1984-08-16-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nelfapäeval, 16. augiföti! 1984 — Thursday, Aiigust 16,1984
llmublprdfi
fefsfpäevof fo n
ms '
Film kommunistide
WASHINGTONI-- USA ametivõim
mud näitasid USÄ spionaazhilennu-keilt
Salvadori kdbal tehtud dokumentaalfilme,
mis näitasid N. Liidu
sõjalise bloki toetust keriljadele
USA valitsuse poolt toetatava Salvadori
valitsuse külmutamiseks.
Tõendite hulgas oli kättesaadud
geriija kaarte, dokurliente ja vaat-lusfotosid,
millega taheti rõhutada
president Ronald Reagani soovi
kaalukust suurema sõjalise abi
saatmiseks Salvadorile: v
Filmis esitatud materjalid näitasid,
et Nikaraagua, Kuuba jä N. Xüdu
bloki riigid saatsid laevadega relvi
mere kaudu iile Salvadori piiri
mitmele ramnfcül^, kus need edasi
transporteeriti muulade karavaniga
või IS-rafastega veokeil mägi-teed
kaudu HondurasfiiSt.
na ao o 0 O I
Soomest Torontos oimud „Käenpiiat" esinemas
remal.orkestri- Juht Ämnikki. S.molaMer-Hauvonen.
äjäs/ vasakul
D
Marie ja Sudbury. Torontos esineti
varem ka Agricola kirikus.
rlbro^ Pika nädalalõpu ja väga vähese meloodiaid, näidates kuivõrd f)aind-
;Gintaras^ttis^Canyian Solk Arts eelreklaami tõttu oli vaid väike likmuusikainstru
'OouncÜl esindajan^ x>sa I n ^ kuulajaskond Toronto Soome Ma- Millise oskusega noored mängijad
l^e^tid nädä2&st rahyap^^ tulnud kandleor- neid käsitlesid,
festivalist ja võitis seal esimese au- kester „Käenpiiat" (Käopügad) ^ . , ..
hinna suuremate rahvatantsughip.^ Irfimne n<>ore mängijaga esineä^^ kaasaelatav
pide kategoorias,X^OTPikÄ^^^
i . „ i ^ o f ja tantsijat. li,iMikirmtYe,d/> /fqlö^KöKd^ipi«aoilao/d?e^grra« ja' üks esi^
esea meisma vaimisravaa. liaa- noorea nitariapsea.
tas kaks sooblaulu.
Seome kannel, nagu need oAest-t
i l , olid suured kromaatilised kand-
Paaritunniline kontsert tundlikel
kandlekeeltel, soome rahvaviisidest
ja tuntud helitöödest oli sooja tuni-nähes
kuidas
sellise rahvusliku
veendumusega " j a innukusega
esitasid soome muusikat siinsele
soomlaskonnale, ka paarile eestlasele,
kes sellise kauni elamuse vas-esimeseks
saSQi|iuä suured kandled maksavad
Kanada rahas $2000^ Soomes on
kand;lemängu harrastajaid "siiski
rohkesti, seda õpitakse ESpoö Huuled
ja sellega orkestri instrumei^ sikak(^s ja Karjalatalo Kantele- tuvõtmisel tundsid kahju, et saima
did. Nende kõrval Oli iiks väike eht- koulussa, kokku olevat Soomes ku- helisevat tundeküllast muusikat
m karjala 5-keeleline lihtne kannel, ni6(K) kandlemängijat, kes valmis--to võinuks jagada,
•millel tes pängijatsiisM imetle-- t^^Pra^^^^^^
SYDNEY, Liidu koi- tava meistei!ikküsegapaar Meši-^^^™^^^ Mitm^ mängijad,orkestri-memastUin^
pärida^ „Kruseh- tasid.. Kümnelükmeline Oritester va pidustustele. Sel puhul toimiivad Ä c^d karjalased^ kes uhkusega
stern" kuulutati mitteametlikult ^ ^ ^ A ^ suuremad sündmused Joensmis, k a n ^ i ^ ^ ^^^f e i d ^
esimeseks Kanadast i l h i i s m a a l ^ ^ ^ olevat kavas . 450.1iiÄ
toimunud esitades kandleorkestriga esuiemme. ,,ttale- dis Kalevala a^a^tueel-r^ar^^
voisüusd. Sydneyst L i ^ seatud soome rahvavüse,^^^ ' ^ ' ^ ^ ' ^ ^
tud purietamiselMi teiseks m Jean SibeUuse, Oskar Merikänto rand soome: rahvale. Hahvaliiulet ,.KaIevala jmibeh eel olevat Soo- S^^L^^,^^ esitatigi meeste poolt kasuta- mes saamas^^^^^^
Portugalist, Poplast. heliloojate K.M. Weberi, F. Lehari sid^l^^
•:• :,, „Käenfpiiat" ^ seekord k<
ärisse
t0ONEEM'S BÄkERY
Tel.366.341f
Käopügad, grupp noori kannelda-
;- jäid jätsid Torontosse ilusa suve-sertreisil
Kanadas Soome ja K^ana- õhtu, nägu nende esitatud 0. Meri-da
kultuurivahetuse korras. v|pm kantö ,^säillan idyllissäV nii iim-on
orkester käimjd 1983: a. siigisd seit väljendati. Lõpuksiiaga kutsus
Hiinas Soome kultuuri' tutM^ ori^ster kõiki kaasa laulma ühis-mas.
