1986-03-21-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 23 ^Nr. 23
VABADE EESTLASTE HÄÄLEIUNDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, Don Mi
Om. M3B 2M3
~ PKIi g§T©
, PUBIJSHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie %i.
Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro. Heino Jõe, Olev Trä^s
TELEFOMD: toimetus 444-4823. talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni
TELLL\nSHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas S57.—,
poolaastas S32.—ja veerandaastas Sl?.—; kiripostiga lisandub
pouikulu — ^a^tavait Sl07.—, S57.~-, S29.50.
TELI L \ H S H t \ ' \ AD %äljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas-
S421— ia veerandaastas S22.—. I klassi posti ja lennuposti
h:nn.tJ \ašia\alt — USA $111.—, S59.~-, S31.—, mujal väÜMnaal
M3h.—. S72.-^, S38.~.
Aadressi muudauiš SL- Üksiknumbri hind 70 c.
KUUfXTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul': S5.00. esikul-jcl
S6,—. S^uiiBuJiJJifl;võetifikse vastu nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmapr
homm. kella lO-ni. VäBjaspooB tööaega; Leida Marley 223-0080
amisega
komitee esinaine Marta Kivik,
inimesi. Vasakul Kaisa
liige Jaak Kivik, Leila
Foto: Vaba Eestlane
Mispaania rahvas valmsstas 12. mõnigi padel juht uiraastais IkmsDiiu- |\fll\id lld^QU
märtsil toimuDiiudrahvahääSetusei^^^m^^
1^ kõige pe§§flmisth'kumafele9ääne- Päästjaks sai siin kuningas Mm
oniaailma vaatlejateSe positiivse ülb- Carlos, kes sai pärast Francosur-tuse,
otsustades 52,5 prots.vhäälte" uina riigipeaks ning suunas -riigilläbi «^-^ '^^«"«y- «.g-^^^u», v ^ » « — — — _ lis^ari vamuic. UUUUCN CI i ^ . L IU
arvuga poolt ja 39,3 prots/häälte° paljude ähvardavate karidetamiseks) eesišlärglga^ täidaks oma lubadusi ja. kohustusi
arvuga vastu; jääda edasi Põhja- kraätüku siisteemi juuMle,kujuh «rfl,i»/.«^^ kokkuleppele ja laseks
Atlandi Pakti Organisatsiooni (NA^ J™ Kaisal ühineda onia'vanematega
10) liikmefe: Rahvahääletuse tüle^ siimboli;: m ihõs- JKootSI. Komitee tegevus hõlmaks Kanada poliitikute mõ- läänes
Veebruari lõpul 0^^^
. , . ; ° ^ . _ , w Eestimaa kõrgeimale võimukandja-to
free Kaisa Randpere (Komitee Kaisa Randpere vabas- ^^^i vainoie. nõudes et N. Liit
inus^d \ Olid :eri^ . jpjamist, kes omakorda katsuksid teha: mis
ringkusimuste korraldajatele,^ kes Hispaam sai^^^^|^^ IFrancot ..,^v. IV..
ennustasid NATO vastastele suurt: om^ auliikmeiks on Ontario pere (Canada) komiteed juhivad ihe USSR. 285 Charlotte St., Ot-
His Excellency Alexei Rodio-növ.
Ambassador to Canada tor
iait jaks;tuli sotsialistide partei, kes viis gjat.Andrew Thompson, Paul Y u - s i d , soovitades, et kõik saadaksid iieral Secretary of the CPSU,
3S0-liiknielBsess;e parlam^^^^^^^ 202 zyk, Ontario opositsioonijuht Larry omapoolsed Randpere Kreml, Moscow, USSR
lää- esindajata Parteijuht, praeguirt^^^p parlamendiliikmed Pat- vabastamise nõudega. Mr. Karl Vaino. First Secretary
sflsse kukkunud.
