Vaba eestlane , July 22, 1980

              VABA EESTLANE teisipäeval, 22. juulil 1900 TuesdayT July 22, 1980
Nr. 5ä
l a s i d Stok-
-le ning
Uele era-
I, mis oli
Mte senist
Ikide suh-aktiivne
praegu
kirjelda-jiirem
aja-
Ikes. ava!- •
iipäevases
[eküljelise
eestlaste
tallinna
lluses ela-md
rootsi
lõviga, et
toimuvale
('5tt seai-mstuse
|gens Ny-pagulu-
[a Rootsi
kritisee-ta
andis
jele oma
bste ras-
(ikku kit­ujal,
kuid
in vastu-
Latpr iii-organi-
|;'a oTitlik
[juhtumit
inglise
[stis köh-iga,
kuld
Igeva jä-itide
ja
kontak-sidemete
^kord, et
asuko-lüguväd
li-anniku-jälitami-iissiden-
P Suguste
riikides
Eöö;5tÖÖS
ia Boot-
[irtsimud
Moskva
I on meil
Rootsi
Ihaka-fdamlik-
|e prob-
[itlasele.
Ibn see
|s ei ole
tõenäo-is
eest-
Iminee-iStokhoI-Eesti
st süm-
:aegune
Irohkem
lialistlik
jeisuko-iperia-la
kuirs-itud.
inerii-
Imitmet
Itadega
Id neist
Iskavad
listüku
- kas
ei",
la või-v4ära
fust ja
la Ka-
Ho Sta-
|:ütting2
itor ise
^drjuti-
Itnis on
'sadest
XJtting
^jjanik
aljude
nende
need
|ed on
liisi te-
Jasjali-kol-jvat
ar-
Ipaistab
|atia N.
?le ja
ügi= se-jitingate
'õhjust
te-f
•
IS»- ja.20. juiJiHl dr. H. Tari,
26. Ja 27. fuuHl dr. M . Lee^meM,
tol. 481-6834o
2., 3, Ja 4. aug.
i e l . 921-7777.
•R. Palsapill,
STÖKHOLM (VE) — ESTO-80 oli kujuiidatud sündmuste ülsa f^^^^^ega. Neljapäeval, 10.
Jiaiim toimunud F^e^^^^ '
seks. Sadadesse ulatuv võimlejate, rahvatantsijate ja lauljate arv
südamega kaasa Ja mis näitas, et vaid Leida Leesment omia
lantaasiaküllaseks
maaral koMi püstiseismi-suurepärase
kava, miUele elati
selle
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V^Y7
Tel. 7454^22 '
Festival Galä koosnes kolmest hakkasid viljelema oma kultuuri. l i M d a tM riihmad esitasid rahva-elemöndist:
lisaks võimlemisele ja Sageü on öeldud, et eestiased on tantse.^ Võimlejate viimaseks
rahvatantsule oli programmis ra- Msserä grupp, kes on koha- numbriks oli pamvõimlemine tihe
dendatud ka laulukoor Ja puhkpiUi- nenud parimini rootsi ühiskonnas, ja mitme paUiga. Segakoor lauHs
de orkester. Kõik kokku andis vä- samal ajal luues uskumatult rikka- M- Ijüdigu „Koit", võimlejate vä­gagi
ulatusliku kava, mis lõppes likke^^^^^k^^ Minister hkruhmad esitasid komposatsiooni
puändika pudiga, kus võimlejad Wickström tõi rea konkreetseid ,,Vnelm", sekoor laulis J . Aaviku
jagunesid gruppidesse, i g Ä neist näiteid ja rootsi ühiskonnas tun- „Hoia, Juma, Eestit" ja kõik esi
lehvitamas, ühe skandiuaavia riigi tuks saanud isikuid,
lipukesi, nende keskel aga Eesti.
Pidustus algas fanfaarihelidega,
miUe oli komponeerinud E. Tubin.
