Vaba eestlane , September 21, 1978

              e
21. 107S Nr. 70
mmm UBSIL
Tallimms toimunud rahvusvahe­lise
jalgrattasõidu võistlustel v^^^
feldi maantee ja ikriteeriumsõldus.
75 km maanteesõidus tuli esime­seks
eestlane Ardi Valiara U6,58,
2) socmlane Tapio
lane Andrus Lutus. Noorte 4 km
sõidus O Ü esimene eestlane Teet
ryläinan, 3) Pav6l Petsonfän (Ees-
20 ringüises kriteeriumsõidus oli
esimene soonilane Jarmo Sorsa
38:p., 2) Ardi Väliaru 20 N^rte
feümneringifes sõidus oli esimene
Jaanus Kjiiti 18 p;, 2) Tõnu Tessalu
17p., 3) Tiit Aava lep.
Prahas peetud Euroopa meistri­võistlustel
oli soomlastele ja un-garlasbele
suuras i^ttumuseks
roenik odäheitjate ebaõnnestumi-sedv
Kui eelmisel aastal nad valit­sesid
täielikult i ^ a ala, siis täna­vu
loii esimene soome-ugrilane
seitsmes. Kolm soomlast aga vii­masel
14-st; võistlejast. Esimene
oli läane-saksl^e, teised kaks ve­nelased,
neljas Jälle lääne-saifosla-ne,
viies Venelane, k u u ^Ä
sakslane, seitsmes ungaiilane Mik-los
N e m ^ , kelle tagajärg oli 83,58,
kaheksas poolakas, IJhdjsas jocrra-lane-
ja ülejäänud siis soomemgri
tugevad odam^ed, kõigi tagajär-viaJ
alla 80 :m-piiri, ž
Põhjusi otsides on arvatud, et
ehaõnnestumist põhjustasid piMc
yiivitumine, mis tekitas võistlejas
# i g ö 1^
peetav võistlus; tulemuse^ põhjus-tasad
tijeenerile täieüku shoki, kes
ei teadnud niilies on viga.
10.000 m Võitis kuldmedali soom­lase
Martti Vainio ajaga 27.31,0,
mis on uus Sooihe reted. Teisele
kohale tuli itaallane Venanaio Ortis
ajaga 27.31,5, uus Itaalia retoord,
kolmandale kohale venelane A.
Antipov 27.31,5, uus N. Liidu re­kord,
jkiiuendale kohale G- tebroke
27.36,6, uus Hciandi rekord, I. Flo-riu
27.40,1, uus Rumeenia rekord,
kaheksas K. Kvalheini 27.41^3, uus
Norra rekord, üheksas ©estlane
Enn Sdlik ajaga 27.53,6, uus Eesti
.rekord;"-.; -.''/^
Euroopa meistrivõistlustel teh­tud
tagajärgedest on veel märki-
Teivashüpe: 1) venelane V, Tro-flmenfeo
5.55, 2) soomlane A. Kal-liomäki
5.50, 3) soomlane R.Fudas
Kuulitõuge: 1) ida-saikslane U.
Beyer 21.08, 2) venelane J. Mironov
20.87, 3) venelane 'A.Baroshnikov
Vasaraheide: 1) venelan© J . Se-dõhh
77 28, 2) ida-saksläne R.
Steufe 77.24, 3) lääne-safelane KrH.
Riehm 77.02.
• .Bjõrgush^ • -.1)' v ^ a n e V.
Jashtshenfeo 2.30, 2) venelane Ä.
Grigorjev 2.28.
KÄüMiiipe: 1) jugodanvlane M ;
Srejovie 16.94, 2) veii^ane V. Sane-jev
16.93, 3) venelane A. PišMin
16.87.
J.
Rousšeau 8.18,2) venelane V. Tshe-pelev
8.01.
Kettaheide: I) ida-sakslane W.
Sdhmidt 66^82, 2) soomlane Markku
Tuokkö64m
Naiste 400 m tõkkejocfesus saa­vutas
esikoha Venelanna T. Zelent-sova
kelle tagajärg 54,89 on uus
maaihBapsfeord. Järgnesid lääne-sakšlanna
S. Holhnann 55,11 ja 3)
ida-sakslanna K. Rossley.
