Vaba eestlane , October 16, 1979

              VABA:; EESTX^NE,teisipäeyal,,.m pl^oobril-i9?79 —^Tuesday/Oct^^ 16, l O T ' Nr. 76
Kui itaallane Pietro Mennea
jooksis MehMkos peetud üliõpilas­mängudel
200 m uue maailmare­kordiga
19,72, oli ta aeg esimesel
100 m 10,28 ja teisel pöo-lel 9,44.
Mennea treener Garb Vittori, kes
ei uskunud, et ta kaitsealune võiks
uue rekardi saavutada, ütles pär
:rast võistlust, eit see ei olnud Men­nea
parim, vaid ikiireimjoo^
Mennea on nüüd number üks
maailmas, kuid samas siiski vähe-
, nõudlik sportlane, kelle püüdluste
taga on ka auahnust. Tä on maail
ma kiireim jooksja pra^üsel het­kel
ja ka stabiilsem. Alla 20,30
tulemusi sel distantsil o i Menneal
olnud seni 10, võrreldes teistega
on Glancy Edwardsil neid olnud
6, Tommie Smith'il ja Don Quar-rie'il
4, John Carlos'ii 3 ja Valeri
Borzov'il 1. Alla 20,40 on ta aga
jooksnud 30 korda.
• Maaümarekordi jcök^^
le kohale jäänud taanlane Jens
Smedegaai'd jooksis uue
maade rekordi 20,52; endine oli
rootslase Torsteri Johanssoni ni­mel
ajaga 20,61. Käsitsi mõõtes, OB
-Põhjamaade rekordiks siisld 20,4
ja see on soomlase Ossi Karttuse
/•.BLoiel.' - . •
Mehhiko 200 m jooksu
sed: 1) Pietro Mennea Itaalia
19,72, 2) i^eszek l)waedki Pöcii
20,24, 3) Äinsley Beimeiit Inglismaa
20,42, 4) Filho Silva de Ajauro
Brasiilia. 20,43, 5) Jens Smede-gaard,
Taani 20,52.
200 m jooksu maailmarekord
arengulugu pärast 1980. aastat on
järgmine:
Käsitsi võetud ajad:
J20,5 Peter Radford Inglismaa
20,5 Stone Johanson USA
20,5 Ray Norton USA ;
20,5 Livio Berruti, Itaalia
20,5 Berruti
: 20,5 Paul, C r ^ o n USA; :•
20y5 Bob Hayes ÜSA\ •
20,5 Hayes
20,4 Henry Garr USA
20,3 Carr
: 20,0 Smith USA
Elektrooniliselt mõõdetud:
19,83 Tommie Smith USA
19,72 Pietro Mennea Itaalia
kuna ta on vanim kes selle kunar
gi on lületainud. Counsilman on ol­nud
ujumisõpetajaks Indiaana
ülikoolis Ameerika ühendriikides
ja on vamaisa. T a alustas ujunüst
Shakesipeare rannalt Doverisit
hommikukoidul ja astus maale
Gris Nezi lähedal Prantsusmaa
13 j a pool tundi Mjem. Eetoiin©^
rekord ikuiulus Ned Barnie nime­lisele
mehele, ikes ujus 1951. a. -üle
Inglise kanali SS^ästäsem.
1960
1960
1961
1962
1963
1963
1963
1964
1986
1968
1979
Stokholirnis pesti septembri tei­sel
poolel ikürmiendad Rootsi ja
okupeeritud Eesti kümnevõistlej­ate
j a naiste viiefvois(tluisewis1>
lused. Tänaivu ei saanud eesti re»
ikordioinanikud Tõnu iKaükis ja
Silva Oja tervislikel põlijusil
võistlustest osa võtta, kuid eeätlar
siad saavutasid süsiki iildvõidu.
Eesti meesikond saavutas 30347
punkiti röotsilastö 28386 punkti
vastu.' -
Meestest oli pairim rootslane
Ghrišter Lyttiell 7807 p u i M g a , t e i -
seks jai Margus :' Kašearu 7788
pünikti ja kolmas Tiit Pahker
7580 p. Juunioridest said eestla­sed
kaksikvõidu, Heiki Meier
6969 p. ja Eairi Paju 6860 p. Nais­te
viievõistluse võitis rootslanna
Kristine Täraiander 4263 p u i M i -
ga, ©sstlaimal Ellen Külvandü oli
4183 p. : ^ '
. Tallinnas heitis El ju Kubi ke­tast
62.90, mis on ainult 2 cm nõr­gem
Helgi Partsi, nimel olevast
Eesti rekordist. H. Parts jäi teise­le
kohale tagajärjega 59.82.