inias .toBmunud rahvahää-
NATO-ga koo§röö Jätkämo- minister Feiipe Gonzalez on era- rick Boyer. "Bob Hicks, David ICil- Eestlaste Kesknckikogu Kanadas to the Central Committee of the
seks oli tegelikult läänemaailma kord^^^ Kanada eestlaskonna Communist Party of the Estonian
uhiskaitse organiseerimisele Ja kait- osanud tunduvalt parandä^^ Öostrom. Andrew Witer. poole sooviga/ et nad kirjutaksid USSR, Lenini puiestee 9. 200001
se löögivalmis hoidmisele palju paania majandusliku olukorda. Ontario parlamendiliikmed^^T Estonia,
suurema tähtsusega^; kui see pealis^ Hispaania ühines NATO-ga..l^ • ;:, _
kaudsel vaatlusel paisteb^^^^ aastal, kuid Valitsusel tuli pidevalt ko.toröhto linnapea Art Eggleton, • - ; . • ^ ~ ^
hispaanlased ei nõustunud tuuma- tagasi iisiia kommunistliku oposit- Parlamentääride Abikaasade Ühing ffl j n n HJBI 99
relvade toomisega Hispaania ^ierri- IIIAlcf Altlä
tooriuinile, moodijstavad nad Eu- riklas Konvitee avaldas pressifeabetut- J I I U U U R ^ IIIVIJI Ullld
D^opa; edelaosasr^^
jmes m soovivad tütart iV 68. a a s t a p ä e v c i ^ Q iCi k o ^ š v i i b i i T i i ne
des ühiste maa-, mere- ja õhu^^^ •
dude kasutusesse ka olulised b^^
§5dv Kuid olulised pole mitte
strateegilised ^i^^^^^^
sioonid, vaid nendele lisaks ka At- teened äsja^^ Red Oaik Inn'is. Kohal oli 80
todrriikide^^^ inimest, kaasmaalasi ka kaugemaUr G^^^ Mara-ne-
ja koostoovaim, mBs olek^ NATO-fletegj eriti ägedat vastu- mokraatide parlamendiliikmetega, ^, - x . , K T . . . . J\ i , . , ,
. . . . . . . . a thonist ja Nipigonist. Eesti Seltsr juhatuse poolt korralda-
Gorbatshovile, ; Kanada peami- Ja Sd^
riistrile/^|a / Rootsi peaministrile ^ ^
nõudega, et see juhtum tõštetak- ^^^""'^ ''^^^ ^^^^^^ Lõppsõnas E S.
se üles Helsingi järelkonverentsil Y^^^^ ^"'^"^ ^^^^ sõnavõtuga, abiesimees Evald Kruus tänas kõi-
Beriiis. Ühislaulule järgnes palvus õpeta- ki esinejaid. Aktus lõppes Eesti
Comniittee tc^ Free Kaisa Rand- -"^^^^^ ^^"^^^^^^^^^
kolkides sõdades langenuile süüta- Ingrid Bonafiglio'lt. <»
• • I- J . - . . 1 . . . . J i u . . . ~—=-^-^~-r~---—~— Kurm ja Aino Reiljan. õhtusöök ja järgnev koosviibinü-: ^W^t^f"^^^ Öivi; Pint deklameeris M. UnderM ne oli meeldiv ja hubane. Nägusas
l ^ d l ^ T p T^^ ümmargused lauad si»
algasid Te^e^^^^ se soome meeskoori .,Otava" esi- niste ja valgete linadegaMaudadel
tmmunu^ ,o- vad pa^st Hisp^^
poolsete juht kindr^^^^^ Eesti ja Kanada lipud, aukohal
Hitleri Saksamaa^^
hm to^ usel Hospaama pä^^ keeles Jaan läheb naldega kaunistatud laual. Publiku
peal hmdaSta^minmg laanemaad- ohujoududest, millede kvah^ esitati ka lisapala Järgnes aktuse rõivais Tantsuks mängis Rütmi
ma paheiiipoolsete võivad Hispaania valitsus kõne Kõnelejaks oli külalisena poiste" orkester, koosseisus/Evald
kommunistlike parteide toetusel, vait, kuna Hispaania on leidnud ja taga olevad demo- Helmut AnnikoWinnipegist Ta tõi Kruus Elmar Leeder Viktor Pih
Franco kehtestas ra^^^^ võimalusi kraatlikud jõud rõõmu tunda, et tervitusi
se diktaatorliku rezhiimi ja valitsen hülgas isolatsioo- oma sisukas kõnes pani kõikidele kestis südaööni ^
raudse käega ning alles pärast te- suurendamiseks. Kuid eriti oIuH^^^ läheb oma südamele mitte unustada et iga- Ellen Mäeh^ns
ma siirmä tekkisid eeldused riikli-tegü^^^
