1984-09-25-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥AIMEEm-ANE teisipäeval, 25. sept© ..—..Tuesday, September 25,1984 Lk. 7
Isei iimunud
xn
8.—
(... 6^
itaalia keeles^ 6,^
lene katse
koostamiseks
•1 •• . 6 .^
;.. •4^:::X
i d a s e s 4 . —
las
(hndetnsed) 6.—
6^
RAAMATULT
toolide XVn
>rsoojiitt
CoiHl, Wfflowdale,
5" talitosesit.
J4.75
1
[ulu $1J5
talituses
talituses."
lereelust
idise, T o r o i^
molde $ 2^
jiiiiiuiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiuiiffl
^kkasid näitama j,ebatä"
uue Saksamaa natside-
|es ja isegi „New York
^kaš .avaldama regulaar-porte
Hitleri kõnedest,
[eed ajalehed olid sühtü-fese
sündmustikku väga^
[jga, aga nüüd näis ole-
|id mingi muudatus. Ja
toooli kuukirjas ilmus
[aade natsismist.
teine osa on pealkirjas-
|1" ja. algab vaatlusega
mõjust .interntsion.aal^
b. Warburg kinnitab, et
pver oliv andnud Pierre
[.^aduse, mitte teha ot-
^üslmuses, ilma esmalt
[alitsust konsulteerimata,
^all Stree.t hiljem Hoo-sest
teadlikuks sai, siis
lane ühe löögiga kogu
bnna respekti.. Paljude
|>.ee ka põhjuseks, miks
lam presidendiks tagasi
Järgneb
ssötsipofiid©
^^gevyst-iiSTLASES!
w
m • st' . •
Kanada
mfikESüstsfik Osmr de Lalli jälg! ©tsim^ss
ÄEENEMINE OMA
„KÄEKIRMGÄ"
LOOJAS ;
Pidev töötamine portree alal andis
Lallüe rohkeid võimalusi enda
arendamiseks, üldiselt nähtub, et
Lall OÜ püüdlik õppima ja katsetama,
kuid oli ka tagasüööke ja
endaga rahulolematust. Liigne perfektsionism
kippus kahandama' tema
tööde kunstilist väärtust. Mõ-nmgad
ta tööd oM, „üle töötatud",
mis ei meeldinud talle endale ega
ka ta sõpradele, kaaskunstnikele^ ja
arvustajaUe. Lall otsustas selle
harjumuse vas^tu võitlusse astuda.
Beamenfü |oli võimaHk mulle
näidata kahte portree-maali, mis
ilmekalt näitasid tööde erinevust.
Mõlemad olid maalitud H. Bea-menfist,
kaheksa aastase vahega.
Esimesel portreel oli H; Beament
maaütud n.ö. „perfektses stülis",
kus värvipinnad olid kaetud vüma-se
täpsuseni ja lõuend äärest ääreni.
Pintslitõmmet polnud peaaegu
mähagi. /Inimnägu paistis, rohkem
kujuna kui maalina. Teine H. Bea-mentl
protree oli aga hoopis teisest
maailmast ja läbinisti kunstiline.
Lall oli hästi tabanud isiku
karakterit, see oli kantud lõuendile
julgetesl värvides ja pintslitõm-metes.
Mul oli hea juhus neid maale
võrrelda „originaaliga", s.t. Ha-rold
Beament'! eeldada, kuigi maalimisest
oli tagasi kuni 30 aastat.
Tundus, et hilisem portree oli loodud,
ega mitte„maalitud" kunstniku
poolt. Lõuendist oli kaetud ainult
osa, mis oli olulme isiku karakteri
väljatoomiseks. Vümane
stiü kujuneski hiljlem Lalli patendiks
ja avas talle uue kunstilise ja
majandusliku maaüma, kuigi viimases
ta polnud kunagi hülgavas
olukorras.
Harold Beament iltleb, et Lall
©ma meeldiva käitumisega- sai
väärtusükke kontakte, sai portree
alal uusi t®llimisi väga prominent^
setelt perekondadelt ja eriti nen^e
daamidelt. Beamenfü oli terve'rida
vanu näitus^te katalooge, kus
olid 0. Lalü poolt maaütud seltskonnadaamide
portreed. H. Beament
hmdasl neid kui paremaid
portreid, mis mahutud 40-ndatel ja
50-ndatel aastatell Kõik need daamide
portreed olid naiselikud, omades
ilmes pehmust, sharmi ja loomulikkust,
üheski ei ilmenud pinge
ega poseerimine; kunstrdk oli
maaünud liad loomuÜkunaj tuues
esüe nende sisemise väärtuse ja
karakteri.
