Vaba eestlane , July 22, 1980

              vmA EESTLANE teisipäeval, 22. joulü 198D - Tuesday, July 22, 1980
Trust Toweff:
Toronto BommionCetntre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
M5K IK^ •
24-tundi telefoni valveteenistus
isa­st,
w.
Toronto, M5H 2LS
Tel. 364-7©72 , Seedrioru laste suvekodu noorendatud köögi personal. Vasakult: 1^^ Karen Ahermäe, pe­renaine
• Sylvia/ÄhermäeV H e n M
Allpool .ävaMame^te .
küüditatud ohvitseride j a allohvitseride kohta. Need andmed esitatakse ayalikkusele esmakordselt
ning neid on täiendatud pidevalt nelja aasta kestel. Vaatamata^^^^ sellele võivad esineda mõned eba-täpsused,
millest palutakse teatada Eesti Ärhüvile IJSÄ-s. Nimekirja koostamisel oü aluseks sõja-vangilaagris
Saksamaal koostatud ;üldandmed: imbes poolteist kuud •pärast MüditamistJüuHs-aügES-^
; ..n.-ieitn. .Tiru Alfred
" • V . n.-leitn. Tarde > . .
^ n.-leitn. Vitsut Leoiihard
• seersant Rehemaa
On võimalus ära tuua 'alljärgne- aspirant Varänd ,
:Valt Värskas arreteeritud e e s t i '% aspirant ügand
vitseride nimekiri väeosade järgi: veebel Mars
seersant Jakobson
.22,. Territorlaal Laskurkorpuse • .
staap:
koi. Raidna Herbert
vberg) operatiivosak. ülem
koi'. Lango Troadi — organisat­siooni
osakonna; ülem
Frei- Tallinnas • .;V • '
• kapten Albert Albert
kapten Joost Otto
kapten Mardna ;
koi. Reinola Johannes —
osakonna ülema abi.
kol.-ltn. Tombak Rein —
konna ülem
köl.-ltn. Vernik Aleksander
operatiiv leitnant Hindola Leonhard
leitnant Saanus
osa^ seersant Kalvik/
osa- •m
i5 86. Laskurpolk — Tapal • f
major Tiide Hans (Tiiteman) ;
major Pajusoo'Evald
kapten Ruuben Alfred-Eberhard
kapten Üts Jaan
kapten Kurs
; kapten Libek Oskar-Voldemar
(Lainurm) . : :
Suurtükiväepolk nr. 627 •
Väike-Maarjas /
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
taMtüse asukoha
konnaülem;(lennuväelane):^ ^ ^^^^ ^^^^ ; ; ;
kbl. Earing TOdemar^^^ MöldreErich^öl. leitnant Märtma Valter
osakonnaülem : major Kermet Rudolf (Kerberg) ''''•^-''—^
köl Heliat Jüri\(end. Kirschbaum) kapten RataseppLudvig-Kaiia .
kapten Tekkel Hans-Erich :
leitnant Liilak
TOIMETUS
avatud esmaspäevast
reedeni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodas ;
väljaspool tööaega: ^
Karl Arro '482-0242
Hannes Oja 481-5^1^^
Kuulutus! .võetakse vasto:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ai ja
nädala teise ajalehte Ipmi
map. homm. kella
, KUULUTAMINE"
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe l^dawse
leviku ^õtfeu.
Kuulutuste hiaaad:
üks tolli ühel veerul _ - ^ . SO
esiküljel
tagaküljel ^^^^^^^
KUULUTUSI Vöf A V M
^ VASTU: • (^
1. Vaha EestSase ialitps
135 tecumseth Street
Telefon 364-767S .
Postiaadress: Box 70, Sta. C,
Toronto, Ont/MöJ: 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvaadi 251-6495
2. Mrs, Lel
149
Willowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223^0
suurtükiväe äial
koi. M^lts Eduard —
intendandi abi
major Kimm Eduard —
osakonna ülem
major Urba Sergei (end.
Urbanovitsh)
major Riiberg Nikolai —
suurtükiväe staabiülem
major Jalak Johannes
kapten Nurk Martin
koi. Ähmann Eduard
ülem .'