y korra ja poliitilise süsteemi or- võimaliku sõja korral Kesk-Euroo^ uuele ajajärgule^^m mitte saadik Ja et me kunagi ei tohi .--^^^^^
ganiseerimiseks demokraaitlikel pas moodustab Hispaania tähtsa ainülf^t^ sünnimaad Kõnele
printsiipidel. vä^^^ Toeta allkirja andmisega
See 6U kahtlemata erakorraliselt Ja stabiilsusele, Eestit". Ü ' i i ~ ' i
Sieeruline ülesanne^ kuiia tugiev mängib Hispaania olulist osa Va- rahvuslikule kokkukuuluvusele ja Kirjalikud tervitused luges ette SlaatUSe noudmiS
kommunistlik partei ihkas revanshihemeresissepääsiiii k^ntrpllimisel enesekflinidlseBeo^^^^^^^^^^^^ Velta Kurm Need olid Sault Ste Eesti Vabariigile ÜROV
nud tohutu tagasilöögi osaliseks kui propagandat Hispaania kommunist^
Hispaania rahvas oleks äsjasel häa- lik partei. Gerardo lglesia^'e juhti-letamisel
NATO-ga liitumise^^^^^ Ühendriikide sõjalis-gooriliselt
tagasi lükanud. te baaside likvideerimist Hispaanias
Hispaania on teatavasti juba pik- ning Hispaania-Ühendriikide kait-ki
aastakümneid olnud Euroopas selepingii tühistamist. Kommunistid
üheks ebakindlamaks ja tujuka- läksid oma süüdistustega neile omamaks
piirkonnaks, mis on kõsku- ses stiilis üle igasuguste piiride kui
niid ühest äärmusest tdse ning on nad väitsid, et valitsus viis hääle-älles
viimastel aastatel suutnud saa- tamišel oma tahtmise läbi „ähvar-sissepaasim
Francole kaotatud aastate eest OBiinig; Gibraltari kiitsuses
i
Ktko Marie,-Sudbury,'Toronto ja'^Ottawä
N. Liidu Juht MihhaU Gorbatshov
ei ümbritse ennast uute nõuandjatega
niitteainuU sisepoliitilise
sektoris, vaid koondab enda ümber
heledamaid päid ka välispoliitili.
sest keskkonnast. Üheks selliseks
uueks tippnõuandjaks on kahtlema»
ta senine kauaaegne N. Liidu saa*
dik ühendriikides Anatoli Dobro-nin^
kes veetis 24 aastat oma $6st
eluaastast Washingtonis, õppides
põhjalikult tundma ühendriUcide
välispoliitilisi keerdkäike mitme
presidendi ajal. Nin^ ei ole kaht.
lust — Dobrõninil olid erakordsed
võimalused tutvuneda ameerika si<
se- ja välispoliitikaga, kuna tema
Washingtonis viibmise ajal elasid
ja tegutsesid seal riigi esimese
kodaniku ülesannetes presidendid
John Kennedy, Lyndon Johnson,
Richard Nixon, Gerald Ford, Jim-my
Carter ja Ronald Reagan.
Kahtlemata väga huvitav seltskond,
kes tõi Valgesse Majja vas<
tavalt oma tõekspidamistele ja po*
liitUistele veendumistele erinevaid
seisukohti ja eriilmelisi poliitilisi
.kontseptsioone.
Anatoli Dobrõnin oli just selline
mees, kes oli varustatud eriliste
omadustega, mis võimaldasid talle
ameerika poliitikutele lähedale tungida
ning nendega tihedaid sidemeid
sõlmida. Joviaalse härrasmehena,
kes oli otse vastandiks oma
Kremli bossile — tolleaegsele süngele
välisminister Andrei Gromõ-kole
— jättis ta sageli mulje, et ta
on rohkem läänemaailma mees kui
Kremli ideede ja poliitika kaitsja
ning seetõttu usaldati talle Washingtonis
sageli palju enam kui see
vajalik oleks olnud. Erilise posit
siooni suutis Dobrõnin endale välja
kombineerida president Nixoni ja
tema välisminister Kissingerl ajal
mil ta auto võis sõita otsemat teed
USA välisministeeriumi garaazhi
ning Dobrõninil võimaldus^ takista
matult välisministeeriumi tagauste
kaudu ilma formaliteetideta Kis
singer või mõni teine tähtis mees
üles otsida.
