Vaba eestlane , September 5, 1985

              Nr. 66 VABA BESHLANB neljapäeval,-5. septembrü 1985 — Thursday, September .5, 1985 •
TALITUSES
Hind Ssato-
$ kGhi0
PAT 2.-
.... 3.—
18.— .70
...... 9^ •7@
.!. 10.—• $1.—
UST 2.— .5@
EM "3.50 .5@
l.F, 10.— .S@
L: 3.— .5@
[DEL 3.— . .5©
L, ^ 9.— .50
eldosi 5.^ .50
6.— .50
i..., 8.— $ 1 . -
•' 4.— .50
8.80 .50
>50) 6,— .50
1.5i .50
175 .50
1 4 ^ S9
.50
.70
91.
.7»
19.50 .70
15.— .70
ifA 4.— ^0
UD 47.—
1.50^ rnajaie $3.—
lA 5.75 •50
7— JfO
. 14.— 1^
8.^ 1.—
8.— .70
18.— 1*—
.... 7.— .70
L 10.-^ $1.75
2.25 .70
12.— $1.~
12.— $1.50
Ö.. 10.— .50
5.— .70
25.— $1.50
20.. 1.—
$22.— —.70
US$2.00
15.— $1.50
$10— $1.50
iliiliUilllililliililllliilililUliHIMti)
.la meie vahele meri.
leie ja Soome vahd
ohid meie ja soo­le
keelemurre."
pkkimise loo on aVal':
lisen oma raamatus
^ikud muistejutud",
Selle kohaselt saat­ma
kaupmees oma
[übaga Rootsi poole,
enne targalt küsida
^aks õnnelikult koha-ärk
vastanud, et lae-siis
hea õnn, kui üh-asja
laevas ei lei-lannutanud
kõiki rei-
| l midagi varastatud,
fe. Sellest hoolhnata
[pärast. Paljassaarest
Jtsik torm.
inud üks laeval vii­li
emal on kaasas üks,
1, mis: olevat õpetaja
jLikkunud. Tema võt-ja
pistnud taskud
naisterahvas tuleb
muidu läheb laev •
tehtud teoks. Naine
käe kirikuleivaga
bd: „Küi oled tõesti
^iis jpäästa ennast ja
heidetud naine ei
|i vaid suur saar ker°
temale jalgade alla.
Id allikas voolama ja
V kandma, nii et nai-
|ga karta. . .
liud lained lootsiku
[millega naine tagasi
lud. Laev aga jõud-
Rootsi. Saart haka-csnimetama
ja seda
pee praegugi.
ADVOKAADID
ADO PARK, 9 . C c
ilOTMNGTON, FALOS
&
PARK
MS SU §mte 401.3634451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
Tõna Toome, B.A.Sc.41<.B.
TOOME &PEASi
Advo&siadid-iiotaridl
Y®rkdale Place,.l Yorkdale RosKfl,
Smte 207
Toronto, Ont M6A 3A1
Telefon 785-5550
kodus 762-2367
KÕIKIDEKS
KENDLUStUSTEKS
INSURANCE BROKERS
1482 Bathuist St, 4 M
(Bathurst-pSt. Clair)
Tdefon feontorfe 653-7815
653-7816
E L E K T R f K
sisseseaded, uuendused Ja pais^»
Snsed dmnsjades või ettevõtetetsisi,
Hdling 762-9190
litsentsnr. E 1044
Prof F. Olnase uiss
@ss@edlek©§i6 '
Stokhohnis ilmus „VäHs-Eesti &
EMP" kirjastusel professor Felix
J. Oinase uus esseede kogu, mis
kannab pealkirja „Vargamäe tõde
ja õigus". Nagu autor raamatu saa­tesõnas
ütleb, on kõik käsitletud
teemad vähemal või suuremal mää­ral
seotud eesti rahvaluule ja kir­jandusega,
Nagu teose nimetusestki
nähtub, on mitmed esseed pühen­datud
A. H. Tammsaare suurro­maani
„Tõde ja õigus" tegelaste ja
nende varniumaailnia vaatlusele.
