Vaba eestlane , October 5, 1978

              Ilmub 2 korda nädQlQB"^
feisipäevül ja mliQpäeval
Neljapäeval, 5, oktoobril 1918 Thursday, October 5,1978
SBBl
MOSKVA — -Seitse yaiigi ühes
N/lii<iuorjajaägri^
nud väJõa ühe tavaliku üdrja presi­dent
Jimimy CSaiterile, kiites teda
inimõiguste 3^tse poliitika ^ t
ja hoiatades lÄiiemaailma N.
l i i d u «kšpansiooimohü^©^ Ma-sinailni*
jas kirjutatud koopiad ja­gati
lääne reporteritele Moskvas
2<!!r^pj. p ^ d pressltaivemnit-sil,
(mis kiorraldiarfii M kokku-l
e E ^ ifäitmise jälgimise koolitee
poolt. Notjeli laureaait A. Sahha-rov
luges ette oma isikliku kirja
kus pöörduti AmeeÄa N o M
laiix^aadi keemik Linus iPaulingu
poole," ©t see aitaks N. l i i du
'ametivõime miöiufcades vabastada
kolme vangisitatud vene teadlast.
Faulihg on praegu Moskvas, kus
ta võtab vastu Lomonossovi au­hinna
N. Liidu Teaduste Akadee-
HoUandil on muidugi toa omad set pilti. Indoneesia valitsus m
MEW' OBLEANS — ;tJiks panga-röövel
astus sisse Bank of New
Orl^ins-i ja käsutas feassapreilit,
et ulataks talle seljatagusel
laual oleva fcoiti rahadega. Süs
läks ta pmgast kotiga välja ja
põgenes. Kotis oli 5000 pennist
•raha. .
B3TDAH Kolmel mÄel Sau­di
Araabiäs raiuti pead maha pä­rast
seda, kiii nad olid oma pal­ved
lugenud. Mehed olid vägista­nud
'tüdruMi, te karjatas nende
iamhakd.. •
STOKKOIM toimub
erilised iseloomustavad jooned:
tuntud tuulikud on juba kadu­mas,
aga võitlus mere vastu kar
naleid tugevndades käib pidevalt.
33.800 ruutkilomeetri suurusele
maanalale on sumtud Ilgeimale 14
miljonit elanikkiu ja Rändsitadi
„nahalinnas" elab lüe 1000 inime^
se ruutkilom^ril, mistõttu ehi-tusvõimalused
on säästlikult ka-sutatud.
Euroopa:, majandusliidu tuge­va
liikmena, mitme rahvusliku
Üügel-tööstusega tööstuš-Hol-land
pole kaotanud (oma idülli
nägu. j " . •
R(K)itsisfcatsetaniine, kuldas s e ^
da metanooli bensiini sisse autode
jaoks. Ergutust on katsetamine
salanud bensiinihinna kaülinemi-s^
t, &eQ: on jiiba iüietamas 2
kr*ooni liitrilt. B r a ^ liiguvad
Rootsis kajtseaüitod,. milles on
15--20% mebanooii. Metanooli te^
Ö^akse söest, loodiisgaasisft, põiev-kivist,
iturbast ja jäänetest.
'MINNEAPOLIS — »
on teravate sünaadega 9-aasitane
poiss, kes alati leiab raha. Möö­dunud
talvel ta leidis lumehan-g^
t 500 dollarit. Ta viis raha isa
kätte, kes selle üle ändi§ politsei­le.
Küna iteatud ooteajal ei tulnud
seda ükski küsima, sai RÄike selle
leidjana oanale. Esimene asi, mis
ta tegi, loli hoolikas raha lugemi­ne.
Ta hoidis samal ajal silma ka
ümbruskonnal ja leidis 10 cönti
vahel söövad
suures rahus pahemata
mööda kihutavaid elektrironge.
Hollandi uus valitsus on picfe-nud
parlamendi survel palju ae­ga
ja energiat ohverdama Hollan­dis
asuvate molukkide ühiskond­like
probleemide . amtlemiseks.