Saanud ettekujutuse 0. Lalli daamide
portreedest, hakkas mulle ka
selginema asjaolu, miks neid pole
kusagÜ varem näinud, kuna kõ&
tema poolt maaütud daamide portreed
ripuvad semtel neis kodudes,
kuhu nad kuulusid.
ÜLE;MINEK
MAASTIKUMAALIJAKS
Samal: ajal kui 0. Lall tegeles
peamiselt portreekunstiga, alustas
ta tasapisi ka maastikumaaümise-ga.
See ala oÜ talle võõras, kuid
tahe katsetada oli olemas. Esimesed
katsed ei rahjuldanud teda ennast,
ega ka tem*a lähemaid sõp-n
i . Ta skitseeris Montreaü mäel ja
seUe lähemas ümbruses. Edu oü
visa tulema ja seel ärritas teda.
Ta leidis, et ka sõbrad olevat tema
tööde suhtes lüga kriitüised.
H. Beament kirjeldas ühte juhust
nende ühisest stuudiost, Lall oli
just lõpetamas üht maastikümaaü
ja lahkus hetkeks stuudiost. Lalü
äraoleku ajal tuü sinna nende ühine
sõber ning jäi vaatama lõpetatud
maali.' Ta kritiseeris maaü
IriUlaltki kõvasti, nii et see kostus
ka siseneva Lalü kõrvu, öeldes, et
see Oscari maastikumaaümine ei
lähe ka paremaks — ikka samad
probleemid. Sõ|bra sealoUes Lal]
midagi ei öelnud, kuid nähtus selgesti,
et öeldu talle ei meeldmud.
Kui nende sõber õli lahkunud, siis
ta ütles Beamenfüe, et miks sõbrad
teda selja taga kritiseerivad,
ega ütle otse näkku. Beament oü
. püüdnud sus Lalü rahustada ja
/öeldut kuidagi pehmendada, seletades,
et ega üht ütelust maksa sellepärast
veel südamesse võtta, kuna
maalid paranevad pidevalt, ainult
aega läheb.
Nü ka sündis. Lall hakkas
sama oma must-valge perioodist,
tema maastUrumaaUdesse ümusid
rõõmsamad värvid, parem kompositsioon,
ühtlane kolorüt ja julgem
pintsli- mng spahtükäsitlus. Motü-vide
valik avardus ja maastikumaali
uinus vastav sobiv meele-olu.
/
1944. aastal Lall abiellus ja asus
elama Westmounti, kuid abielu
polnud õnneük, kaaslane polnud sobiv
kunstmku naiseks. Abielulahutus
toimus Ottawas peale pikki
kohtuprotsesse, kus ka H. Beamen-tü
oK oma osa mängida, võides kasutada
oma varem õpitud advokaadi
elukutset.
Pärast luhtuimd abielu' jääb Lall
kauemaks ajaks poissmeheks. See
oli tema kunstmkukarjäärile väga
kasulik, kuna ta sai rohkem pühenduda
loovale tööle.
NIMETATI ROYAL CANABIAM
AGADEMY LUKMEK^. ; •
Samal ajal 0. Lalü portreed ja
maastü5:umaalid leidsid suuremat
hindamist kunstümitikute ja kunstiasutuste
poolt. Pidev kunstinäitustest
osavõtt näitas tema head kuns-titaset.
LaUil olid olnud päris head
suhted ktinstUorütlkutega ja kunsti-ühiskoöna
Juhtivate isikutega. Tema
sõbralik is&sus ja õiglane suh-tumme
teistesse aitasid tal edasi
jõuda kunstniku karjääriredelü.
40-ndate aastate esimesel poolel tema
kunstüoommg oli küllaltki tõr
hus ja kunstiväärtusliku sest juba
1946-ndal aastal nimetati ta Royal
Canadian Academy Assoeiateks.
Seega OÜ tal tee lahti, et pääseda
täieõigusükuks akadeemia Uik-meks.
Suma jõudmme võttis tal
aga veel aega 12 aastat- 1958. aas-tani.