Kuid tegelikult on prof. Oinase
teose perspektiiv palju laiem, ula­tudes
geograafiliselt ja kultuuriloo­liselt
globaalseile mõõtmeile. Autor
on yäljunul piiratud Balti ruumist,
kirjeldades näiteks Oskar Lutsu
Tootsi-lugude algupärandit Ameeri­kas,
tõelist Kentuki Lõvi. Vaadel­dakse
uutest vaatekohtadestKale­vipoja
muistendeidj Vana Kalevi
tarkuse- Ja Seitsme Moosese raa­matut
ning kangelast'põrgu vära­vas.
Uue kirjandusloolise avastuse­na
on autor leidnud kontakti Hugo
Raudsepa «Vedelvorsti" ja soome
kirjaniku Joel Lehtoneni suurro­maani
„Putkmotko" vahel, et ni­metada
mõnda näidet. On juttu õn­nest
ja õnnesärgist, mineviku kul­damisest
ja paljudest muudest nä­hetest
eestlaste vaimu ja fantaasia
maailmas.
Raamatu rohkem kui 270 lehe­küljel
leidub ka imponeeriv allik­materjalide
loetelu ning ingliskeel­sed
kokkuvõtted teose sisust, kaasa
arvatud isikunimede register.
Indiana ülikooli , soome-ugri ja
slaavi keelte nmg rahvaluule pro­fessor
Felix J. Oinas on ännud jär­jekordselt
silmapaistva panuse vä­liseestlaste
-esseistika varamusse^
kuhu juba varem kuulub tema teo&
i,Kaleyipoeg kütkeis". F. Oinase
uus teos sisaldab lühiesseid ja laas­te,
mis loodud viimase paari aasta
jooksul suuremate tööde kõrval.
Nende kohta on F. Feidstein koos­tanud;
ülevaate „Felix Johannes Oi-
Sinine Doonau ja vana
On otse härrimastav, Ms vahest
, noorusea või lapsepõlve unistused ne. Aga sellest edaspidi,
jäävad südamesoppi kiusama aas- Hakkab süma kohe alases, et
takümneiks ja nende täitumine jugoslaavia liiehed on enamikus
ükskõik mpselgi moel toob meel- väga ilusad, pikad, sihvakad ja to-tesse
omamoodi rahtüdustunde. ^Q^^ kehahoiakuga. Meie hotelli
JohanüSt^^^
tihse ja kooliaegadel meelihaafa- ^^^1 ^
nud valsi ,,Sinisel Doonaul'Smme väe^a^^^^ ^ ^ ^ : !^
ääi^s kujuthiste k ^^
musüasmuusika, nutab vüul, ^ mom^^^vm head kooli,
armastus ja põlevad öised lõkketu- ; Hotell ,,Belvedere^*, mis meie ko->
l e d - seda näha soovinuks kiUl iga duks saab nii reisi alguseks kui ka
teismeline tüdruk. Selle lootuse lõpupuhkuseks enne tagasisõitu, on
täitumine tundus üsna lähedal, km samuti omaette üUatus. Meie saa-
Ungaris korraldati gaidide jambo- jjumisel on' ta alles kahe nädala
ree ja äsjase nmg noore gaidma oli <gest avatud, tuüuus ja arhitefcto-jutuks,
et võiksin sellest osa võtta, rüišelt suursaavutus, ehitatud jär-
Kriipsu kõigele tõmbas läbi majan-sultiangevale kaljuseinale, kusjuu^
duslilre kaahiüuste kõrval veel sa- ies raaapoolt saabudes on esimene
mai ajal alanud ItaaUa-Abessiinia jjomis tegelikult merepoolt; vaada-sõda.