Talvel toiinunud viimane molüki-terroristide
relvastajtud rünnak
riigile kuuluva hoone vastu näi­tas,
et molukkide noored äärmus­lased
on alati valmis vägivallate­gudeks,
kuigi valitsuse seisukoht
on terroristide nõudmistele olnud
paindumatu ja ilmselt vähenda­nud
soovi vägivalla kasutamiseks.
Hollandi valitsus, parlament ja
mõõdukad molukiorganisatsioo-riid
on pidanud nõu kevadel ja
suvel; on peetud piÜd hõupida-niisis
molukiküsimuse lahenda­miseks,;'
Holland on põhiliselt poliitili­selt
ja usuliselt olnud väga salliv
individualistlik riik, mida näitab
parlamendiparteide suur arv, se­letas
Hollandi kultuuri- ja sotsi-aalmihisteeriumi
osakonna juha­taja
abi. Johannes Kapsenberg,
kes on spetsialiseerunud vähe­muste
probleemidesse.
, Loomulikult on molukkide ter-roriteod
tekitanud mõnevõrra
himiiu ja viha holiandlaste hulgas.
Molukkide terrorism pole süski
Hollandi peamine poliitilise tülit­semise
põhjus, s^t kõik parteid
on üksmeelsed selles, et vägival-tingimiusiteta
yaistu' Hollandis asu-vaite
molukkide nõudmistele ja
peab kogu probleemi Hollandile
koloniaalajast pärit päranduseks.
Hollandis asuvad molukid on
nende Hollandi asumaa-sõjaväe
4000 sõduri järglased, 'kes 195O
asusid koos perekondadega Hoi
landisse, kuna nad ei tahtnud jä9-
da Sukam valitsusele alluvalb
Indoneesias. Mitte-vägivaMseite
abinõudega iseseisva LõunarMo-lüki
vaibarügi poole pürgiva mo-lukiorganisatsiooni
juhiks on
Mõnusama, kuid mõned Holto
dis sündinud noored molukid e:
arvesta enam vanade juhtidega.
Peotäis noori molukke on alus­tanud
terroritegudega, millest
esimene toimus 19tÖ, kui Indo­neesia
president Suhartokülas-
, tas Hollandit.
HoBandi valitsus on pidanud ise­enesest
mõistetavaks terroristide
nõudmistega mitte arvestada, ku­na
Hollandil pole neid võimalik
täita.
' Alul mõned Hollandi parteid
•toetasid Lõuna-Moluki vabariigi
rajamist, kuna Indoneesia endise
presidendi -Sukarno poliitikat ei
kiidetud heaks. Aga 1970-ndate
aastate terroriatotsioonid on
muutnud parteide mõtteviisi ja
praegu peetakse ainsaks lahendu­seks
molukkide assimiÄioon;
Hollandi ühiskonda. .
Molukid lEaotasid Indoneesia
HoUand on nagu lÄe-Euroopa^^^t on oskuslike ärimeestenaja
töösturitena kõrge elustandard ja mitmekülgsed võimalused efektiivseks hariduslikuks väSjaõp-peks.
Aga rahvusvaheline majanduslik tagasiminek on avaldanud mõ3« ^ Hollandile ja vaiStsus ot­sib
praegu ravimeid inflatsiooni vastu/^ k ^ riigis on üle 2OO.OOO töötu. Eiigi valuuta — gul^
den — on siiski Lääne-Sä^a niarga kõrva! püsinud tugevanaiUiõfie poSüt^^ arvates liiga tugeva-nä.
Laevaehituse ja teras©tööstu^ aladel oia praegu peamfei raskusi;: aga. maagaasiyarud aitavad
oma energiaprohleemide laliendamisel veel pikka i^egs.
takse,m Kiaiikootikuid 'raske,ai-.-
data. Riigi^^^ organiseeri-
;ud seaiiseid konitrolli all olevaid
sotsiaalseid vorme, kus narkoo-
;|ka miüiik on keelajtud,
stitamine lubatud. Nartoootika ka­sutamine
muidugi suurendab ku­ritegevust,
kuna narkootikud ön
ähapuudüsel sageli hakanud röö­vima.