Beamenfi jutuajamisest selgus,
et LaUi kandidatuur täisüikmeks
saamiseks oli esitatud kahel korral.
Esimesel katsel see ei õnnestunudi
teisel korral aga õnnestus j a ta sai
täisõigusükuks . akadeemia lük-meks,
kus oma tööde juures võis
kasutada tähti R.CA. Harold Beament
näitas kataloogi fotona ka seda
Lalü kunstinäituse tööd, müle
aüisel ta üikmeks võeti. Mrs. T.
BaUantyne portee Lallüe omases
tehmkas ja väljenduslaadis. Vanahärra
leidis veel mõmngäid vanu
näituste katalooge, kus olid mitmed
Lalü poolt maaütud portreed; neist
pidas ta paremaks „Habitant of
Quebec".
1946.—1958. aastate vahel Lall oü
veel Royal Ganadian Museum of
Fine''Aris'i üige, .1954. aastal The
Councü of the Royal Canadian Academy
of Arts lüge. .
ASUMINE L A U R E N T I E M :
Kahjuks polnud tal mulle võima-ük
näidata 0. Lalü maastikumaale,
kuid neid on olnud võimaük näha
Montreaü kunstigaleriides. Nähtud
maaüde motüvideks oüd aasta:
aegadest varakevad vee, jää ja lumega
mng sügis oma rikkaüku
värvüdrevusega; Paljude maaüde
motüviks on 0. LaU kasutanud
maastikku, kus esiplaanil on veekogu,
seUe kaldal oleva mitmekesise
taimestikuga J a kolmandas dimensioonis'olevate,
eemal asuvate
mägedie kontuuridega. Varakevadised
värvid on pastelsed, teatud
varjudega, olenevalt ajast ja aastaajast,
mü maal oli loodud. Varasemate
maaüde pintsütõmme OÜ
lühike ja isegi hõõrutud, kuid M -
semad tööd OÜ seile^st vabad, pmts-litehnikas
On pikk ja julge tõmme.
H. Beament jutustas, et kui 0^
Lall endale suvekoha ostis, sus oli
ta elanud kabel pool, Montreaüs
ja Laurentienis. Montrealis ta maa-üs
peamiselt portreid, kuid Laurentienis
OÜd esiplaanü maastiku-maaüd.
Sel ajal ta elas vaUaüse
mehe ehi ja tal oü mitmeid ro-mantüisi
seüdusi naistega, kes oüd
temasse rohkem kiindunud, ku! ta
seda ise oleks soovümd.
Teadldsed leidsid
18 miljoni eecistasi
WASHINGTON — Teadlased,
kes kaevavad Keenias, on leidnud
kaevamisel 18 müjonit aastat vana
ahvi-samase olendi, mis võivat olla
inimsoo, esivanem, konte.
Ekspeditsiooni juhtivad ameeriklane
AlanWaücer ja Richard Lea-key,
Keenia rü^uuseumi dürek- \
tor, leidsid tuhandeid konte Rušin-ga
saarelt Victoria järves, i
- Leitud k<l)ntide hulgas oli viis 18
miljonit aastat Proconsul africa-nus'e
pealuud, kes oü väikseim selles
ahvide lügis.
Kunstoike Koondis korraldas ESTO-84 ajal näituse „EKKT tervitab
ESTO't*^ Mai Jänre(vasakul) ja^^^te^ Võmm ühe näituse
väljapaneku ees. ,
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
IHAIGÜS MUEDIS ^
KUNSTNIKU
0. Lall muutis oma suveelamise
edaspidi aästa-läbi elamiseks ja
koüs Montrealist St. Adelesse, kust
ta tegi ka vahetevahel sõite Montreaü,
etkohata oma vanu sõpru või
organiseerida näitusi. Nendel aas-tatel"
ta abieUus teistkordselt ja
see elu OÜ palju rahuükum ja har-moonUisem
kunstnümle.
H. Beament jutustas veel 0. Lal-Ü
tööde näitustest Montreaü kuns-tigaleriides,
eriti tõi ta esüe The
Royal Gallery'd, kes korraldas talle
näitusi Montreaüs ja mujal Kanadas
ja ka USArS. ^
60-ndate aastate lõpul tabas 0.
LaUi vähüiaigus, millest ta ahil
pääses mitmete operatsioonidega,
kuid lõpuks ta jäi siiski kaotajaks
ja suri 21. maül971.