180. -Laskur' Biviisl. .staap:
(Martinson) — polguülem
major Kõrvne Harald
kapten Püümann Vasili
kapten Rohtniets
inseneri Korpuse. Lennueskadrill—. lägalas • leitnant • Lahes Juhan
kol.-ltn. Kitvell
korpuse
eskadroniüiem
-Hans , \
kapten Kirsipuu Harald
. õiukaltse, pivlsioi • —
Tallinnas , "
seersant Hja . •
divisjoniülem major Lokk HaraM
— küiiditäti juba 1941: a, algul N;
Venesse (niärke korras)
21,
Männiku
leitnant Aalberg .Voldemar
leitnant Aareleid
leitnant Kruut Johannes
ieitnant Ernits Jaan-Martin .
leitnant Kibus Harry
intendant Eiiipalu t^eksander
(Einpaul) ^
major Martsöo Mihkel
major Vilu i
seersant AUikvee'
seersant KÕivuniäe ;
:629. Haubitsapolk — Tapal
kol-leitnant Tamm Johannes-osakonnaülem
kolonel Eatsalo
(Matson) Hans . i v. i \ ^"^•^^^'-"i>iu ±amm
osakonnaülem major Laks Sergei ^^^^^
intendant kolonel Martins J o h a n n e s . m a j o r Kudeviita Aleksander
sideülem major Vares leitnant Taul Enn
major Tammekänd Kaarel-Rudoif ^apten^^^^ ^^^^
major Rebane r^^^^^^^^^^^^^^^^ f^^^^^^
sv.-ametmk Tehver Ernst-Paui ^^P^^^^^^^
k o L - t e S t e r n August leitnant Uluots Oskar
ÄiVo Mägi — Silva Rannu, stiüis talle omase vaimukusega,
KAKSKÜMMENDÜKS MORAAL- elavalt joonistades veidi grotesk-
SET mõRVÄLUGU/EKK/ 1979.^ s ; konflikt
199 lk, muutuh inimlikult pehmeks ja lee-^
Arvo Mägi õn kujunenud meie; bekski. Lühüugudes arenevad
vüjakamaks Mrjameheks. Kord on süiidmused kü^
see eestlaste ajalooüsišt sajandeist tegelaste iseloomustamiseks ega
läbiv arengulugu, mis siiski aja- nende pšühholoogüiseks analüüsi- .
looHsteie nurgakividele rajatud, miseks, ranged lõpplahendused tu-teinekord
kirjutab ta vastupidi'levad põneva tegevusega, kus Mä-eestiaste
ajalooüstest kroonikakü^ gi tore fabuleerimisoskiis on nau-dudest
ajaraamatu, kus on ajalugu ditav.
nähtud läbi autori silmade ja ise-. Need põnevuslood, mida Mägi
loomustatud muigavate kommen- juttudeks nimetab, toimuvad mit-taaridega.
: mel pool. Eestis on neist ,^Jütt
Uues; jäUsgi ajastute algusest tä-aäs^ karusellist" (Tar-napäeva
ulatavas mõrvalugu mõr- tumaal 1908), Jutt saimast ja kül-valoole
Järgnevas teoses, lühikes- mast veest" (Eestis 1934) ja „Jutt
tes, omamoodi moraalitseva puän- mahajäetud .saeveskist'' (Eestis
diga lugudes on nii ajalugu, kui 1941). Teised jutud algavad mää-seUe
taustal konflikti lahendavad ritlemat^ ajal ja kohas, liiguvad
mõrvalood. : ringi eriaegadel Euroopas, Amee­rikas
ja viimane neist on aastast
• Need on Mmajaloo jooksul lä-^g75S^Qj^jjQij^ig^
M teinud väga suure arengukäi­gu;
tapmine on muutunud liht­samaks
Ja mugavamaks, kuid si­suliselt
on jäänud muutmatuks
nagu inimese põhiolemus.
Seda võib vaadata kui tapmis-tehnika
kujunemist isiklike vahe­kordade,
inimlike omaduste, ah­nuse,
kättemaksuhimu, armuka­deduse
ja paljude üldinimlike
tunnete lahendamisel, kus see
samm lahendab lihtsalt keeruka
olukorra.
Autorid, raamat on kirjutatud
kahasse,. kuigi ei ilmne kuivõrd ja
mülega noor kaasautor Silva Ran­nu
on Mägile abiks olnud, on läh­tunud
Graham. t^reene väljendu-- Pealegi kui neis lugudes ei oota
sest, et „igaüks peab surema ja kurjategijat karistus, vaid ta on
igaüks kardab surma, aga kui me kõrvaldanud takistuse mõnele täl-inimese
tapame, siis me päästame le sobivale ettevõttele või plaanit-
J a hirmust ,mis muidu võiks aas- susele. Mõnikord võib selliseks
ta-aästalt kasvada". ^ põhjuseks olla ka naised, ja üheks
Sellest ,iPäästmisaspekUst" läh- moraaliks ongi„Kui inimeste va­luvad
ka A. Mägi ja S. Rannu, hei midagi juhtub^ sus vaata hoo-kuigi
see on iroohiliselt mõeldud, lega — vahest leiad naiste jäljed."
et ta oma lugusid mpraalseiksni-: Mägi ei Ole i sünd-metab.