K£madas alustasid n a d ' ^ ^ lauluna „Kotimaani ompi^Suomi"
der Bay'št, järgnesid Sault Ste. (Mti kodumaa on Soome).
•
•
O
o
o
0
D
D'
O
SÄÄSTKE 20%
Kasutage augustikuu säästu
võimalusi esmaklassiliste
kasukate ostmisel,
väljamüük onüldiriejä
kehtib ka uutesügis-mbdellide
osas. Tulge
meie jahedasse ärisse,
javaligeehdäieüus
kasukas või mõni mua
karusnahkese kiirus-»
tamatai--t ja
•10% sissemaks
sügiseni !
•Tasuta monogramm
•tasuta külmutusruu-mis
hoidmine.
Kui te ei tunne karus-haiil(
u,^tundke ©ma
köösnerit
191 Egiintön Ave. E. - 488-1701
Just West of Mtv Pleasant Rd
Öpen daily to 6 - Triursto 7 - Sat to3
CHICAGO — USA: väitis, N. Liidii salapoMtsd
20 Aasm js Aafrika riikide o^savötmlst suyiseist olumpiaiiiän-gudest,
saates neile äliyardiisklrjiii, aagu oleksid meed olnnd kiijütetnd
KuKfexKIam poolt;. ; v
„Kuid need kirjad ei ohmdkir- destj kes kirju said, ei alistunud
jutatud.ega postitatud Ku ^^^^I^^
Klani poolt.: NeedMid selle ase- . , . „ ,
mel valmistatud ja^ postitatud ühe N. Lut ja_
teise terroriorganisatsiooni; nimega ^unst^ikud nigid, kes boikoteeri-
KGB poolt;", ütles USA peaprokü- vad oliimpiama^ge Ix)s Angekse^
rör WiUiamFrendi Smith, kõnele- ^^^^^^
^es^meenka^dvto^ et ÜSA e i ganmtec^da
l ^ u l , ,ndes (toito^
m kuidas N. Lut rikub mternatsio- •
naalseidseadusi: R Liidu meedia on andnud l a i a l -
Ta Üües et ^Kuuba ja Bulgaaria ^ täiielepanu nn. Klani kirjade-on
kasutanud ,,närkootikaga kaup- ^^'^^^^^^^
leMist oma terroristide toetämi-^^'^ \ v f
• USA süüdistus, et Moskva oli
ja Isas, et mõlemad^ nii N i k a - - ^ jä Aasia riikide sportlasi
d ^ ^j^^i. tele saatmid ähvardüsMrju,^^^(^^
kud võivat kasutada «narkooti- vale, õiendas N. Liidu ametlik tea-k
a f oma r e v ^
/ .•riimseks*V .•
:KGB kirjad d i d saadetud ^^^^
küninele riigile Klani nfee all,
need olid rassistlikud ning vastikud,
kus nad ähvardasid vägivallaga
Aasia ja Aafrika sportlaGte; vastu,
kes võtavad osa olürnpiamäfl-jst.
õnneks ükski neist rÜki-hukatcikse
Hiincii
PEKING — Kümned tuhanded
koerad on mõistetud surma kirde
Hiina provintsis Liaoningis, kuna
koerad on ohtlikud tervishoiule.
