „ . . . Pratfi
armastus, kunstnikuna ja tehnikuna
vähemalt, ei ole mitte naised,
vaid arhitektuursed struktuurid ja
meri**, Alex Colville on Pratfi loomingu
kohta öelnud, et ainuke elav
inimene Pratfi maalides on see.
kes neid vaatleb. Colville loomingus
on a?a inimene alati kas füüsiliselt
või mõisteliselt maaliosa.
Pratt leiab oma ainestiku igavas,
tavaliste obiektide struktuurses
paralleelsuses nin? demonstreerib,
et ka selles on võimalik esile
tuua loomingulist draamat. Jõudu
lisab tema tehnilisjoonestuslik
vormide kujunduse puristlik puhtus.
Selle vaatleja silma pani proovile
ühes maalis neenest traatvõrgust
aed. Asjatult otsisin vääratust
joone paksuses ning aia traatsil-muste
suuruses. Niisugune tehniline
täiuslikkus on hüpnootiliselt
kaasakiskuv. Ilma suurte kontrastideta
saavutab Pratt veenva kolme-dimensioonilisuse
peamiselt langevate
varjude rõhutamisei!?i. Ruumilist
illusiooni lisavad ka veel
osavalt valitud raamide varjud.
Kõik eelpool kirjeldatu nin? palju
muud annavad Christopher
Pratti kunstile jõu ja tähtsuse Ka•
nada kunstimosaiigis ning rikastavad
vaatlejat, kui see süveneb tema
omapärase nägemusega ja suure
konsentratsiooniga teostatud loomingusse.
• • I •
eesti
ms.
tegevusf
VABA EESTLASES!
Kavas O E esä- Ö.-K.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860321 |
Description
| Title | 1986-03-21-07 |
| OCR text | Nr. 23 26^ SJäp qsap Maitseb - - - j kõnekeeles, 30. |, 32; Vorm spnäst tegema; 35. lahti. 38;; Tolm ^r^-^^ ^s, 39. Silmitsema, 43. Oh igal erinev-44. Prantsuse kirjanik, teose järgi oti ioodud popu-ie ooper, 45. India nimekaim |nik, eesnime esitäht ja nimi, laiste peaehe, 47. Piltlik vallis teatucl kannatuse köhta^. lišfread: 1. Ösa ööpäevast, 2: Ilane 0. Lutsu teostes, 3, Sulal, 4. Elementaarsed osad, 5. enimi,6v Naisenimi, 1. Söpjü-jkas. 8. Välk tükike, 9. Kuul-jt^ alia dirigendi eesnimi, ] 0. Te kirjaniku Ä: Järnefeldi teps, ;\adlitiitel, 17;^^^M jg. |c härra tiiter Indias;: 19: Tea-liiki taimede paljiinemišvahen- |2Ö. ;Väike; pu^ Lriiamalusari. Eestis,.,23,vKüt- |e; 24. Endine^^^^^P^ 25; Tummfilm Öalenupp: 29;; Hanma^^ . 31 r ;Palav: kiiiim tihes Ieeles• 33. • M u l i a orgaaniline; J 34. Nutma, murdekeeles. -36: |öiduk, mitrinise käändevormis, . j õ e l • 39, Aher J : : ehituse, lo jaariüs: • 40.; Ailpool asuv, Huljunieehie jöoks. -42'. Pagu-surnud ku-nsthik.; ikread: :!. Teemarit. 6. Sepiku Vts.;: 14: Ufa,: ;l 2: :pda^ I 3. Rij'; I!4[• Isluni. 15. La.- 17.^' Uba. • ^^isaiama, 21; Kk>: 22: Salmik;: .lulatt; :28: T Son, 33. At: 34; - Antti. 37- |lar,::39; Või.;4(y;::Va^^ vljsla; 43; Stettin. [stread: h Tartu. 2. Eti. 3. |. ;4. Alaiskivi, = 5. tuüIik. • 7. Pollava. Wa, 9-; K 16. AS. i f e I 21. • Km. - ^ Z . Särgava. 23. • hs. 25; ka. 26-:TJO,^^^^2^ a Ra; 31. Salal. 