Vaba Eestlane, February 24, 1968

              Nr 18 VABA EESTLANE laupäeval 24 veebruanl 1968 — Saturday February 2i 1963 LIUS
KONSTANTIN PÄTS INIMESENA
X I _ _ - l _ Ui President armusius lapsi a ponumene elu — Johanna rats
jutustab oma kokkupuutumistest Eesti silmapaistvama riigimehega
Erttl Vabariigi sünni 50-d- a aas--i
upieva eelõhtul 23 veebruaril"
m&õdas 91 aa5' Ee$tI Vabariigi '
presidendi ja Eesti Vabariigi looja
Konstantin Pitsi sünnist- - Kons
tmtin Pitsi ela Ja tö on niivõrd'
lihtalt Ja tihedalt seotud meie
rteisvuse perioodiga et meil on
nske Kõnelda Eesti Vabariigist
Oma Konstantin Pitsita ja Kons- -
Untin Pitsist Ilma testi vanani-tit- a
Konstantin Pits oli aktiivne
ji silmapaistev eestluse ja Eesti
havide eest 61tleja 1905 aasta
j3 1917 aasta revolutsioonide pie-vi- i
ta kuulas esimehena Maapieva
Eestimaa Päästekomiteesse kes
knnlutas Tallinnas välja Eesti Va-b3rii- d
ta oli Eesti Ajutise valitsu-se
pea- - ja siseminister ning hil-- '
jf m mitmel puhul peaminister rii- -
f
rivanem ja lõpuks president miili-s- m
lapatsiteedis ta Eesti okupee--1
rinnd Vene kommunistliku rezhii-m- i
poolt Küüditati Konstantini
Pitsi hilisema saatuse kohta on
liikunud valm maailmas mltmesu-- 1
pneid teateid kuid tema surma
kohta puudutad Igasugused au-dents- ed
andmed
ESIMENE TUTVUS
KONSTANTIN PATSIGA
Meil on kirjutatud palju Kons-tantin
Patsist ja tema tegevusest
polmilkuna riigimehena ja Eesti
iseseisvuse loojana Eesti Vabarii-gi
sünni 50-da- l aastapäeval ja K
Pätsi sünnipäeval pöördusime To-rontos
elava Konstantin Pätsi ma
nalasse varisenud venna Volde- - Ecsf Vabariigi president Konstantin Pats
mari abikaasa pr Johanna Pätsi
poole et läheneda meie suurima-le
riigimehele teisest perspektii-is- t
1a vaadelda teda mitte kui
poliitikut ja riigimeest vaid kui
inimest
Minu Isiklik tutvus Konstan-tin
Pätsiga algas 1910 aastal Tal-linnas
mil olin juba tema venna
Voldemari kihlatud pruut ja Vol-demari
kodus toimus nidulik lõu- -
Konstantin
Pats kes oli sõitnud Soomest maa-paost
Tallinna et kohtu ees oma
poliitiliste kuritegude" eest
anda Lõunasöögist
ka Konstantin Pätsi abikaasa Hel-ina
tema vanem poeg Leo ja vana- -
lest peale algas meie suur pere- - el kogu Pätside perekond keda
kondlik sõprus mis kestis kuni K külastasid paljud tolleaegsed juh- -
Pätsi areteerimiseni 1940 aastal tlvad tegelased et diskuteerida
Pärast seda kokkutulekut sõitis poliitilist olukorda Sügisel läksi- -
K Päts Petrogradi et kanda me jälle laiali ning K Päts jätkas
Krestõi vanglas oma 9 kuulist ka- - Tallinnas Teataja" toimetamist
ristust mis talle mõisteti ta kuni 1917 aasta revolutsioonideni
liitilise tegevuse eest Vanglas oi-- mil ta juhtiva riigitegelasena ja
les tabas K Pätsi kurvastav löök poliitikuna mängis juhtivat osa
kuna ta abikaasa suri ja vanglas eesti saatuse kujundami- -
„acsxv i„t„ctih nr Tnfenna I viibimise tõttu ei saanud Konstan- - sel"
w'vw v jmvuvuv ua wvtiwauiMT _
Pats Sinna ilmus ka tin he& matustest osa võtta
vas-tust
võttis osa
po--
rahva
AIATÖÖGA TERVIST
KOSUTAMAS
Johanna Päts märgib et kui K
Pats Saksa okupatsiooni lõppemi-sel
sakslaste vangilaagrist Poola-maal
vabanes ja 1918 aasta
novembril saabus siis
„01in kevadel 1911 Peterburis võttls ta taas peaministrina üle
kui K Päts vanglast vabanes" I A1utlse valitsuse Juhtimise Ta
proua Olga Päts Kuigi olin Kons- - jätkab Johanna Päts oma jutus-- eja5 Voldemar Pätsi perekonnas inun rawisi guDa paiju Kuuinua iusi „ia huks jcorraiaau unes no-- kes koos oma abikaasa Johanna
