Vaba eestlane , June 6, 1986

              OB ¥ÄBA EBSTLÄMi aa Ilmub 2 fcordd
Miiiapäeval ja reedd
Reedel, 6. juunil 1986 Fräday, June 6,1986
0 0 01
N. LSiduI pole mdagl vöiÄa kd
ishinemiBie onnsi vanematega.
Siin on tegemist perekonnatragöö-diaga,
mis rohkem kui paljud tei­sed
tekitavad tugevaid tundeid ja
loovad N. Liidu suhtes negatiivset
opiniooni. m.
Naastes Moskvast manitses
Rootsi peaminister kannatlikkuse­le.
„ Perekondade taasühendamine
võtab alati palju aega," ütles ta.
Kui aga kanalid aeglaselt voolavas f
nõukogude bürokraatias pole täie- | i
likult kinni ummistunud, võib jät-kuda
ühestainsast sõnast Kremli
sisemistest ruumidest, et Kaisa i l - K^olm lüStäkat
ma mingi viivituseta saaks sõita , i p- i ^ -i
oma ema ja isa juurde. Rootsi 0 0 - ^^^v
tab seda päästvat sõna.
Looduskaitsest Haapsalu kandis
i võrulaste hiljutisel koosviibimi-
August Tuvikene, Enn Merivee ja Au-.
Foto: Vaba Eestlane
Haapsalu rajoonis juhtuvat nii,
et ikka ja jälle kipuvad kalame­hed
õngitsema valel ajal, vales ko­has
ja lubatust rohkemate püügi-vahenditega.
Kevadel mai alguses,
kui inimestel miKi puhkepäeva le­hestikku,
-koeb Kasari Jões särg.
Selleks ajaiks sõidab sinna kanti
kokku sadu õngitsejaid üle Eesti-maa>
kes trügivad aina sellele poo­le
kilomeetri pikkusele jõeloigüle
sillast koorejaamani, kus vesi kOigev
soojem ja näkkamirie vilgas. Kui
jõest välja tullakse, kuhu õngitse-jad
minna küll ^ i tohi, on kummi­saapad
paksult kalamarjaga koos.
Mullu oli see jõelõik olnud püüd­miseks
suletud, tänavu võeti keeld
maha ja hoiatati kalamehi, et kui
nad korralikult ei püüa, keelatakse
tuleval aastal jälle püük kogunisti
ärav Selletõttu oli iga kalastaja
oma naabrit erilise hoolega jälgi-
45. aastapäem
Järgmiste nädalate jooksul toi­muvad
küüditamise 45. aastapäeva
puhul mitmetes Kanada keskustes
vastavad aktsioonid. Torontos toi­mub
mälestus-jumalateenistus ree­del,
13. juunil St. PauPi kirikus,
227.Bloor St. E., algusega kell 7.30
õ. Jumalateenistusele järgneb kuün-lavalge
demonstratsioon kiriku ees.
Ottawas toimub mälestus-jumala-teneistus
kolmapäeval, II. juunil
Sussex tänava katedraalis, algusega
kell 7.30 õ.
Montrealis toimub Balti Liit Ka­nadas
iviontreali osakonna korral­dusel
pressikonverents reedel, 13.
juunil. Teisipäeval, 17. juunil toi­mub
pärgade panek sõdades lange­nute
mälestussambale Dominion
Square'is, algusega kell 7.00 õ. Kü-laliskõnelejaks
on parlamendiliige
Gilbert Chartrand. Pärast pärgade
panemist toimub mälestus-jumala-teenistus.
üle tänava asuvas Mary
Queen of the World katedraalis.
Vancouveris toimub pühapäeval,
15. juunil eesti kirikus mälestus­jumalateenistus.
Laulab Vancouveri
Eesti Segakoor. Kavatsetud on ka
noorte demonstratsioon laupäeval.
14. juunil.
Põlva Karskusühing korraldas
Põlvas rajooniulatusega ürituse
,,Kohus alkoholi üle",, kus kõne all
oli tulivee kahjulikkus, laua katmi­ne
üma viinata jms.
