Vaba eestlane , October 5, 1978

              Kirik: RedeemOTLuteri^I^^
(Bloor jä Indian Rd.)
õpr T. Nõmmik; 501
Äve., Tbroxxto M4S 1J2.
483-2478. 1
• Ä a p . , • 8. Ä-^ikeil,3 p i . lõifeuš-tänupiäia^^
j VIRGI­NIA
OTHIID^^^K^ (Hwyv
48 & Royal Rd.) Teenib õp. E.
Pälm. Solist T; N t o Ä i .
LMteri Usu Kogudus, tähistab käesoleval aastal oma töö 80. J
2i oktoobrffl EELK peapiiskop Konrad Veem, Jutlustades pi _
Ave. kirikus. Samas kirikus toimub pilliap.^ 12/ novembril ü^^^^
laulupäev. Koguduse arhiivist ieiame lauvitavaid materjale,- mis
New YoriS Ja ÜSÄ ee^ Ä,kiü kogudus a. 1908 võis tähistaoa
le. olid'eelnenud rasked aastad, ühenduses
kes pärast 1905. a. revoluteiooiii oMtislnM Ameerika ^^^^
New ¥#gi kogudus o Ä . u s u ^
se raaimatut. Lugesim/e
kogudust külastab
nlstuse! Lexihgton
iiesti Segakooride
missugune oli
töö 10. aastapäeva. Selle-
^ usuvastaste eestlastega,
öp. Hans. Rebase JuIatiBHiisel.
TERE TULEMAST!
$CA
2079 YONGkST.
L.
© TEL.489W2
koimap. 8.3(^, neljap., reedel 8.3(^»j3.^,
laup. 8.30—5.Ö0
PUBÕTÜMD, (kel! 5 p l , JUMÄ-
MTEENISTÜŠ ija puhapäeva-
Iscx^v PKyost Laittiku l(m a. s i ^ ^
päeva (tahistamiitö
ÖPETTMA I^õjfeTONmD m
teisipäe^ti M õpetaja
kodus. Mmsl^al koitoleppöl. -
/EESTI SIHTKAPITAL
Annetused Ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabas.
Annetaja feoovid täidetakse.
958 Broadviejv Ave. Toronto,
Ont. M4k 2R6
Möödimud laupäem õhtul avas
T. Eesti ^Selts oma müikiipäeva
peoga Toronto seltskosidlikü^^^:!^^
gevuse hooaja. Eesti Ma)ja suures
saalis itoimunud peosit võtsid osa
150 peolise ümto, kes A. Ältosaa-ro
kapelli saatel veetsid pärast
suvisit piihkepausi m^leMmtus-
-liku õiitju.i'
Kavalises osas esinesid TERB
,^ungla" rahvatänitsijad T. Met­sala
juiiatusel, esitades rabkest
repetuaarist viis tantsu, õlitul
toimus -ka väga aÄalike võitu­dega,
loiteiii, mis
müüdi.
i2
Ui
ST-lii
41
• m
•3;
„Vaba Eestlase" toimetuse Jä
talituse asukoha plaan
/ TOIMETUS JA TALITUS :
avatud esmaspäevast' ^
reedeni M ä 9 - 4 - n i.
Telefoiid: toimetus 364-7521
/ I t ^ l i t u s : 364-757^
Toimetajad kodus
väljaspool tööaegai
Karl A Ä 766-2057 '
Hamies Oja 481-5316
. Kiaulutasi võetakse vastia;
riädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homin. kella il-ni ja
iiädala teise ajalehte kuni koi­map.
homm. kella ll-üi.
^VABA EESTLASES. : .
on tasuy aj^leho laialdase
leviku tövtu.
EisWataste hüma(i:
üks toll ühel veerul
tagaküljel
$3.25
. ^3.75
- $3.50
KUULUTUSI VÖTAVAB
I. Vaha :E'estIase talitus
^ 135 Tecmnseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talita väljaspool
Hehni l^i^vandi 251-S
:£.:RIrs, Leida Marie
149 Bishop Ave.
WiUowdale, Ont,
Telefon: 223-0080
Jaanuaris 1908 peeti õp. Rebase
uu© aastaga seoses jumala­teenistusi
!New, Yorgis 1®. ja 26.
jaan. Kolmas jmnala^ oli
määraitud 23. veebr. Teenistusi
peati Matteusä nimelises luiteri
kirikus, mlš ©isus alllhmaÄ
Broome nimielise! täitaval. Teenis­tuse
aeg sõltub sedlešt Ikuidas oli
kirikult võimalik iöesitla&te
usuliseks töötes. Nii • toiinus 19.
jaanuari (teenistus kell XO hommi­kul.