Eestlastele jääb Oscar de Laü
üheks esimeseks eestlasest maaü-jaks
Kanadas, eriti Montreaüs ja
Quebecis, kes end esimese maalikunstnikuna
üles töötas ei mülest-ki
aüiult oma ande ja suure töökusega
ja sai Royal Canadian Academy
of Ärts'i täisõigusükuks luk-meks.
Ta kunstnikukarjäär 30-nda-test
kuni 60-ndate aastate lõpuni
OÜ suur panus Kanada maaükuns-tüe.
.
40000 hukatut
Mujahjeddini Rahva nimeline
peoimne Iraani gerilja gmpp, kes
yõifleyad Iraani islami juhtkomia
vastu, avaldasid nim^drfa, kns on
10231 nime neüst, kes on hakatud
praeguse valitsuse poolt polütflistel
põhjustel. Neist enam kui 270 surid
piinamise tõttu, 155 poodi, kuna
ülejäänud lasti maha hukka-mismeeskondade
poolt
Gerilja organisatsiooni esindaja
ütles, et nünekiri annab täpsed nimed,
vanuse ja elukutse, samuti
^kuupäeva, hukkamisvüsi ja -koha.
Nüneküi spadeti ÜRO peasekretä-rüe
Jaivier Perez de ' GueUarile
nõudmisega, et viimane saadaks
Iraani erilise uurimiskomitee
inimõiguste rikkumise selgitamiseks.
Kuid selles ön öeldud ka, et
nimekki on ainult osa vähemalt
40000 mimese kohta, kes on hukatud
- ajatoUah RuhoÜa Khomemi
rezhiimi aljal, pärast 1981. aasta
juunikuud.
VABA EESTLANE
lOOIBTOS JA TAUrUS
avatud esmaspäevast
reedeni keUa
Tdef<mid: toimetus 4444823
taUtut 444-4832
JWJÜLOT
VABAEESTL^^
m tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
(iks toUtthel veerul:
kuulutuste k ^ d $4.75
tekstis $5r-ewWUJd
J.. $5.50
Kvriotori v^iriae nstn:
nftdala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kdla 1 l-ni jt
nädala teise ajalehte kuni kä-map.
homm. keHa 11-ni.
<cL 444-4832
YSq«pool t5(^wgK
Leida Marley 223-0080
Postiaadress: "
9 Parravano CL
Wülowüaie, Oot M2R 3S8
\
• • w m ' ava
H. Beament rääkis, et peale esimese
abielu lahutust oÜ 0. LaU
endale ostnud Laurentieni mägedesse,
St. Ädele'sse krundi, kus
hakkas ehitama esialgu väücest,
hädavajalikuks ööbimiseks ja ajutiseks
elamiseks varjualust suviseks
peatumiseks. Kuna 0, LaU ehitusalal
väga praktüine polnud, tuü
hoonele juurde teha mitmeid juur-deehitusi,
mis tegid küU üldehitus-piniia
suuremaks, kuid avaruselt ja
mahtuvuselt oü ta ikka lüga kokkusurutud
ja mõjus moekarjena.
(Jutt meenutas muUe meie maalikunstnikku
Ants La&maa'd, keUe
maja oü ehitatud ka samalaadselt).
H. Beament selgitas, et Laurentieni
alal elamine tõi LalÜ kunstiloomingusse
uue juhtiva ala,
maästikumaaümise. Tema elukoha
loodus pakkus seUeks väga häid
töötamise- ja motüvide vaümise
võimalusi. 40-ndate aastate lõpul
algas 0. Lalü maastikümaaü stüü
lõplik väljakujunemme.
Mainism juba 0. LaUi' must-val-get
perioodi mü ta maalis nagu
olnuks värvipime. Aastad aga muutsid
tema stiüi palju nauditavamaks
ja kunsülisemaks, ütles H. Beament.