Need privileegid kaotati presi
dent Reagani võimule tulekul, kuid
Dobrõnin jäi ikkagi selleks usaldus
väärseks ja sallitud nõukogude
esindajaks, kellele anti isegi an
deks terve rida diplomaatilisi va
lesid, mis teda sageli lasid paista
tumedas — ja kahtlemata õigfiBs —
valguses. Tegelikult oli Anatoli
Dobrõnin kommunistliku rezhiimi
kõige klassikalisem produkt
mees, kes teeni^ truult ja küllaltki
osavalt oma ülemusi Kremlis ning
vastutasuks selle eest nimetati
partei keskkomitee liikmeks. IVI
nede oletuste kohaselt tüürib äs;
saadiku kohalt välisministri abil
ja Gorbatshovi nõuandjaks nimeta
tud Dobrõnin N. Liidu välisminist
ri kohale, mis näib olevat vä?
tõenäolik.
Millist nõu annab Dobrõnin Gc
batshovile suhtlemisel Reaganiga
Sim võib teha ainult oletusi ja ne
on palju. On poliitikuid, kes lood
vad Dobrõninist palju abi ning e
nustaväd, et ta aitab Washingtoni
ja Moskva vahel teed tasandada
Kuid on ka neid, kes ennustavad
Dobrõnini mõjul nõukogude hoia!
kalgistumist. Aeg näitab, miilis
oletused on tõele lähedasem J
kuid alati on targem jääda eL^
vaatlikuks, et vältida võimalikke
suuri pettumusi.
Näib, et praegu on suured ji
mängus balti päritoluga inimc
atakeerimiseks ühendriikides
Kanadas. Teatud ringkonnad ja
ganisatsioonid teevad ülimaid
gutusi, et tembeldada Balti ri
dest pärit ameeriklasi ja kana
lasi sõjakurjate?ijateks ja na
deks ning sellise propaganda
tamiseks kasutatakse igasugu!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860321 |
Description
| Title | 1986-03-21-02 |
| OCR text | Nr. 23 ^Nr. 23 VABADE EESTLASTE HÄÄLEIUNDJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, Don Mi Om. M3B 2M3 ~ PKIi g§T© , PUBIJSHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie %i. Don Mills, Ont. M3B 2M3 TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro. Heino Jõe, Olev Trä^s TELEFOMD: toimetus 444-4823. talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni TELLL\nSHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas S57.—, poolaastas S32.—ja veerandaastas Sl?.—; kiripostiga lisandub pouikulu — ^a^tavait Sl07.—, S57.~-, S29.50. TELI L \ H S H t \ ' \ AD %äljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas- S421— ia veerandaastas S22.—. I klassi posti ja lennuposti h:nn.tJ \ašia\alt — USA $111.—, S59.~-, S31.—, mujal väÜMnaal M3h.—. S72.-^, S38.~. Aadressi muudauiš SL- Üksiknumbri hind 70 c. KUUfXTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul': S5.00. esikul-jcl S6,—. S^uiiBuJiJJifl;võetifikse vastu nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmapr homm. kella lO-ni. VäBjaspooB tööaega; Leida Marley 223-0080 amisega komitee esinaine Marta Kivik, inimesi. Vasakul Kaisa liige Jaak Kivik, Leila Foto: Vaba Eestlane Mispaania rahvas valmsstas 12. mõnigi padel juht uiraastais IkmsDiiu- |\fll\id lld^QU märtsil toimuDiiudrahvahääSetusei^^^m^^ 1^ kõige pe§§flmisth'kumafele9ääne- Päästjaks sai siin kuningas Mm oniaailma vaatlejateSe positiivse ülb- Carlos, kes sai pärast Francosur-tuse, otsustades 52,5 prots.vhäälte" uina riigipeaks ning suunas -riigilläbi «^-^ '^^«"«y- «.g-^^^u», v ^ » « — — — _ lis^ari vamuic. UUUUCN CI i ^ . L IU arvuga poolt ja 39,3 prots/häälte° paljude ähvardavate karidetamiseks) eesišlärglga^ täidaks oma lubadusi ja. kohustusi arvuga vastu; jääda edasi Põhja- kraätüku siisteemi juuMle,kujuh «rfl,i»/.