Põlva restoranis korraldatud üri­tusel
räägiti mahladest, nende
väärtusest ja jookidest, mida neist
saab valmistada. Korraldajad olid
Põlva Tarbijate Kooperatiiv ja sel­les
karskusühingu algorganisat­sioon..
^'Z
Alkoholi tarvitamisest, selle kah­julikkusest,
vanade traditsioonide
murdmisest rääkis kooperatiivi ju­hatuse
esimees Adolf Lutsar. Ko­haliku
keskkooli toitlustusklassi
õpilased olid restorani tootmisala
juhataja Saima Rüütli juhendami­sel
valmistanud mahlakokteile,
-jooke ja booli (külm jook lahjen­datud
veinist). Neid maitsti. Kel
oli soovi võis üles märkida ka ret-
HaSIciiidi i@stl Selts,
icihkys Ülemcsciilmsest
'Palume kõigil eesti organisat-siöonidel
j a üksikisikutel teata
võtta, et Eesti Selts HoUandis pa-lus
end juhatuse otsusega kirjali­kult
1. märtsil 198$ ülemaailmse
Eösti Kesknõukogu ; nimekirjast
kustutada. Põhjuseks on juhatuse
valimiste ^bareeglipärasus arvuli­selt
väga väikese rahvusgrupi laiä-iõttu.-
(Algus lk. 8)
Kui ta oli veel Haiti diktaator üt­lesid
elanikud irvitades: „Meie- rii­gi
valuutareserv on kadunud . . .
proua Duvalier viis selle kaasa Pa­riisi."
Riigivarade kahanemine ja ma­janduselu
kriisid on süski suurem
põhjus, kui Michele Duvalieri Pa-riisi-
reisid. Põhjuseks on AIDS!
Ühel pärastlõunal sõitis üks aja­kirjanik
sinna, kus asetseb Habi-tacion
Leclerc. Mõned aastad ta­gasi
oli see riigi luksuslikum ho­tell,
kogu Lääne-India saarte kõr­geim
pidutsemiskoht. See oli turis­tidele
tõeline paradiis. See uhkus­tas
oma dišköteegiga, baaride ning
suure, ujumisbasseiniga ja kahe
tenniseväljakuga. Kõikjal olid hele­sinisesse
ja valgesse riietatud tee­nistujad
välmis täitma oma kunde­de
väiksemaidki sööve. Praegu Ön
hotell tühi kummitusmaja. Uksed
on lukustatud, teenijaskond kadu­nud,
lahtine varandus kaasa võe­tud
ja ujumisbasseini põhjal on
laiõhnalisi lõikusid.
a o 0
ja retsisid oma rahadega
riikidesse.
Teised 12 hotelli sattusid sama­sugusesse
olukorda ja nendega
koos sattusid vastu seina kõik tu­rismist
elavad ärid. Eriti kitsikus­se
sattusid nii mees- kui naispros-tituudid.
Peaosa nende kundedest
olid olnud ameeriklased.
Port-au-Prince juures oleval Va­litsuse
platsil on suur haigla. Sel­lesse
loodi (ma AIDS osakond. Uk­sel
seisavad relvastatud politseini­kud.
Uudishimuliste küsimustele ei
anta mingit vastust.
Haiti on^iremas, inimesed sure­vad
AIDS'isse.' Mõned surevad
suurhaigläs, mõned veel lendavad
Pariisi või New Yorki ravi saama;
Vaesemad aga ei teagi, mis neid
vaevab. Nad muutuvad päevast-päeva
nõrgemaks kuni lõpuks su-
Seüe jõejupi kohta, kus hea
saak, on kalänõudjaid liiga palju
ja ainult trahvidega kõiki tagasi
hoida ei saavat. Olukorrale pidavat
mõistliku lahenduse andma Eesti
NSV Kalastajate' Seltsi Haajpsalu
Klubi. Haapsalu rajooni kalakait-sel
oli 20 aastat tagasi paarküm­mend
inspektori t j nüüd on neid üle
saja, kes kontrollivad, et kui mõni
inimene tahab looduselt võtta roh­kem
kui tal õigus, siis astutakse va­hele^
sest „kui vanasti mõisa ajal
läks talumees mõisa jahimaale sek
lepärast, et tühi kõht sundis, mis
sunnib seda tegema meie aja sala-kütte
ja röövpüüdjaid?" küsib aja­kirjanik
l.-PvPadernik: Meie ajal
Ju^ kellegÜ pole vajadust oma söö­gi
lauarikastamiseks, eriti värske
kalaga, mis ärides on nagunii de-fitsiitkaubaks.
