1986-03-07-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mi reldel, 7. märtsil 1 9 8 6 - - F r i d a^ Nr. 19
t
V A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
• - VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie Stv' D O E Mills, ^
: : F M PubiishersXtd^l 955 Leslie S t . , V , ;
::TEGEVTOIMEIi\JA: Hannes^Ö^^
TOIMETUSE K O I l ^ E G^
TBLEF0NII3: toimetus 444^823, taH^
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast feedeni 9-—3^m
T E L L l S l I S H I N N A D Kanadas: ajalehe tariifiga, aastas
poolaastas $32.-»- ja veerandaastas $17.—,
postikulu vastavalt $107.—, $57.--, $29.50.
TEmMISHINNAD väljaspool^^^^^^^
tas $42.— ja veerandaastas $22.—. l klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt —^ ÜSA $ 1 1 1 ;— $59.— $31.—.mujal välismaal
.,$136.---,:$72.—, :$38.-^.-.
Aadressi muudatus $ 1 .— — 70 c.
K U U L U T U S T E ; mNNAD: üks :töir:^ü^
jel $6.—. KasuJitus! võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni
esniasp.homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
hoihm. kella 10-ni. Väljaspool tööäegas Leida Marley 223-0080
E K N väliskülaliste
, Kersti
ja
Majas. Pildil vasakult Elise üstal, Aavo
Kanada Komitee liikmed Oksana Sokolyk
Eestlane
Fmpiinidel Mdart jubr aastaid no'le, te . sattus S B Ä p Ä ^ ^ ^
j i - i » ^ i-i • -J • •• J i n . . merKaddafy uues unes intervjuus,
diktaatorhke ammtsioonidega presi- sündmuste keedesse airauU ., •,, , . \. v j\. .
^ent Marcose võimult taandumist, mehe mõrvamise tõttu, lakkamalu- ' rt ^ V - ^ i Prantsusmaa-, UlemaaÜmse eestlaskonna toetustega Offi UlemaaÜlB"
Nüüfön lõpuks need lootused j a te p e a v Ä ^
te. Jänekordselt t ^ ^
MBeemid opos.ts.oonB t^eva^ toetusel võitlevate massuli- müjon ÜSA doUarit, et aktüvselt ja ülemaailmselt ülal
ftatikud ja Lberaalsed ringkonnad sed, vaid ka kesltklassidesse kuulu- ^^^^^^ ' u Jl * * • i •• • • -
suuri ralivamasside demonstratsioov vadjõukainad elaiiikud ja katoliku Lii^ü^riaäbw^^^
me ja nõudsid Marcose lahkumist, kiriku mõjuvõimsad ringkonnad, erriigi asjusse se u. . • , .
süüdistedes teda valimiste võStsi^^^^^^ Atmetused/^^
ses ja võimu usurpeerimises.^^^P^^ eose võimult kõrvaldamine. Kind- tanu igale annetajale. Väbadusfon- randused saata allpool toodud aad-dent
er lasknud eod esialgu uen-^ di aktsioon jätkub sem kuni saavu- ressil kust saab ka lisa mformatsH
(lest nõudmistest mõjutada, kuid misel mõjuvõimsat osa ka t)hend-^^^^^ ^^^^^ eesmark. Iga toetus igas ooni: I
©tsustas siiski lõpuks Ühendriiiki. riikide valitsus, kes kalkule^^^^ suuruses — aitab jõuda sihile. M o - Estonian World Freedom Fund,
desse maapakku minna, kui osa Marcose mäng on läbi mängitud to alusel - ^ 10.000 EESTLAST x Estonian World Council, lm. P.O.