Oscar LaU oskas nüüd rohkem
kasutada värve ja nende harmooniat,
toored, tugevad värvid
said mahedama alatooni ja maal
omas diemensioonilise sügavuse,.
mis on maastikumaalÜe omane,
märkis H. Beament. ' •
Kanada pole kainagi. olnud sõjaväeliselt agressiivne
Ometigi, kui on olnud vajalik, mees- Ja iiaisvabatahtli°
on teinud ennastohverdavaid tegusid oma kohuste täi^
äevä sõjavägi kasutab möödunud aegade kogeja
püüab olla vastav tuleviku vajadustele
a sõjavägi on vastutav Kanada territooriumi järeleest,
Põhja-Ameerika kaitsmine NÖRAD'ikau»
ja internatsioniaalne rähusäilitamise
:s otsestele sõjaväelistde koliusta
vägi annab abi suurte õnnetusjuhtumite puhiil, olgu see siis
üleujutus, metsätu^^ ja päästmine.
Konstrueerinie ja hoiame korras teid ja ehitame silti.
Me lätkame tähtsa osa mängimist Kanada ar^^
iekooUtseme üle 60 mitmesuguse ameti ja üle 20
väljaõppe eest. Kä tasuta ülikooli hariduse saa°
mise võimaldamiiie neile, kes vastavad nõuetele.
Lähema informatsiooni saamiseks noorte karjääri osas
Kanada sõjaväes külastage teie lähemat noorsõdurite värbamise
keskust või helistage ,^cpllect". Leiate selle numbri koi-m
nimetuse
THE CANADIAiyi AR»AED FORCES
LES FORCES ARH/IIES CANADIENNE!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 25, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-09-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840925 |
Description
| Title | 1984-09-25-07 |
| OCR text |
¥AIMEEm-ANE teisipäeval, 25. sept© ..—..Tuesday, September 25,1984 Lk. 7
Isei iimunud
xn
8.—
(... 6^
itaalia keeles^ 6,^
lene katse
koostamiseks
•1 •• . 6 .^
;.. •4^:::X
i d a s e s 4 . —
las
(hndetnsed) 6.—
6^
RAAMATULT
toolide XVn
>rsoojiitt
CoiHl, Wfflowdale,
5" talitosesit.
J4.75
1
[ulu $1J5
talituses
talituses."
lereelust
idise, T o r o i^
molde $ 2^
jiiiiiuiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiuiiffl
^kkasid näitama j,ebatä"
uue Saksamaa natside-
|es ja isegi „New York
^kaš .avaldama regulaar-porte
Hitleri kõnedest,
[eed ajalehed olid sühtü-fese
sündmustikku väga^
[jga, aga nüüd näis ole-
|id mingi muudatus. Ja
toooli kuukirjas ilmus
[aade natsismist.
teine osa on pealkirjas-
|1" ja. algab vaatlusega
mõjust .interntsion.aal^
b. Warburg kinnitab, et
pver oliv andnud Pierre
[.^aduse, mitte teha ot-
^üslmuses, ilma esmalt
[alitsust konsulteerimata,
^all Stree.t hiljem Hoo-sest
teadlikuks sai, siis
lane ühe löögiga kogu
bnna respekti.. Paljude
|>.ee ka põhjuseks, miks
lam presidendiks tagasi
Järgneb
ssötsipofiid©
^^gevyst-iiSTLASES!
w
m • st' . •
Kanada
mfikESüstsfik Osmr de Lalli jälg! ©tsim^ss
ÄEENEMINE OMA
„KÄEKIRMGÄ"
LOOJAS ;
Pidev töötamine portree alal andis
Lallüe rohkeid võimalusi enda
arendamiseks, üldiselt nähtub, et
Lall OÜ püüdlik õppima ja katsetama,
kuid oli ka tagasüööke ja
endaga rahulolematust. Liigne perfektsionism
kippus kahandama' tema
tööde kunstilist väärtust. Mõ-nmgad
ta tööd oM, „üle töötatud",
mis ei meeldinud talle endale ega
ka ta sõpradele, kaaskunstnikele^ ja
arvustajaUe. Lall otsustas selle
harjumuse vas^tu võitlusse astuda.
Beamenfü |oli võimaHk mulle
näidata kahte portree-maali, mis
ilmekalt näitasid tööde erinevust.
Mõlemad olid maalitud H. Bea-menfist,
kaheksa aastase vahega.
Esimesel portreel oli H; Beament
maaütud n.ö. „perfektses stülis",
kus värvipinnad olid kaetud vüma-se
täpsuseni ja lõuend äärest ääreni.
Pintslitõmmet polnud peaaegu
mähagi. /Inimnägu paistis, rohkem
kujuna kui maalina. Teine H. Bea-mentl
protree oli aga hoopis teisest
maailmast ja läbinisti kunstiline.