Paljud provintsi 527.000 koerast on
marutõbised. Koerte hukkamine
toimub samaf Viisu, kui möödunud
aastal Pekingis, kus kuni 200.000
koera löödi nuiaga surnuks või
Neljapäeval^ 23. aug. kella i l hoie- uputati sellekohast© hukkamis-;
mikul kuni kella S-nipi. Eesti Maja
suures saalis pensioiaride paev;
i a a a D o i a B a a a n o n s i i i i D o o D D « a a a a a o a a o a a a a a a a a a D _
•' " . o
•0 •
a
Q
• , -• a
• n
• • B
- • . "• • 0.
D .
.• . , • • 0 •
• o
MOODAS
Kuidas küll igasuguses maali- peret mitmesngusto organisat-ma
asjaajamises mi seatud on, sioonide sildi all marssima neli-et
kõik läheb kord Ikkagi möö- teist. Tähtis oli Ju maailmale
da. Kooliajal laulsime: „Es geht näidata seda suurt hulka õlga-alles
vorüber, es geht alles vor- se- ja vabadusenõudjaid, pisi-bei
. . ja seesama mõte tuli kest kapntäit või mõndasadat
nüüdki teravalt meelde, kui kõik marssijat poleks keegi märga-see
ilus, see raske, too võimatu nud. Kahju mõnestki sõbrast-ja
oodatu möödas oli. EŠTO-84, tuttavast, kes rongkäiku ei tul-muidugl.
Ettevalmistused algasid ammugi.
Lauluhääled lauldi lahti,
rahvatantsud õpiti selgeks,
võimlemisnumbrid vümistleti ja
näitemängu-näod seati osakoha-selt
korda.
nud väitega: „Mis nüüd mina!
Teen parem tänavaääres filmi,
pärast hea kodus vaadata .
On^s see nii tähtis— kodus vaa
data, selleasemel et . . .
Kui iibelt vanemalt eesti mehelt^
kelle süda haige, küsisin,
. . , .. et kuis ta küll sellisele pikale
tas ta lihtsalt:„Ähh, mis sest
ikka! Iga natukese aja tagant
pistsin pilli ^ keele alla ja aina
astusm." Jah, meie ;kÕU{ aina
astusime. Minu ees aätus noor
ema, tilluke poeg alles süles ja
kaks plsltüdrukut käekõrval,
kõik rahvarõivais. E i , ta ei ol-
Md ja seinu, mõni lasi vannitup-^
pa panna uue kraanialnse, köögile
uue põranda või seadis tubadesse
sisse õhujahutuse. Pereprouad
ja peretütred pidasid
plaani, et keda külalisist kuhu
tuppa öömajaliseks panna ja
keUele missugune küljealune la-bada,
nü^t paks-nÄ^^^h^ mid omataoliste hulgas ainuke,
koos madratsiga lahi voodi ei \ ^
prantsataks või jälle kõhn ja Kõigist nähtud-tehtud ettekan-kerge
hõredast voodipõhjast lä- deist j a muust on ajalehed kir-bi
ei vajuks. Eks ta ole, ajuti- jutanud juba palju. Mida lisada?
sed asemed, teadagi. ^ ^ ;
KaUid kaugelt saabunud kula-
Lapsed pandi oma tube, kappe lised, olge tänatud tulemast ja
ja rüuleid koristama -- ja see andke andeks, kui melepoohie
on üks kole ja kohutav töö — vastuvõtt ei olnud just alati fcül-nii
et külalistele ka sealt tolmu- lalt väärikas, sest meil oli sel
iva egacrmuidu korratust mingil ajal nii palju tegemist!
moel silma ei hakkaks.
Südamlik käesurve kuulub
Nõndasi siis võhmiitas igaiiks neile noortele, kes meie silma-endast
välja tubli t i ^ neid vai- ja südamerõõmuks esmesid ja
miskogutud jõutagavarasid juba sageli mitte aüiult ühel, vaid
enne, kui pidustused algasid, mitmel-mitmel erialal. Tean
Ja süs saabusidki kaUid küla- «i?nikukest, kes Pidushiste ajal
Hsed. Igast ümakaarest. Mõni f^^^^^^^^f^^ ^ « f f l ^«""^l
soovis jääda kolmeks nädalaks, 1^ se4s^aljuks ei pidjuiud, ent
mõni kaheks ja mõni „ainult" kes norkemisem vasmud oh peo-•
kümneks päevaks nädalal just esmemisüe eehie-nud
proovide järele. Võib-olla
Jutiistas Mädariku Margariita, olime nõudnud mõnIngaUt liialt
kes on kena ja lahke inimenei nnlm9
aga pidustuste ajal nägi nii-nii
närtsinud j välja:
0
' q
P
.0
D
B
D
D
D
O
0
D
6
B
'B
•
B
8
B
D
B
B
m
a
a
a •
m'
0
n
o
o
0
a
0.
