Vaba eestlane , June 6, 1986

              EESTLANE reedel, 6. juimil 1986 — Fnday; June 6, 1986 . 43
caa
hm
5
. la IS. ' "
dr. M . Lee§menf, itel.
. m 22. • "
5 ja 30. jupnll
dr. I. Mariey^ tel
00.1
fdci'-lääiie¥Cifi©I
IDA-BEKLIIN Kommunistli­kud
valvurid peatasid Lääne-Saksa-maa
saadikud, kes olid Berliini
Lääne sektorist minemas itta. Val­vurid
hoiatasid USA diplomaate
uutest priirikontrolli eeskirjadest,
mis hakasid kehtima 27. mail, kui
Ida-Saksamaa tõi esile uusi nõu­deid,
mis liitunute jõudude arvates
võivat vähendada Lääne õigusi
Berliinis.
Ida-lpaksamaa uued eeskirjad
nõuavad j et diplomaadid peavad
näitama tollipunktis passe, kus nad
lähevad üle ida-lääne piiri. Seni oli
nei^ vaja näidata vaid diplomaadi
kaarti.
,Xeelo*' segakoor laulmas äsjasel
Toeta allkirja andmisega
^vaatleja staatuse nõudmist
Eesti Vabariigile ÜRO's
Soome rcili^
HELSINGIf — Soome Pank de-valveeris
marga välismaist väärtust
2%-ga. Sellest oli juba pikemat ae­ga
räägitud, kuid viimase tõuke an­dis
Norra otsus käesoleval maikuul
õrna krooni devalveerida 12%. De-
,valveerimise eesmärk on ekspordi
soodustamine läände, mis on juba
kõrge Soome valuuta tõttu kanna­tanud.
Marga väärtuse alandamine
võivat aidata kaasa turismile, mis
on olnud raskusis viimaste sünd­muste
tõttu seoses radioaktiivse
•gusega. •
! (Algus lk. 3V
Kas selle mõte m . üilrmutadlsi
: eestlased , niõiikogude. paftrioöü-..
deks?
Rootslaste- võimalused suhtlemi­seks
on vähenenud Läänemere ruu­mis.
Enne oli ühiseks suhtlemis-keeleks
saksa keel. Nüüd on Ees­tis
vene, Rootsis ja Soomes ingli­se
keel. Ka ei leidu Tallinnas ei
Sopme ega Rootsi diplomaatlikku
esmdajat, kä pole N. Eestis välis-saadikut,
kuigi on oma välisminis--
teerium. Eestis on mõned rootsi
keele valdajad siiski olemas, soo­mee
ülikoolides on praegu 4—5 eesti
keele lektorit, kuid Tartu ülikool
aga ei vaja soome keele lektorit.
Küll on intensiivne koostöö hu­manitaaralal
saavutanud rahvus­vahelise
taseme. Läänemeri on
neid riike kuni II maailmasõjani
ühendanud, sõja järel eraldati
need," kuna N. Liit rajas sinna ra­kettide
baasid.
<SO-ndaii aastail hakkasid' M
1 siiski paranema, hakkasid kui-ttiuuriisikud
välismaadega" suhtle­ma,
mida vaadati ebamugavuse-
. ga võimude poolt.- ;-
Tänu soomlasile ei tunta maail^
mast eraldatust. Soomlased on ehi­tanud
kaks hotelli, Muuga sada­mat
aga ei tu^ta eestlaste seas
irõõmu toojana.
Alles 1970 võimaldati kunstian-sambleil
tulla Rootsi. See liikumi­ne
kulmineerus 1985, kui kogu Es­tonia
teater esines ühe nädala
Stokholmis, saades suurt tähelepa­nu.
Sellised külaskäigud on toimu­nud
Balti Instituudi ja VEKSA va­hendusel.
Kodumaa teadlased on
võtnud osa instituudi konverentsi­dest.