jmaid sõjaväelasi ta reetsid ja ning nüüd tuleb bakata sidemeid Auckland (Reuter) ~ Inglise ku- ^S$100;00 — US$1 M I L J O N — Box 23869, Washington, D.C. asu ja aiiiiig Huauaau .lUBcu ums^saita S)iiu«;nieiy . ÄUCAiauu viveuier/ — mgiase KU- ---- ^^.^ —, —-o
lidaadi looma uute võimule tulevate ring-mngannat pilluti munadega, kui ta Vabadusfondi eesmärk täitu- 20026-3869, U SA
Corazon Aqu8inio'ga ja tema p©®!-- komdadega^^ külaskäiku ^^^^^^"^^^^evikus. Allpool on toodud isikute nimed
(sSäjatega übinesid. nikide^^^^ Möödunud aasta lõpul oli Vaba- kes möödunud aastal toetasid Ka-
Marcoselolikabtlentata aeg erru susega mere- düsfondi põhikapitali seis US$121,- nadast Vabadusfondi.
minna ning võim uutele poliiti^^^^^ autoakent.Kumngannä näis olevat 030.60. Aasta jooksul laekus 828 Aavik, Helmut ja Evi; Altosaar,
tele jõududele üle anda, kuna tenia Pealiskaudsel vaatlusel tundub isündmusest häiritud, ent jätkas annetust kogusummas US87,686.88. Erik; Anonüümne annetus; Anton,
fikaajalise valitsemise teipe madalam annetus oli Jeanette;Aruja, Endel ja Enny;
riood ei olnud Filipiinide elanik^ korras — ebapopulaarne diktaator- hulgas Mitsei arreteeris kaks MM ja kõige suurc^fin $25,000. Aruja, Margus; Eesti Selts „Side"
tonnile kaugeltki õnnelik: ra^^ suurus oli Winnipegis; Eestlaste Kesknõuko-lad
o M kasvanud^^^2^^ tema asemele on tulnud.uus nais- 146-aa kokkuleppe ^"^^-O^ **"^a kõige kõrgema anne- gu Kanadas; Estonian House in
dolkrile, tööpuudus oli suur,-k^^ loovu- tuse arvestamist. Toronto Ltd.; Hamiltoni Eesti
siiptsioon niasendav, iBin^^^ asutama demokraatlik- tasid oma iseseisvuse kuningaM^ lv august 1985 oli mak- Võitlejate Ühing; Hansson, Hilja'
sed reformid vaesemate rahvaMb- ke p d ^ sev üleskutse ühe anoniiümse isiku M . ; Ilves, Herman; Jürnas, Jüri ja
Iide abistamised nihg neile elamis- välja praegus^^ ^^^^ _ P^^
väärse eksistentsi soetamisekis: oM^^^^^^^ . •••-^'•^y "pahemalt 250:annetust US$100 või; Karro, Asträ; Kaunismaa, Valdur
v ^ d tulema.Jturitarvidused^^M ole siiski nii lihtne^ eriti kui mnie . rohkem, siis üleskutse esitaja anne^ S ; K i v i , Niina ja Arnold; Krabi,
(cose ümber.koondunud kl^^^ meenutame; Moskvas välja tööta-: «^wsvääirne, Aiiguino J a ieinnia. tab US$25,000 Ülemaailmsele Ees- Ly; Kuus,- Alfred; Laur, Ants;
kottide taiendamiseb olid igapäe- tud riikide ülevõtmise ja bolsheva- ^"^3^^ ei ole nähtavasti veel otsu- ti Vabadusfondile. Üleskutse võeti Leetmaa, Evald ja Anna; Lunin,
v^ed, mis lõi presidendi vastastele seerimise stsenaariumit, m^^^ klas- jõudnud, millist taktikat kasu- rahva poolt vastu! Üleskutse täide- ira; Lujjp, John H ; Läänemaa
kommunistidele rabvamasside sikaliseks näiteks on Nikaraagua. kommunistidega suhtlemisel, tt! Laekus 310 šäjä- või rohkem- Ühisgümnaasiumi Haapsalu õpil.,