Selle järel marssisid sisse võimle­jad
ja rahvatantsijad, kuna Stok-holmi
Eesti Meeskoorist ja Stok-holmi
Eesti-Naiskoorist moodusta­tud
segakoor esitas T.Tuulse poolt
avaldas; lootust,' et
generatsioonid võivad
seda kultuuripärandit, mida esi
mene generatsioon on siin
rajamid Ja soovis ESTO-80^
mmg. kordaminekut. • • •
nejad koos laulsid T. Vettiku
jamaa mikese kullast".
Su
es Eesti hümniga.
ijaid oli: Kamadast
Ja ühendriikidest, kuid pöamise
tuumiku moodustasid rootsi mai-snö-
tüdruku4, kes esitasid oma
võimlemist imetleva puhtuse Ja
Ja. • ..
;ik.:2);;--':-\:
süski täehelepanu juljtida Gerald Ut-tingi
artiklite sellele osale, i kus |a
kirjeldab N. Liidu üldist majandus­likku
süsteemi Ja püüab selgeks
teha, et kõigil allaheidetud riikidel
on sellest suur kasu kui nad om
painutatud Moskva koatrolli alla.
Esimesena oli -ühendatud voim-
K: Lepiku sõnadele loodud kantaa-lemisru^
di. \ tused. Järgnesid rahvatantsud, kus Lasterühmadest oli noori eesti koo-
V v n V * . t . iiäistantse esitasid lüiendatudrüh-li^^^^
F e s t i v a l ^ a b toimkom^ esi- ja paaristantse Euroopa ning kalt neid malmö-tüdrukute laste-mees
H. Eichhorn tervitas osa- - • - - . . . . ™ ... . . /
võtjaid, misjärel tervituskõne pi
\ das, ;Rootsi: haridusmiiister-laE'
Enk;Wikström.
Kõneleja ütles, et kui
jõudsid 1944. aastal
Austraalia tantsurühmad. Lindi- rühm. Eriti just lastevõimlemine
võimlemist esitati valikrühmade haaras oma. püüdlikkusega. L.
poolt ja sellele järgnes lastevõim- Leesmendile olid abiks Evelyn
lemine. Vahele pakkus muusikat Koop, Tiina Leesment-Bergh, Ka-eesüasedörebro
Regiooni Orkester 1. Bergi ren Viinamäe, lasterühmades An-tormise
juhatusel, mängides K. Mtenbergi Jie-Mari Asker, Paula Roove, Eha
U t t h ^ ^ a M h n S t ^ ^ ^ ^ad Jõudsid maa- „Rootsi rapsoodia". Jälle tantsisid Pohl ja Reet Leesment-Altosaar.
va]itsurka.i,ti,h ksikf v n l l d ^ n ^ l f le, sisse- Põhja-Ameerika tantsurühmad, Rahvatantsijad olid aga eestla-vaiusus
Kasutab koiki võimalusi, «t ^^^^.^^^g^ j^^.^
n ä d \ a a s a 1 l ^ r ^ L l S S ^ kiiresti rootsi keele- said hinnatuks võimsaks ..Tuljakuks- 'seda me- « s u d e s Ja « I h m ^ ^
oma töökaaslaste poolt ja lojaal- loodiat kordas segakoor lauluna. Euroopa ja Austraalia tantsumih-seks
oma üüe kodumaa kodanikeks. Teises osas esinesid uuesti valik- madega U. Tohver, Kanada ja
Kuid paljud jäid sama headekS: rühmad. Segakoor laulis M. Härma USA rühmi juhatas T. Metsala,
eestlasteks, kes asutasid oma koo- „Veel kaitse kange; ^Kaley" ja Rahvatantsijate gruppide rohkus
ie ja. kultuuriorganisatsioone ning noorterühmad ning nende järel erimaadel näitas, et see ala seob
enim eesti noori nende vanemate
näd kaasa lähevad süsteemiga. Ta
ütteby et N . L i i t on eriti Siberi tõt-tu
maapõuevaradelt rikas maa ning
Jagab neid rikkusi kõigi pürkondä-dega.