32;' Nurin. Kõu. 3(r.; Iva, 38. A s i . - liiiiiiiiiiiiniiiiiniiiHiiiiiiin aj oma muidses Ulajas rahu- 1; und;. Ärgu pÖÖraku ümber, f ippuuu välja, Ta^ niöö- I ta lõiv niaa: pear;^ t^^^ 1% & i iarjirnede l^eskel 'seistes isi.; kuna tõi(sev päike; puude; va 11 ::;sakIlišle kroonide • taha J ! e ; d a s \õ! 1 iilcko 1 last siid 1 ina,. Iiiü arkitsid.;uks;;ja: teine prop-; uha Mälepaclu, siiliona^ rec:|a kohkus inih^^^ faigaic; Seisnud; Vähe aega na-; i'u pidades, niis,: tehai käänav, Jake:pasiaidu1e^nina asemel ta- . loIc. °lõstis kasukaükkad püsli hakkas pahaselt pobisema. . Minge üles;mägedele ; | i er *iõusnud makke.^^^^v^^^ tibudesraiaie.^ m la:' põllti^l'.; •''•;• :;:\,v^ K a a l k c T p h k c F ü k i s häilib ikell .ruiriTic nõlvadel. • luvili lõotab anda ^: pkcl saaki sügisel olnifdkaiiuimal pilti kui see. laius praegu Sei ees. Rukkilade sirged reiid. nende vahel puhtaks riisutud ja läikiv,, ud-umnVargil peadega väli. kaera iil roheline ning kart ili lillalt :v põld. laamal ribake nisu ja ke punarDosa^rufilisi ristikhei ISU. ristikheina ja kiauuviljadc aluse t>li j oas kõva - keelu alla lud. Viimasvd ' šeilepärasJ. eJ; tie leem ei leppinud; veise 1 ah-kontidega. \aid nõirdis > inäit-rasva- Kuid Kai ei pidamid liaslcl aasLitcl isa käskudev!- iuludcsr enam lijpscll kinni, vaid Idis käia küla jälgedes. (Järgnebl .'aprillil toimivast k^ptodist ja tiUB-eesti muu- PSTIKOMMENTAARI lllililllllllllilllilllH!iiiililtillillllllllin Mis m sinsi ametlik Pauluse kirikus? Olen kogu(|üse organist ja muu-sikajuht. Esimene koht hõlmab jumalateenistustega ühenduses olevat müusilcaMst tegevust kaasa arvatud koor. Peamine muusikaline tegevus toimub siiski muusikajuhina, organiseerides laiaulatuslikku kontsertide i seeriat „Muusika Pauluse kirikus*', mis hõlmab välisso-liste, vokaalgrüppe ja orkestreid. Selles kontsertide seerias annan ma ise aastas kaks laiaulatuslikku orelikontserti ja paastu ajal kuus kitsamahaardelišt esinemist ore- EäägiksidViõtboUa.Täiemalt sellest kontsertide seeriast, mõttest ja .Kuigi oiiii üks selle seeria alustajatest, haarab see kõiki HaiTiiltoni inuusikalisi xirgaii ja prominentseid isikuid. Põhiline moti- Vjatšioon on elustada muusikalist tegevust kesklinnas. Nagu paljudes suurliniiades nii ka Hamiltonis, vaibub ühiskondlik tegevus tööpäeva lõppedes, teenistujate koju siirdumisel. Kontsertide mõtteks on tuua inimesed tagasi kesklinna õhtutundidel^ muutes sellega kesklinna Mavaks ja peletades mahajäe-tüse; tunde ; ; Kas. selltega - ei teki: Ssonflikt Hamiltoni Filharmooiiiia Orkestriga? Sugugi mitte; Hamiltoni muusika-fete^ ündmuste yõrkumahuks veel palju lisaüritusi. ühel selle seeria kontserdil mqödunud aastal osales just Hamiltoni Filharmoonia, rin et mul on tugev koostöö selle or-kestriga,'-- ;.v:;;"- Võibolla veidi lähemalt Paioliase; kirikust ja kogudusest? Kirik piihitses paar aastat tagasi oma 150: aastapäeva : ja on üks ajaloolisi vatamisväärsüsiHamil^ tonis. Kogudus:on suur ja koosneb paljudest etnilistest gruppidest. * Kesklinnad as^va kirikuna ei esinda kogudus