Moraal seisneb neis valmi- muse 'hindaja ega hukkamõist ja,
dele -omaseis järellauseis, ivades,: ta ühtsalt vestleb humooririkkalt
; mis elutarkust väljendavad. - ja muigega, kuidas läbi ajaloo pn
Ka mõrvadel on' oma otstar- ^e^tnud^^s^^ tegevus, müle; pa­hed,
need ei tarvitse olla ainult rast praegu kurdetakse maaüm
negatüvsed, need võivad õnnes- W a s olevat. Arvo Magi j a Sil-tuda
ja äparduda, need jäävad va Rannu haaravad kaasa oma
karistamata, kuna inimestele » u d e g a ja rikastavad eesti kir-
. need U lahenduseks või ahi- Jandust ühe uue jutustamislaadi
nõukl elueesmärgUe jõudmiseL ^P^^^v
Mägi jutustab oma lühilauselises / • Hannes Oja
Järjest sagedamini on koduaed- Siin mandril peamiseks kahju-nikud
võinud täheldada pahanda^ riks on õunakärbes.õunakoi puhul
vat kahjustust õuntel ja ka iluou- märgitakse, et see on probleemiks
napuu (Crab Apple) viljadel, kui Kanada õunakäsvatusele, kuid le-need
varsti muutuvad pinnalt, mõ- vinud ka Maine, New Hampshire,
nel juhul küü vaevalt märgatavalt NewVYork'], California ja' Alaska
mügarlikeks kusjuures viljalihas osariikidesse USA-s.
esineb arvukaid peeneid, pruune . Kuna mõlema kirjeldatud kahju-käike.
Varajastel sortidel võib si- r i arenemislcülg ja tekitatud kah-su
lõpuks muutuda tervenisti peh-justused on sarnased, siis ka soo-meks
pruuniks . mas|iks, hüistes vitatud tõrjevahendid ja võtted on
aga leidub korgistunud pruune vür- samad.
ge. Viljad varisevad enneaegselt,
sageli hävineb kogu saak.
õunte kõrval ründavad kah­jurid
ka veel kirsse>inustikaidj
pihlamarju, ploome, pirne, sini-
Jkäid ja viirpuu marju.
Esmajoones soovitatakse varise­nud
Õunte järjekindlat korjamist
Ja hävitamist, puude aluse maa­pinna
püsivat harimist ja kõige
tulemuslikuna puude pritsimist.
Viimasega alustatagu juuni lõpul,
major Miü Ernst
Kanadas ja USA.S on kirjeldatud mü täiskasvanud kahjurid lendle-kähjustuse
peamiseks põhjusteks m a hakkavad. Pritsiminei jätkub
ÕUNAKÄRBES (Rhagoletis ; po- IQ. päevaste vaheaegadega kuni
major Viires (Simson) Aleksander leitnant Loit
kolonel Leets Georg leitnant Saama Mihl^^
fcoL-Un. Virro: (Viru) Äugust-Oskar Z^f^^r^. "^^"l
major Laev Karl-Herbert
•182. Laskur.Diviisi'staap.-^Tartus ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ •
koi. Grabby Herbert - operatüv-- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
osakonna ülem - J^^^^^T^t u K I:.
^kro.:\i . Rr>re..^mr»^m el Jir^or.h^^a^^n nes ~ osa- . ,I ci,^tn an^t _L uha AmoM
konnaülem ^ eitaant S^m^r Otto^^ .
koi. Putmaker Eduard-intendant ^^^^"^"^^^"^^^^^^^
kapten Kruuse Aleksander^August monella) Raürpad Worm, Apple augusti keskpaigam. Igal juhul vü-kapten
Aruoja Arvu (Nadel)
sv.-ametnik: Kivimäe Ants
(Teinberg)
sv.-ametnik Olvet
leitnant Tomp Andres
Maggot ehk Apple Fruit Fly. Ta mane pritsinüne YÕih toimuda mit-on
selle mandri asukas, levimisala te hiljem kui kuu aega enne saagi
kulgeb Dakotast ida ja Arkansasest koristamist. Kõnealused pritsimi-põhja
suunas. Kahjur on toakärbsei sed toimuvad paralleelselt teiste
sarnane, pisut väiksem, must, vai- pritsimistega üldise pritsimiska'
leitnant Kivirand Mihkel (Piiman) gete ristkrüpsudega tagakehal, tn- lehdri järgi.
leitnant Tamm .
koi. Kurvits Jaan — distabiil,
areteeriti juba maikuus 194i. a.