Lall oli hästi tabanud isiku
karakterit, see oli kantud lõuendile
julgetesl värvides ja pintslitõm-metes.
Mul oli hea juhus neid maale
võrrelda „originaaliga", s.t. Ha-rold
Beament'! eeldada, kuigi maalimisest
oli tagasi kuni 30 aastat.
Tundus, et hilisem portree oli loodud,
ega mitte„maalitud" kunstniku
poolt. Lõuendist oli kaetud ainult
osa, mis oli olulme isiku karakteri
väljatoomiseks. Vümane
stiü kujuneski hiljlem Lalli patendiks
ja avas talle uue kunstilise ja
majandusliku maaüma, kuigi viimases
ta polnud kunagi hülgavas
olukorras.
Harold Beament iltleb, et Lall
©ma meeldiva käitumisega- sai
väärtusükke kontakte, sai portree
alal uusi t®llimisi väga prominent^
setelt perekondadelt ja eriti nen^e
daamidelt. Beamenfü oli terve'rida
vanu näitus^te katalooge, kus
olid 0. Lalü poolt maaütud seltskonnadaamide
portreed. H. Beament
hmdasl neid kui paremaid
portreid, mis mahutud 40-ndatel ja
50-ndatel aastatell Kõik need daamide
portreed olid naiselikud, omades
ilmes pehmust, sharmi ja loomulikkust,
üheski ei ilmenud pinge
ega poseerimine; kunstrdk oli
maaünud liad loomuÜkunaj tuues
esüe nende sisemise väärtuse ja
karakteri.
Saanud ettekujutuse 0. Lalli daamide
portreedest, hakkas mulle ka
selginema asjaolu, miks neid pole
kusagÜ varem näinud, kuna kõ&
tema poolt maaütud daamide portreed
ripuvad semtel neis kodudes,
kuhu nad kuulusid.
ÜLE;MINEK
MAASTIKUMAALIJAKS
Samal: ajal kui 0. Lall tegeles
peamiselt portreekunstiga, alustas
ta tasapisi ka maastikumaaümise-ga.
See ala oÜ talle võõras, kuid
tahe katsetada oli olemas. Esimesed
katsed ei rahjuldanud teda ennast,
ega ka tem*a lähemaid sõp-n
i . Ta skitseeris Montreaü mäel ja
seUe lähemas ümbruses. Edu oü
visa tulema ja seel ärritas teda.
Ta leidis, et ka sõbrad olevat tema
tööde suhtes lüga kriitüised.
H. Beament kirjeldas ühte juhust
nende ühisest stuudiost, Lall oli
just lõpetamas üht maastikümaaü
ja lahkus hetkeks stuudiost. Lalü
äraoleku ajal tuü sinna nende ühine
sõber ning jäi vaatama lõpetatud
maali.' Ta kritiseeris maaü
IriUlaltki kõvasti, nii et see kostus
ka siseneva Lalü kõrvu, öeldes, et
see Oscari maastikumaaümine ei
lähe ka paremaks — ikka samad
probleemid. Sõ|bra sealoUes Lal]
midagi ei öelnud, kuid nähtus selgesti,
et öeldu talle ei meeldmud.
Kui nende sõber õli lahkunud, siis
ta ütles Beamenfüe, et miks sõbrad
teda selja taga kritiseerivad,
ega ütle otse näkku. Beament oü
. püüdnud sus Lalü rahustada ja
/öeldut kuidagi pehmendada, seletades,
et ega üht ütelust maksa sellepärast
veel südamesse võtta, kuna
maalid paranevad pidevalt, ainult
aega läheb.
Nü ka sündis. Lall hakkas
sama oma must-valge perioodist,
tema maastUrumaaUdesse ümusid
rõõmsamad värvid, parem kompositsioon,
ühtlane kolorüt ja julgem
pintsli- mng spahtükäsitlus. Motü-vide
valik avardus ja maastikumaali
uinus vastav sobiv meele-olu.
/
1944. aastal Lall abiellus ja asus
elama Westmounti, kuid abielu
polnud õnneük, kaaslane polnud sobiv
kunstmku naiseks. Abielulahutus
toimus Ottawas peale pikki
kohtuprotsesse, kus ka H. Beamen-tü
oK oma osa mängida, võides kasutada
oma varem õpitud advokaadi
elukutset.