Järgnevad ifceenistusted olid
aga k ^ pool 6 öhitul.
esimene : number . a,
tdnob teate ka Kanadast
Estohia;-:^nlmeIisest eestlaste
keskusest
kus 8. dets. 1907 öp. ŠÜlaiku poolt
laulatati kaks abielupaari. Kõik
abiellujad Olid eesitlased. Selles
keskuses oli 77 eestlast, keda op.
Sillak, kelle töqpürkonixalks oli
Kanada, aegajalt fcülaisitas, selleks
otstarbete tavaliselt nädalaks feo-hale
sõites' jumäläte^nisttmte,
ametitalitüste ja usiilise töö iteos-tamis^
ks Selles numbris leidub
kiri,, milles jutustatakse eestlaste
elust liÕuina-Dakotas.:
New -Yorgi osas
suurt tööpuudust, samuti ka Ehi-lädelphias
ja Bostonis. Bostonis
õnnistati Jaan Marfe Kolka. New
Yorigis toimus aasta lõpul kaks
laulatust.
Abiellujad olid kõik eestlased.
Sündmuse kirjelda^ja märgib:
„Aioult see oli kahitsemise
väärt, et meil oreli mängijat ei
olnud. Varemilt ikäis meü prova
Bosbrom orelit mängimas. Aga
viimase! ajal ei ole ita
nud, vist kiüll sieepärast, et eest-
Iase4 nii tuhnad ja mõistmatud
on, et nad temale üihtegi tasu ta
väisva I ei andnud."
PhiladeliÄiias toimus 23. nov.
eestlaste lapse lisitlnii^ kuhu
pea ikoiik kohalikud eestlased olid
kus
sõbad ära j a laulsime l a du
matust ka isAilu ära."
Kinja (kirjutaja soovib
alt andmeid selle kofhta,
ÜSA-s asub eestlasi, fees „polö«
harivad, et ehlk võiksime siiMis
sõita.".: : ,
Ka » w Y ^
puudus ja laialt leyinenud kurite­gevus.:.
Oša.' :.žstlasi,- kes .Vene­maalt
olid siia
võÕraiSite nimede
oma
400-le inimesele.
Osa neijdest omi
maailmavaatega
kiriku suhtes
Teises numbris: mairgitakse,.
Chiagos on sUur tööpuudus ja
et rahutusi, vargusi, röövimis
Ja tapmisi esineb sageli.
Texases asub
eestlasi, kes tulid Venemaalt. Gal-vestoni
sadamas varastati neilt
raha, m i l l e tõttu nad olid sunni­tud
jääma Texasesse, üht pere­konda
tabas raske traagika. Nen
de poeg oli teel Ameerikasse hai­gestunud
ja suri Texases.
Kirjasaatja märgib:
, ,Sün ei olnud kedagi, kes oleks
ta matnud. Meie ise lugesime ja
palusime peast. E i olnud matmi-ning
usu'
Bostonis peeti jumalateeniÄ
öp; Rebase poolt 3. mail; SeUej
teenistusel olid aroulaual 5 eesti
noormeest. Teenistusest osavõtja
märgib: ,iSün on ka mõned eesti
neiud, ikes' mitmed aasitad ei ole
püha õhtu söömaajast osa­nud.
Kä sel. pühapäeval ei
nad seda."
New"Yorgis kohtas,op.
kahte setu haist, keda ta kutsus
eesti kirikusse. Naiste vastus oli;
Saksa ikirikusse meie ei lähe,
sest 700 aastat on saiksa mõissii-kud
eestlasi rõhunud."
yüendaät numbrist selgub, et
lincolni ma;aJl5omias, Wisconsini
osariigis elab 73 e^tlM. Olukor­ra
kohta kirjutatakse, et imme-sed
on maastiku ja elutingimiiste-ga
raihul:
,yHingetoiduse pooleist ei v^i
meie ka palju kurta. Meie kogu­duse
esimees isand Sommi
iga pühapäev oma majas jümalar
teostuse ära, misjuures ta WL-tar
ja ikäjfcs poega viiolit mängides
laiulmist juhatavad. Juuli ja au-
^ t i kuul käis õp. Rebane^^^^^
vaatamas. Ta pidas siin kdm,
jutlust j® vjõttis lauarah.
v^tvastu." •,....:•'
: ÜSA eeštlaskomias oli tera­valt
esile, kerkinud - ristiusu,
SsonununisMi ja anarhismij
1, mille kohta 1908. aas-leidub
seeriana kirjjU-tatud
artikleid, miUe autoriks 1
eest-
TORONTO EESTLASED!