«^^ kokkuleppele ja laseks Atlandi Pakti Organisatsiooni (NA^ J™ Kaisal ühineda onia'vanematega 10) liikmefe: Rahvahääletuse tüle^ siimboli;: m ihõs- JKootSI. Komitee tegevus hõlmaks Kanada poliitikute mõ- läänes Veebruari lõpul 0^^^ . , . ; ° ^ . _ , w Eestimaa kõrgeimale võimukandja-to free Kaisa Randpere (Komitee Kaisa Randpere vabas- ^^^i vainoie. nõudes et N. Liit inus^d \ Olid :eri^ . jpjamist, kes omakorda katsuksid teha: mis ringkusimuste korraldajatele,^ kes Hispaam sai^^^^|^^ IFrancot ..,^v. IV.. ennustasid NATO vastastele suurt: om^ auliikmeiks on Ontario pere (Canada) komiteed juhivad ihe USSR. 285 Charlotte St., Ot- His Excellency Alexei Rodio-növ. Ambassador to Canada tor iait jaks;tuli sotsialistide partei, kes viis gjat.Andrew Thompson, Paul Y u - s i d , soovitades, et kõik saadaksid iieral Secretary of the CPSU, 3S0-liiknielBsess;e parlam^^^^^^^ 202 zyk, Ontario opositsioonijuht Larry omapoolsed Randpere Kreml, Moscow, USSR lää- esindajata Parteijuht, praeguirt^^^p parlamendiliikmed Pat- vabastamise nõudega. Mr. Karl Vaino. First Secretary sflsse kukkunud. inias .toBmunud rahvahää- NATO-ga koo§röö Jätkämo- minister Feiipe Gonzalez on era- rick Boyer. "Bob Hicks, David ICil- Eestlaste Kesknckikogu Kanadas to the Central Committee of the seks oli tegelikult läänemaailma kord^^^ Kanada eestlaskonna Communist Party of the Estonian uhiskaitse organiseerimisele Ja kait- osanud tunduvalt parandä^^ Öostrom. Andrew Witer. poole sooviga/ et nad kirjutaksid USSR, Lenini puiestee 9. 200001 se löögivalmis hoidmisele palju paania majandusliku olukorda. Ontario parlamendiliikmed^^T Estonia, suurema tähtsusega^; kui see pealis^ Hispaania ühines NATO-ga..l^ • ;:, _ kaudsel vaatlusel paisteb^^^^ aastal, kuid Valitsusel tuli pidevalt ko.toröhto linnapea Art Eggleton, • - ; . • ^ ~ ^ hispaanlased ei nõustunud tuuma- tagasi iisiia kommunistliku oposit- Parlamentääride Abikaasade Ühing ffl j n n HJBI 99 relvade toomisega Hispaania ^ierri- IIIAlcf Altlä tooriuinile, moodijstavad nad Eu- riklas Konvitee avaldas pressifeabetut- J I I U U U R ^ IIIVIJI Ullld D^opa; edelaosasr^^ jmes m soovivad tütart iV 68. a a s t a p ä e v c i ^ Q iCi k o ^ š v i i b i i T i i ne des ühiste maa-, mere- ja õhu^^^ • dude kasutusesse ka olulised b^^ §5dv Kuid olulised pole mitte strateegilised ^i^^^^^^ sioonid, vaid nendele lisaks ka At- teened äsja^^ Red Oaik Inn'is. Kohal oli 80 todrriikide^^^ inimest, kaasmaalasi ka kaugemaUr G^^^ Mara-ne- ja koostoovaim, mBs olek^ NATO-fletegj eriti ägedat vastu- mokraatide parlamendiliikmetega, ^, - x . , K T . . . . J\ i , . , , . . . . . . . . a thonist ja Nipigonist. Eesti Seltsr juhatuse poolt korralda- Gorbatshovile, ; Kanada peami- Ja Sd^ riistrile/^|a / Rootsi peaministrile ^ ^ nõudega, et see juhtum tõštetak- ^^^""'^ ''^^^ ^^^^^^ Lõppsõnas E S. se üles Helsingi järelkonverentsil Y^^^^ ^"'^"^ ^^^^ sõnavõtuga, abiesimees Evald Kruus tänas kõi- Beriiis. Ühislaulule järgnes palvus õpeta- ki esinejaid. Aktus lõppes Eesti Comniittee tc^ Free Kaisa Rand- -"^^^^^ ^^"^^^^^^^^^ kolkides sõdades langenuile süüta- Ingrid Bonafiglio'lt. <» • • I- J . - . . 