ihulgas soodsa pinna pro^ w^T^i„^^^„„^^^^^^ 8«,««t,. ^ " "^^^^^ uus president koos dollarilist arinetüst.Üleskuts^^ aastapäeva pühits.; Läänlaste
tegemiseks ning liberaalsete ja _„.|. j g ^ l - ^ ^ - _ „ „ . •
raiarksistlike ideede levitamiseks. Lonide värin. t e B n t « « ^ l S h ! ^ test ka suure arvu kommuniste, Maade järgi jagunesid annetused tor; Molle, Alfred; Mägiso, Ants;
Kuigi kommunistide tegevuse STtl?^^^^
Ameerika
l U i , iviuiic, r v i i i c u , i T * « 5 " * ',
Mägiso, Aino; Nüüd, August; Olo,
Raul V . r Palu, A ; Pikkov,Lia;
116.000-mehelise hästivarustatud sõ- ^"T' oma Rabvaäfrmee laiali saatmisega ^ . " ' ; • • •
ise jõu ^ n.n. m^m^^^f^^ —e^ohvnks ei ,55 ^ ühendamisega regulaar^- teised maad (Inglismaa
j u - M «.«•. ^auvm^ü lagenud mitte amiiltNikarflaPunR . . . .«SnWcnmQa T T i i c T V i f o r o r ^o mee, kes juba aastaid on löönud
valitsusvägedega
. , ... . . - " "^ meega. Nähtavasti hoitakse see ^^^^^"^^^-^^^-Meremaa,
demokrmtblmd^elem^^^^ Guam, Soome
r ameeriklased, kes aita-^^^^^^ ja Ventsuela) . . . . . .
id kaasa - . .
1,695,00 ^.^^ Peeter; Trei, Edward ja Salme;
Tuul, Leonhard ja Juta, Tölpt,
Hilda; Walter, Walter s. ja Nadia.
850.37 TULE' KAÄSA!\ AITA KAASA!
K O K K U . . . . . . . US$87v868.88 ™
inimene ei kahtle selles, et Mafcos ^ ^ ^ ^ ^"^^^^^^^^^ n^ai^^^ .
pidi Filipiinide rahva huvides oma ^"P^^^ ^^düd annetajatele, NoukoaUCle 110
^ . -.j,..M)rra^V loomisele^ mis olid
, . , ^ , - - ^^^•f®" aga ainult sildiks marlöi^^^
l e ringkondade kaasabil umbes ^
kaks kolmarildikku 7000-st saarest
« . .... « tcj" B J •! X « - n .... piui rsBapiBiHuc raiiva sauviucs oma , . .
feo(«neviKt s ™ g « ^ lavastati P^kinais
SO«d,in,ileg^^^^^^ aeks tulnud ^5$l'0Ö0^öi suurema annetusega: "^^^^
lahkumsttosis^^^ ^ põhjalikumaid e^ Anonüümne, Auksman, Boris ja PEKING - Nõuko-ude näidend
memad^poto^^ teatri-
# lasknud endid k a ^ ^ jõududele, midä^^^^^^"'^^"^^^" Peter, Kukk, pealinnas esimest korda pärast
Mareose labkumisdr üt-yaimustustormist,
ta Ott, Rank, Jaan C , les, et Shanghai Rahva Kunstitea-kult:
mis saab edasi?^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^_h^^^ Steinberg,Harold,Zacharski, Juta ter esitab^^^^,,K^^^
Mis saab edasi? See ongi kusi- mise^^^^^^^^a^^ Vabadusfondi põhikapitali ehita- nõukogude satiiri bürokraatsusest,
JBius, mis on poliitiliselt kog polutiliseW kogenematu mine jätkub annetuste ja pärandus^ mille autoriks on Alex^nder Chi-
Nr. 19
Me^ naissoost presidendile Ao te saavutatud eesmärk hayza.
N. Liidu uus võimumees Mihhail
Gorbatshov on hakanud sammsammult
rakendama ka kõrgemate
parteimeeste ridades uut ja rangemat
elustiili, millega nõukogude
eliit ei ole harjunud ja mis tekitab
Ilmselt palju arusaamatusi ja mee-lehärma.