Kuigi sõjakoHe oli kangel, lei- tuna 1^ ja toad' asuvad
dis ema: .. ... ...v-v - sellest allpod
,,Sõda on ku tulekahi ja võib kü» ^^^^P^^® ^^^^^^ ^^^^
resti levida, on ennegi juhtunud, ^ ajaveeteeruume
et ei saada enam tagasi, inimesed marmorpõrandate ja vaipadega
Maakondliku Esinduskogu esimees J. Vihma. oma. abi- kaovad, noor laps, veei pealegi..." f ^ ' . f ^?
. , , -ri TT • Tl/r Lapse südantlõhestav ohkamine- kuskil hotelhs leidub, sisustatud
kaasa ja EV aupeakonsul Ilmar Heinsoo abikaasa Mar- ^Iga ^1 ta^^^^^ näha^idst kroonlühtrite, nahk- jasametsohva- ,
gOti vahel Jõekääru Lastesuvekodu peahoone trepil Kuu- Doonaud" olukorda ei lahendanud paljude mugavustega.„Bel-salu
lauritsapäeval. Foto: Vaba Eestlane ^ ^ ' ^ « ;^r"i^ÄrtamiÄ .
aga on valmis suur siseujula, so-
Ent vahest täituvad kaugedki laärium, saun jm. Dubrovniku ajä-unistused.
Nü leidsime seekordselt loolisest vanalinnast õn ta poolteist
ekskursiooni, kus muuhi^gas oü km kaugusel, see asub üle lahe-kavas
ka nädalane lõbureis ehk kääru pakkudes suurepärane vaate-eruise
uhiuue laevaga Doonaud pi- püdi.
di .algusega Russe linnast Bulgaa
Rutt Eliaser, Passita Ja pajata, EEK 1985. 236 lk. - gasi lubamiseks. Nü ongi sõjajärg° rias ja lõpetades Viiniga Austrias.
Rutt Eüaser, kes pääses 1977.
aastal õe juurde Rootsi katsub nõu­kogude
argielu käsitleva memuaar­sele
Venemaale iseloomustavad ko^
gemused teekonnast Tomskisse,
Tomsk ja sealt sõit Moskvasse.
Dubrovnik — nimi tuleb slaavi
päritoluga sõnast tammemets •-
Ei, oma sinilst Doonaud ma ell dubrava — on äjälool^^ linn asu-leidnud.
Ta oli hall ja pruun, tamisajaga 7. sajandü, mille edas-saastvetest
reostatud ja kaotanud pidist väljaarendinist tiivustas asu-
. Lugeja peab Mnge kinni pidama oma kauni värvi — ent ta oli siis- koht laheäärse sadamana Aadria
"te5~egl~Fasätäirpa^^^^ sageli koos autoriga kui näib, enam ki Doonau ja sellest reisist kujunes meres. Vaatepüt Dubrovniku Vana­ta
küsimusele, mis sai esimese ^^^^^} Jaksakski vasüi pidada, eriti huvitav jä omapärane kolme- linnale kõrgelt mäeteelt on nüvõrd
küüditamisega' (1941) äravüdud teised väljasaadetud surevad nädalane retk vanasse Euroopasse, huvitav ja omapärane, et s^da vae-meestest
eraldatud naistest kuidas ^^^^^ P^^® ^^^^ mUlestki tu- OKn seUega ühttasi aastakümnete vait unustada või mõne teise ko-elati
primitiivseisse oludesse suu- gevdada. Selgub km madalasse vi- järele täide vünud jäUegi ühe oma haga ära vahetada saaks. Lmna sa-wniHiiiiunuuimininiiiHiiniHinHiiRnnntnimi^^^^^^
T Ä H E L E P f N U g
Fsikway Bakerl tooteid on nW
saadaval ka BROADYIEW DEII-CATESSEP^
firis, 1411 Daafos^
Parkway iölc@ry
127 MaDvlile Rd. ünft 14
ScarboiODgh—TeL751-006(S
i!i!itnniiii!Hininiinniniiiiiiiiiiiiiin!iif!ii!isni!ininiiin
i)iiiiuiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii"ii>ii
lÖN Am APPIiANCE SERVICE
PARANDAME
Ikülmitelaippe ja plnte — ig»t EIM
^ 31'aasM tööpraktikat ^
m 533-9334
iiiiiiinsiüusniiiiisiiisiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiinsD
nas
Oma järjekordse teosega„Var-gamäe
tõde ja õigus" on autor
avastanud palju uut eestluse vaim­sel
ja kultuurüisel palgel. Raamat
on saadaval kirjastusest aadressil:
Välis-Eesti, Box 2171, S-103 14
Stockhöhn. Sweden.