1 . . . . J i u . . . ~—=-^-^~-r~---—~— Kurm ja Aino Reiljan. õhtusöök ja järgnev koosviibinü-: ^W^t^f"^^^ Öivi; Pint deklameeris M. UnderM ne oli meeldiv ja hubane. Nägusas l ^ d l ^ T p T^^ ümmargused lauad si» algasid Te^e^^^^ se soome meeskoori .,Otava" esi- niste ja valgete linadegaMaudadel tmmunu^ ,o- vad pa^st Hisp^^ poolsete juht kindr^^^^^ Eesti ja Kanada lipud, aukohal Hitleri Saksamaa^^ hm to^ usel Hospaama pä^^ keeles Jaan läheb naldega kaunistatud laual. Publiku peal hmdaSta^minmg laanemaad- ohujoududest, millede kvah^ esitati ka lisapala Järgnes aktuse rõivais Tantsuks mängis Rütmi ma paheiiipoolsete võivad Hispaania valitsus kõne Kõnelejaks oli külalisena poiste" orkester, koosseisus/Evald kommunistlike parteide toetusel, vait, kuna Hispaania on leidnud ja taga olevad demo- Helmut AnnikoWinnipegist Ta tõi Kruus Elmar Leeder Viktor Pih Franco kehtestas ra^^^^ võimalusi kraatlikud jõud rõõmu tunda, et tervitusi se diktaatorliku rezhiimi ja valitsen hülgas isolatsioo- oma sisukas kõnes pani kõikidele kestis südaööni ^ raudse käega ning alles pärast te- suurendamiseks. Kuid eriti oIuH^^^ läheb oma südamele mitte unustada et iga- Ellen Mäeh^ns ma siirmä tekkisid eeldused riikli-tegü^^^ y korra ja poliitilise süsteemi or- võimaliku sõja korral Kesk-Euroo^ uuele ajajärgule^^m mitte saadik Ja et me kunagi ei tohi .--^^^^^ ganiseerimiseks demokraaitlikel pas moodustab Hispaania tähtsa ainülf^t^ sünnimaad Kõnele printsiipidel. vä^^^ Toeta allkirja andmisega See 6U kahtlemata erakorraliselt Ja stabiilsusele, Eestit". Ü ' i i ~ ' i Sieeruline ülesanne^ kuiia tugiev mängib Hispaania olulist osa Va- rahvuslikule kokkukuuluvusele ja Kirjalikud tervitused luges ette SlaatUSe noudmiS kommunistlik partei ihkas revanshihemeresissepääsiiii k^ntrpllimisel enesekflinidlseBeo^^^^^^^^^^^^ Velta Kurm Need olid Sault Ste Eesti Vabariigile ÜROV nud tohutu tagasilöögi osaliseks kui propagandat Hispaania kommunist^ Hispaania rahvas oleks äsjasel häa- lik partei. Gerardo lglesia^'e juhti-letamisel NATO-ga liitumise^^^^^ Ühendriikide sõjalis-gooriliselt tagasi lükanud. te baaside likvideerimist Hispaanias Hispaania on teatavasti juba pik- ning Hispaania-Ühendriikide kait-ki aastakümneid olnud Euroopas selepingii tühistamist. Kommunistid üheks ebakindlamaks ja tujuka- läksid oma süüdistustega neile omamaks piirkonnaks, mis on kõsku- ses stiilis üle igasuguste piiride kui niid ühest äärmusest tdse ning on nad väitsid, et valitsus viis hääle-älles viimastel aastatel suutnud saa- tamišel oma tahtmise läbi „ähvar-sissepaasim Francole kaotatud aastate eest OBiinig; Gibraltari kiitsuses i Ktko Marie,-Sudbury,'Toronto ja'^Ottawä N. Liidu Juht MihhaU Gorbatshov ei ümbritse ennast uute nõuandjatega niitteainuU sisepoliitilise sektoris, vaid koondab enda ümber heledamaid päid ka välispoliitili. sest