Gorbatshov hakkab nõudma
partei tippmeestelt senisest
^suuremat avameelsust, privileegidest
loobumist ja rahvamassidele
lähenemist, kuid Brezhnevi ja te-ma
järglaste ajal võimu tipprede-lil
ülemistele pulkadele pääsenud
meestele näib see tekitavat ülepääsematuid
raskusi. -
Kas või näiteks lugu partei keskkomitee
poliitbüroo liikme Geidar
Alijeviga, kelle Gorbatshov saatis
äsjase kommunistliku partei konverentsi
ajal lääneriikide ajakirjanikele
pressikonverentsi andma ja
kellele ajakirjanikud võisid vabalt
igasuguseid küsimusi esitada. Kui
üks biglise ajakirjanik Alijevilt küsis,
miks ta omal ajal Brezhnevi
igal sammul kiitis ja ülistas, kuid
nüüdteda kritiseerib, siis ei osanud
Alijev talle midagi mõistlikku
vastata. Ta ilmselt polnud harjunud
sellega, et temale võidakse teda
tasakaalust välja viivaid küsimusi
esitada.
Gorbatshovif uuele suunale andis
partei kongressil erilise sära Moskva
linna uus parteiboss ja peasekretäri
noorim poliitiline leitnant
Boris Jeltsin, kes atakeeris ennekuulmatult
teravalt kõrgemate parteijuhtide
senist elustiili ning esitas
küsimuse, miks parteijuhid on seni
seisnud väljaspool igasugust
kriitikat ja miks neid on peetud
mingisugusteks „imetegi}ateks.'V
Oma sõnadele suurema kaalu
anÄinlseks, suunas 5eltsm krliUka-nooled
ka oma isiku vastu ja ütles,
et ta oli eelmisel partei konverentsil,
mis toimus Brezhnevi võimut-semise
päevil, 198L aastal kiitnud
Brenzhnevi viis korda. Oma vabanduseks
tõi ta ette, et tal puudus
lihtsalt julgus peasekretäri kritiseerimiseks
ning tal ei olnud sellise
sammu astumiseks küllaldaselt
poliitilisi kogemusi.
Kuid lääne minnakse valele teele
kui nendest sõnavõttudest hakatakse
tegema liiga kaugeleulatuvaid
järeldusi ja arvatakse, et iga nõukogude
kodanik võib nüüd parteijuhtide
kritiseerimiseks oma suu lahti
teha. Asjad pole kaugeltki nii
kaugele arenenud nagu seda võib
Järeldada partei peaideoloogi ja
poliitbüroo liikme Je?or Likatshevi
sõnavõtust partei kongressil. L i -
gatshev märkis küU, et ükski par-teijuht
ei seisa väljapool arvustust,
kuid et see arvustus peab suunatud
olema ainult kõigi iganenu
vastu ning tugevdama sotsialistliku
demokraatia j a „meie sotsiaalse
süsteemi'' arengut. Ligatshev toonitas
ühtlasi, et Pravda on läinud
oma krütikas liiga kaugele, kuid
ta jättis Pravda poolt tehtud vead
defineerimata. Tõenäoliselt oli siin
tegemist lehe veergudel avaldatud
lugejate kirjadega, milles nimetata
partei aparatuuri „puiseks ja te-gevusvõimetuks"
ning nõuti parteimeestelt
kõigi privileegide äravõt-
'••mist.
Nagu sellest nähtub, on Moskvas
raskusi kõrgemate parteimeeste
privileegide määritlemisega ja
Gorbatshov on siin sunnitud paratamatult
tegema kompromisse, kuna
ükski parteimees ei taha oma
senisest ilusast elust loobuda. Ja
mis juhtuks siis kui mõni kangem
mees hakab Gorbatshov! teravalt
kritiseerima?!