Lääne-Berliinis peetud kerge­jõustiku
Võistlustel saavutatud tu-"
3.38,1, 2) Francis Gonzales, prant­suse
3.38,1.
5000 m: 1) Rod Dixon, Uus-lere-maa
13.21,8, 2) Marty Liquori uSA
13.23,4.
110 m tõkkeid: 1) Alejandro Ca-sanas,
Kuuba 13,57, 2) Ed Moses
USA 13,64.
Kaugushüpe: D Amie Robinson,
USA. 8.12, 2) Jacque Rousseau,
Prantsuse 8.04.
Kõrgushüpe: 1) Ben Fields, uSA
2.24, 2) J a o ^ Wszola, Poola 2.21.
• Teivashüpe:' Lairy.•.Jessee, 'usA
5.30.- V. - ' - J.
Kuulitõuge: 1) Al Feuerbach,
ÜSA 20.30, •2); Peter Shmok, USA
19.46.\--.';
Odavise: 1) Wolfgahg Hanisch,
Ida^aksamaa 85.62, 2) Miklos Ne-meth.
Ungari 84.70> 3) Feresc Pa
ragi, Ungari 83.5S.
110 m tõkked: Reynaido Nehe-miah,
USA 13,44, 2) Arto Bryggare,
Soome 13,74. ;
lOOm: Steve Wüliams, USA 10,21;
3000 m talkistusjooks: Bronislaw
Maünowski, ^Pöola-8.11,6.
200 m: Gilkes, Guiäna 20.34.:
800 m: Mike Boit, Keenia 1.4ö,2.
Kõrgushüpe: 1) Carlo Thraen-hardt,
L-Saksamaa 2.21, 2) Jacques
Aletti; Prantsuse 2.18^ 3) Rory Ko-tinek,
USA 2.18. ? * '
Teivashüpe: Wladyslav/ Kozakie-wicz,
Poola 5.50.
Naiste kõrgushüppes oli esimene
kanadalanha Debbie Brill tagajär­jega,
1.89. r-
Brüsselis peetud kergejõustiku
Tallinnas Kadricra staäcüonil
peetud vibuspordivõisstlustel Eesti
ja Spome vahel, saavutasid üldvõi-dw
eestlased, individuaalselt võit­sid
Ev© Suits 1220 ja Mati Vaik
Eesti meistriteks ratsutamises
tulid Katrin Mölder, Eve Erelt,
Kaie Kangur, Peeter Toomii^asi
Kalle Anüä ja Pille Elson.N. Liidti
ratsustamise meistrivõistlustel tuli
tartlane tJlo Kepp kõrgema klassi
Lääne-Saksamaal
turite 10 km meeskönnasõidu
maailmameistrivõistlustel tuli N.
Liidu meeskond Hollandi järel tei^
sele kohale. Meeskonda Imulus ka
eestlane Aavo Pikkuus. Tartlasele
oli see juba neljas meeskönnasõidu
medal. Varem sai ta hõbemedaii
1975. a. Belgias, 1976. a. Kanadas
kuldmedali, 1977. a. Venetsueelas
kuldmedali.
Just enne maaümameistrivõist-lusi
võttis ta osa Lõuna-Sehwarz-waldis
peetud kolme-päeva sõidust,
kus ta hollandlase Bert ^oster-boschi
järel tuli teisele kohale.
seenioridele toimus luba 11. kon
võistlusel jooksis meeste 100 m Ha- Tallinna linna esindusse kuulusid
sely Crawfbrd, Trinidad ajaga Tiiu Reedik, Aino Issak, Veera
10,35, 2) Silvio Leonard, Kuuba Haavakivi, Heldur Hiop, täino
10,37. Pehk, Guido Taft, Erich Lenk; #
red Keerd ja Heino Joosti. Eestla­sed
võitsid 11:2.
-20Ö m: 1) Süvio Leonard, Kuuba
20,36, 2) Bill Collins, USA 20,95.
400 m'. 1) Älberto Juantorena,
Kuuba 45.30, 2) Maxie Parks, USA
•45,89..;-;; '7
800 m: 1) Sebastian Coe^ Inglis­maa
1.44,3, 2> Torn McLean,,,UŠA
1.46,2.'-
1500 m: 1) Mare Nevens, Belgia
Tallinna mitmevõistluse meistri:
võistlustel tüli Heino Sildoja küm­nevõistluses
7619 punktiga esiko­hale.