teatud linnaosagä seo- V tud kodanikke; vaid koguduse liikmed pärinevad pea igast piirkonnast Hamiltonis ja seUe ümbruses, kontserdi ka* vas? Händeri l,Veemiiušika", Mpzarri 36. sümfoonia ja Haydn'i ,,Heüig-messe'f. Solistideks on nimekad kanada interpreedid. See oleks ka Kitchenier-Waterloo sümfooniaorkestri debüüt • Hamiltonis, minu ;juhtimiseLy-';;;;,v;\:r ; Oleks vist aeg -jšuiidiatada' siGiu liaridušlikku tagapõhja ja arenemise protsessi muusikuna. — Olen siindinud HamiltOms ja alustasin siin klaveriõpingutega. Paralleelselt keskkooliga käisin Kuninglikus Konservatooriumis. Võitsin õige mitu aiihinda ja stipendiumi. Õppisin ka koorijuhtimist Hamiltoni anglikaani katedraali koorijuhi juhendamisel. Järgnes Toronto ülikooli oreliklass, kus mu õpetajaks oli John Bodle. Sain ka koorijuhiks ^ „St Anne'$ Ghoral So- Giety" juuras. Minu esimene kohtu-mus, kui ,,St. Anne's Choral Socie-ty'- otsustas esitada Händelji,^Messiase" ja palkas selleks orkestri. Mulie lihtsalt öeldi, et mine ja di-rigeeri, kuigi mul polnud mingeid kogemusi orkestri juhtimisel; Sain sellega kuidagi hakkama, ent selgus ka et vajan hädasti dirigendi kogemusi. Siirdusin Voncouverišse ja õppisin seal dirigeerimist maestrode Akiyama ja John Washburni juhendamisel. Mul oli ka õnne, 'sest mind palgati kutselise VancpuVeri Katedraali kammer-sümfooUiaor-kestn juhiks. Olin siis 18-aastane • Sain Vaneouveris suuri kogemusi traditsioonilise klassikalise muusika valdkonnas, Sealt kutsuti mind abidirigendiks Hamiltoni pool-pro-fessiönaalse 80-liikmelise Maer Master'i ülikooli orkestri juurde, mida juhtis Lee Heprter. Töötasin sellega kaks aastat ja sain tugeva põhja romantilises sümfoonilises muusikas. Pärast seda siirdusin kaheks aastaks Inglismaale^ küs õppisin dirigeeriniist tuntud õppeasutuses „Rpy ai CoÜegex)fMusic" Nornian Del Mär'i ja Sir David Willeocks'i juhendamisel. sa dirigendiks Viinis ja Tshehhoslo- - vakkias hing andsin palju öreli-kontserte Euroopas, Inglismaal ja Põhjä-Ameerikäs. Pärast kaheaastast tööd Hamiltoni Filharmooniaga asusin õrna praegusele kohale Pauluse kirikust. Om; sul nimetada heliloo|aid või Iheliloojate koolkondi, mida sa •eelistad?; Põhiliselt arvan, et üks dirigent peab, kui mitte praktiliselt, siis vähemalt teoreetiliselt, tundma kogu sümfoonilise muusika erinevaid stiile ja koolkondi. Isiklikult tunnetan, et 20. sajandi heliloomingu iesitamine oma kompütseerituse tõttu on väga ahvatlev. Kuigi ma dirigeerin sama meelsasti Brahms'i kui Stravinsky't pean tunnistama; et Stravinsky meelitab mind eriani. Euna eesti kujutavkunstis ei ole palju silmapaistvaid sündmusi niig et hoida huvi ja kontakti loominguga värvis ja yormis, siis vaatleme mõEiingaid sündmusi kanada kujuta vkunsti areenil Toronto. C .AET'GÄLLERY^ OF ONTARIO, on praegu koht kus kunstisthuvita-tu võib veeta mitu põnevat tundi drastiliselt erinevates löömingu-maailmades. Suurim Ja tähtsaim