Roomas pikemat aega toimunud
kohtuprotsess paavst Johannes
Pauluse II mõrvakatse selgitamiseks
on jõudnud lõpufaasi, kuid
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 7, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860307 |
Description
| Title | 1986-03-07-02 |
| OCR text | mi reldel, 7. märtsil 1 9 8 6 - - F r i d a^ Nr. 19 t V A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA • - VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie Stv' D O E Mills, ^ : : F M PubiishersXtd^l 955 Leslie S t . , V , ; ::TEGEVTOIMEIi\JA: Hannes^Ö^^ TOIMETUSE K O I l ^ E G^ TBLEF0NII3: toimetus 444^823, taH^ ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast feedeni 9-—3^m T E L L l S l I S H I N N A D Kanadas: ajalehe tariifiga, aastas poolaastas $32.-»- ja veerandaastas $17.—, postikulu vastavalt $107.—, $57.--, $29.50. TEmMISHINNAD väljaspool^^^^^^^ tas $42.— ja veerandaastas $22.—. l klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt —^ ÜSA $ 1 1 1 ;— $59.— $31.—.mujal välismaal .,$136.---,:$72.—, :$38.-^.-. Aadressi muudatus $ 1 .— — 70 c. K U U L U T U S T E ; mNNAD: üks :töir:^ü^ jel $6.—. KasuJitus! võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni esniasp.homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. hoihm. kella 10-ni. Väljaspool tööäegas Leida Marley 223-0080 E K N väliskülaliste , Kersti ja Majas. Pildil vasakult Elise üstal, Aavo Kanada Komitee liikmed Oksana Sokolyk Eestlane Fmpiinidel Mdart jubr aastaid no'le, te . sattus S B Ä p Ä ^ ^ ^ j i - i » ^ i-i • -J • •• J i n . . merKaddafy uues unes intervjuus, diktaatorhke ammtsioonidega presi- sündmuste keedesse airauU ., •,, , . \. v j\. . ^ent Marcose võimult taandumist, mehe mõrvamise tõttu, lakkamalu- ' rt ^ V - ^ i Prantsusmaa-, UlemaaÜmse eestlaskonna toetustega Offi UlemaaÜlB" Nüüfön lõpuks need lootused j a te p e a v Ä ^ te. Jänekordselt t ^ ^ MBeemid opos.ts.oonB t^eva^ toetusel võitlevate massuli- müjon ÜSA doUarit, et aktüvselt ja ülemaailmselt ülal ftatikud ja Lberaalsed ringkonnad sed, vaid ka kesltklassidesse kuulu- ^^^^^^ ' u Jl * * • i •• • • - suuri ralivamasside demonstratsioov vadjõukainad elaiiikud ja katoliku Lii^ü^riaäbw^^^ me ja nõudsid Marcose lahkumist, kiriku mõjuvõimsad ringkonnad, erriigi asjusse se u. . • , . süüdistedes teda valimiste võStsi^^^^^^ Atmetused/^^ ses ja võimu usurpeerimises.^^^P^^ eose võimult kõrvaldamine. Kind- tanu igale annetajale. Väbadusfon- randused saata allpool toodud aad-dent er lasknud eod esialgu uen-^ di aktsioon jätkub sem kuni saavu- ressil kust saab ka lisa mformatsH (lest nõudmistest mõjutada, kuid misel mõjuvõimsat osa ka t)hend-^^^^^ ^^^^^ eesmark. Iga toetus igas ooni: I ©tsustas siiski lõpuks Ühendriiiki. riikide valitsus, kes kalkule^^^^ suuruses — aitab jõuda sihile. M o - Estonian World Freedom Fund, desse maapakku minna, kui osa Marcose mäng on läbi mängitud to alusel - ^ 10.000 EESTLAST x Estonian World Council, lm. P.O. jmaid sõjaväelasi ta reetsid ja ning nüüd tuleb bakata sidemeid Auckland (Reuter) ~ Inglise ku- ^S$100;00 — US$1 M I L J O N — Box 23869, Washington, D.C. asu ja aiiiiig Huauaau .lUBcu ums^saita S)iiu«;nieiy . ÄUCAiauu viveuier/ — mgiase KU- ---- ^^.