D
D
B
a
o
D
0
D
0 '
D-B
.
O
0
B
D
D
O
0 •
n
D
0
D
D
0
B
B
B
B
B
a
D
n
- o
Q
D
D
B
0
o
o
S '
D
B
0
0
0
o
B
B
B
O
O
O
B
B
B
•
B-a
B
0'
B
B
B ' a
B
a
B
B
B
O
a
B'
a
u
Sügav kummardus kuulub neile
meie oma silma all nooru-
,,yäsitäb! Seitse öömajalist, keist üleskasvanud täiskasvanui-proovin
neile ka söÖmaaegu vai- le ja veel vanemailegi, kes juh-mistada,
autotransporti korral- tisid, koostasid, korraldasid ja
dada ja muidu jõu ja nõuga õpetasid, ent vastutasuks said
abiks olla. Aga see kõik on kui mõnelgi juhul vaid halvustavaid
tolmuimeja töö — täna teed ära, ja arvustavaid märkusi. neilt,
varsti pead uuesti tegema, Näib, kes ise midagi ei teinud. „Kas
et mUlegagi ei suuda korrali- võiks" ei näinud rongkäigus sa-knlt
hakkama saada. Nii olen tä- du sini-must-valgeid lippe lehvi-nUga
Õnnistanud ESTO ettekan- mas (vist on see. nii, et „ei näe
deid, sest see on olnud ainuke metsa, sest puud on ees"), äga
aeg päevas, kus saan istuda ja tänavaäärsete l|ppude osas oleks
siis jään ka otsemaid tukkuma, võinud ehk aidata seegi, kui ar-Ändke
andeks, kallid omad ja vustaja koos oma suguvõsaga
külalised, kui selle nurrulöömise oleks seisnud postide kõrval, ku-ajal
vahest ehk ka mõne korra hu lipuvarrast kinnitada võima-kõvasti
norsatanud olen! See lik ei ohiud ja seal lehvivat lip-terve
nädal oli küll kiiigiiskole- pu varrast pidi käes oleks hoid-dasti
kiirust täis, ent ometi tun- nud.
dus aastapikkusena ." , >i_ n n ,
Meie austus kuulugu aga ka
Pidustused andsid palju head neile, kes tagaplaanilolijaina
südamele, tõstsid rahvuslikku jäid ilma hiUgusest, i aust ja aplausist,
ent ometi tohutult hulga
töötundidega kaasa aitasid kogu
ESTO-84 masinavärgi, administratsiooni,
näituste ja kõige
muu korraldamisel. E i maksaks
enesetunnet ja usku tulevikku.
,,Ei teadnudki, et meid nii palju
on . . ."õhkas ülevas meeleolus
nooruk mu kõrval, kui Vabadus- ^
nõude ronglräiguriehvivate sini- S;;;^^^
must-valge lippude taustal rae- ^^^p^^^g^.^; oma kodud
ko3a suunas sammusime ja ta g^abujaüe avasid ja külalised
vanaema mõtles: ^astu võtsid, oma majad vasta-
„Kui hea, et nad kõik välja võtuks mugavaiks tegid, sööma-tulid,
väike Ändreski sõidab las- aegade ja transpordi eest hoolile
terongis kaasa, vibutab kogu aja sesid ja kõigile ettekandeile vai-pisikest
sini-must-valget lipukest mustunud ja aplodeerivaks pub-nü,
et käsi kohe väsmud! Kõigis Ukuks olid.
muudes ettevõtmistes sai igalt
pereliikmelt küsitud, kas tahetakse
ühest või teisest asjast
osa võtta, rongkäigu kohta aga
ei saanud kelleltki arvamust päritud,
see oli etteotsustatud:
,iKõik me lähme!" Nii sai meie
Üks rahvas ja üks hing. Ja
selle ülimaks märgiks kerkib
meeltesse mitmeti tõlgendatav
tõotus:
MINA USÜN
o
o
a
o
a
a
a
a
a
a
a
a
a
B
a
0
a
a
w
m
B
B
a
D
D
n
D
B
B
' B '
B
D
B
•D
O
a
o
o
B
D
O
a.