Veekogude eest hoolitsemine
jätval sageli soovida. Alates 17.
jaan. vedas üks Pöide sovhoosi au­tojuht
Haapsalust Saaremaale am-moniaakvett.
Mehele phutuseeskir-ju
ei tutvustatudv öeldi vaid, et si­na
vead, aga millega, seda ei öel­dud.
Ta leidis 5-tonnised vedelkü-tusetsisternid,
mida seni oli kasu­tatud
majandi naftabaasis. Et nen­de
kraanid ei pidanud, tagus me6S
neile punnid ette. Keegi sellele tä­helepanu
ei andnud, vaid lasti au­tojuhil
rahumeeli pendeldada
Haapsalu ja, Pöide vahel. 28. veeb­ruari
reisil Virtsu jpoole voolas 375
liitrit ammoniaaki üle autokasti
enne, kui me^s pärast neljandat
meeleheitlikku katset suutis punni
kraanide ette lüüa T - kallist kraami
ei tohtinud niisama maha lasta
S T O K H O L M : - - Rootsi: )litsei
tõsise kriitika alla, kui
rootsi prokurör formaalselt vabas­tas
mehe, kes oli mõned nädalad
olnud kahtluse all 28. veebruarit
peaminister Oiof Palme mõrvajana.
Uurimisel j)olevat suudetud kind­laks
teha, et mehel oleks midagi oi*
nud tegemist mõrvaga. 33-aastane
parempoolne, kes teravalt oponee-xis
Palrhele ja tema sotsialikule va-arreteenti
.12.
Piirkonda valitsevad kitsed ja
metsistunud koerad. Haitiiased üt­levad,
et Habitacion Leclerci iile
on langenud hirmus needus. Neil
on õiiguš: hotelli üle on langenud
.AIDSi;:vari.::-.-V
POLITSEI V Ä L V A E ;
AIDS
ISA J A POEG ^ ^
SAMAAEGSELT:
Surmatunnistustele ei
mitte kunagi põhjuseks AIDS. Sel­lest
hoolimata liiga paljud teavad,
et see meie aja ,,müst surm" on
andnud surmalöögi maale, mida
juba enne õli löönud vaesuse nee­dus.-
Autojuht ei teadnud õieti, mis­suguse
hullu mürgiga tegemist ja
millised võivaid olla tagajärjed,
kaasaarvatud pimedaks jäämine.
Kui mees poleks prunti suutnud ta­gasi
lüüa, sattunuks aine teeäärses­se
kraavi, sealt edasi.jõkke ja Rä­me
lahte, mida selle järel võinuks
nimetada Surnumereks. Pöide sov-hoos
pidi maksma lohakuse eest
23000 rubla trahvi. Oli talv, vee­tase
jões madal, kalad ammu süga­val
ning vähki jões ei .olnud. Küll
oli mürk teinud puhta töö konna-dest,
putukaist ja muudest organis­midest.
Igal kevadel põleb Paralepa ran­nas
roog, misajal roostikus on juba
lindudel pesad valmis ja kaugel
see metski ralnnast on. .
Haapsalus Koidula tänaval kas­vas
pärn, mis on kasvanud väga
kaua, kes seda enam mäletabki.
Kõik on seda hoidnud, aga siis lei­dis
puu kõrval oleva maja omanik,
et tema maja pilpakatusele lange­vad
pärnalehed võivad katuse ära
mädandada. Ja võttiski inimene
kirve kätte ning käis korra ümber
tüve ära, et puu aasta-paari pärast
ära kuivaks. Tal tuli 330 rubla
puu vigastamise eest trahvi maksta.