^ —, —-o lidaadi looma uute võimule tulevate ring-mngannat pilluti munadega, kui ta Vabadusfondi eesmärk täitu- 20026-3869, U SA Corazon Aqu8inio'ga ja tema p©®!-- komdadega^^ külaskäiku ^^^^^^"^^^^evikus. Allpool on toodud isikute nimed (sSäjatega übinesid. nikide^^^^ Möödunud aasta lõpul oli Vaba- kes möödunud aastal toetasid Ka- Marcoselolikabtlentata aeg erru susega mere- düsfondi põhikapitali seis US$121,- nadast Vabadusfondi. minna ning võim uutele poliiti^^^^^ autoakent.Kumngannä näis olevat 030.60. Aasta jooksul laekus 828 Aavik, Helmut ja Evi; Altosaar, tele jõududele üle anda, kuna tenia Pealiskaudsel vaatlusel tundub isündmusest häiritud, ent jätkas annetust kogusummas US87,686.88. Erik; Anonüümne annetus; Anton, fikaajalise valitsemise teipe madalam annetus oli Jeanette;Aruja, Endel ja Enny; riood ei olnud Filipiinide elanik^ korras — ebapopulaarne diktaator- hulgas Mitsei arreteeris kaks MM ja kõige suurc^fin $25,000. Aruja, Margus; Eesti Selts „Side" tonnile kaugeltki õnnelik: ra^^ suurus oli Winnipegis; Eestlaste Kesknõuko-lad o M kasvanud^^^2^^ tema asemele on tulnud.uus nais- 146-aa kokkuleppe ^"^^-O^ **"^a kõige kõrgema anne- gu Kanadas; Estonian House in dolkrile, tööpuudus oli suur,-k^^ loovu- tuse arvestamist. Toronto Ltd.; Hamiltoni Eesti siiptsioon niasendav, iBin^^^ asutama demokraatlik- tasid oma iseseisvuse kuningaM^ lv august 1985 oli mak- Võitlejate Ühing; Hansson, Hilja' sed reformid vaesemate rahvaMb- ke p d ^ sev üleskutse ühe anoniiümse isiku M . ; Ilves, Herman; Jürnas, Jüri ja Iide abistamised nihg neile elamis- välja praegus^^ ^^^^ _ P^^ väärse eksistentsi soetamisekis: oM^^^^^^^ . •••-^'•^y "pahemalt 250:annetust US$100 või; Karro, Asträ; Kaunismaa, Valdur v ^ d tulema.Jturitarvidused^^M ole siiski nii lihtne^ eriti kui mnie . rohkem, siis üleskutse esitaja anne^ S ; K i v i , Niina ja Arnold; Krabi, (cose ümber.koondunud kl^^^ meenutame; Moskvas välja tööta-: «^wsvääirne, Aiiguino J a ieinnia. tab US$25,000 Ülemaailmsele Ees- Ly; Kuus,- Alfred; Laur, Ants; kottide taiendamiseb olid igapäe- tud riikide ülevõtmise ja bolsheva- ^"^3^^ ei ole nähtavasti veel otsu- ti Vabadusfondile. Üleskutse võeti Leetmaa, Evald ja Anna; Lunin, v^ed, mis lõi presidendi vastastele seerimise stsenaariumit, m^^^ klas- jõudnud, millist taktikat kasu- rahva poolt vastu! Üleskutse täide- ira; Lujjp, John H ; Läänemaa kommunistidele rabvamasside sikaliseks näiteks on Nikaraagua. kommunistidega suhtlemisel, tt! Laekus 310 šäjä- või rohkem- Ühisgümnaasiumi Haapsalu õpil., ihulgas soodsa pinna pro^ w^T^i„^^^„„^^^^^^ 8«,««t,. ^ " "^^^^^ uus president koos dollarilist arinetüst.