natud ühiskonnavormides, kust väl­japääsuks
polnud antud kellegüe
lootusi, kuna küüditamisel ei olnud
ettenähtud karistusaastaid. Alanud
sõda lõikas läbi ühendused kodu­maaga,
kui neid mõnel määral saa­nuks
olla. R. Eliaser on kahel kor­ral
küüditatud 1941. a. Tomski ob­lasti,
kus ta oli 1945. a. kevadeni
ja hiljem uuesti 1949. a., jäädes Si-letsusse
võib inimene laskuda ja peidetud unistuse,
siiski inimeseks jääda, kus elu
säästmise vaist otsib tuge igast või­malusest.
Aga. ,väljasaadetud ei
olegi sealses ühiskonnas nü väga
eräfdatud inimestena, kogu Siberi
sõjaaegsed inimesed võitiesid sa­masuguselt
näljaga ja raskuste
vastu. .
Euroopa-tuur, mis ajaliselt sobi­vana
tundus, kannab kõlavat nime
„Hurmav unistus" ja läbib Jugos-jandite
pikkune ajalugu on niivõrd
tihe, sündmusterohke ja valitsejate
ja võimude vahetusel käest-kätte
kämud, et selle pikemaks kirjelda­miseks
käesolevaga puuduvad või-
Viimaseks peatükiks on nelja sõ­ne
eri^lajuht paljude ajalooliste
tähistega, millest eriti meelde jääb
Reetors Palace, mis 1435. a.püssi-
Reis algab sekelduse ja pettumu- rohuplabvatuse järele uuesti üles
vaheldumisi bussi, laeva ja lennu­kit.
Loodi Lindes
Ormessoni nlmelin®
-il
11-
VABA EESTLANl
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—-S-ni
Teiefonsid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES.
on tasov ajalehe laialdase
leviku tõttö.
Suidiitnste Mnnad
üks toll ühelveerui $5.—
esMljel $5.50
Kunliitusi võetakse vastus
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homjn. kella 11-ai ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
• teI.444-4®32 , ' -
. Yäljaspoo! toöaegas ; : .
Leida Marley 223-0C80
Postiaadress:
9 Parravano Q.,
. Wülowdale, Ont. M2R 3S8
,,The Embroiderers Guild oi
America". Inc. suur, paljude tu­handete
lükmetega erialane üle-ameerikalik
organisatsioon, müle
asukoht oli New Yorgis, kolis hüju-ti
oma peakorteri Louisvüle^sse,
Kentuckys. Selles asutuses töötas
viimased 18 aastat; meie; tuntuim
rahvuslike mustrite tundja Linda
Ormesson, kes on endine Kehtna
kõrgema majapidamiskooli õpeta­ja.
Linda Ormesson, kes on puhke-palgaline,
asutusega kaasa ei läi­nud,
vaid jäi New Yorki. Arvesta­des
tema suuri erialaseid teadmi­si
jäeti ta nõunikuna N.Y. vastava
töötasuga. . ^
Arvestades Linda Ormessoni pa­nust
senises töös Guildi joonestaja­na
ja kavandajana, loodi mamitud
org-i juurde „The Linda Ormesson
Commemorative - Endowment
Fund".
Guüdi juhtkonna viimasel koos­olekul
Louisvilles, tegi laekur
Cynthia Tribelhorn teatavaks, et
eesmärgitud L, Ormessoni fondi
loomine on lõplikult kinnitatud.
Linda Ormessoni kaudu on ulatus­likult;
tutvustatud eesti rahvusmust-reid
ja üldse Eesti kodukäsitöö
ala. Tema mustrite kogud on kor­duvalt
olnud väljas näitustel jne.