Tartus toimus Helsingi ülikooli
ja Tartu lüikooli valieline kerge-jõustikuvõistlus.
Alguses oli võist­lus
väga tasavägine, kuid siis hak­kas
eestlaste edukus kasvama ja
viimase teatejooksuga kasvas 15
puniktlni,' andes lõpppunktideks
97:82. Tagajärgedest on märkida
Taimo Valgepea esikoht kõrgus»
hüppes 2.20, kuna ülejäänud ta-
• r
- • •
M M iO
M M
II • -•. B •
H 13
•> B
li M H M w 17
B 13 : 1 10
0"
• 9 22 B M M
B B 27 H
30 32
•
33 M 34
B M S 36
H 37 » •
r" l 38 •
39 *
40 1 n II III
•/
43
ILMUSID J A ON MÜÜGIL „VÄBA EESTLASE" TALITUSES
Dokumentaalteos andekaimast eesti soost spioonist Arthnr Hä­man
— Juhan Tuldavast, kes «põgenes" 1955. a. Rootsi Ja saavn-tas
pagolaskonna nsalduse, kuni 1963; a. N. Liitn tagasi läki.
Asatori uirimke põhineb paljndele dokumentidele ja isiklikele
kokkupuuteile.
224 lk. Hind Sliso — saatekulu 50 c(mt| .:
Põikread:!. Väikeriik Euroopas/ lets, 41.^^^ E
6. Etteaste teatris, 10.Isane loom, 'riist; käändevormis, 43. Valesti te­i
l . Suur nimi kglise kirjandu^^^
loos, 12. Naisenimi, 13. Eesti Mr-,
jandusajakiri, 14. Avameelne, lö.
Mehe hüüdnimi, 18. Ring, 19. Aia-või
põllumajanduslik ettevõte, 22.
Sõna, millega algavad hällilaulud,
24. Lehtpuu, 25. Paguluses surnud
eesti lavatäht, 27. Tegelane 0.
Lutsu popidaarsetes teostes, 29.
õie osa, 32. Suurmaapidamine, 35.
Rootsi suurettevõte, 36. Mehenimi,
37. Sitke, 39. ühe puu vili, 40., Vi-
LONDON — 58-aastane ujurnis-õpetaja
James „Doc' Counsllman
ujus septembri keskpaiku üle Ing^
iise kanali j a tegi uue rekordi,
Pojat" nimelise naisikoima taga­järgedega
102:55. Saimiasüure üle-kaalukusega
võideti ka Soome
TÜL koondis 98:46.
*
15—16-aastaste rekordünees va­saraheites
Aivar Räni heitis täis­kasvanute
vasarat, raskus 7j257 kg
53.24 m ja poiste 5-kg. vasarat
69.42.
N. Liidu karikavõistlustel Tbili­sis
tõukas Enn Rohula kuuli 19.03
ja Helgi Parts heitis ketast 6Õ..14
ning tulid kolmandaile kohtadele.
Tiit Pahapill oli tulemusega si^lS
kõrgushüppes vües. •
0
likud.; :...V
yändras on juba 23 korda jcos^
tud maratoni. Tänavilstel 24. ma­ratonijooksul
oli 51 osayõtjat. Pari­maks
oli tartlane Aare Kuum, kel-levajaks
oli 2.27X)8,0.
Tartu ülikooli
kond vübis Soomes võistlureisil,
ikus ta võtis Helsingis „Kathun
Jüri Tamm heitis Kiievis vasa­rat
75.18, täites sellega suurmeistri
normi. Kuigi ta on eestlane ja te­ma
tagajärg pidanuks tulema ar­vestusele
ka Eesti rekordina, on
N. Liidu süsteemis mi, et väljas­pool
Eestit elavate sportlaste tu­lemusi
ei arvestata Eesti rekordi-dena.
J . Tamm sooritas septemb­ris
sisseastumiseksamid Kiievi
kehakultuuriinstitudi ;aspirantuuri.
Püsread: 1. Imetaja loom, 2.