Üleskuts^^ aastapäeva pühits.; Läänlaste tegemiseks ning liberaalsete ja _„.|. j g ^ l - ^ ^ - _ „ „ . • raiarksistlike ideede levitamiseks. Lonide värin. t e B n t « « ^ l S h ! ^ test ka suure arvu kommuniste, Maade järgi jagunesid annetused tor; Molle, Alfred; Mägiso, Ants; Kuigi kommunistide tegevuse STtl?^^^^ Ameerika l U i , iviuiic, r v i i i c u , i T * « 5 " * ', Mägiso, Aino; Nüüd, August; Olo, Raul V . r Palu, A ; Pikkov,Lia; 116.000-mehelise hästivarustatud sõ- ^"T' oma Rabvaäfrmee laiali saatmisega ^ . " ' ; • • • ise jõu ^ n.n. m^m^^^f^^ —e^ohvnks ei ,55 ^ ühendamisega regulaar^- teised maad (Inglismaa j u - M «.«•. ^auvm^ü lagenud mitte amiiltNikarflaPunR . . . .«SnWcnmQa T T i i c T V i f o r o r ^o mee, kes juba aastaid on löönud valitsusvägedega . , ... . . - " "^ meega. Nähtavasti hoitakse see ^^^^^"^^^-^^^-Meremaa, demokrmtblmd^elem^^^^ Guam, Soome r ameeriklased, kes aita-^^^^^^ ja Ventsuela) . . . . . . id kaasa - . . 1,695,00 ^.^^ Peeter; Trei, Edward ja Salme; Tuul, Leonhard ja Juta, Tölpt, Hilda; Walter, Walter s. ja Nadia. 850.37 TULE' KAÄSA!\ AITA KAASA! K O K K U . . . . . . . US$87v868.88 ™ inimene ei kahtle selles, et Mafcos ^ ^ ^ ^ ^"^^^^^^^^^ n^ai^^^ . pidi Filipiinide rahva huvides oma ^"P^^^ ^^düd annetajatele, NoukoaUCle 110 ^ . -.j,..M)rra^V loomisele^ mis olid , . , ^ , - - ^^^•f®" aga ainult sildiks marlöi^^^ l e ringkondade kaasabil umbes ^ kaks kolmarildikku 7000-st saarest « . .... « tcj" B J •! X « - n .... piui rsBapiBiHuc raiiva sauviucs oma , . . feo(«neviKt s ™ g « ^ lavastati P^kinais SO«d,in,ileg^^^^^^ aeks tulnud ^5$l'0Ö0^öi suurema annetusega: "^^^^ lahkumsttosis^^^ ^ põhjalikumaid e^ Anonüümne, Auksman, Boris ja PEKING - Nõuko-ude näidend memad^poto^^ teatri- # lasknud endid k a ^ ^ jõududele, midä^^^^^^"'^^"^^^" Peter, Kukk, pealinnas esimest korda pärast Mareose labkumisdr üt-yaimustustormist, ta Ott, Rank, Jaan C , les, et Shanghai Rahva Kunstitea-kult: mis saab edasi?^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^_h^^^ Steinberg,Harold,Zacharski, Juta ter esitab^^^^,,K^^^ Mis saab edasi? See ongi kusi- mise^^^^^^^^a^^ Vabadusfondi põhikapitali ehita- nõukogude satiiri bürokraatsusest, JBius, mis on poliitiliselt kog polutiliseW kogenematu mine jätkub annetuste ja pärandus^ mille autoriks on Alex^nder Chi- Nr. 19 Me^ naissoost presidendile Ao te saavutatud eesmärk hayza. N. Liidu uus võimumees Mihhail Gorbatshov on hakanud sammsammult rakendama ka kõrgemate parteimeeste ridades uut ja rangemat elustiili, millega nõukogude eliit ei ole harjunud ja mis tekitab Ilmselt palju arusaamatusi ja mee-lehärma. Gorbatshov hakkab nõudma partei tippmeestelt senisest ^suuremat avameelsust, privileegidest loobumist ja rahvamassidele lähenemist, kuid Brezhnevi