praegu käimasolev näitus on Newfoundlandist pärit oie va Christopher Pratfi 143 numbrist koosnev tagasivaateline (1953—1984 j väljapanek, mis esitab meile isikupärase nägemuse maas-tikumotiividest. Erilise elamusena nendele, kes kujutavkunstina aktsepteerivad ainult traditsionaalset maali ning Teaalsena äratuntavat skulptuun-vormi,^ soovitan külastada New Yorgi installatsiooiiikunstniku Bemi-nis Oppenheim'i suurt, tervet saali täitvat installatsioon-konstrukt-sioonmasinat. Lõpuks, kas nutmiseks, naermiseks või uudishimulikuks analüüsimiseks võime imetleda „tänapäeva silmapaistvaima" itaalia kunstniku Michelangelo Pistoleto väljapanekut „Orchestra of Rags". Järgnevalt vaatleihe neid väijananekuid lähemalt; ....:GHRISTOPHER TR ATT, süitd. 1935 NewfouDidlandis; . . . .. Alex Colville, Ken Banby ja Christopher Pratt on kolm nimekamat Kanada kunstnikku, kes tehniliselt, stiililiselt nins ainestikule lähenemiselt on suguluses, kuigi loominguline lõppresultaat on isikupäraselt erinevana äratuntav. Kõigi kolme ainestikuks on inimese miljöö nintf tegevused. Nad kirjeldavad vorme realistlikena, neid lihtsustades ja rõhutades valitud detaile ning tehnilist viimistlust. Ken Daiiby on kõige lähemal illustratiivsele laadile, kasutades kompositsioonides mitmeid figuure, mis on enamuses liikuvad ja tege-Älex Colville - vaatleb immeste, masinate nin^: loomade vahekorda-šid omapäraselt nähtud perspektiivis ninir tihti mõistatuslikus meeleolus, vaikselt pingelises vaimus. soEia Siin peab eritlema F.-Ämeerika mme i.isega. Sain Els Kaijot-Vaarmani stipendiumi ja samuti toetas mind Hamiltoni Eesti Selts. Peale regulaarsete õpingute olin ka „Young London BalletGompany" dirigent ja muusikajuht. Samuti esinesin pidevalt organistina. See oli väga tege-vusrikaš ja viljakas ajajärk, mille lõppedes mind kutsuti Hamiltoni Filharmoonia Orkestri abidirigendiks. Juhatasin paljusid kordi Hamiltoni orkestrit ja ka Nova Septia :. siimfooniaorkestrit. Olin ka külalis^ ja Euroopa dirigenti. Kui euroopa dirigendilt ei oodata sekkumist orkestri majandamisse, siis selle kontinendi dirigent on lahutamata osa orkestrit majandavast juhtkonnast. Peale miiusikaliste võimete oodatakse dirigendilt ka orkestri populariseerimist ja suhete arendamist ühiskonnaga. Selles suhtes sain hea kooli Boris Brotfilt. Igaveseks näib ka kadunud olevat dik-taatprlik dirigent ja seda asendab dirigent, kes arvestab ka orkestri-liikmete arvamist oma aütoriteefi ohustamata. See nõuab inimeste käitlemise võimet nagia seda oodatakse ühe suurfirma mänedzherilt. Moni šona «r rratt OH; ses lähenemises oma ainestiku lihtsustanud minimaalseks, säilitades täMpäeva diri- ainult peamiselt arhitiektuursed kas sise- või välisvormid, kõrvaldades oma maalidest ja siiditrüki kompositsioonidest illustratiivse ja ilu-sapildilise. Samasugusena näeb ta ka loodust, lihtsustades seda, ;pea-nemised Poolas, Inglismaal, Filipiinides ja