Kolmanda järgmine, 3. õppeasu­tus,
4. 0.'Neilli populaarne näi­dend,
5. Punane värvaine, 7.
Ajend, 8. Asjad, 9. Eeskuju-näide,
12. Prantsuse kirjanik, 15. Purus-ha,
16. Jõud, tahtejõud, 17.
„Kohne musketäri" autor, 20. Aas­taaeg,
21. Nooremapõlve eesti kir­janik,
eesnime esitäht ja nimi, 23.
Alati, 26. Kiivas, 28. Isu äratama,
29. Kaugpmal, eemal, 30. Omaaeg­ne
eesti sõjalaev, 31. Lendav pu­tukas;
33. Tihti, 34. Rõhuma, va­jutama,
37. Riietusese, 38. Üksik­lane.
RISTSÕNA M . 1006'LÄHENBUS
Põikread: 4. Järvi, 7. Balas, 9.
Aster, 11. Ränk, 12. Maas, 13.
Keks, 14. Vaksal, 16. Homse, 17.
Edev, 18. Nõges, 20, Pann, 23. Ara-do,
26. Liiper, 29. Aita, 30. Imik, 31.
Abel, 32. Tsink, 33. Kalani, 34. Te^
hes.
Püstread: L Käsk, 2. Avama, 3.
Varem, 4. Jansen, 5. Isak, 6. Pe­sad,
8. Läks, 10. Tase, 13. Kohal,
14. Vigur, 15. Leida, 19. Saabas,
21. Niisk, 22. Nimi, 24. Riel, 25. At­las,
27. Pint, 28. Ekker, 3L Aken.
See on mõned aastad tagasi eesti keeles ilmnnud ja suurt tähele­panu
leidnud doknmentaaljutustuse „KGB kutsub Evet" inglis­keelne
väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisel nimetati seda
rohkem kui tõesti sündinud looks, vaid hoopis kõigile kodumaad
külastajaile vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvustest
oleks see heaks näiteks KGB agentide tööst M
224 lk. Hind 112.50 — saatekulu 50 cent!
I GE
Rein Moora — Evald Uostaln
lk. fotosid) — Hind $14.00 pluss 85 C
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestusraamat
«värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat Umus 1972. a. admiral J . Pitka 100. sünni-
'aastaks...';.
237 lk. — Hind $8.80 plusš^ 5^
Soovitakse
Midland—Finch raj. 5 päeva nä­dalas.
— Tel. 1-666-1101, pärast
26. okt; 298-2250
oma võõrrahvisest
ingliskeelne
sõpradele Ees^ võitluse
Evald Uustalu
I Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Seal • ;.märkas üks . sakslane,,
et linnuse teisel küljel üldse
mehi polnud; siis võttis ta ühe
salga endaga kaasa, tungis selle­ga
sisse, surus venelased nurka­desse
ja lõi nad maha. Seal sai
surma 700 venelast jä ei jäänud
ükski laps elluvPärast sedapõle-tati
linnus maha, (nad) said väga
suure saagi. Ja tulid sellega jälle
Liivimaale.
. Seejärel võttis kä maamarssal
isand Bernhard von 01dendor|J
nõuks teha sõjakäigu Venemaale,
võttis endaga kaasa Turaida foog­ti
ja ühe tugevasti sõjariistus sal­ga,
tuli sellega Venemaale Wi-borchi
limiusfe alla. Venelased lin­nuses
ei hoolinud ordust, sest neil
oli tugev linnus. Niisiis rünnati lin­nust
ja aeti see tulega nii suurde
hätta, et ta ära võeti. Seal ei jää­nud
ükski laps ellu. Seejärel põle­tas
maamarssal linnuse maha ja
tuli suure sõjasaagiga, jällegi koju.
Ordumeister korraldas ka ühe
sõjakäigu, kirjutas Viljandi kom^
tuurile, foogtidele Eestimaal, Tar­tu
piiskopkonna omadele ja kunin­ga
omadele Tallinnas, et nad lau­päeval
eme
sid; tema ,Juurde_. Irboska Ve-emaal.
Niisiis tulid nad kindlaks
tehtud ajaks. Nüüd oli venelasi sel­samal
korral kogunenud 400 meest
ja tahtsid Tartu piiskopkonda tun­gida;
need tulid ettevaatamaitult
kuuekümne sakslase peale, kes
olid ette saadetud head iaagrikohta
otsima: Seal seadsid sakslased end
suure rutuga lahingu jaoks valmis,
said endale juurde ühe orduvenna,
nimega isand Koldenbach, 6 hobu­sega
ja tungisid venelastele kalla­le.