Nü leiab ta, et Kesk-Äasia
elanikud sõidaksid ilma Moskva
abita eeslite seljas, kuid nüüd o i
nende kasutada Lada autod^ Eüas
valmistatakse raadioparaate Ja om-nibusse,
mida müüakse kogu N .
Liidu ulatuses ning eestlased oa
spetsialiseerunud elektronarvutite
ehitamisele. Utting mainib, et Bal­ti
riigid ei ole võibolla rahul neile
ettenähtud kaubavahetuse tingi­mustega
Ja küsib teatraalselt —
mis teeksid lätlaWd siis, kui nad
peaksid maailmaturul võistlema
Jaapani ja Korea raadiotööstustega
või mis teeksid ukrainlased süs kui
inad lõigatakse ära Siberi õlist J a
maapõuevaradest?
Uttingi Jiitt on Võrdlemisi tüüpi-
Seedrioru laste suvelaagri „mudüaste" (4r-6 aastani) grupp
kasvata|ate Marga Haudsepa.ja Mai-Iill:Nortmanl
kultuuripärandiga. Rahvatantsuks
mängis rahvapilliorkester J . Sei­mi
juhatusel, kuhu kuulus 11 mäii-gijat.
• STOKHOLM (VE) — Kuigi ESTO-80 ajal.ei olnufotseseE
tunäitust korraldatud, oli kirjandusele süsM mõnevõrra tähelepa:
mu antud. K a oli pidustuse ajaks mitugi uut ku-Jamdusteost ilmunud,
mis müügile Jõudsid. Kirjanikke oli mitmelt maalt Stokliolmi ilmu-aud,
kus neile oli Balti arhüvi ruumides korraldatud omavaheline
koosvübimine tutvumiseks, vestluseks Ja kontaktide loomiseks.
Koo$ oli Mgi paarkümmend Mrjamkku mitmelt mandrilt, nende hul­gas
Elin Toona, Jyri Kork Ja Ümar Külvet Ameerika Ühendriiki­dest,
Hannes Oja Kanadast, Salme laätm-a Ja Mmm Talve Soomest,
ilejäänud aga koMikud
Festival Gala ruumi Stokholmi
Jäiästaadionil oli dekoreerinud 0.
Mildver. Teadustajad olid eesti
ning rootsi keeltes Käbi Lartei ja
Andres Küngv
ILMUS
Koosviibimise avas lühema sõ-jaiidushuyilise ase^^^^
Une vene propagandameheja funkt- jj^^5^yg3^ Eesti Kirja- litäis rahvast,
sionäri Jutt, mis #üüab õigustada nj^g^^y^^
Balti riikide Ja teiste piirkondade ^j^^ j^eg^jj^jis^^a^^y^^
aüaheitmist Moskvale. Meile Jääb ^ Mälgu tervituse, kes ise tervisli-mõistmatuks,
miksipeaksid Kesk- j^gl põhjusil ei saanud^^^^^^^
la. Koosolijate poolt saadeti tervi­tused
Marie Underile jä August
•Mälgule. • • .
Aasia rahvad vahetama oma vaba­duse
Lada autode vastu Ja ^mikš
peaksid Iseseisvate Balti riikide
tööstused minema oma raadio^
aparaatidega Ja elektronarvutidega
maaUmaturgudele võistlema, kui
nad võiksid seal Võistelda hoopis
muude kaupadega Ja saladustega,
milledega nad on võistlus võimeli­sed.
Utting ei räägi midagi sellest,
et venelased arendavad Eestis põ­levkivi
kaevamisel tohutut röövma-
Jandust, mille eest nad midagi ei
maksa ning veavad eesti kalatoo-dangu
ja põlluinajandussaad|ised
N. Lüiu, mille tulemusena eesti
rahvas saab läljatoitü, seistes sel­le
saamiseks tundide kaupa saba­des.