Tema tulemused 11,1 — 7.05
- 13.85 - 1.85 - 51,3 - 15,4
45.14 — 4.10 - 65.86 - 4 34,2.
BDUARD OIM
il A Ä M Ä T P I D
•fl
llüiybid.Ok
Eesti toistnikud paguluses asu­vad
laisdi mitmel mandril. Suur
enamus kunstiarmastajaid jpole
iialgi saanud juhust tutvuda kunsti­teostega,
mis loodud mujal Või
kui on tutvutud, šüs ühti alakvali-teetsete
reprwiüktsiponide kaudu.
Eesti pagiüaskunstnikest peaksid
ilmuma kõrgefcvaliteetsed mono­graafiad,
et nende kunst vähemalt
sel teei saaks kogu. pagulaskonna
— ja võimaluse korral muidugi ka
kodumaa eestlaste — omanduseks.
Seni on taolised monograafiad i l ­munud
ainult Eduard Wiiralti ja
Ernst Jõesaare kiomingustv
Äsjamöödunud 80-nda sünnipäe­va
puhul ihnub riüüd taoline mono­graafia
ka meie silmapaistvauna
maalikunstniku ja hülgava koloristi
Eduard Ole loomingust. Monograa­fia
sisaldab 24 must-valges ja 44
värvitrükis reproduktsiooni, mis
hõlmavad kunstniku kogu ulatus­likku
loomingut alates 1920-ndatest
aastatest ja lõpetades tänapäeva­ga:
kubistlikud na/tüurmordid, dra­maatilised
grupipüdid, tJünaamili-sed
portreed, värvisäravad Skandi­naavia
ja Lõuna-Euroopa maasti­kud,
rahulikult nähtud grupid loo­madest
ja inimestest. Eessõna mo­nograafiale
on kirjutanud Arvo
Eiiysi® tamoietõni
ettekaaded iio(Hrtete
L. Wfilitras - Eüvaklass
Ravim^med, 259 retsept
Enn Nõu — Vastaveü
Axm Ahmatova — Marw U&der
H. Midielsoa Neoreootdd radaiäel
B; Pchdlson
Eduard Eiask — Lfsm^tlased
Paul laan — MSttdend
Karia Saarseu —
H^tot M l — Utoopia
1^a*< üksiinumbrdd
(IttuIetuslBogu)
Pttteja
laika le
A. Kubja — MSIesioai EsodasaareRi
A. Kubja— Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora— Soomepoisld
^ lk.-h 64 %. fotosid
L^o Lumiste AU&mnse Andros — bic
lütö jutustus kirjaiük Oskar latsust
L. Ulmiste — Atlandi aksaS
L. Lumist®
Ristsõnad I
Ristsõnad n
A. Vomm — RistsSniid IV
Asxts Voamn — Wm hing (luul®tusk«^)
E. Serme — Sarnad laevad Ja
. Sd.'Ole monograafiat saab ette-tellimisekorras
osta hinnaga Root­si
krooni 125:— kuni 1. detsembri­ni.
Ettetellijate nimed trükitakse
teose vahele asetatavale erüehele.
Pärast teose ilmumist maksab see
kr. 150:-.
Teose kirjastajaks on Eesti Kul­tuuri
Koondis StoMiolmis, kust
saab teost tellida aadressü: Box
657. 101 29 Stockholm. Postgu-o:
5 75 88 — 6:
K. Eeime-- Päevata päevad Ja oota Sõd II
S. Ekbaum AJatar (luuletuskogu)
Aarand Hoos — Jomalsga, Wasn ja Ersoram
J. Piitfea — RaJnsSlmed
AKäbia VÄiiffi Ja mnid
Urve Karuks — Eodakondur
H. Oja — Eopntased eneses
H. 0 ^ — T n n i ^ pordd (luütetuskogu)
AEüng — Mis toimub Soomes?
Aarand Hoios — Juutide
E-Sandea-—
mind lugema I — (õppe' ja tööraamat
e^ooliealistele lastel® Värvitrükis)
Õpeta inind lugema I! — Õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele v ^ v i t rW
Eesä keele Earjutnstik I
2.50 IS
35
s.-
4.30
35
85
J5
IS
5.-
1®
m
18
m
i.50
4.-
%-
• ^
25
20
m
2.1c
m
m
40
m 20
20
2.25 20
40
A
' . i8
40
OA
.