Need põgenesid, kuid siiski löö­di
nendest 19 maha ja võeti ära
nende lipp. Seevastu sai surma
Põltsamaa foogti kokk. Vastseliina
pealik saatis (mehi) sinna ja las­kis
surnud venelastel kõigil pead
maha raiuda ja Vastseliina jum^es
üles panna venelastele pilkeks ja
teotuseks.
Seejärel tuli suur vägi Irboska
alla, (nad) võtsid ära karja linna
ees ja asusid selle ette laagrisse,
lõid maha kõik, keda nad ümber­kaudu
kätte said, noored ja vanad,
sest nad olid tugevasti sõjariistus,
peale selle oli neil palju lätlasi,
liivlasi ja eestlasi kaasas, kes kõik
tahtsid saaki saada. Kogu maa ku­jast,
mesipuudest ja muust varast
paljaks; selle kõik tõid nad Liivi­maale.
Venelastele oli 600 leedu­last
appi tulnud, need tundsid Lii-vunaa
meistrit hästi, seepärast ei
tahtnud nad linnast välja tulla;
nendest oleksid venelasd ka hea
meelega lahti saada tahtnud, eriti
et nad neile ühekohut tegid.
Kui nüüd meister oli siin 9 päe­va
sõdinud, läks ta suure saagiga
jälle Liivimaale. Otsekohe tuli tal­le
sõnum, ©t Leedu kuningas on
tulnud üle Väina. Sellele läks
meister vastu kuni Salaspilsini,
kuulis siin, et kuningas on üksküla
all ja tema (kuninga) omad Liel-värde
all, nüsiis laskis ta järele
uurida, kui tugevad vaenlased on
Kui nüüd kuningas meistri tule­kust
kuulis ja hästi teadis, et see
on vapper sõjamees, laskis ta
omad kokku kutsuda ja neile tea­tada,
et ta- tahab ihinna üle Väina,
kui päike tõuseb, enne kui ta üm­ber
piiratakse, sest tal on and­meid,
et on välja saadetud palju
ühe ööri eest. N i i läksid nad väga
suure sõjasaagiga- jälle koju.
Kuidas eestlased Harju-, Lääne- Ja
Saaremaal suurt tapmist algasid,
kõik sakslased surmasid, rootsla­sed
ja venelased appi kutsusid,
millest äge sõda tekkis, ometi jälle
hästi lõppes.
Aastal 1343 Püha Jüri ööl (jüri-toimus
suur tapmine Harjus,
sest eestlased Harjus tahtsid oma
kuningaid saada ja hakkasid asja­ga
nii peale, ühel mäekünkal asus
maja, selle tahtsid nad Püha Jüri
ööl põlema, süüdata; sns tahtsid
nad korraga kallale tungida ja ära
tappa kõik sakslased koos naiste
ja lastega. Nii see siis ka sündis,
sest nad hakkasid surnuks lööma
neitseid, naisi, sulaseid, teenija­tüdrukuid,
aadliklce- ja mitteaad-likke;
noori ja vanu; kõik, kes olid
saksa verest, pidid seal surema.
Padise kloostris lõid nad 28 munka
surnuks ja põletasid kloostri. Nad
sid Tallinnat kümne tuhande me- asjad jälle heaks saaksid. See
hega. Seal lõid nad rüütleid. Nad meeldis eeslastele väga, sest nad^
olid aga mures, et kui neil võõrast võisid küll mõtelda, et nad ei
abi ei ole, siis ei või nende valitsus suuda sõda meistri vastu mitte
kauemaks püsima jääda. Seepä-! kaua pidada^ :
rast saatsid nad (saadikud) Turu! Meister tuli Paidesse ja käskis
foogti juurde Rootsis abi otsima j omasid, et nad kõik talle järele tu-teatega,
et nad on surmanud kõik, leksid, niisama Riia piiskopkonna
sakslased Harjus, sellepärast et [ömadT
need ön neid piinanud, ikestanud,
vaevanud ja nad oma suure raske
töö eest kuiva leibagi ei saa; selle
eest on sakslased pidanud tasuma-;
ükskord tuli 500 eestlast ratsuta­des
Ravila külla, keetsid ja praa-disid
seal, võtsid suure karja loo­mi
ja tahtsid neid vüa Tallmna al-kui
hüüd tema võtaks neile head la laagrisse. Seda märkas vend Jo-hõu
jä toetust anda, siis tahaksid. han de Witte, Kursi komtuur, sai
nad tema alamad olla; seepärast
on nad Tallinna ümber piu-anud,
selle tahavad nad temale ilma
endale appi Paide talliülema ühes
teiste Järva teenritega, tungis fcül-
' la eestlastele kallale ja lõi neist
mõõgalöögita üle anda. Foogt lu-^ maha 300, teised pääsesid sealt põ-bas,
ta tahab varsti suure väega genema. Niisiis läksid sakslased
Vend Wilcken von Ilsede, Järva
foogt, oli kuulda saanud, et Ostro-vis
Venemaal veel kunagi pole sõda
olnud ja maa on riisumata; seda
kirjutas ta foogtidele Eestimaal ja
Tartu piiskopkonna meestele ja et
tal olevat tahtmine seda kohta
rüüstata, palus selleks nende abi.