Kuid vastukülastused on ol­nud
vähesed ja ainult Tallinna, ku­na
Tartusse ei saavat jääda sealse
lennuvälja läheduse tõttu. Milita-
•rismiga on seotud ka Tartu ülikoo-fl
a,-iD. •. "•.
l i isoleeritus. Sealsed eestlased tun­nevad
häbi, et nad ei saa kutsuda
väliskülalisi, vaid peavad kaasas
kandma ideoloogilist ballasti.
N. Liit kasutab Balti alasid ofen­siiviks
Skandinaavia vastu suuna­tud
rakettidega. Põhjalas tuuma­relvi
ei ole. Eesti seisab USA tuge­vaimate
'^isumarelvade sihiku ees,
mida põhjustavad nõukogude tuu­marelvad
Eestis.
Kõigest hoolimata on tänapäeval
raskuste kiuste koostööprojekt kul­tuuri
alal.
Toimull) ekv': eesti klrjasiike teos­te
tõlkimine, Jaan Krossist rää­gitakse
kui võimalikust Mobefii
laureaadist, Eduard Tubina muu­sikat
esitatakse sageli, Neeme
Jfärvi, Eri KBas juhatavad orkest-
: reid- Eootsis, Lennart. Merile an-
-•ii. 29. mail Meisisigi ülikooli a^-
doktori tiitel.
Soome kirjanikud külastavad Ees­tit,
ka on kodumaalt kirjanikel või­malusi
Soome külastamiseks, nagu
eesti koorijuhid on saanud võima­lusi
soome kooride juhatamiseks.
Sel aastakümnel on palju räägitud
Balti maadest, vahekord nende
maade massimeediaga on stabili­seerunud.
Elatakse lootustandvate
kultuurivahenduste olukorras. Kul­tuuri
ja poliitikat ei saa siiski tei­neteisest
eraldada, esikohal on ik­kagi
inimõigused ja vabadus.
Kopenhaageni Tribunali ja Lää­nemere
ristlemise ajal olid kasuli­kud
eestlaste ajaloolised sidemed
soomlaste ja rootslastega. Meil on
pagulasil ja kodueestlasil Soomes
sõpru tundetoonilise elemendiga,
mfda pole mõtet alahinnata.
Lühikeses diskussioonis täiendati
mõnda aspekti, kuni Tartu Instituu­di
sekretär dr. E. Aruja avaldas
tänu kaugelt tulnud külalisele, kes
järgmisel päeval sõitis edasi
AÄBSI konverentsile • USA-sse:
Pr. Äfv© ^@icif e Texasest fyf ysf $ib oma lug^
' Aastate eest oli see massilisie^ kuid Jätkub niittdki, et
Moored ülikooli Ja erialatreeiüingu lõpetanud Kauada ars»
tid asuvad Ühendriikidesse praktiseerima. Seda pandi pa­haks,
et riikliku juurdemaksuga koolitatud meditsiiniline
personal lahkus maalt, kus arstidel oli küllalt tegevuspõl»
du. Üks niisugune Ühendriikidesse asunud doktor—
Arvo Neidre~ jutustab selle loo-tagapõhja.
• Dr. Arvo Neidre töötab Texases.
San Antonios juba aastast 1976.
Olles alguses erapraksise kõrval ka
õppejõud kohalikus ülikoolis, on ta
nüüd õppetööst loobunud ja omab
hästi sissetöötanud erapraksise. Dr;
Neidre eriala on ortopeedia ja te­ma
kitsam spetsialiteet on selgroo
kirurgia: Ta on Õnnelik, et valis |
selle tee. kuna nii tal on võima-1|
lik ühiskonda meditsiiniliselt tee- p
nindada omal erialal palju paremi- |
ni kui ole&s olnud Kanadas. Samal
ajal on ta majanduslikult paremal
järjel, kui seda olnuks siin.