VES
• • a a BonDDoaooaooovaaaoaaaHaaaaBBOOoi}
JAAN ALMER
berisse 1956. aastani, kandes vüma- jajärgsete aastate elu Eestis, tähe- sega. Kui tol kaunil juuni-laupäe- ehitati, ent Dubroynikut tabanud
se karistusaja Krasnojarski krais, lepanekud aktüvsest metsävendlu- vai õigeaegselt lennujaama jõua- hävitaval maavärisemisel aastal
Sõiaiäresete van^üaä^rit^ Plu.t sest ja nende kartusest. Siberi ala- me, teatatakse üsna ükskõikselt: 1667 suurelt osalt puuümiata jäi.
on vSTaastatel ü^^^^ tine toiduküsimus aga on. asendu- ärasõit on edasi lükatud 24 tumn Ix>ssi siseõu omab erilisdt hea
on vumastel aastatel ümmiud mit- ^^..^.^^ ^^^^^^^ sobitamise- võrra, kuna oodaüid lünilenuk pole akustika ja seal korraldatakse
ga, elukoha, töökoha ja inimväär- Torontosse kohale jõudnud mingi nüüd välismailt saabunud maruma
se koha saamiseks kuni uued mär- masinarüdce tõttii. Oleme kaotanud suuriomsüüke osavõtul suvekont-gid
näitavad eelolevat küüditamist, tuurist ühepäeva, kui järgmisel õh-serte.
tui koos oma reisivarustusega V - . , ^ ^ ^ « ^ Ä ^ O + ^ ^^ Nü Siberis kui Ica kodumaal on uuesti lennujaama sõidame. Takso- -Napoleom armee sojatrompetid
meid teoseid, kuid tundmatu on
olnud esimese küüditamisega viidu­te
saatus, kes ei sattunud üksnes Si*
berisse, vaid samal ajal kogu rii­gis
valitsevasse näljaperioodi. Nii
ongi teoses vaadeldava aja ühis- autoru kohtumisi tuntud eestiaste- jutuks juhtub olema;jugoslaavlane. kuulutasid Dubrovniku vabadusele
nimetajaks unistus söögist ja söögi ^^.^^^^^ ;upmt"t i t i l - rv^^^^Cr^^t^^U
saamine enesesaüitamise alusena, leerib prouadeks; anakronism mis tos taksot sõidab, ent oma kodu- J^SaTõjaleTaas™^^
R. Eliaser on kirjutamid väga
elavalt - lühipütidena rangest ^iga-i
päevasest elust, jagades 1941-^1949
aastate vahe peatükkideks eriasu-kohtades
elamise alusel. Teekond,
mis algas küüditamisega 14. juulil
on vooras nõulcogude ajal, kuid maal sealomandatud rannaäärset
millega säilitatakse väärikust. Nü maja ja sugulasi sageli vaatamas
annab teos ka elumärki teistest, jjäib. Ta hmnang meie lennulüni
kellega ta koos on saatusraskeid kohta on hävitav:
aastaid talunud.
R. Eliaseri mälestusteosel on
viis esimesena väljasaadeüite koi- j^^^^^^^ tänapäeval mis-noosr
Makarevkasse, sealt edasi .
taigasse Vojentorgi teenistusse ja s^^'^' «meenutamaks seda, mida
elust seUe asutuse teenistuses tai- e^sti rahvas on kogenud, mida va­gas.
Järgnesid Lašplavi töödel nad kipuvad unustama, nooremad
Pavolškis, vabas Gorelovka koi- ei tea ja mõned ehk ei pea usuta-
. hoosis, kuni sõja lõpul andis tule- vaks. Seda ei tohi unustada, kuna
musi kodumaal asuvate endiste see iseloomustab ühe, ja tänapäe-
• sõprade, kellest uue korra, ajal mit- vai leviva rezhiimi tõelist palet,
med jubakõrgemaü kohtadel, pal­ve
tema ja ta ema kodumaale ta-
„Ah JAT lenukiga sõidate! Tea­te,
mis tähtedest JAT koostatud
pilkenimi on: „Just Any Time".