• • .. ' • •
Molukid ei ole sugugi ainus [sot­siaalne
ja. M t u u r i l ^ yähemus-grujpp
Hollandis. Ajalooliselft on
Holland tähtis rahvusvaheline
Iceskuš ja 1970—-ndais laasitais,
kui tööjõust oli puudus, on maa­le
tulnud oma perekondadega üm-berasujaidTürgisit,
Marokost, Ju­goslaaviast,
Hispaaniast ja Por-tugalist.
Selliseid ümberasujaid.on
praegu umbes 200.000.
Samal ajal on HöMandis 200.000
töötut, mistõttu uusi immigran­te
enam maale ei lasta.
Oma erigrupi moodustavad suri-namlased,
kes on hiljuti organi­seerinud
demonstraitsioone, ku­na
nad poile saanud Hollandis
tööd. Hollandi endine asumaa
Surinam. sai L975. a. iseseisvaks,
i ka see riik kannatab tuge­vasti
tööpuuduse tõttu. Hollandis
elavad umbes lOO.ÕOO surinamlast
sooviksid saada Hollandi koda­kondsust,
kuid teiselt poolt loo­detakse,
©t nad lähevad tagasi
oma iseseisvale kodumaale,
lisaks on Hollandi poliitiliselt
salliva ja inmnõigusi hindaiva
„Kungla'< alustas uut aktsiooni
FildSlEugo Valter j a Silvi; Terts.
rahvatantsijad pasteldesse.
Fato:T.Eütti
Montreali Eesti organisatsioonide esindajate koosolekul S5.
sept. 1978 — Jaani koguduse saalis, koostati 1^78/79. tegevuse-
':aasta ürituste ajatahel järgnevalt: ; /
PORTLAND
tundsid oma asja, 'kui nad murd­sid
sise Margaret l ^ t e r s i kpdus-
Portlandis. Nad võtsid kulmü-t
u i ^ t pizza, Mipsetasid selle ja
sõidi pannes kaks määrdimud
taldrikut korralikult pesukaussi.
Naine, kes ei olnud kuriteo ajal
kodus, ütles hüjem politseile, et
sissemurdjad noppisid ka ära te­ma
niajrihuaanataimedelit lehed.
JYVÄSKYLÄ - - J y Ä y i ä k n -
nuväljal Tikkakoskel on tülikad
olnud hirved. Vähemalt kahel
korral pidi maandumisel olev len­nuk
uuesti üles tõusma^ kuna- hir­ved
osusicj. maandumisrajal. Möö­dunud
nädalal sõitis maanduv
DG---9 jänesele peale. Tülikatele
loomadele lisaks on kohalikud
iriim«esed 'k^utanud maandumis­raju
jalgrattal sõitmiseks, Kord
uduäel hommikul üllatas lendu­rit
jalgraittur otse lennuki ees.
Nüüd otsustati lennuvälja ümber
rajada 2,5 meetri kõrgune traat­võrgust
jaed...;
GAINESVILLE Hall C ö ^ ^
erlharr^taijate klubil on nüüd
Keeleoskuseta, jääyad nad sageli
töötuiks ja muutuvad varsti eba­sotsiaalseks
nii omas ühiskonnas
Isui k a hollandlaste hulgas.
Narkootikaprolbleem ei ole
lategusid saab vältida ainult siis kerge Hollondis ja eriti muret te-kodakondsüše,
ega pole soovinud niaana võtnud vastu poliitilisi pä-saada
Hollandi kodanikeks. 'Nii/sulasi Argentilnasit, Tshülist ja
on nad pakstiinlaste kombel fe.
dakondsusetud. Molukid on süsö"
vabad näiteks sõjaväeteenistusest,
kuna vanadele asumaa-sõdureile
on makstud pensioni.