tema venna Voldemari kaudu tellis esinduslik vastuvõtt kuhu pätsiga olid tööerakondlased Töö-vaatas- in temale kui suurele ja ju- - olid kogunenud Peterburis elavad erakonna tegelased olid huvita-ba
sel ajal paljukannatanud vaba- - eesti juhtivad tegelased K Pätsi- - tutjt et peaminister tuleks üle nen-dusvõitleja- le ja rahvajuhile au- - le kingiti kuldkell ja peeti tema de erakonda Nad tõld ette et
kartusega Konstantin Patsi vae-- auks tervituskõnesid K Pätsil oli nentje arVates Maaliidu üksikud
väsid tol ajal rasked perekondil- - ilmselt raske pärast üksikkongis tegelased olid kaudselt toetanud
kud mured kuna ta abikaasa Hei- - viibimist harjuda inimestega ja saksa okupatsioonivõimu võttes
ma oli saanud raskekujulise kop-- seltskondlike kohustustega Ta osa nrm& omavalitsuse tööst Vaa-suhaigus- e ja otsustati saata vastas lühidalt ja oli kui tamata nendeie meelituskõnedele
ravimisele Pärast minu koosviibimine Pärast va- - jaj j pats sjiskj truuks põllumees
pulmi 1910 aasta suvel toimus banemist sõitis ta Pärnu kus ta teie tolleaegsele Maaliidule Saksa
meil Tallinnas järjekordne pidu- - oma tervist isakodus aia- - vangilaagrist tõi K Päts kaasa ka
lik kokkutulek millest võttis osa tööga kuid võttis elavalt osa ka raskekujulise reuma' kuna ta oli
ka Konstantin Päts kes tervitas seltskondlikust tegevusest K Pät-- ' elanud mitu kuud niisketes ja mind uue perekonnaliikmena mil- - si vanemate koju kogunes sel su- - kutmata endistes punkrites Reu- -
J ma valud piinasid teda üsna tihti fTW
r m&w?#
I HiHH iii-ižBf-iiii
farakaflfararal rr
1
—i£ - '$
l w
i'r Johanna Pits oma abikaasa Voldemar Pitsi pildi all
20
Tallinna
õnnelik
Shveitsi lõppes
kosutas
ja ta oli sunnitud pidevalt abi ot
sima mudaravilatest
i KONSTANTIN PATSILE
EI ANTUD AUTASU
Kui Vabadussõda oli võidetud
ja Asutav Kogu kokku astunud
siis moodustati uus valitsus Hu
vitaval kombel ei antud K Pätsile
tema suure töö eest Vabadussõja
võitmisel ja Eesti riigi loomise!
mingisugust autasu ega maad mi
da Jagati kõigile teistele teenelis
tele tegelastele ja Vabadussõjast
osavõtjatele K Päts ei olnud sel
lest põrmugi kibestunud ja hakkas
ise omal käel endale talu rajama
„Ta rentis Pirita jõe kaldalt
Tallinna linnalt rabamulla pinna
sega söödis olevat sood" jutustab
Johanna Päts „See oli kaetud võ-saga
ning seda nimetati „ussi-sooks- "
Armastuse maa vastu oli
K Päts pärinud isakodust oma
sünnitalust Tahkurannal ja hil-jem
Pärnu lähedal asuvast RaekU
la kodust Pärast ajutisest valitsu
sest lahkumist asus ta maale ra
jama ja ehitama oma Kloostri
metsa" talu Üksteise järele kerki-sid
elumaja karjalaudad kasvu-hoone
tööliste maja saun jne K
Päts jätkas oma talu väljaehita-mist
kuni küüditamiseni Vene-maale
Külaliste tulekul viis ta
nad alati esmajoones aeda lauta-desse
ja põldudele kus ta andis
ise seletusi kõigi uuenduste ja töö-de
kohta"
LAUL KODUMULDA MAETUD LIPUST
11 võõra maa taMse taeva palje
mis täna nii Kõrge ja piKaest tardunult kalee
loob rõõmsalt tuules piarirat plaksu
me lipp me sümbol — sinimust ja valge
just nagu toona Kaugel kodumaal
See lipp on loonud vaenlast pikuti ja põiki
ükskõik Kas veneKaid või saksu
See lipp on vaimustand meid kõigeks Kõiki
ja tiivustand Kui püha õige ideaal
Fi ükski ohver ole suur ka nüüd ta eest
see kolmikvärv viib Ubi igast tõkkest ummikveest
See lipp on endas hoidnud ühtseid südameid ja armu
see lipp on andnud uljust usKu tarmu
Sa nüüdki liida meid ja hoia Kindlalt koos
just nagu toona Uhedas ja Kauges ajaloos!