Arvo Neidret mäletatakse To­rontos
väga hästi. Ta oli hondu ja
skaut Toronto Kalevi üpkonnas.
hiljem tegutses hundujuhina. Kesk-ja
ülikooli-aastatel oli ta aktiivne
ja populaarne s
AUSTRAALIA
yUDISOD
Sydneys toimus mäSpstusmissa
Jalta konverentsi 40. aastapäeva
puhul, millele järgnes protesti- ja
rahvakoosolek Sydney raekoja saa­lis.
St. Mary's katedraalis oli Syd­ney
Eesti Seltsi esimees Tiiu
Kroll-Simmul Eesti lipuga. Ta kõ­neles
ka raekojas ja sai suure ap­lausi
osaliseks.
SpordS-iiiBiiiiSt iälttudes vaSis (a,ka
arsti kutse erialaks ortopee-
•— ss
Ganberras toimus Balti Nõuko­gu
Austraalias poolt korraldatud
Balti Päev, kus oli kõnelemas pea­ministri
abi Lionel Bowen. Balti
Nõukogu Austraalias esimeheks on
Jaak Peedo. >
Septembri lõpul toodi Sydney
Eesti Majas lavale Erika Maliku
operett „Tohtri armulood*'. Ope­rett
oli juba kümrne aastat tagasi
lavastatud opereti „Ajalehepoiss"
põhiainetel. Muudatused olid teh­tud
näitlejate olemasolu arvestades.
Juurde pji lisatud uusi laule ja
tantse. Opereti libreto, koreograafia
kui ka muusika on ühe ininiese
looming.
Bolshoi balletitrupi külaskäigu
puhul Austraaliasse korraldasid
Brisbanei ja Sydney eestlased koos
ukrainlastega ja isegi austraaljaste-ga
protestidemonštratsiooni. Bris-bane'is
ölid kohal vaid eestlased L.
Kruusma, Linda Kindma, Iile CJs-
Ta lõpetas arstiteaduskonna Toron­to
Ülikoolis 1970 ja eriala väljaõp­pe
1976.
Ülikoolist väljudes ei olnud mul ^^^^^ naeratab ta ja me peame eda-mingit
võimalust tööd leida oma ^^^^ Harald Neidre sünni-erialal,
jutustab dr. Neidre lühike- P^^^^-
sel kohtumisel isa 70. sünnipäeval.
Mulle pakuti tööd Sudburysse. Pi- ^ — — - _ ~ ^ _ — — . . .
ka õppeaja läbi teinud noore arsti- " ' • • ' " ' ' « ^ ' • • « ' o a i o . o a o a o o o a o o t j o o B o o B o o B o an
na ei vastanud see sugugi minu
cinski ja S. Vihermäe.
olid kaasas austraallased, eestlasist
Av Jurs, Tiina Taemets, Viktor Us-cinski
ja Hillar Taemets. Dehion-streerijad
kandsid plakateid, kus
nõuti inimõigusi Eestis ja venelaste
ambitsioonile. Nii ma läksin
Ühendriikidesse ja kohe lõunasse,
kus oli suur heade arstide puudus.
Tervishoid ja arstiabi ei ole ai­nult
poliitikute ja bürokraatide asi.
Arstidel on selle juures ka teatud
ja väga oluline osa. Kanadas prae­gu
bürokraatia segab meditsiini ja
see tendents levineb ka Ühendriiki-
JAAN ALMEÜ
T©l. 293-2128
773-2014
des, kuid asi pole nii hull kui siin. Teeme I B U S S ja parandame vanu
Ka seal kehtib teatud „medieare",
kuid see on arstidele vabam.