Uue joomarlusevastase seaduse
tõttu on Haapsalu mail puhtamaks .
muutunud. Paralepa rannast kadu­sid
kirutud õlleputkad jalamaid.
Ilusat kadakast randa jätkub nüüd
Rohukülani välja. Doorikul on kor­ralik
kokkutulekute koht välja ehi­tatud.
Kui enne rikkusid nii mõnegi
ürituse põõsa all ukerdavad õlle­joojad,
siis nüüd ei sega linnulau­lu
ja merekohinat miski.
Hädas öliakse^v^^ .Haapsalu
Jaama täpava poega. Seal on viin
müügil. Raudteejaama, Paralepa
parkmetsa ja laste rannani on sealt
vaid mõni samm. On mõeldud vii-namüük
viia üle kesklinna. Lossi­park
on jälle seal lähedal, äga see-eešt
viiks tee miilitsajaoskonna
akende alt mööda.
Suurt kasvatustööd tehakse
praegu rajooni jahimeeste hulgas.
Kellel on tegemist olnud administ-ratiivkomisjoniga,
sellele enam ja­hipüssi
ei usaldata.
Talvel i oli Rohuküla ümbrus
nädalavahetustel jääaluse püügi
harrastajatest must. Tuldi suurte
,iXkarus"-bussidega ja ümbruskon­na
viinapoodides tõusis; läbimüük
laineharjale; Viin ja loodus ei ole­vat,
kokku passinud, aga sobitajaid
oli siiski leidunud. Nüüd ootavad
looduskaitseinspektorid huviga, kui­das
uus seadlus on inimestesse sel­leks
ajaks kinnistunud.
„Kas tahate saada minu nai-
~T] ]TJ ~ TTn n rrm ii iiniii ii i rim ii i i i ii n MI I II i i i i ii i i i i i ii iiii nn i i i i i i
Härra Wahastu kuuleb oma vei­nikeldrist
kahtlasi hääli. Ta hüüab
alla pimedusse:
,,.^as siin on keegi?:' ^
aja pärast kostab lällutav
Aastal 1983 ölid jutud Haitist kui
AIDS taudi alustajast USA's liiku­ma
pääsenud. Aga neisse juttudes­se
siis kahjuks ei usutud. Aga aeg­laselt,
kuid kindlasti on AIDS hüs­teeria
haaranud Nevi^ Yorgi ja seal
olnud ÜSA suurem ad reisibürood
suleti, kuna keegi ei soovinud
enam Haitile. Leclerci direktorid
;ld palgamaksmise alluvaile
[irjanik märkab ühel päeval
väga vaevalist matuserongi, kus
viidi samaaegselt isa ja poega
viimsele puhkusele. Kui ta küsis
millesse nad surid, siis ainus, kes
teadis vastata oli puusarki viiva
auto juht:
,,Nende külas ei olnud pikemat
aega midagi süüa. Haitil ei ole
tööd ega rahagi, mistõttu nad vaid
haigestusid; neil ei olnud raha
ravimiseks ja nad ei
enam
ssm i ! " " •
Noor.
kauplusse.
„Võtan selle kroonise kokaraa­matu,''
ütles ta.
„Meil on siin suurem väljaanne
viie krooni eest," ütles müüja.
„Ei, tänan," ütles noorik. „yaa-dake,
oleme mehega mõlemad
väiksed sööiad."
„Palju |e kuus teenite?"
„Sada Krooni."
„Sada krooni! Heldus, selle eest
ma ei saa endale osta taskurätte-
„Väga hea— olen nõus ootama,
kuni sinu nohu järele annab."
„Ma ei või elada teie tütre Ocr-data,
härra inspektor!" ^
„Jah, aga Gerda on juba kihla­tud!
Kuid, kas te ei katsuks, noor­mees,
võibolla ci suudaks te vast
elada ka rninu vanema tütre Olga-
Kalle on vanas eas sattunud va-ssc.
;a on siin elada, tõdes Kal­le.
-—Toit on hea ja voodid on
head. Ainult naised peaksid olema
vüskümmeod aastat nooremad.