30
m
40
8.-
m • 25;
2.7S 25
14.- 50
6.-
:12.M) .
40
: S2).
xm] • m
3.—
2.
12. ndvembrü saabus H. Suur-šöödüt
Mri, milles anti korraldus,
et reisijatel tuleb koguneda 14. no­vembriks
Rootsi läänerannikul
asuvasse väikese Lysekili linna sa­damasse,
kus väliselt armetu ja
roostes „Wahiiit" ootas ükskõikselt
oma reisijaid. Selgus, et laeva par­dale
saabus 250 inimese asemel 347
reisijat. Sõitjatelt korjati ära pas­sid,
mis anti politseivõimudeie
kontrolliiilpi&eks. Kuigi Rootsi kont­roll
puistas laeva põhjalikult läbi,
ei leitud söepünkrisse peideitud
„jäneseid"i Mlede arv oli 30.
Täpselt keli 3 Iharast lõunat 17. no-yembrü
saabus laeva pardale
Rootsi loots ning algas raske reis
vastu tundmatule tulevikule. Rei­sijad
laulsid „Du gamla du fria"
ja ,;JMU isamaa mu õnn ja
rõõm:.Paljud nutsid avalikult,
teiste näod reetsid kartust ja ahas­tust.
•••C:^ -
Varsti olime rahutul ulgumerel
Laeva mastides vingus tuul, mis
muutus üha tugevamaks. Paljud
inimesed jäid varsti merehaigeks.
Norra kaugele ulatuvad rannilm-servad
mattiisid uttu.
merel ja meie rei^isShiks oli Iu:i-maa..
:;•
19. novembri paisub torm 11 pai-:
lüe. Laeva reisijaist on 80 protsen­ti
merehaiged. „Walnut" liigub
edasi ainult 1 miil tunnis. Peagi
selgub, et laev lekib. Pumbad lak­kavad
töötamast ja söepunkritesse
Valgub vesi' Pumpade laagrid on
lõbipõlenud ja mehed töötavad lä­bi
öö, et kanda piimamahnergute-ga
laeva põhja kogunud vett üles
tekile ja loopida sealt merre. Laag­rid
suudeti parandada viimasel
minutü, kuna vesi ähvardas juba
kmteikonet.^;; ^
Peagi tabas „Walnuti" teine hä­da,
kuna saate jaama antenn mur­dus
ning seda ei suudetud tagava-raosade
puudumisel korda seada
kogu reisi kestel. „Walnut'' sõitis
merel „piraadi laevana". Võtsime
küll niööduvaiBlt laevadelt vastu
signaal-tervitusi, kuid meü ei ol­nud
võimalik vastu tervitada ja
selgitada, kuhu tõttab see vana
roostetanud laev oma suure reisi­jate
koormaga.
Hais all laevaruumides oli kohu-
„Watout" oma.oigavate ja hä­daldavate
reisijatega oli nagu min-. olid valgustamata ning kõikjal tor-gisugune
j,patuste" laev. Tekile tu- \ kas sihna vaesus ja viletsus,
lemine oli Väga ohtlik, kuna suured
lained ähvardasid merega kogene­matud
reisijad teküt kohe merre
a. Põhjamere ristlainetus
kõigutas mi ägedalt väikest laeva,
et teküt kadus lainetesse 200 tonni
tagavära®ütt.
20. novembril lähenes „Walnut'^
Põhja-Inglismaa saartele, hoidu­des
rannikust 20 miili kaugusele, et
vältida laeva kaaperdamist inglas­te
poolt, mis olevat juhtunud mit­mel
puhul 1944. aastal nende vete
pürkonnas.; -
21. novembrü selgub, et aurukat­la
õhupuhuja on riMces ning ]aev
liigub vaevaliselt edasi. Reisijate
hulgas levib pahameelt tekitav
jutt,; et , ,Walnuti'' juhtkond vaja­vat
lisaraha süte ostmiseks Iiri­maalt,
kuna Põhjamerel, kulutati
raske mere tõttu rohkem siitt kui
see ette oli nähtud. Olukord lahe­nes
siiski aktsionäride omavaheli­se
juurdemaksuga, kusjuures olu­korra
lahendajaks oli kuuldavasti
V. Vares.
25. novembril jõudis loots Põh-ja-
Iirimaa vetes meie laeva par­dale.