Siini Uiu võõrsil vaadates ja plagisenus Kuuldes
ma minevikku meenutan mil lehvisid sa kodutuultes
rm sidus sind ja sünnimaad ja Kõiki südameid
rm nüüdki seo ükskõik kas võõrsil meid või Kodus neid!
Mu lipp mu tõsimeelselt karge kallis lipp
sa sellest palgisedes laula! Ja ara vaiki sellest sa
et sinu päralt oli Kogu maa ja rand ning Toompea tipp
kõik katused ja vardad mäed ja mastid üle maa!
Kuid siis Siis tuli idast torm ja raske rajuoo
Need pilvedega kinni katsid päiksel palge
Soe juunipäev mis järsku muutus Külmaks õoks
kõik lipud vardat julmalt rebis alla
eg pööristuultes purustas ja põrmuks tallas
kõik toonase Ka sind mu armas sinimust ja valge
Need hirmsad ood ja päevad meelest iialgi ei lä'e —
vend venna vastu jõhkralt tõstis tapva Käe
Sa sellest Kõigest võõrsil vabalt lehviv lipp
nüüd ja ikka ikka kõnele ja ara vaiki sellest sa
et oled pikka aega põlu all sa oma enda sünnimaal
Sa Kõige kiuste lehvi põlvest põlve veel sa igavesti noor
me lipp me tõsine ja kargelt Kaunis uhke trikoloor
Sind ootamast ei eales väsi Toompeal tornitipp
Iõo rõõmsalt lausa laulvalt plagisevat plaksu sa See
täna kostku üle kauge maa ja laia vee — me IVstisse!
Nüüd jällegi on veebruar
paev pidulikult suur ja püha
Naib avarast veel avaramgi taevakaar
mis pakasest on tardunud ja Kalge
Ml talve taeva võõra palge
Tuul lippu plagistab ja rõõmsalt mühab
Mu arm mu sini must ja valge
sind täna võõrsil vaadates ja plagisenus kuuldes
ma tean et sinu jaoks ei ole praegu paika kodutuultes
Seal vardais voogab juba aastaid võõras verevärv
Kuid Kõige Kiuste siiski — sa püsid endiselt ja ikka
sa elad südameis ja ootad peidupaikades ja mullas
Meil kõigil sellest kurb on meel ja pingel närv
Kuid ükski öö ei ole otsata ja aega pikka
on valmis ootama meist igaüks sest ükskord paiksekullas
sa lehvid jällegi all oma kodutaeva särava ja valge
Koni tuleb tund ja aeg mil pöörUpärval maasse maetud
ja peidupaikadesse peidet' kuna valvatud ja kinni kaetud
lipul — neid Eestis enam on kui arvata võib meel —
taas uhkelt heisatakse vardasse ja tornitippu
Ja kuigi praegu põlu all ja tallatud all jalge
sa elad südameis ja mullas endiselt ja veel ja veel
Seks täna võõrsil vabalt lehvi — me sinimust ja valge
et ükskord tuultekaed võiks kodutaevas hoida oma lippu!