o
o
o
o
D
B
B '
a
0
a
iBBBaiiiaaiDoa and a a a nn a n a a a o a B B õ a a a B B B D a a a B D a a a o a n a a a oa aaaaaDBDDaaaBBBODaaBao
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
sellegG aitate kaasa eeefi keefe
säififcrmisetef
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-08 |
| OCR text | Nelfapäeval, 16. augiföti! 1984 — Thursday, Aiigust 16,1984 llmublprdfi fefsfpäevof fo n ms ' Film kommunistide WASHINGTONI-- USA ametivõim mud näitasid USÄ spionaazhilennu-keilt Salvadori kdbal tehtud dokumentaalfilme, mis näitasid N. Liidu sõjalise bloki toetust keriljadele USA valitsuse poolt toetatava Salvadori valitsuse külmutamiseks. Tõendite hulgas oli kättesaadud geriija kaarte, dokurliente ja vaat-lusfotosid, millega taheti rõhutada president Ronald Reagani soovi kaalukust suurema sõjalise abi saatmiseks Salvadorile: v Filmis esitatud materjalid näitasid, et Nikaraagua, Kuuba jä N. Xüdu bloki riigid saatsid laevadega relvi mere kaudu iile Salvadori piiri mitmele ramnfcül^, kus need edasi transporteeriti muulade karavaniga või IS-rafastega veokeil mägi-teed kaudu HondurasfiiSt. na ao o 0 O I Soomest Torontos oimud „Käenpiiat" esinemas remal.orkestri- Juht Ämnikki. S.molaMer-Hauvonen. äjäs/ vasakul D Marie ja Sudbury. Torontos esineti varem ka Agricola kirikus. rlbro^ Pika nädalalõpu ja väga vähese meloodiaid, näidates kuivõrd f)aind- ;Gintaras^ttis^Canyian Solk Arts eelreklaami tõttu oli vaid väike likmuusikainstru 'OouncÜl esindajan^ x>sa I n ^ kuulajaskond Toronto Soome Ma- Millise oskusega noored mängijad l^e^tid nädä2&st rahyap^^ tulnud kandleor- neid käsitlesid, festivalist ja võitis seal esimese au- kester „Käenpiiat" (Käopügad) ^ . , .. hinna suuremate rahvatantsughip.^ Irfimne n<>ore mängijaga esineä^^ kaasaelatav pide kategoorias,X^OTPikÄ^^^ i . „ i ^ o f ja tantsijat. li,iMikirmtYe,d/> /fqlö^KöKd^ipi«aoilao/d?e^grra« ja' üks esi^ esea meisma vaimisravaa. liaa- noorea nitariapsea. tas kaks sooblaulu. Seome kannel, nagu need oAest-t i l , olid suured kromaatilised kand- Paaritunniline kontsert tundlikel kandlekeeltel, soome rahvaviisidest ja tuntud helitöödest oli sooja tuni-nähes kuidas sellise rahvusliku veendumusega " j a innukusega esitasid soome muusikat siinsele soomlaskonnale, ka paarile eestlasele, kes sellise kauni elamuse vas-esimeseks saSQi|iuä suured kandled maksavad Kanada rahas $2000^ Soomes on kand;lemängu harrastajaid "siiski rohkesti, seda õpitakse ESpoö Huuled ja sellega orkestri instrumei^ sikak(^s ja Karjalatalo Kantele- tuvõtmisel tundsid kahju, et saima did. Nende kõrval Oli iiks väike eht- koulussa, kokku olevat Soomes ku- helisevat tundeküllast muusikat m karjala 5-keeleline lihtne kannel, ni6(K) kandlemängijat, kes valmis--to võinuks jagada, •millel tes pängijatsiisM imetle-- t^^Pra^^^^^^ SYDNEY, Liidu koi- tava meistei!ikküsegapaar Meši-^^^™^^^ Mitm^ mängijad,orkestri-memastUin^ pärida^ „Kruseh- tasid.. Kümnelükmeline Oritester va pidustustele. Sel puhul toimiivad Ä c^d karjalased^ kes uhkusega stern" kuulutati mitteametlikult ^ ^ ^ A ^ suuremad sündmused Joensmis, k a n ^ i ^ ^ ^^^f e i d ^ esimeseks Kanadast i l h i i s m a a l ^ ^ ^ olevat kavas . 