Tuige tutvmma soome • puksuri-äriga
:6§3 Sheppard Ave. West (Sheppard—Batiinrst) Toronto, Ontado'
Resmrätsiooni^^
iSodumaalt saabub pidevalt
USA-sse kadunud eestlaste otei-s^
si, miile 'kohta märgitaikse:
rMjud sisserändajates^ lioia-vad
endid kirikust, õpetajast ja
kristlastest eemal ikui tulest ja.
elavad siin võera sume
PÄRAlVDUSTÖökODA. ® TEL. .276-5033;
Div. oi Bionic Ind. Ltd. 1
CB3E
Carousel Tours Special 5 nädalat 30. dets.—3. v©8br. Floridas
alates $349,-- © Reserveerige kõle!
,•.Ajakiri .sisaldab ka teateid teo-,
dumaalt ja õp. Hans; Rebase usu­küsimustele
ja kristlikele tõdede­le
pühendatud artikleid. Lugeja
saab elava pildi sellest, müline oli
eestlasite elu New Yorgis ja mu­jal
70 pikka aaiäitat tagasi. New
Yorgi koguduse arhiivis leiduvas
ajakirja aastaikäigus puudub kah­juks
uiks number, nimelt nr. 3,
mis on. ilmunud kevadel 1908.
j,Amerika Eesti Postimees" alus­tas
oma ümumist a. 1B97 ja ilmus
kuni õp, Hans Rebase surmani,
49 ä. vanuses, a. 191i.
/RUDOLF KIVIRANNA
/. -.(Teataja) ^ •-.^
EESTI MAJAS, 958 BROÄDVIEWAVE., Toronto/ Ont. M4K2R6:.
Tel. kontoris^^^^ 759-3588
EESTI ALUMIINIUM^^^^K^
võtab teUimisi vastu alümümum uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminiüm sidüig). Neljas värvis alumiiniumist
veerennid ilma jätkudeta (ühes tüids). Tasuta Mndamiie.
H. OSSO, tel. 884-4558 ja 832-2238/S^^
Met. UCi nr. B 888
Teen kÕlM inehaanilisi paraaäusä
3323' Danforth Ave. Tel. -eOl-SSSS
O P T I C A L S T U D IO
. • ; R. SCHMID, saksa optik
Suur valik eui'oopaprilIiraame:
Seiss, Rodenstock, Metzler
Spetsiaüseenmud contact leisMe
1586 BLOÖR ST. W. 1 tänav Sääne
pool Dundas'e snbway^d
TELEFON 535-6252 •
Teeme uusi vanu
Qü Uimas km ka suvilates
Lühike, kuid haarav talitus toi­mus
möödunud pühapäeval pärast
lipuheiskamist Kotkajärve vära­vasse
kuhjatud kivikangru juures,
nJille ühel mürakal endise stilisat­siooni
asemel nüüd istus iišna rea*
listlik terasest valgepea merikot­kas
— Baid Eägle. Aastakoosole­kutest
osavõtjad kogunesid palvu­seks
poolkaares ümber mälestus­kivi
ja skaut Erik Runge Eesti
Skautide Maleva lipiiga asus val­vele
mälestuskivi juurde.