PUKITA OKVIK
TERVITUSI IIOIMUVKMEDEU:
EESTI VAIIKIiri 50 SUNNIPAKVAIJ
FENNISH SOCIAL CLUB
RIIGIPEA MURED KANDUSID
VENNA PEREKONDA
Kuna Konstatin Pätsil oli vahe
intiimseid ja usaldusväärseid sõp-ru
siis viibis ta tihti oma venna
Voldemari perekonnas kus ta rää-kis
oma muresid Meie vestlused
olid äärmiselt huvitavad ja intiim-set
laadi" mainib Johanna Päts
Jutuaineteks olid tavaliselt Rii-gikogu
ja valitsuse tegevus ning
ühiskondlikud küsimused Kui tal
iil lahendada mõni raskem prob-leem
siis helistas ta õhtul ja tuli
meilt läbi Samuti tuli Voldemaril
ja minul tihti olla lepitavaks lü-liks
erakondlike kauplemiste taus-tal
Kuna minu vend Aleksander
Veiler oli üks tööerakonna looja-test
Ja selle innukas ja truu poo-lehoidja
siis saime nii mõnegi
probleemi lahendada tema kaudu
Konstantin Päts oli väga osav ja
tark oma poliitiliste käikude soori-tamisel
suhtudes lepitavalt tole-rantselt
ja diplomaatlikult ka vas-taspartei- de
juhtivatesse tegelas-tesse
Ta oli sündinud kõnemees
kes pidas ka oma kõige suuremad
poliitilised kõned ilma tekstita ja
märkusteta"
PATRIARHAALNE KORD
PRESIDENDI PEREKONNAS
„Kui iseloomustada Konstatin
Pätsi perekonnaelu siis torkab sil-ma
tema eriline armastus laste
vastu Ta hoidis nii oma kui ka
kõigi sugulaste ja kogu eesti rah-va
lapsi ja noori Oma perekonna
siihtes valitses tema kodus nagu
mingisugune patriarhaalne kord
Pärast poja Viktori abiellumist
Helgi Lattikuga jäi noorpaar K j
Pätsi soovil tema juurde elama
mitmeks aastaks seni kui nad
koos küüditati Venemaale"
Meie presidendi ja suurima riigi-mehe
Konstantin Pätsi edaspidise
saatuse kohta puuduvad igasugu
sed andmed ja nende muretsemi-seks
ei ole mingisugust huvi näi-danud
ka vaba maailma riigijuhid
ja poliitikud Mõningate andmete
järele on K Päts pärast Teise
maailmasõja lõppu viibinud Eestis
vaimuhaiglas mõningate teadete
kohaselt ka Königsbergis kuid
neid Informatsioone pole võimalik
kontrollida Tõenäoliselt suri ta
kusagil Venemaal ebainimlikes
tingimusis ning tema surma aeg
ja koht hoitakse saladuses
KINDRAL JOHAN LAIDONER
Eesti sõjavägede ülemjuhataja
Vabadussõjas kellel olid suured
teened Eesti noore vabariigi kait-sejõudude
organiseerimisel ja pu-nalavii- ni
tagasilöömisel Kindral
I-niri-oner
kelle sünnist möödus 12
veebruaril Kl aastat küüditati
teatavasti N Liitu ja tema saatuse
kohta puuduvad täpsemad
RAHVUSLIKU USU
PÜHAPÄEVAL
(Algus lk 1)
rahvuslik usk on Eesti vabadus
See saabub ainult eestlase rahvus-liku
kindlaksjäämise kaudu nii
siin kui ka sealpool kaldal ning
mitte mingi kultuurimõistmlse ja
kooselu" kaudu kommunistliku
võimu poolt juhituna Meie mõis-tes
saab vabadus saabuda Eestile
ainult kommunistliku võimu lah
kumisega meie põliselt maalt ja
mitte mingi ebamäärase maailma-vaatelise
või muu kompromissiga
ja asjaajamisega Nõukogude või-mu
tunnustamiseks
Ja oma rahvuslikkude sümbolite
taustal küsime ka täna jälle —
millal saab Eesti vabaks? Kaugel
merede Ja maade taga ootab Ees-ti
oma vabanemise tundi ja tema
rahva südametes lehvivad need li-pud
mille all eestlus seni on ela-nud
ja säilinud Oma rahvuslikus
usus ootab rahvas teadmatut —
nagu keegi ei tea kunagi ka lu-nastuse
saabumist Vabaduse saa-bumine
vajab elamist sellele usu-le
sest kõik lunastused on seotud
ainult usuga ja see peab ka meie
rahva ja meie eneste südamrtes
elama See usk saabub ainult rah-vusliku
kindlaksjäämise kaudu
sest veelgi seisame kinniseotud
kätega vägivaldsete võitjate selja-taga
Usk Eesti Vabaduse taasta-misse
ja meie mitmekülgselt aren-datud
võitlus selle toetamiseks
püsib ainult usalduse säilitamise
Ja arendamisega meie eneste va
hel Viiekümnendal Vabaduspäe
val nn aeg uuendada ka meil va-nade
roomlaste vannet mida nad
andsid meheikka jõudmise lävel:
„Ma ei taha häbistada pühi relvi
ega maha jätta võitluses kõrval-mees- t
Ma tahan seista üleva ja
püha eest nii üksikult kui ka
imeskonnas Ma tahan oma isa-maa
pärandada oma lastele mitte
vähemana vaid suuremana ja pa-remana
kui mina selle üle võtsin
Ma tahan oma isade rahvuslikku
usku austada ja olgu Jumalad
mulle selles tunnistajaiks 1"
VifrJH' KIRK
KINDLUSTUS [D
Tel 2115130 3£1 Hiiruni IM
Toronto IS Ont nnmBMnn
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
i autoostude
flnanttecrimittlrt
H LATER
Cnral Inniranct
HM liathurst t I kord
(Bathurst— St Clalr
Ttls kontoris LE 2 7815 i
LE 37441
ffl
4 i a