Pärast luhtuimd abielu' jääb Lall
kauemaks ajaks poissmeheks. See
oli tema kunstmkukarjäärile väga
kasulik, kuna ta sai rohkem pühenduda
loovale tööle.
NIMETATI ROYAL CANABIAM
AGADEMY LUKMEK^. ; •
Samal ajal 0. Lalü portreed ja
maastü5:umaalid leidsid suuremat
hindamist kunstümitikute ja kunstiasutuste
poolt. Pidev kunstinäitustest
osavõtt näitas tema head kuns-titaset.
LaUil olid olnud päris head
suhted ktinstUorütlkutega ja kunsti-ühiskoöna
Juhtivate isikutega. Tema
sõbralik is&sus ja õiglane suh-tumme
teistesse aitasid tal edasi
jõuda kunstniku karjääriredelü.
40-ndate aastate esimesel poolel tema
kunstüoommg oli küllaltki tõr
hus ja kunstiväärtusliku sest juba
1946-ndal aastal nimetati ta Royal
Canadian Academy Assoeiateks.
Seega OÜ tal tee lahti, et pääseda
täieõigusükuks akadeemia Uik-meks.
Suma jõudmme võttis tal
aga veel aega 12 aastat- 1958. aas-tani.
Beamenfi jutuajamisest selgus,
et LaUi kandidatuur täisüikmeks
saamiseks oli esitatud kahel korral.
Esimesel katsel see ei õnnestunudi
teisel korral aga õnnestus j a ta sai
täisõigusükuks . akadeemia lük-meks,
kus oma tööde juures võis
kasutada tähti R.CA. Harold Beament
näitas kataloogi fotona ka seda
Lalü kunstinäituse tööd, müle
aüisel ta üikmeks võeti. Mrs. T.
BaUantyne portee Lallüe omases
tehmkas ja väljenduslaadis. Vanahärra
leidis veel mõmngäid vanu
näituste katalooge, kus olid mitmed
Lalü poolt maaütud portreed; neist
pidas ta paremaks „Habitant of
Quebec".
1946.—1958. aastate vahel Lall oü
veel Royal Ganadian Museum of
Fine''Aris'i üige, .1954. aastal The
Councü of the Royal Canadian Academy
of Arts lüge. .
ASUMINE L A U R E N T I E M :
Kahjuks polnud tal mulle võima-ük
näidata 0. Lalü maastikumaale,
kuid neid on olnud võimaük näha
Montreaü kunstigaleriides. Nähtud
maaüde motüvideks oüd aasta:
aegadest varakevad vee, jää ja lumega
mng sügis oma rikkaüku
värvüdrevusega; Paljude maaüde
motüviks on 0. LaU kasutanud
maastikku, kus esiplaanil on veekogu,
seUe kaldal oleva mitmekesise
taimestikuga J a kolmandas dimensioonis'olevate,
eemal asuvate
mägedie kontuuridega. Varakevadised
värvid on pastelsed, teatud
varjudega, olenevalt ajast ja aastaajast,
mü maal oli loodud. Varasemate
maaüde pintsütõmme OÜ
lühike ja isegi hõõrutud, kuid M -
semad tööd OÜ seile^st vabad, pmts-litehnikas
On pikk ja julge tõmme.
H. Beament jutustas, et kui 0^
Lall endale suvekoha ostis, sus oli
ta elanud kabel pool, Montreaüs
ja Laurentienis. Montrealis ta maa-üs
peamiselt portreid, kuid Laurentienis
OÜd esiplaanü maastiku-maaüd.
Sel ajal ta elas vaUaüse
mehe ehi ja tal oü mitmeid ro-mantüisi
seüdusi naistega, kes oüd
temasse rohkem kiindunud, ku! ta
seda ise oleks soovümd.
Teadldsed leidsid
18 miljoni eecistasi
WASHINGTON — Teadlased,
kes kaevavad Keenias, on leidnud
kaevamisel 18 müjonit aastat vana
ahvi-samase olendi, mis võivat olla
inimsoo, esivanem, konte.
Ekspeditsiooni juhtivad ameeriklane
AlanWaücer ja Richard Lea-key,
Keenia rü^uuseumi dürek- \
tor, leidsid tuhandeid konte Rušin-ga
saarelt Victoria järves, i
- Leitud k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-25-07