Põhja-Ameerikas. Kuigi ma ei saa sellest veel avalikult kõnelda on mind ametlikult kinnitatud ühe kanada sümfooniaorkestri dirigendiks — oleksin sellega esimene eestlane säärasel kohal Kanadas ja mul ön isellest hea meel, kuna eesti ühiskond aitas mind nii toredašti minu õpingutel. Loodan ka, et paljud kaasmaalased tulevad inspekteerima oma investeeringut 5. aprillil Pauluse kirikus Hamilto-miselt merevaadetes horisontaalseteks pehmekoloriidilisteks pinda- " deks.-• Iga kunstniku püsivaimaks alusmüüriks tema loomingulossi ehitamisel on võime avastada ja arendada oma iskunärased tugevused, neid rakemdades hoolimata monien di moe- ja stiilivooludest. Christopher Pratt on juba oma kunstiõpingute algusest (1954. a.) peale seda teinud, ehitades realistlikule, geomeetrilise tunnetusega vorminäge-musele, mis aastate jooksul on aina lihtsustunud. Tema kompositsioonid on yälis- või sisearhitektuuri osad, seina külglauad, aknad, uksed, radiaatorid jne., mis elavad oma iseseisval elu, vajamata ülejäänud maja koiistruktsiooni nende kandmiseks. Eektangulaarsete vertikaal ja horisontaal vormirütmi-dega ja hall-nruun-roosa ninj sina-kas- rohekas-beezhi rikaste nüanssidega loob ta geomeetrilised värvi-poeemid, mis on samal ajal üli-reaalsed ja ebareaalsed. Siin ja seal vilksatab ka elu margina alasti naisfiguur mitmesugustes staatilistes poosides ning selja tagant nähtuna. Need fisfuurid ei lisa siiski mitte maalisse elu, vaid on inimkeha struktuurse ja lineaarse olemuse analüüsid, võrreldavad teiste interiööri osadega. Seda kommenteerib üks kanada kunsti-vaatleja järgnevalt: „ . . . Pratfi armastus, kunstnikuna ja tehnikuna vähemalt, ei ole mitte naised, vaid arhitektuursed struktuurid ja meri**, Alex Colville on Pratfi loomingu kohta öelnud, et ainuke elav inimene Pratfi maalides on see. kes neid vaatleb. Colville loomingus on a?a inimene alati kas füüsiliselt või mõisteliselt maaliosa. Pratt leiab oma ainestiku igavas, tavaliste obiektide struktuurses paralleelsuses nin? demonstreerib, et ka selles on võimalik esile tuua loomingulist draamat. Jõudu lisab tema tehnilisjoonestuslik vormide kujunduse puristlik puhtus. Selle vaatleja silma pani proovile ühes maalis neenest traatvõrgust aed. Asjatult otsisin vääratust joone paksuses ning aia traatsil-muste suuruses. Niisugune tehniline täiuslikkus on hüpnootiliselt kaasakiskuv. Ilma suurte kontrastideta saavutab Pratt veenva kolme-dimensioonilisuse peamiselt langevate varjude rõhutamisei!?i. Ruumilist illusiooni lisavad ka veel osavalt valitud raamide varjud. Kõik eelpool kirjeldatu nin? palju muud annavad Christopher Pratti kunstile jõu ja tähtsuse Ka• nada kunstimosaiigis ning rikastavad vaatlejat, kui see süveneb tema omapärase nägemusega ja suure konsentratsiooniga teostatud loomingusse. • • I • eesti ms. tegevusf VABA EESTLASES! Kavas O E esä- Ö.-K. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-21-07