450.1iiÄ toimunud esitades kandleorkestriga esuiemme. ,,ttale- dis Kalevala a^a^tueel-r^ar^^ voisüusd. Sydneyst L i ^ seatud soome rahvavüse,^^^ ' ^ ' ^ ^ ' ^ ^ tud purietamiselMi teiseks m Jean SibeUuse, Oskar Merikänto rand soome: rahvale. Hahvaliiulet ,.KaIevala jmibeh eel olevat Soo- S^^L^^,^^ esitatigi meeste poolt kasuta- mes saamas^^^^^^ Portugalist, Poplast. heliloojate K.M. Weberi, F. Lehari sid^l^^ •:• :,, „Käenfpiiat" ^ seekord k< ärisse t0ONEEM'S BÄkERY Tel.366.341f Käopügad, grupp noori kannelda- ;- jäid jätsid Torontosse ilusa suve-sertreisil Kanadas Soome ja K^ana- õhtu, nägu nende esitatud 0. Meri-da kultuurivahetuse korras. v|pm kantö ,^säillan idyllissäV nii iim-on orkester käimjd 1983: a. siigisd seit väljendati. Lõpuksiiaga kutsus Hiinas Soome kultuuri' tutM^ ori^ster kõiki kaasa laulma ühis-mas. K£madas alustasid n a d ' ^ ^ lauluna „Kotimaani ompi^Suomi" der Bay'št, järgnesid Sault Ste. (Mti kodumaa on Soome). • • O o o 0 D D' O SÄÄSTKE 20% Kasutage augustikuu säästu võimalusi esmaklassiliste kasukate ostmisel, väljamüük onüldiriejä kehtib ka uutesügis-mbdellide osas. Tulge meie jahedasse ärisse, javaligeehdäieüus kasukas või mõni mua karusnahkese kiirus-» tamatai--t ja •10% sissemaks sügiseni ! •Tasuta monogramm •tasuta külmutusruu-mis hoidmine. Kui te ei tunne karus-haiil( u,^tundke ©ma köösnerit 191 Egiintön Ave. E. - 488-1701 Just West of Mtv Pleasant Rd Öpen daily to 6 - Triursto 7 - Sat to3 CHICAGO — USA: väitis, N. Liidii salapoMtsd 20 Aasm js Aafrika riikide o^savötmlst suyiseist olumpiaiiiän-gudest, saates neile äliyardiisklrjiii, aagu oleksid meed olnnd kiijütetnd KuKfexKIam poolt;. ; v „Kuid need kirjad ei ohmdkir- destj kes kirju said, ei alistunud jutatud.ega postitatud Ku ^^^^I^^ Klani poolt.: NeedMid selle ase- . , . „ , mel valmistatud ja^ postitatud ühe N. Lut ja_ teise terroriorganisatsiooni; nimega ^unst^ikud nigid, kes boikoteeri- KGB poolt;", ütles USA peaprokü- vad oliimpiama^ge Ix)s Angekse^ rör WiUiamFrendi Smith, kõnele- ^^^^^^ ^es^meenka^dvto^ et ÜSA e i ganmtec^da l ^ u l , ,ndes (toito^ m kuidas N. Lut rikub mternatsio- • naalseidseadusi: R Liidu meedia on andnud l a i a l - Ta Üües et ^Kuuba ja Bulgaaria ^ täiielepanu nn. Klani kirjade-on kasutanud ,,närkootikaga kaup- ^^'^^^^^^^ leMist oma terroristide toetämi-^^'^ \ v f • USA süüdistus, et Moskva oli ja Isas, et mõlemad^ nii N i k a - - ^ jä Aasia riikide sportlasi d ^ ^j^^i. tele saatmid ähvardüsMrju,^^^(^^ kud võivat kasutada «narkooti- vale, õiendas N. Liidu ametlik tea-k a f oma r e v ^ / .•riimseks*V .• :KGB kirjad d i d saadetud ^^^^ küninele riigile Klani nfee all, need olid rassistlikud ning vastikud, kus nad ähvardasid vägivallaga Aasia ja Aafrika sportlaGte; vastu, kes võtavad osa olürnpiamäfl-jst. õnneks ükski neist rÜki-hukatcikse Hiincii PEKING — Kümned tuhanded koerad on mõistetud surma kirde Hiina provintsis Liaoningis, kuna koerad on ohtlikud tervishoiule. Paljud provintsi 527.000 koerast on marutõbised. Koerte hukkamine toimub samaf Viisu, kui möödunud aastal Pekingis, kus kuni 200.000 koera löödi nuiaga surnuks või Neljapäeval^ 23. aug. kella i l hoie- uputati sellekohast© hukkamis-; mikul kuni kella S-nipi. Eesti Maja suures saalis pensioiaride paev; i a a a D o i a B a a a n o n s i i i i D o o D D « a a a a a o a a o a a a a a a a a a D _ •' " . o •0 • a Q • , -• a • n • • B - • . "• • 0. D . .