Suurim osa molukkidest rigi-
•.vad ainult maial keelt jä pal­jud
noored kannatavad „pool-keelsuse"
tõttii, kuna nad oska­vad
halvasti nii malai ksHi ka
kui sobitada, üksteisega kõiki rii­gi
kultuurlvähemused ja etnilised
grupid. Samuti arvatakse, et ühis­konda
on võimalik isuiataxia kõik
inimesed, kui nende hariduslikiku
olukorda parandaitakse j a vähe­musgruppide
liitened saavad end
võrdseina tunda
šuitanud molukid narkootilisi ai­neid,
kuid nüüd on narkootika-kaubitseijad
osanud ka nende hul­gas
omalö ohvreid leida.
Nailkootika vool Hollandisse po­le
märgaitavalt vähenenud ja kui-ja
nendega töökohtadel võistelda. | gi narkootiliste ainetega äritse-mist
mõningal määral kontrolli-gev
see on noorte molukkide hul­gas.
Veel 3 - 4 aastat tagasi ei kä-ei
dis terviklikku gruppi, vald nad
kuuluvad mitmesse eri uskkon-da,
poliitilisse ja piirkondlikku
organisatsiooni.
Terroritegudest on umbes 35.
molukist osa võtnud -need "äär­muslased,
kes nõuavad Lõuna-
Moluki vabariigi rajamist Indo­neesias.
Moluki säärel lasub um-
Ugandast.
Värvilise ja sotsiaalse vähemus­te
probleem muutub lähemas tu-
OKTCKDBRIS:
7. Jumalateenistus Sherbrooke*-
is, keH 17.30 perek. Ilveste ko­dus,
1538 Durham Street.
®. Pensionäride klubi asutami­se
koosolu, kell 12.30 Jaani ko­guduse
saailis.
12. Eesti Naisselts Montrealis
referaiaitõhtu. >
15. Lõikuse tänupüha jumala­teenistus,
ja koosviibimine, Jaani
kirikus, k e l 16.00.
21. Vaimulik muusika õhtu,
kell ia30. First Baptist Church,
25. Kadripäeva pidu, Montreali
Eesti Seibi korraldusel, Montreal
West Town Hallis. .
26. Sumutepüha jumalajteenis-tus,
Jaani kirikus, kell 11.00.
DETSEMBRIS:
2. ja 3. Kunsti-ja käsitöödenäi-tuš,
Jaani korduse saalis, Miont-reali
Eesti Seltsi korraldusel.
3. Alma Materi päeva austus,
Jääni koguduse sa/alis, kedl 18.00
Akadeemilisite organisaiteiocjmide
ühisel korraldusel.
16. Laste jõulupuu, kell 5 p l .
levikus eriükesMes kõigis Lää^ j ^ ^ ^ Schooll vastas.
ne-Euroopa töö^usrükides. Loo-'
detakse, et läänerjiikide demo­kraatia
leiaks abinõusid; oma sal­livuse
säilitamiseks, kuna rassi-vaen
j a diskriminatsioon köeb
pidevalt pinna all. Isegi Hollandis
on nähtud juba .üfelkuid rahul­olematuse
ilminguid. :
Probleemid olenevad muidugi
majanduslikust olukorrast.
. Praeguse .majandusliku kriis!
ajal kutselise väljaõppeta vä-hemusgrupld
6215 Cote St. Luc Road, Mary- Jaani koguduse saalis.
Võistlust töökohtade ja korteri­te
saamiseks.
Kuid ükski poliitiline partei Hol­landis
ei taha siisld' öelda, et
praegune töötute suur arv oleks
põhjustaitud sisserändajaist. Olu­kord
Hollandis i p o l e e ^ ^ : ohi-kordädest
teistes Lääne-Euroopa
maades.
Koondis Kaimdas
Montreali osakond pidas laupäe­val,
30. isept. s. a. Montrealis koo­livend
Heino Altosaare mugavas
kodus oma iga-aastase koosvii­bimise.
Kohal oli realiste küos
bes 1,2" miljonit mohMd ja n m . ^ f^
jal Indoneesias 1,8 miljonit. Need
niolukid kuuluvad veel eri etni-
Torontost ja Ottawast.. Peremehe
ja, tema abikaasa- erilisel hoolit-lištesse
gruppidesse, kes ei' salli f^^;^^^:^^^^
indoneeslastena iseseisvat Lõuna-
Molulki riiki. Teiselt poolt on In­doneesia
elanike meeleoludest
praegu raske saada usaldusväär-jaüks,
kel ei õnnes­tunud
klubiga lütuda. Liikmes­konna
moodustavad need 9 vangi,
kes on põgenenud Hall Gounty
vanglast viirhase viie nädala jook-ga
meeMivas ja hubases õttkon-nas.