Martin Jõgi oma hommikupalvu-ses
nimetas Hendrik Tannerit, kel­le
ühiskondlilt hoiak on meile krist-jlikuks
eeskujuks:
Skautliku nooruse nimel võttis
sõna poistemaleva juht Silver
Kask, alustades oma esimeste mul­jetega
Kotka järvelt aastate eest ja
tuues kujukalt esile neid võimalusi
ja saavutusi eesti noortetöös, mis
on teoks saanud — tänu Kotkajär­vele
ja selle maa soetäjale Hendrik
Tannerile. Maleva juht tänas me­hi,
kelle otsese töö tulemuseria mä­lestuskivi
sai teoks: Olev Kindlam,
Endel Leis, Paul Kriisa ja Heino
Jõe: Nagu Kotkajärve on 25 aastat
olnud Eesti vabaduse sümboliks ja
paigaks, kus vabaduse aadet õhu­tatakse,
nii olgu iibeks selle tähi­seks
ka Hendrik Tanneri kivi -
ütles maleva juht mälestusmärki
sümboolselt Toronto Eesti Skaudi-sõprade
Seltsi hoole alla andes.
TffiSS-i abiesimees dr. Jaan Roos
tutvustas Hendrik Tanneri isikut.
Seltsi esimene jä kauaaegne esi­mees
d i majandusteadlane, ühis-tegelane
ja pedagoog, kes skautlu­sest,
vaimustus oma skaudist poja
Teas Tanneri kälidu. Ta võttis
oma sihiks skaudisõprade koonda­mise
ja noortele „eesti territooriu­mi"
loomise. Selle töö tulemus on
meie Kotkajärve.
Tanneri perekonna liilanetel ei
ohiud võimalik mälestuskivi avata-litusest
osa võtta. Nad palusid en-.
did esindada perekonnasõbral õie
Punnol, kes lühidalt tänas mäles­tuskivi
püstitajaid Hendrik Tanneri
inälestusele osutatjdd tähelepanu
eest..,. •':,
Terasest kotkas muudab väravas
asuva tagasihoidliku kivikangru
" " ' mälestusmärr'"'
Igal maakonnal on oma täht­päevad,
millele nad itajhavad tähe­lepanu
pühendada ja neid tähis­tada
oma kokkutuleikutega. Selle­ga
tehakse südamele lähedasdks
armsad kodumälestused ja sünni­kohaga
seotud sündmused. Mul­gid
tähistavad kolme sajaaastast
tähtpäeva samal õhtul oma eel­oleval
koosviibimisel 5. nov. Tar­tu
Collegel ruumes, mis algab
juba kell 3 p.l. koos Õhtusöögiga.
Juba Killamängudeks ilmus
mulkide häälekandja ,,Sakala"
juubeliaasta number. Nimetatud
Äutuleikul meenutatakse veel
C. R. Jaikobsoni isiku jä „Sakala"
tähtsust Eesti ajaloos endise ..Sa­kala"
toimetaja Henn Arvo poolt,
I^es tuleb sel puhul lÄontrealist
sikisete mulkide külaliseks.
Juunilcuul tähistati Viljandis
andi Maakonna Reaalgümnaa­siumi
ehk kõigile tuntud „Vana
Kõva" kooli 100-ndat aastapäeva.
Kuigi Jcool on oma ajaloo jooksul
kandnud mitmeid erinlmetusi, on
ta käesoleval sajandil olnud mul-
Wdele hariduse koldeks, " mille
õpilasi on mitmeid siingi maal,
kes kooli juubelit tähistavad koo-limälestusist
soojade tunnetega.
Kolmandaks tähistatakse Vil­jandi
praosti: Jaan Lattiku, 100»
ndat sünnipäeva. Kuigi ta pole
stodinud Mulgimaal, on tema elu­töö
ja tegevus vaimulikuna, po­liitikuna
ja kirjanikuna toimunud
Viljan(^. Kä siin on tema endisi,
^foguduse liikmeid ja neid; kes
hindavad teda kirjamehena ning
tema mälestust (kalliks peavad.
Meelelahutuslikul poolel on
ttiitmesuguseid müusikaettekän-;
deid.
f INNISH DELICÄTESSE
I (Endine Parkway äri)
5 ust läänepool Spadina Ave.
! ÜMCd lahtioleku ajad: esmasp. — reedeni
suuremad leiva ja muude psigaritcodete tellimised
sisse anda 2 päeva varem. Aitähl
ÄrAicis Mciist@
©sineb T@r©iite
EKK Kontserthüroo
muusikalise sündmusena toimub
eri-ihneline ja kahtlematult huvi­tav
kontsei^t-õhtu pühapäeval,' 15.
oktoobril, kell 2 pärast lõunat Tar­tu/'.(
Mlege'is.'. •
McGÜli Muusikafakulteedi pro­fessor
Armas Maiste saabub To­rontosse
koos oma ansambliga sel­leks,
et anda ülevaadet nü oma
tegevusest McGüli Muusikafakul­teedi
õppejõuna kui selle õppete­gevuse
tegelikust' sisust. Armas
Maiste on teatavasti McGilli Muu­sikafakulteedi
juures dzhässi imp­rovisatsiooni
õpetajaks jä kogu sel­le
osakonna juhatajaks.