• . , • • 0 • • o MOODAS Kuidas küll igasuguses maali- peret mitmesngusto organisat-ma asjaajamises mi seatud on, sioonide sildi all marssima neli-et kõik läheb kord Ikkagi möö- teist. Tähtis oli Ju maailmale da. Kooliajal laulsime: „Es geht näidata seda suurt hulka õlga-alles vorüber, es geht alles vor- se- ja vabadusenõudjaid, pisi-bei . . ja seesama mõte tuli kest kapntäit või mõndasadat nüüdki teravalt meelde, kui kõik marssijat poleks keegi märga-see ilus, see raske, too võimatu nud. Kahju mõnestki sõbrast-ja oodatu möödas oli. EŠTO-84, tuttavast, kes rongkäiku ei tul-muidugl. Ettevalmistused algasid ammugi. Lauluhääled lauldi lahti, rahvatantsud õpiti selgeks, võimlemisnumbrid vümistleti ja näitemängu-näod seati osakoha-selt korda. nud väitega: „Mis nüüd mina! Teen parem tänavaääres filmi, pärast hea kodus vaadata . On^s see nii tähtis— kodus vaa data, selleasemel et . . . Kui iibelt vanemalt eesti mehelt^ kelle süda haige, küsisin, . . , .. et kuis ta küll sellisele pikale tas ta lihtsalt:„Ähh, mis sest ikka! Iga natukese aja tagant pistsin pilli ^ keele alla ja aina astusm." Jah, meie ;kÕU{ aina astusime. Minu ees aätus noor ema, tilluke poeg alles süles ja kaks plsltüdrukut käekõrval, kõik rahvarõivais. E i , ta ei ol- Md ja seinu, mõni lasi vannitup-^ pa panna uue kraanialnse, köögile uue põranda või seadis tubadesse sisse õhujahutuse. Pereprouad ja peretütred pidasid plaani, et keda külalisist kuhu tuppa öömajaliseks panna ja keUele missugune küljealune la-bada, nü^t paks-nÄ^^^h^ mid omataoliste hulgas ainuke, koos madratsiga lahi voodi ei \ ^ prantsataks või jälle kõhn ja Kõigist nähtud-tehtud ettekan-kerge hõredast voodipõhjast lä- deist j a muust on ajalehed kir-bi ei vajuks. Eks ta ole, ajuti- jutanud juba palju. Mida lisada? sed asemed, teadagi. ^ ^ ; KaUid kaugelt saabunud kula- Lapsed pandi oma tube, kappe lised, olge tänatud tulemast ja ja rüuleid koristama -- ja see andke andeks, kui melepoohie on üks kole ja kohutav töö — vastuvõtt ei olnud just alati fcül-nii et külalistele ka sealt tolmu- lalt väärikas, sest meil oli sel iva egacrmuidu korratust mingil ajal nii palju tegemist! moel silma ei hakkaks. Südamlik käesurve kuulub Nõndasi siis võhmiitas igaiiks neile noortele, kes meie silma-endast välja tubli t i ^ neid vai- ja südamerõõmuks esmesid ja miskogutud jõutagavarasid juba sageli mitte aüiult ühel, vaid enne, kui pidustused algasid, mitmel-mitmel erialal. Tean Ja süs saabusidki kaUid küla- «i?nikukest, kes Pidushiste ajal Hsed. Igast ümakaarest. Mõni f^^^^^^^^f^^ ^ « f f l ^«""^l soovis jääda kolmeks nädalaks, 1^ se4s^aljuks ei pidjuiud, ent mõni kaheks ja mõni „ainult" kes norkemisem vasmud oh peo-• kümneks päevaks nädalal just esmemisüe eehie-nud proovide järele. Võib-olla Jutiistas Mädariku Margariita, olime nõudnud mõnIngaUt liialt kes on kena ja lahke inimenei nnlm9 aga pidustuste ajal nägi nii-nii närtsinud j välja: 0 ' q