Seda saaitšid need hea meelega,
tungisid niisiis maale, röövisid ja
põletasid igal pool. Venelased ei
saanud hakata vastu panema, siis­k
i tapeti nendest 7. Siin võtsid nad
ni Veliikajani riisuti karjast, vii- nü suure saagi, et 7 j^eist osteti
laevu Väinat enese alla võtma ja põletasid maha kõik aadlikkude
tema üleminekut takistama. Kui mõisad, käisid maa risti ja rästi
nüüd kuningas mitte kauem kui | läbi jä tapsid kõik sakslased, keda
üks öö oli üle Väina olnud, läks ta | nad kätte said.
suure rutuga jälle oma maale. Pärast seda valisid nad 4 eesti
talupoega kuningateks, need ehti­sid
end kullatud kannuste ja kir­jude
kuubedega, panid endale pä­he
neitsikroonid (mis olid sel ajal
moes ja kullatud), mis nad olid
röövinud, sidusid kullatud, vööd
ümber oma keha; see oli nende
kuninglik ehe. Kes naistest ja las­test
meeste käest pääses, need
lõid mittesaksa naised surnuks,
põletasid maha kirikud ja (mun­kade)
onnid. •
Kui see, oli sündinud, läksid ku­ningad
eestlastega edasi ja piira-nende
juures olla. Nii tulid saadi­kud
rõõmuga jälle Tallinna alla,
tõid sõnumi, et foogt varsti suure
väega kohale jõuab.
Mõni päev pärast seda lõid ka
jälle koju. Sellest uudisest kuju­tati
meistrile; ta oli selle üle väga
rõõmus ja tuli Paidesse, nagu en­ne
öeldud. Sinna tulid ka vend
Goswin von Herüce, Viljandi kom-läänemaalased
kõik sakslased sur- tuur, vend Dirck von Rambouw
nuks, keda nad eest leidsid, nii na­gu
Harjus oli sündinud, läksid ja
piirasid Haapsalu ja tapsid Lääne­maal
1800 inimest, noori ja vanu.
Selles hädas põgenes igaüks, kes
põgeneda sai. Nii tulid mehed, nai­sed
ja lapsed alasti ja palja jalu
joostes Paidesse ja teatasid foogti­le
sellest hirmsast tapmisest, mis
Harjus oli sündinud. Nü tulid ka
varsti Läänemaalt khjad, mis olid
sama sisuga. Sellest kirjutas foogt
suure rutuga ordumeistrile. Meis­ter
saatis otsekohe eestlaste juur­de
ühe orduvenna, kes keelt oskas
ja keda nad tundsid, ning laskis
neile teatada, et temale suurest
j tapmisest, mille nad korda on
saatnud, on teada antud; hüüd
tahtvat ta hoolega püüda, et kõik
Riia komtuur, vend Wilcken von
Esede,-Järva foogt, vend Herman
von Nesen, vend Andreas von
Stenberg ja veel palju teisi suuri
orduisandaid; sinna tuli ka Tallin­na
piiskop ja eestlaste neli kunin­gat
koos kolme sõjasulasega. Siis
küsis, meister neljalt kuningalt,
miks nad ometi sakslasi, noori ja
vanu, nii armetult on tapnud ja
surnuks löönud. Selle, peale vastas
üks neist: Neid olevat nü kaim pii­natud
ja vaevatud, et nad seda
kauem enam sallida ega välja kan­natada
ei suutnud.
(Järgneh)