Loots tahtis mööda jõge viia
laeva Sligo sadamasse kuid ihada-la
vee tõttu ei olnud see võimalik
ning seisune reidil kuni järgmise
päevani. 24. novembrü lubas sa­dama
politseiülem inimestel lae­valt
maale minna, millist võima
lust ohtralt kasutati, eeskätt pe­semise
võimaluste otsimisel. Sel
gus, et linnakese ainsas hotellis
maksis pool vannitäit vett 1 doliar
ja sellest pidi jätkuma kelmele
inimesele. Sligos sauna ei tuntud,
feiid selle eest oli igas kolmandas
" ( 1
i f i ^ ^^^^
Peatusime seal sadamas mõned
päeva laeva mehaaniliste rikete pa­randamiseks
ja süte laadimiseks.
Selle aja jooksul jättis ka ,,Wal-nuti"
rahvas päris suure rahasum­ma
linna restoranide letüe. Sligos
loobusid edasi sõidust mõned hai­gestunud
immesed, kes saadeti
seat haiglasse. Hiljem saabusid
nad Kanadasse Iiri valitsuse kulul
25. novembril kinkis „Walnuti'-
juhtkond iirlastele kaks kaheküm­ne
jalalise läbunööduga silindri-kujulist
metallist päästepaati, mis
olid laevale asjatuks koormaks.
Kalkuleeriti, et need paadid ei suu­da
nagunii mahutada 347-et ini­mest
ning seetõttu on õigem min­na
ookeanile ilma igasuguste pääs­tevahenditeta.
27. novembril õnnistas kohalik
preester laeva enne sadamast lah­kumist.
Jälle olid mi reisijatel kui
saatjatel sumad pisarais. 28. no­vembril
on merel 12 palli tuult —
külm ja tormine. Tugev lainetus
kõigutas hoolimatult väikest laevp
ja pühkis jälle minema tekil asaiva
söetagavara. Tormised ikhad püsi­sid,
kuid detsembri alguses olime
jõudnud Atlandi keskele. Veel oli
soita praegu pool maad enne kui
jõuame Halifaxi sadamasse.„Wal-nut"
tegi 8 ikuni 9 sõlme tunnis,
kuid baromeeter langes pidevalt.
Enamus sõitjatest olid merehaiged
ja koka E. Potsepa toit visati üle
1
i i
Nr. 70
Hiidlased
volmistuvdd
mardipeoks
Kuna Külamängud
das (kuigi mitte u
talvine sisetegevus
on ka meil aeg sü
da. -
Tänavu jätsime ja
damata ja koondas'
jõud Küamängude
minekuks ja meie pa
gugi' väiksem teistes
sellest väsimusest p
innuga tegevuses
vabnistustega. Nai
lendris märgitud,
peo 11. novembril,
rem tuttavaks saan
ge'i ruumes.
•• Näitemängu käs'
ja osad välja jagat
käivad hoogsalt. S
mäng — tegelasi ne'
da saab ütlematult
veel teisi esinemis
millest kirjutame ja
varsti. Pole sugugi v
da laudkondade
juba nüüd,, sest v
de suurusele ja laud
külaliste arv piu^atu
HIIDLASTE SELT
ADVOK;
ENNAL
ADVOKAAT-Kmm
1912, Royal
Toronto Domini
Postiaadress: P.O.
Ont. (Bay & Kln
Telefon: 86
24-tmidi telefoni v
A D O P Ä R
HETHERINGT
&
PAR
Advokaadid-
385 Bay St., Süite
Õhtuti 447-2017
RAAMATU
JOHN E. S
CA
Chartered Acj
&5 University Ai|
Toronto, Ont.
Tel. 882-1
m
Hea klo'
eluaegne inve j
Suur valik
hinnaaland^
Ka renti]
Saadaval kõik]
instrumetl
HOUSE OF Ml|
553 Queen St. W(
M5V 2B6 V T<
Nii nägid välja „Walnuti" sisemised teMalused Tuumid
qli ,,pigasftatod** 347 meesW naist Ja lasi