P .0 D B D D D O 0 D 6 B 'B • B 8 B D B B m a a a • m' 0 n o o 0 a 0. D D B a o D 0 D 0 ' D-B . O 0 B D D O 0 • n D 0 D D 0 B B B B B a D n - o Q D D B 0 o o S ' D B 0 0 0 o B B B O O O B B B • B-a B 0' B B B ' a B a B B B O a B' a u Sügav kummardus kuulub neile meie oma silma all nooru- ,,yäsitäb! Seitse öömajalist, keist üleskasvanud täiskasvanui-proovin neile ka söÖmaaegu vai- le ja veel vanemailegi, kes juh-mistada, autotransporti korral- tisid, koostasid, korraldasid ja dada ja muidu jõu ja nõuga õpetasid, ent vastutasuks said abiks olla. Aga see kõik on kui mõnelgi juhul vaid halvustavaid tolmuimeja töö — täna teed ära, ja arvustavaid märkusi. neilt, varsti pead uuesti tegema, Näib, kes ise midagi ei teinud. „Kas et mUlegagi ei suuda korrali- võiks" ei näinud rongkäigus sa-knlt hakkama saada. Nii olen tä- du sini-must-valgeid lippe lehvi-nUga Õnnistanud ESTO ettekan- mas (vist on see. nii, et „ei näe deid, sest see on olnud ainuke metsa, sest puud on ees"), äga aeg päevas, kus saan istuda ja tänavaäärsete l|ppude osas oleks siis jään ka otsemaid tukkuma, võinud ehk aidata seegi, kui ar-Ändke andeks, kallid omad ja vustaja koos oma suguvõsaga külalised, kui selle nurrulöömise oleks seisnud postide kõrval, ku-ajal vahest ehk ka mõne korra hu lipuvarrast kinnitada võima-kõvasti norsatanud olen! See lik ei ohiud ja seal lehvivat lip-terve nädal oli küll kiiigiiskole- pu varrast pidi käes oleks hoid-dasti kiirust täis, ent ometi tun- nud. dus aastapikkusena ." , >i_ n n , Meie austus kuulugu aga ka Pidustused andsid palju head neile, kes tagaplaanilolijaina südamele, tõstsid rahvuslikku jäid ilma hiUgusest, i aust ja aplausist, ent ometi tohutult hulga töötundidega kaasa aitasid kogu ESTO-84 masinavärgi, administratsiooni, näituste ja kõige muu korraldamisel. E i maksaks enesetunnet ja usku tulevikku. ,,Ei teadnudki, et meid nii palju on . . ."õhkas ülevas meeleolus nooruk mu kõrval, kui Vabadus- ^ nõude ronglräiguriehvivate sini- S;;;^^^ must-valge lippude taustal rae- ^^^p^^^g^.^; oma kodud ko3a suunas sammusime ja ta g^abujaüe avasid ja külalised vanaema mõtles: ^astu võtsid, oma majad vasta- „Kui hea, et nad kõik välja võtuks mugavaiks tegid, sööma-tulid, väike Ändreski sõidab las- aegade ja transpordi eest hoolile terongis kaasa, vibutab kogu aja sesid ja kõigile ettekandeile vai-pisikest sini-must-valget lipukest mustunud ja aplodeerivaks pub-nü, et käsi kohe väsmud! Kõigis Ukuks olid. muudes ettevõtmistes sai igalt pereliikmelt küsitud, kas tahetakse ühest või teisest asjast osa võtta, rongkäigu kohta aga ei saanud kelleltki arvamust päritud, see oli etteotsustatud: ,iKõik me lähme!" Nii sai meie Üks rahvas ja üks hing. Ja selle ülimaks märgiks kerkib meeltesse mitmeti tõlgendatav tõotus: MINA USÜN o o a o a a a a a a a a a B a 0 a a w m B B a D D n D B B ' B ' B D B •D O a o o B D O a. o o o o D B B ' a 0 a iBBBaiiiaaiDoa and a a a nn a n a a a o a B B õ a a a B B B D a a a B D a a a o a n a a a oa aaaaaDBDDaaaBBBODaaBao iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ sellegG aitate kaasa eeefi keefe säififcrmisetef |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-08