Lõpuks peeti koosolek esi­mehe
valimiseks ja Montreali rea­listide
esimehöfcs valiti ühel hää
lel koolivend Edgar Heinsoo.
.Telefonikõne
„Kas M e asutusest on täna
mõni segane jalga laslmud?"
,yKuidas teie selle peale tulete?"
„Täna röövis üks *üüp minu
•28. Lätlaste kunstinäitus, Jaani
koguduse saalis.
29. Usupuhastuse jumalateenis­tus,
Jaani Mrikuš, kell 11.00.
NOVEMBRIS:
4. Jaani kiriku basaar, kogu­duse
saalis, algus kell 12.00J
11. Kirjanduslik kohus, Mont­reali
G^idi- ja Skaudisõprade
Seltsi korraldusel, keai 7 õhtul,
Jaani koguduse'saalis.
16. Eesti Naisselts Montrealis
referaatõhtu. /
18. Vabadussõja alguse tähista­mise
aktus, Montreali Võitlejate
ühingu ja Skautlikkude noorte
ühisel korraldusel, Jaani kogudu­se
saalis, kell 7 õhtul/ Aktusö Isõ-neleja:
WaSiter Perit.
30. Noorte metsajõulupuu Lät-teniäel,
algus kell 12.00.
jAANtlARIS 1979: :
7. Jaani koguduse jõulupuu,
guduše saalis.
7. Pühapäeva-, ja täienduskool
alustab tegevust.
TOEBRUARIS: ^ •
24. Eesti Vabarügi aastapäeva
tähistamiae,- Windsör Hotellis.
25. Eesti, Vabariigi aastapäeva
jumalateenistus ja koosviibimine,
Jaani kirikus.
3?^ÄRTSIS: /
17. Noorte talipäev Lättemäel.
24. Konfsert: Eva Wilson-Märt-son
ja Gari Otto Märtson,-Wind­sör
Hotellis. Montreali Eesti
Seltsi korraldusel.
nmse.
OTTAWA Kanadadollar kuk-sui
läbi ventilatsioon tuulutaja, kus taas sammu viõrra allapoole,
Viimane klubiliilime kandidaat kuna möödunud esmaspäeval
jäi 1 möödunud nädalal sellesse makseti doEari ©est ainult .83.89
Kmni ja tuietorjujaa pidiü ta
"sealt vabastama, aga ta pidi siiski
vanglasse edasi jääma. Nendest
üheiksast õn seni kolm jäänud va-
USA ceoti. Kanada konservatüvi--
de partei juht Joseph Clark mär­kis
Hamiltonis valitsust kritisee­rides,
et välismaised investeerijad
bad-^sse. Ventilaator pandi sei-; on kaotanud usalduse Kanada va-ijsssä
pärast advokaatide ähvax-"^^^^^ ei usu
du^, kes nõudsid, et vangla peahV enam, et see vallitsus (m yõimeli-nüöagi
iegema 40 aastat vana ne ^Kanada majandust välja viima
vangMioone uu©ndamis#s, | praegusest ummikust.
Eesti Noorsoo lEosvatuse Selt­si
tütarlaste gümnaasiumi endis­te
õpEaste ja vilistlaste omavahe­line
koosviibimine leiab aset px-haip.,
m okt. keU 3 p.l. M. Kobin-
Laansoo kodus, 62 Bedford Park
Ave. Torontos. (Tel. 4394976).
Asukoht I plokk läänepool
Yonge St. ja 1 , p kÄ põhjapool
Lawrence Ave. Kui kasutada
Yonge allmaaraudteed, väljudž
Lawrenoe pe^usest, valides Bed'
ford,Parki väljapääsu.