major Sarnits Edgar
kapten KuU Felix-Johann
seersant Rehemaa
Korpuse
® Canttörra Eestlaste koondis ja
polguülem kolonel Tohver
(Toffer), Erich-Johann-Friedrich
eesti kogudus annetasid ühiskingi- polgu intendant V i i ra
na ühe eksemplari A. Võõbuse major K. S. Dipl. Nõmm Amu
igast teosest ,,Stüdies in Hištory of major Tarn Roman (Tshernitski)
the Estonian People" Austraalia major Treufeldt Otto
rüklikule raamatukogule j a teise kapten Käo RudoK^^^
eksemplari Austraalia rükliku üli- kapten Roots Harald ; ^
kooli raamatukogule. Ganberra kapten Kajando Boris
rahvaraamatukogule annetati ühi- (Pishtshenkov)
selt kohu eksemplari E. Saideni kapten Liiv Enno (Ernst)
raamatut ,JCGB CaUing Eve", üks leitnant Tali Nikolai
eksemplar raamatust annetati St. n.-ltn. Tangre
Marksl Teoloogia Instituudi raa- n.-ltn. Timofejev
•n.-ltn. Kalme.
leitnant Oja Rudolf •
leitnant Roos
leitnant Alakõrs Alfred
leitnant Tarien Eduard
n.-leitn. Erits
n.-leitn. Tuisk '
n.-leitn. Jalakas
n.4eitn. MõtHk
n.-leitn. Kittus
n.-leitn. Haling
n-leitn. Kxiuskvere
intendant Hiie
leitnant Loog Georg-Eduard
rügemendi vanem arst dr. Karro
Konstantin
vanemseersant Tarvas
42. Laskurp(
major Vaga Vülem
kapten Rahuorg Artur
(Friedenthal)
leitnant Masso Georg
leitnant Kaivo Edgar
leitnant Jaakson Oskar
leitnant Taidla Augustin
leitnant Koolmeister
leitnant Solans
leitnant Salu
leitnant. Kraüse VilübaM
leitnant Siilivask
n.-leitnant Rohtmets
15.
kapten Matela, Valdo (Martinson)
mahalastud punaste poolt sõja
algul . • • . •
kapten Vakker Eduard
leitnant Kõressaar, Jaak-Eduard
leitnant Kärmet
badel mustad sik-sak jooned. Varemalt oh soovitatud pritši-
Kärbes ilmub mullast juuni lõpus mis vahenditena tinaarsenaati (Le-või
enamiste juuü alguses: Emane adArsenate) ja DDTtd. Esimene
paigutab munad üksikutena vilja on tugev mürk ja ei tuleks kõnesse
kooresse pistetud augukestesse. koduaias, ka teise tarvitamme pole
5—10. päeva pärast koorub munast lubatud keskkonna reostamise väl-
Ugi 1. sm. ipikkune valge; jalgade^ timiseks. Nende asendajatena lei­ta
vagel asudes kahjustama õunu. dub aiandusärides sama mõjuvaid
Umbes madala päevad peale vähem ohtlikke vahendeid mitmete
õuna varisemist on kahjur täis- erinimetuste all. Neid ostes poleks
kasvanud, poeb mulda, kus nuk- soovitav usaldada üksi müüjat,
kub 3—13. sm sügavuses kuni endal tuleks kontrollida pakendil
Jäi-gmise juuni juuIiM. ^^^^^ ^ ^ 1^^^
Kahjurite loetelus millede vas­tu
antud vahendit tarvitada,
peab kindlasti leiduma mm!:
„IläUroad Worm".
Tarvitamisel järgitagu rangelt
ÕUNAKOI (iArgyresthia conju-gella)
Apple Fruit Moth on väike,
tumehall koiliblikas. Lendleb ööse­ti
juuni lõpus juuli alguses, õun­tele
paigutatud munadest kooruvad
B. mm. pikkused valkjaskoüased, antud eeskirju. .;;
hüjem punakad, helepunase peaga Tõrje annab tulemusi, kui kõik
CD Lundis tähistati Lõuna-Rootsis röövikud kaevandades pruune, urn- ohustatud puud 300. mtr. ulatuses
tuntud seltskonnategelase major bes nõela jämedusi käike viljaU- kuuluvad pritsimisele. Kui aga
Harald Viirsoo 80. juubelisünni- hasse. Kahjuri arenemine, kahjus- üleaedne jätab omad puud pritsi-päeva
sajakonna inüneše osavõtul, tus ja tõrje on samad mis õuna- mata, tammutakse nagu nõiarin-
Juubilar on olnud koolitoimkomia kärbsel. gis. . :
esimees, Lõima-Rootsi E. Maja ak- Kodumaal meie ajal kumbagi kah- Seepärast on vastav Põllundus-tiivliige
ja tegev reas teistes org- jurit ei esinenud, õunakoi rüüstet ministeeriumi eeskiri ülimalt pai-ides.
Akadeemiliselt kmilub ta kor- kirjeldatakse seal aga juba 60. kapidav, kus' soovitatakse vilja-poratsiooni
Fratemitas Estica v i - aastate algul ja õunakärbest 10 puid mitte kasvatada koduaias,
listlasperre, aastat hiljem. Arvid Viims