Ma ei sõida ammugi enam kunagi
JAT'iga, nad ei pea aegadest kinni,
nad müüvad 700 sõidupüetit kui
mis vüb Jugoslaavia kommunismi-kütkesse,
ent marssal (president)
Josip Broz Tito rangekäelise dü^
taatorliku võimu all mitmeti oma
iseseisvust säilitades. _____
Praegune Dubrovnik oma uute
hotellidega on peamiselt suvitus-kuurort,
millele erüise lisandi an­nab
ajaloolme tagapõhi ja rohkesti
vaatamisväärsusi.
lennukis kohti on vaid 300 ega tea­ta
teüe, kui midagi läheb vütu! Dubrovnikuga lähema tutvumise
See on maaüma kõige vüetsam järele alustame bussisõiduga läbi
lennuliin.**
Omaenda lõpj
Hannes Oja küresti ei pea me
_ _ _ _ _ _ väike kõhklus selles
edaspidigi kinnitust.
' T@l. 293-2128
173-2014
Teeme mmsi ja parandame vanis niS
limias koi ka SDvilatels.
QoaaaoEBaiiiiDaaBDfiooooabaaalJDninKDaeõoDaDi]'
Jugoslaavia esiteks rannaäärt pidi,
.tfnmicf «ii kus mitmel pool jõgede suudmeis
,^emist mi j^^rkame austreüe väljakujundatud
fr^ kasvukohti. Selleks, on vajalik eri-lisi
soola- ja magedavee ühinemis-paiku,
kus siis austrite müügi val­Vahemere-
äärne ajalooline ja mis kasvamiseks aega läheb kolm
praegu peamiselt suvituslinn Dub- aastat. ^
rovnik on meie esimene sihtjaam, g^.„^-^mum<^ mägiteid pidi
kuhu jõuame mitmetunnilise oota­mise
ja ümberistumise järele Zag­rebi
suures lennujaamas.
DUBROVNIKU SUVITUSLINNAS
Dubrovnikus ootab meid juba ees
reisijuht ja- omamoodi üllatus, mis
meile uudseks ja iselaadseks kuju­neb.
Nimelt selgub kohe alguses,: et
seekordsest tuurist pole rohkem
osavõtjaid kui vaid meie kaks. Nü
on meie kahe käsutuses tuurijuht
koos minibussiga terveks nädalali-seks
ringsõiduks enne, kui algab
laevasõit."
julgoslaayia mmega
Jõekääru Lastesuvekodu valguspeol lavastatud „Udumäe lanez ja kui nimetan; et meie oma
Eunmga* peategelased, Eero Laansoo ja Monika Roose, vamm poeg oa iiim^ega^^J^^^^^^^^
® ^ ® J . ta: „Sama asi". Nu saabla tore-
Säägl öäst saatjast meie esimene Jaan Ja
sisemaale. Mostar — jällegi ajaloo­line
Imn ja kõige kuumem koht Ju­goslaavias,
müles endisaegsel, foo-ml
kohtuvad orient ja läänemaa-üm,
kust eriti meelde jääb türklas-.
te valitsusajal 1566. a. ehitatud val­gest
kivist kaarjas kõrgsüd üle
Neretva jõe. 22 000 elamkuga un­nas
on 17 mosheed, türgi päritolule
vütab paljude vanemate naiste sel­jas
rahvarõivasseelik-püks ~
nägusid aga endisaegade eeskujul
enam ei kaeta. Soovituste kohaselt
sööme Mostaris esmakordselt rah­vustoitu
eeVapcicast, mitmetsorÜ
hakklihast valmistatud vürtsitatud
Tuurijuhiks on pikk ja süivakasvorstimoodi toitu ^j^^^^
noormees sist tassidest magus-kanget türgi
kohvi, mis olevat „kuum kui põr-gu,
magus kui patt ja must kui
naise süda."
V
M m