Muidugi asja leSne külg on, et
õperatsioonsde hind seal on kolm
mi
Mnnas kui ka suvilates.
korda kõrgem kui sün. Igasugu» ^AipADf & MKKUi S
Bie arstiabi on kallom. WMBrÄME & W«QOBO
Dr. Neidre on end Texases sisse- ' PUHASTUS
seadnud ja ta ei arva, et ta kunagi S E I N A S T - S E I N A J A L A H T I S ED
siia tagasi tuleb. Tal on oma ilus
kodu ja perekond, poeg 12 ja tü- ERIK LOKBIK — 447-9834
tar ;7. Aga siin 'oo, ka
Melbourne Ühistu „Eesti
peakoosolek toimus septembri lõ­pus
Melbourne^ Eesti Majas, Kö­hale
oli tulnud 17 ühistu liiget, mi­da
esimees Arnold Mikkor tõlgit­ses
kui absoluutset usalduse avid-dust
liikmeskonna poolt või täie­likku
ükskõiksust ühiskondliku te­gevuse
vastu' <
Aruannetest selgus, et möödunud
tegevusaastal oU Eesti Maja välja
üüritud 30-el korral, neist 10-cl
korral eestlastele. Veel selgus aru-andeist,
et Eesti Maja ülalpidami­seks
kulub keskmiselt 276 dollarit
nädalas. Ühistul on hoiuseid 16.9ÜI
dollarit ning koos kinnisvaraga va­rasid
kokku $103.278 väärtuses.
Ühistu juhatus 1985—86. tege­vusaastaks
kujunes järgmiseks: esi­mees
— Arnold Mikkor; abiesi­mees
~ Sven Kiviväli; sekretär —
Edmund Taves, abisekretär — Roa
Ole, laekur — Enn Tammark ja
abilaekur -—Johannes Meltsar.
JÕEKÄÄRUL
miiiia suvila
Tel. 239-6590
Slsseseadedv uuendused ja p|
dused elumajades või ettevi
Litsents nr. E. 1044
9ii9iiiiit!iiiiniiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiininiiiiii
KATUSETÖÖO
uued ja parandamine.!
Soome ehitajad
Veli Salminen 492.1:
Metro iicence 2422
iiisiiiiiiiiiiifitiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiil
elusf lohkununa
Oma kodus, New Yorgis, J(
nuna üksikuna elanud maal
nik Agnes Steinberg. Surm
male saabunud ootamatult|
tavasti südameataki tõttu,
lähem sõbranna elab Wyanl
Mich., kus ta praegu viibi]
las; Tema tütretütre kori
jäänuks 'kadunud arvatava]
ka viimsele puhkepaigale
ne. Viimane ejab aga Montj
Olles eluks kodumaiseill
ette valmistanud kunstilise
dusega, jätkas ta' oma, ku|
rastust ka siin maal; Om,
teenis ta aga hea moemaits|
töötades riietusõmblemise
na jõukatele ameerika perj
dele, mis kindlustas iemaU
liku sissetuleku.
Om a erialalise etteval]
tõttu kunstialal, kuulus
kunstnike kutseorganisatsio(
poratsioori Artise liikmeskoi
yäijaontu mõistel
onahdlaskmisele
Jugoslaaviale välja an(|
aastane Andrjja Artukovic,
sõjaaegse Kroaatia sisemii
anti Jugoslaaviale välja m<
dalad tagasi USA poolt, oi
tud surma mahalaskmise lil
11 maailmasõja ajal soorits
muste eest.
Artukovic, keda nimetal
kani lihunikuks^S on leitui
süüdi 1942. a^ toimunud
kute massimõrvas, kui 450]
olid deporteerimisel kon!
oonilaagrisse 1941 ja kätte^
jugoslaavia partisanide
1943. Süüdistuses peeti tc(
tavaks koos teiste kroaatia
dega kuni 9t)0.000 tsiviili
sõjavangi surmamises seai^
imialaagrite võrgus.
Torontos on kroaadid
nud mitmeid demonstratsii^
maotsuse vältimiseks, denu
des USA konsulaadi ees
tuhandeliseni.
. (OMI
Saate soita 75 miili galloi
niga suure auto, R.V. jnj
Ehitage ja installeerige h|
hustatud bensiini karborj
Sobib igale: sõidu-, vcoJ
R.V.-le, inf. saatke oma ui|
postmargiga ümbrik: Thr
10731 King tJeo: Hwy,|
B.C. V3 I 2X6 •