keskkonnast. Üheks selliseks uueks tippnõuandjaks on kahtlema» ta senine kauaaegne N. Liidu saa* dik ühendriikides Anatoli Dobro-nin^ kes veetis 24 aastat oma $6st eluaastast Washingtonis, õppides põhjalikult tundma ühendriUcide välispoliitilisi keerdkäike mitme presidendi ajal. Nin^ ei ole kaht. lust — Dobrõninil olid erakordsed võimalused tutvuneda ameerika si< se- ja välispoliitikaga, kuna tema Washingtonis viibmise ajal elasid ja tegutsesid seal riigi esimese kodaniku ülesannetes presidendid John Kennedy, Lyndon Johnson, Richard Nixon, Gerald Ford, Jim-my Carter ja Ronald Reagan. Kahtlemata väga huvitav seltskond, kes tõi Valgesse Majja vas< tavalt oma tõekspidamistele ja po* liitUistele veendumistele erinevaid seisukohti ja eriilmelisi poliitilisi .kontseptsioone. Anatoli Dobrõnin oli just selline mees, kes oli varustatud eriliste omadustega, mis võimaldasid talle ameerika poliitikutele lähedale tungida ning nendega tihedaid sidemeid sõlmida. Joviaalse härrasmehena, kes oli otse vastandiks oma Kremli bossile — tolleaegsele süngele välisminister Andrei Gromõ-kole — jättis ta sageli mulje, et ta on rohkem läänemaailma mees kui Kremli ideede ja poliitika kaitsja ning seetõttu usaldati talle Washingtonis sageli palju enam kui see vajalik oleks olnud. Erilise posit siooni suutis Dobrõnin endale välja kombineerida president Nixoni ja tema välisminister Kissingerl ajal mil ta auto võis sõita otsemat teed USA välisministeeriumi garaazhi ning Dobrõninil võimaldus^ takista matult välisministeeriumi tagauste kaudu ilma formaliteetideta Kis singer või mõni teine tähtis mees üles otsida. Need privileegid kaotati presi dent Reagani võimule tulekul, kuid Dobrõnin jäi ikkagi selleks usaldus väärseks ja sallitud nõukogude esindajaks, kellele anti isegi an deks terve rida diplomaatilisi va lesid, mis teda sageli lasid paista tumedas — ja kahtlemata õigfiBs — valguses. Tegelikult oli Anatoli Dobrõnin kommunistliku rezhiimi kõige klassikalisem produkt mees, kes teeni^ truult ja küllaltki osavalt oma ülemusi Kremlis ning vastutasuks selle eest nimetati partei keskkomitee liikmeks. IVI nede oletuste kohaselt tüürib äs; saadiku kohalt välisministri abil ja Gorbatshovi nõuandjaks nimeta tud Dobrõnin N. Liidu välisminist ri kohale, mis näib olevat vä? tõenäolik. Millist nõu annab Dobrõnin Gc batshovile suhtlemisel Reaganiga Sim võib teha ainult oletusi ja ne on palju. On poliitikuid, kes lood vad Dobrõninist palju abi ning e nustaväd, et ta aitab Washingtoni ja Moskva vahel teed tasandada Kuid on ka neid, kes ennustavad Dobrõnini mõjul nõukogude hoia! kalgistumist. Aeg näitab, miilis oletused on tõele lähedasem J kuid alati on targem jääda eL^ vaatlikuks, et vältida võimalikke suuri pettumusi. Näib, et praegu on suured ji mängus balti päritoluga inimc atakeerimiseks ühendriikides Kanadas. Teatud ringkonnad ja ganisatsioonid teevad ülimaid gutusi, et tembeldada Balti ri dest pärit ameeriklasi ja kana lasi sõjakurjate?ijateks ja na deks ning sellise propaganda tamiseks kasutatakse igasugu! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-21-02