J a kas: pole nii, et Ukraina
produtseerib 31,2 p r o t s . N . Liidu
kivisöest, 54,3 prots. rauamaagist,
44,7 prots. malmist ja vüendiku ko­gu
N . Liidu põllumajanduse toodan­gust
— kui nimetada ainult üksi­kuid
majandnsalasid? Kui Utting
püüab väita, et Ukraina Jääb nen­de
rikkuste Juures iseseisvat elu
elades nälga ja elab ainult Moskva
armust, siis kahjuks tundub see Jutt
sihilikuna või ei ole ajakirjanik
talle usaldatud suurte ülesannete
kõrgusel. - ; • •
^ Kuid Utting läheb ©ma artiklite­ga
veelgi rohkem rappa kui ta kin­nitab,
et olümpiamängude korral­damisega
on • Liit avanud . oma
väravad suurejoonelisteks kontak-tütar­lapsed
areenil Ja heitsid vaataja­le
hulka lilli, misjärel sadadesse
ulatuv tegelaskond Jooksis valla­tades
Jäästaadionilt, Jättes aga
külastajatele elamusliku ©feti.. •
L. Leesmeriti koreograafiline ku­jundus
näis võimlemise osas os-kes
elasid ilmse huviga l^aasa-j^^^^^ -^^^^^ ^^g^ rahvusvär-kirjanike
loomingunäiteüe Ja neu- sümboolikat tütarlaste dressi­de
vahel Ä t a v a i l e Kalju; Raidi^gg^^ aga ka väikeste lipukestega
helitöödele. fcä^s, kes M k kandsid üht-lolmetaoud
EIWEL KOKS, ERIG PEHAP ja ARNO VIHALEMM
MoHograafia ,,PaUase" kunst^^ kunstnik Eduard
Rüga õpingoisfi ja tööst, kelle dutöo vaatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool „PaJias" õppeasutusena ja eesti kunstnike
©teÄolstajaria. KaaMa on .kerge ja huvitav lugeda 1^ täiema^
' le lui
Mind $WM (postiga tellimusel lisada 50c)|
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
f l i H I ' ! "fII- ' " ' ^ saacB
Koosviibimist külastasid.,
med rootsi j a väüsriikide - pressi­esindajad,
pärides eesti kirjandu­se
üle andmeid Ja sele arengu-
Esimesel poolel lugesid hiület ja lase vormina ESTO^BO särke,
lühiproosat Ilona Laaman, ^ r v o ESTO-80 valguspeolik külg seis-
Mägi, Karin Saärsen, Valev Uibo- "es oskuslikus valgustuses. Pohja-puu,
Hannes Oja, Helmi Rajamaa, maade valges suveöös olnuks seEe
Elmar Pettäi,. Enn Nõu j a Salme paigutamme yabasse loodusesse
Raatma. Teisel poolel esitas Ilmar võimatu.
Laaban just samal päeval kirjuta­tud
luuletuse, Elin Toona, Helga —' - ' • . .
SeF puhul anti VEKL poolt^ välja N^õ^^^
ka brosbiiür „Estmsk literatur Paul Laan ja Ilmar Talve Stokhol-utanför
hemlandets gränser", kus mis kirjutatud pajatuse ning Räi-
R. Kolk vaatles eesti kirjanduse mond Kolk ja Kalju Lep^^^^^
arengut ja selle probleeme pagulu- oma paladega. Kõigi muude ürituste ja kokku-ses.
Muusikalises osas Alfred Pisuke tulekute kõrval toimus ESTO-80
-Kirjanilce esinemine laiemale viiulü ja Hilma Nerep-Mošsin kla- ajal ka ajakirjanike kokkutulek,
rahvahulgale toimus kirjandus- v^rü esitasid Kaljo Raidi „Gon- mis sellisena oli esmakordne,
muusikalisel pärastlõunal ABF-mar cert Piece" ja ,,Kus oiv kui^va ko- Koosviibimisest võttis osa üle kol-jas.
Arvestatud mõnekümne Mr- du'V Eesti süidist jä „Movimento-mekümne ajakirjaniku ja ajalehte-de
lähemate kaastöölise.mi kirja-foto
alal, samuti elektroo­niline
meedia.