Ansambliks, mis prof. Maistega
lesti ICddys
Möödunud laupäeval itoimüs
eestlaste Eesti Kodu ühiskonnas
müiklipäevapeoga sügishooajalise
tegevuse algus. Osavõtt oma üri­tustest
on alati toonud täissajali
ja seekordiki jagasid üle 80 osa­võtja
omavahelise meeleoluika
koosviibimise rõõmu.
Kavalises osas esitas Eesti 1^-
du segakoor K. Karuks! juhatu­sel
kolm laulu, neile lisaiks laulis
naishäältest moodustatud an­sambel
ühe laulu. Meeleolumuusi-kat
esitas klaveril Ilme Pentre
ning E. Simonlatser d^ma trummi­dega,
Ilme Pentre klaveril ja K.
Karuks viiulil moodustasid trio,
kes hoolitses toreda meeieolu-koos
Montrealist seda loengut i l - muusika eest, mida ka tantsuks
1 lamedale küljele, mis
3sub mälestuskivi välispoolel on
asetatud vaskplaat kirjaga ,,Selle
niaa soetas eesti noortele HEND-mestama
kaasa tuleb on peale kla­veri
— mida Armas Maiste ise ka­sutab
— veel trompet, flügelhorn,
kontrabass . ja trummid. Nagu
Maiste ise ütleb, ei ole tema de­monstratsioon
mitte dünaamika
suunas orienteeritud ning nende
esinemine ei kujune ,,deeiiblite"
orgiaks.
Kogu ettekanne koosneb enamas­te
improviseerivast lähenemisest
juba tunhid meloüdiatele. Kuulda­vasti
olevat võimalik ka vana, lõ­busat
lugu viisust ja õlekõrrest
kuulda läbimas dzhässi evolutsioo­ni
ajalugu.
Tegevus millega pühapäeval, 15.
oktoobril on võimalik tutvuneda ei
ole spetsiaalselt Toronto külaskäi­gu
või Tartu Collegel loengu tar­vis
kujundatud. Sama ansambl
prof. Maiste juhtimisel esineb
MohtreaÜ häridus-süsteemis ident­se
ettekandega umbes 30 korda ühe
Õppeaasta jooksul.
HKC TANNER obtained this land Professionaals, e pian, istina o, n
for Estonian youth 1953": Males- f Armas Maiste kasvanud valja Ar
tusldvi joonis, teostatud kavandaja tur Lemba klaveriklassist Tallm-
Poolt, kaunistas ka noorte: aasta- nas, arendanud; ja täiendpud en-koosolekute
raamatu esüeheküt nast Stokhoüni Kunmglikus kon­ge,
servatooriumis ning
kasutati, -kuigi Eesti Kodul on
oma moodne helisüsteem „dislko-muusika"
andmiseiks. i
õhtu raames oli õhtusöök, lau­le
ja muusikat, mis kõigüe teki­tas
hea meeleolu, i Kavalise osa
lõpetas uus naiskvartett ühe lau-
Nagu nüüd ilmnfeb, on Eesti
Kodu elanikkonnas rohkesti iga­suguseid
talente, kes seda uue
ühiskonna sisemise elu rikastami­seks
teistega jagavad. Sügise saa-bumi^
ga on kõik grupid oma
tööd alustanud ja p r a ^ toimub
elav tegevus võimlemisel, bridzhi,
büjardi ja laulukoori ringides.
McGüli ülikooli muus&afakülteedi.
Samuti tegutseb ta L'Orchestre
Symphonique de Montreal pianis­tina.
,
Sellest paljutahulisest andest on
nüüd üks erandlikult ihnekaid kül­gi
Tartu CoilegeT ja EKK Kont-sertbüroo
hoole ail Torontosse kül­la
tulemas. '
Prof. Armas Maiste — 15. oktoob-rü
kell 2 pärast lõunat — Tartu
College,