ja te-ma järglaste ajal võimu tipprede-lil ülemistele pulkadele pääsenud meestele näib see tekitavat ülepääsematuid raskusi. - Kas või näiteks lugu partei keskkomitee poliitbüroo liikme Geidar Alijeviga, kelle Gorbatshov saatis äsjase kommunistliku partei konverentsi ajal lääneriikide ajakirjanikele pressikonverentsi andma ja kellele ajakirjanikud võisid vabalt igasuguseid küsimusi esitada. Kui üks biglise ajakirjanik Alijevilt küsis, miks ta omal ajal Brezhnevi igal sammul kiitis ja ülistas, kuid nüüdteda kritiseerib, siis ei osanud Alijev talle midagi mõistlikku vastata. Ta ilmselt polnud harjunud sellega, et temale võidakse teda tasakaalust välja viivaid küsimusi esitada. Gorbatshovif uuele suunale andis partei kongressil erilise sära Moskva linna uus parteiboss ja peasekretäri noorim poliitiline leitnant Boris Jeltsin, kes atakeeris ennekuulmatult teravalt kõrgemate parteijuhtide senist elustiili ning esitas küsimuse, miks parteijuhid on seni seisnud väljaspool igasugust kriitikat ja miks neid on peetud mingisugusteks „imetegi}ateks.'V Oma sõnadele suurema kaalu anÄinlseks, suunas 5eltsm krliUka-nooled ka oma isiku vastu ja ütles, et ta oli eelmisel partei konverentsil, mis toimus Brezhnevi võimut-semise päevil, 198L aastal kiitnud Brenzhnevi viis korda. Oma vabanduseks tõi ta ette, et tal puudus lihtsalt julgus peasekretäri kritiseerimiseks ning tal ei olnud sellise sammu astumiseks küllaldaselt poliitilisi kogemusi. Kuid lääne minnakse valele teele kui nendest sõnavõttudest hakatakse tegema liiga kaugeleulatuvaid järeldusi ja arvatakse, et iga nõukogude kodanik võib nüüd parteijuhtide kritiseerimiseks oma suu lahti teha. Asjad pole kaugeltki nii kaugele arenenud nagu seda võib Järeldada partei peaideoloogi ja poliitbüroo liikme Je?or Likatshevi sõnavõtust partei kongressil. L i - gatshev märkis küU, et ükski par-teijuht ei seisa väljapool arvustust, kuid et see arvustus peab suunatud olema ainult kõigi iganenu vastu ning tugevdama sotsialistliku demokraatia j a „meie sotsiaalse süsteemi'' arengut. Ligatshev toonitas ühtlasi, et Pravda on läinud oma krütikas liiga kaugele, kuid ta jättis Pravda poolt tehtud vead defineerimata. Tõenäoliselt oli siin tegemist lehe veergudel avaldatud lugejate kirjadega, milles nimetata partei aparatuuri „puiseks ja te-gevusvõimetuks" ning nõuti parteimeestelt kõigi privileegide äravõt- '••mist. Nagu sellest nähtub, on Moskvas raskusi kõrgemate parteimeeste privileegide määritlemisega ja Gorbatshov on siin sunnitud paratamatult tegema kompromisse, kuna ükski parteimees ei taha oma senisest ilusast elust loobuda. Ja mis juhtuks siis kui mõni kangem mees hakab Gorbatshov! teravalt kritiseerima?! Roomas pikemat aega toimunud kohtuprotsess paavst Johannes Pauluse II mõrvakatse selgitamiseks on jõudnud lõpufaasi, kuid |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-07-02