Maksab Kanadas:
19.
10.50
l ^ E I F O S T-I; (B Ä
!21.
USÄ-i§s
Koosvübimisel tervitas „Eesti
Päevalehe" toimetaja Juhan Kök-la
kokkutulnuid j a osutas tähelepa­nu
eriti just vanemaile ajakirjanike­le,
kes olid kokkutulekule tulnud
nagu Andres Joasalu, Arnold Joon-son,
Jüri- Remmelgas ja Johannes
Västrik, kelle kohalolekut kvitee-riti
aplaiisiga.. ' ,
Hiljem tutvustati vastakuti kõiki
osavõtjaid. ,,Vaba Eestlase",poolt
Kongressi avas lühipalvusegaVõõbuse monumentaalteosele ,,Stu- ^ sündmusest osa toimetaja
peapiiskop K. Veem, Järgnes rida dies m the History of the Estonian • QJ^^ Montreali kirjasaatja
tervitusi nü vtäõrastelt kirikutelt People",mHlest senini on ümunud '
Iideks välismaailmaga, kuna Juht- eesti õpetajaüt, kes polnud kolm köidet ja neljas köide oii i ^
kond^ on veendunud, et rahvas on g^^^y^ j ^ — ^ ^ mumisel.
gelleks valmis. Kuidas Juhtkond
.; $16.
LENNUPOSTIGA ülemere-:
Aastas $t2^
;32.
; i 7 .
A^essi muudatus 50 centi.
veerandaastas $19^
Üksikxmmbri hind 45 cmü.
ESTO-80 raames leidis aset 7. juulil EELKkirikukongress, millest
võttis osa 88 külalist, piiskopid, õpetajad Ja koguduse delegaadid,
kes esindasid E E L K konsistooriumi, praostkond! ning kogudusi Ar-gentiinast,
Austraaliast, Brasiillast, Inglismaalt, -Kanadast,
"susmaait, Rootsist,. Saksamaalt; ning. Ameerika ühendriiMdesi
USA aadressidele „ZIP
Fäögätsiiekk või rahakaart
Free Estonian PubHshers niinele.
Ägneš.
kutsumusest**
Meie kiriku Kixna ilmumata on 'veel ielt. köi­det
ning kirjastamisega m suuri
majanduslikke raskusi, siis aru­tati
probleemi Ja otsiti teid,
meie kirik saaks
kaasa aidata.
® Br. vet. VaHried Lehtmets U l -
ricehamnis, Rootsis, tähistas 80.
sünnipäeva. Eestis töötas ta loo­maarstina
Vaivaras, pärast Ants­las,
enne oli ta Tartu Ülikooli sise­haiguste
kliiniku assistendiks. Asu-hindab
oma rahva valmisolekut,
see selgub olümpiaeelses Moskvas
Ja Tallinnas, kus tohutud politsei- , ... , , .\
üksused ja sõjaväeosad valvavad SeUele järgnevalt andsid hüiikesi
iga kodaniku käitumist ninghooHt-ülev^^^^^^
sevad selle eest, et N . Liidu ko- ^ E L K koguduste ehist piiskop K.
^a^t^^^^^^ ^ ^ ^^
Kahin^Siiici^^cif „ lõpetas ta loomaarstiüH-aimnvS
esitas abipräost E . Tõldsepp, kuna tanud ^uurejooneli^^ oma albiga, kooli erikursused ja töötas süs Lin-
T f. ^ • , " fr • dusl^^ Akadeemiliselt kuulub
all . kannatavatest m e s t e s t ! j^^p K. Raudsepp, I lõpetas peapiiskop K. Veem palve- ta korporatsioon Fratermtas Tar-
• - V ; , ^ ga. • j-tuensise perre»
Stn; C ,
PaluB muie ^ata VABA EESTLAl^ a a s t * /
veeraadaaistaks — tavalise /kiripoštiga alates „ -
19 - V Tellimise katte^^
rahas / tehekiga / r
Nimi
st
rjas).