Arst vaatab läbi mehe, kellel ori
kõrge vererõhk.
„See on ikindlasti. suitsetami­sest,"
ütleb arst. ^
, ^ a e i suitseta."
,ySiis on see liigsest joomisest.*'
,JM:a ei joo.'-
„Siis ön s e e l i i a l d a m i ^ naiste­ga"'
,jmÄ pole naist ega sõbratari."
Arst .vaajtab kella ja
ti:
,„Siis on" see 50 dollarit,
MatOTiaatika professor läheb
arsti juurde. Ajavad juttu, süs
joovad kohvi ning mängivad par­tii
malet. Kui professor hakkab
koju minema ütleb arst uksel:
„Tervitasiis minu poolt ka oma
li
Eesti Füaitelistide Seltsi hooaja
algus© avamine toimus New Yorgi
Eesti Majas 17. sept., millega üht-
„0h sa taevas," kohkub profes
sor, „selle pärast ma süa tulingi
Ta fciÄus redelit maha ja jäi
murtud
lasi tähistati seltsi auliikme A, E.
Pensa 80. sünnipäeva. Kui tava-
; liselt on peetud margipäevi kord
kuus igal teisel pühapäeval, siis
seekord lükati kokkutulek nädala
võrra hiljemaks, et see oleks lä­hemal
A. E. Pensa sünnipäevale
25. septembi:il. Hooaja, avamise
ja juubilari'niarginältuse tõttu
tulid kohale peale New Yorgi fi­latelistide
veel seltsi liikmeid
Lakewoodist, Torringtonist, Dan-boryst
ja. Lõng Isländiljt.
Näitusel olid väljapandud R.
Hämara poolt kogumik eriümb-rikke,
mis ^ ilmusid Eesti Päe­vade
puhul Bältimores, mitmesu­guseid
E. F. Seltsi mälestusümb-rikke
ja matke. Juubilar. A. E.
Pensa oli välja tpannud 30 aasta
jooksul kogutud skautide-gaidide
laagrite ja jamboreede puhul väl­ja
antud eriümbrikke Austraaliast
kuni Rootsini, lisaks skautlusega
seotud pilte. Teisena oli esitatud
kogumik esperantokeelseid eri­ümbrikke,
mis saadud kirjavahe­tusest
peale Euroopa riikide veel
Jaapanist Ja teistest välismaa rii­kidest.
Veel oli välja pandud
1955—1985 ilmunud filatelistide
ajckirja |„Eesti Filatelisti" esi­mesed
10 numbrit, mis ihnus esi­mese
eestikeelse f ilatelistliku trü­kisena
USA mandril Kogu välja­ande
lehekülgede arv on ainult
mõni lehekülg alla 400. Näitusele
oli A. E. Pensa toonud veel albu­mi
E. F. Seltsi tegevusest, kuhu
oli kogutud üle 30 aasta jooksul
mitmesuguseid fotosid liikmeist,
näitustest Eesti Majas ja .paljudel
ÜSA süurhäitustel. Fotoalbumit
vaadati suure huviga, imis tuletas
meelde paljudele juba unustushõl-ma
kadunud mineviku t ^ v u s t.
Roimas väljapanek oli Allan
Pensalt. Tema kogu koosnes 50-st
väärtuslikust vanast kirjast, mis
olid saksa ja vene ajastuüt. Nen­de
vanus oli saja aasta ringis.
Enamus neist olid TaUiriria suur­kaupmeestelt,
kuid ei puudunud
ka eestlaste omad. Näiteks leidus
seal ka postkaart omaaiegselt ees­t
i kultuuritegelaselt dr. J.Hurfilt.
A. E. Pensa juubeli tähistamisel
R. Hämar pidas sütitava tönufcõ-ne
tema 13 aastat seltsi juhtimise
ja „Eesti Filatelisti" väljaandmi­se
eest. Ta annetas A, E. Pensale
mälestuseks illustreeritud laua-ploki
kõigi kohalolijate filatelisti­de
allkirjadeg?.. Juubüad auifes
korraldatud ühislauas lauldi talle
„elagu" j a -peeti (kõnesid, :•: