1984-09-25-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 7!. ; 71 \ itaar [ipanud eestlasist konverents Stok-lud laialdasemat letanud Soome pa- Dljkama vaatluse lulüs inimõiguste Dn Amnesty In- ^stnud kõne alla \ lasta tagasi antud v |gse juhtumi üle, ametivõimud loo- Ide Ludu püri üle-mv Tsherepanovi IM all hoidmise Jä-jtivõimiidele.-- latsionali andmed ilmuv rootsikeel- Mvudstadsbladet. bvutamine oli talle mõisteti N. Liidus jise pärast 12 aäs-erisse ja lisaks koi-teeksüli. r .1. •. • ^; ••. J ••\.- ljuhtum sai Läänes lal Õnnestus saata frlles Tsherepanov Sa Soomes halvasžl ei saanud julge-lu. ^te kohaselt Soome )vntanud viimase jksul kokku küm-ietajat N. Liidule [uurimiste järeL .. iletas loata Soome 11980 Hattuvaaras. Järel mees arretee-prast kolmepäevast Lutu. Juhtum liitub pärakus oleva amtluse- Idas Soome kohtleb raid pagulasi, kes , lekut Soomes. Arut-atlastest abielupaar lasid iseenesest sel-loovutab nõukogude la milletagi tagasi m samal arvaiim? siseminister Matt! lõukogndei pagulas-jimalušte koM kiü nmudel pagu- Ikummutas väite> et jnoukogude arahiip-jriviisiliselt. tvl tundnud ka ing-ituur Reuter, kelle lõukogude pagulas-lise peapõhjus see, anna neile võima-nende õigustest, ipgeinuse kohaselt }pajad ei palu Soo-iSageli nad vaid eL soovi Soome ?^õimude kätte sai- |e kodanikke, kel ei ivaid pabereid ja paika, koheldak-sita kodanikena ehk nende kodumaale. [juhtumi esilevõtmi-laste arutlusele ärä-lemisest. Tsherepa- |:ivaldamisega tahe-et ärahüppajate [le sugugi nii lihtne Luttinen on öelnud, isty. Intematsionali iiister on teatanud, irjupaika on antud jooksul vaid ühele liiasele, kuid ka see Idasi ootamata Soo-. r.i. U ajaleht Vapaa Sa-juhtkirjas küsimust Soome on ehk hõlp-li ükskõik millisele liidu naaberriigi- Ide kulgevat üle tu-fri «püdoist piiri ei J teha, et sellest lä- Soome valitsus on Itanud oma suhteid jolusid, kui Soome ts läbikäigukpht kõi-pagulasile, kes soo- Läände. Soovijaist oleks.*^ bed jätavad need as" nnisteeriumi hooleks, Imlane ka seda, et Ige stiili kasutarai-hbaametlik pagiilas-l> iirist on üle saadud, üsna kergesti." I rahva ebaametlikku at on saanud tunda j>ome kaudu Rootsi bsti noormeest ja abi» iere. _.. ........ VABA EEOTLANE teisipäeval, 25. septembril 1934 —..Tuesday, September 25,1984 VALVEARST ^NÄDALALÕPUL 29. ja 30. sept ' dr. T. Maiimetifj tel. 469-1322 6., 7. ja 8. okt. dr. T. Saute, tel 461-0912 Kalep koju wasigildcigrisf 16. juunil jõudis Veljo Kalep koju tagasi pärast nelja-aastast karistust nõukogude vangilaagris. Juulis teatati Eestist, et ta lootis augustis jälle tööle asuda võimali- Iciilt samal töökohal kui enne vangistamist. LUGEJA KIRJUTAB Eesti keele cisemeie Inglise või See oli kohutaVjalt uudne nõuanne eesti noorteHonverentsil Es-td- 84 ajal. Järgmisel Esto-88-1 võib arvestada, et mõni tähtis ija tark tegelane esineb meile juba inglise või vene keeles eesti kultuuri üle! Sellepärast oleks parem kui hakkaksime aegsasti õppima vene keelt. Kus oleks seda kõige kergem õppida? Arvan, et meie omal ürgsel kodumaal Eestis, seal on linnades enamuses venelased, võimumeestest rääkimata, kui tahad kultuuras -edasi.'jõuda iluleb keelt ja meelt kohaliku kombe järele harjutada. Kõige parem lahendus oleks |cui teeks vahetust. Mees mehe vastu, üks läheb kodumaal vene keelt õppima ja tein^ tuleb siia seda unustama. Senini oleme olnud uhked oma ilusale, kõlavale emakeelele ja nüüd> mugavuses oleme temast juba; tüdinenud; ning iiinistame^ Kui ühe rahva kultuurist on jutt, siis keel on kõige tähtsam, see on alusmüür meie kodule, millele tugineb kogu rahvuse endaväljendus ja kultuur. Mis keeles 'hakkavad meie. kirjanikud luuletama ja. kirjutama? Meist on ajaloos varemgi kirjutatud mitte eesti keelt valdajate poolt, kui mahajäänud ja algelisest rahvast, kellel jpole oma Idr-jakeeit. Mis mõte oli meie Vabadussõjal; mis mõte olj meie vapratel vendadel 'oma elu obverdada Sinimägedes, kui nüüd anname oma Edu saladuseks ©li kõigi kaas'@'Sde§fe sSbrafiii ic^ostgg^aisi >^Esimese üritusena toimus Toronto eesti seltskoniKku elu algaval lJ0OI^jalkoinl^;päeva õhtul Eesti M^- ja sü^es saalis maakondlike organisatsioonide ESTOüritisse Maakondade Päeva meenutusõhtu. Kuni sada osavõtjat, nende hulgas paljud rahvarõivaste nwBstirJIiste tMiaEdiiega ruei"ses, elustasid huvist suurürituse mõtpt. Koosviibimise avas Maakondli-^ ku Esinduskogu esimees J. Vihma, tervitades järelmuljete õhtule tulnuid, märkides et ESTO vaim kestab edasi. Saadud muljeist on igaühele niidagi ^damesse jäänud. Kuid Estost saadud jõud tuleb • edasi viia. Iseloomustades õhtut märkis ta, et see on mõeldud kõigile, kes aitasid kaasa Maakondade Päevale.. J. Vihma avaldas kõigile koostöö eest tänu ja kiitust. Ta märkis Maakondade: Päeva, kohta, et kommeniiaairid selle kohta on väga head. Pearaskus oli sel puhul Ene Ruugel, kes 'korraldas moenäituse ja muud näitused. Kõik üritused õnnestusid sisuliselt ja tehniliselt. Edu saladuseks oli kõigi kaasosaliste sõbralik koostöövaim, õiged inimesed olid õigetel kohtadel. Ta tänas ka Eesti Maja juhatust, kes täitis rahva soovi ja muutis Eesti Maja rahva- kohtiimiskohaks, kus oli pidevalt rahvast. Lõpuks J. Vihma avaldas tänu ka ESTO-84 peakomiteele, kellele nende päevade korraldamine oli suur töö, mis veelgi edasi kestab. Vaadates tulevikku ütles ta,' et katsume etnograafilisi rikkusi edasi viia ja olgu meil sama sõprus alati, nagu oli Maakondade Päeva iäbiviimisel. - Teisena Ene Runge ütles, et tagasi vaadates tehtud tööle,' võivad seda teha eriti need, kel selleks tehtud kaunid kleidid seljas mee-' nutavad seda suurt tööd, mida täna qn. võimalus näha. Ta meenutas, et kui tekkis Idee rahyustikandlga rõivastest näituse korraldamiseks, teiis keegi en teadnud kui paljmi võiks olla ©sa- ' v( Nõuanne põhjamaalastele: rasva Jaapani teadlane Takashi Sugimura m mees, kes avastas kindla seose toiduainete ja vähktõve vahel. Ta märgib, et praegu teavad õpetlased just selle kohta nü palju, et nende.pühaks kohustuseks on informeerida ka üldsust kuidas tuleb õigesti süüa. Rootsi (ja tegelikult ka teiste põhjamaade) osas soovitab Sugimura vahendada igasuguste rasvainete kasutamist. Jaapanis pole see mingiks prob- 6. Võtta iga päev optimaalsed leemiks, sest jaapanlased tarbivad annused A-, C- Ja E- vitamiini ja igapäevases elus väga vähe rasva, hoolitseda ka teatud kvantideedi Sugimura on koostanud jaapani kiudainete eest. elanike jaoks 12 punktist koosneva nõuande, mis, kui seda järgitakse, vähendab vähktõve rjüsikot. Kuid see kehtib täiel määral ka meie kohta. Sugimura 12 „käsku" on järgmised: 1. Süüa hästi tasakaalustatud toitu nii maitselt kui toiteväärtuselt. 7. Vältida liiga rohke soola ja soolase toidu kasutamist, samuti ei tohi juua luga Imuma vett, teei või kohvi. 8. Mitte süüa praetud toiduamete Juures esmevat kamarat, eelkõige mitte liha- ja kalakamarat....... .9. Mitte süüa haUitanud tolduat= 2. Vältida samalaadüiste roogade ^eid. tihedat kordamist, samuti tuleb väi- Vältida lügset päevitamist, tidä samalaadüiste ravimite kasu- _. . . , ...^ • ... tagist pae^a aja ioo^ ^ ' s e ^ v Ä Ät 3. Tuleb vältida lügsöömist, m. kergesti vastuvõtDk kõikvõimalike^ söögiorgiaid. le haiguSile. 4. Vältida liigset alkoholikasuta- 12. Tuleb käia tihti vannis või mist. dushi all. 5. Olla mõõdukas suitsetamisega Ja nagu öeldud, kolmeteistküm- — veel parem om aga kui üldse ©i nes nõuanne põhjamaalasile: välti-suitsetaks. ge rasva! Raiend, V.; Raik, • Meta; Rand- „Eestlased, Nii See O l i . . . " fii» laid, Karl ja Lilian; Raun, Anette; mi valmistamist toetasid EKN'u Rebane, Kaspar; Reesalu, August; kaudu: Daniel, prof. Jüri ja Mia; Reis, Juhan; Ridal, J.; Riisna, E:; Kahn, dr. T.; Martens, Ilmar; Roht, H. ja J.; Roman, Helga; Ro-Meema, dr. H . E.; Mcintosh Gra-sin, Johannes; Ruus, Eugen; Räh-nite Ltd.; Okins, Leipciger, Cup-ni, Helene; \ linskas, Kaminker and Assoc. Con- ^ ^ T . J sulting Engineers, Pant, L.; Paha- SaarmUJoami; Saarniit Lmda; ^^^^ ^. Pni, Uno ja Silvi; ilma kondiiku Esinduskodu kokkuhoid Sepa, Richard; Sillart, Heljo; bo- Sepp, dr. Hans; Soomet, E.; Soolab! ja koostöö oli suure ürituse kor- lom,' R. ja E.; Soomet,^ Tiina; j^^^^^' Urmas; Soomet, Valdur;, raldamisel väärtuslik ja teenäita- Soots, Ülo; Stamm, R.; Sünd, Jo" Tamm, Harald; Tampõld, E. L.; jaks eestluse edasi viimisel. han ja Alma; Tüvel, Ernst ja Sai- jjuuvert, A.; Truuvert, Andres; Maakondliku Päeva huvitavaks osaks oli eesti rahvarõivaste oranamen-tikaga valmistatud riietusesemete näitus. Püdü Leida Marley oma lastelastega, vasakult Taim!, Elin ja Karin. Foto: Vaba Eestlane : E. - Pefer§oi!i,;,aga-. ütles, -. et modellideta saanud. Haamer paigutati siia-sinna, püüdsid ^^^^^^^ oma parima pa'kkuda. Ta soovis, ' et kes ihu-hingega kaasa lõid, sa-eriti Ta rõhutas mäaliondlikku liikumist ja mida see on andnud. Seda öl! alul ralske liikuma pan° jnia, aga Idllamängudega arenes tegevus, tulid inimesed, kes tahtsid midagi anda oma ma^- kultuuri näitamiseksc Marta; Veski, Mihkel; Viia, Oskar; Vüumets, Vera. Kesknõukogu Kanadas tänab kõiki toetajaid. Toetuste laekumine jätkub. kõigekäUima vabät^thtlikult ja ali Sinna toodi kodukoha vaimu. .... Kui tahame eesti asja. edasi viia, siis vajame eesti vaimu, olgu maakondlikul liikumisel selleks jõudu ja õnne tulevikus. Ellen Irs, eesti kultuuripärandi Nooremale generatsioonile: teie esivanemad kodumaal valdasid sär. geli „kolme kohalikku keelt", eesti, saksa ja vene keelt. Miks ei ole meie suutelised kahte .õppima? Oli küll ka kodumaal neid, kes püüdsid unustada või salata oma emakeelt^) neid kutsuti kadakasaksteks või pajuvenelasteks. Need aga tõugati "• eesti seltskonnast välja, neid loeti^ eestlusele kadunuks ja ülejooksikuteks. Loeme, et isegi jaapanlased õpivad eesti keelt, .miks mitte meie ise? • •< 'Käesoleval suvel tuli Jõekääru, suvdaagrisse Ugi lÖO^^ ^M^^ vastu võetakse ainult neid, kes räägivad eesti keelt. (Seedriõrg ei tee vahet keele oskuses), üks 5—7-aastane tüdruk, kes ei vallanud eesti keelt oli ka nende hulka sattunud, see ; tekitas 'keele osas raskusi. ILaagri juhatus oli sunnitud vanematele teatama, et neil tuleb tütar ara viia. Vanemad olid ennekõike kurjad juhatusele, et ei õpeta lapsele eesti keelt. Vaene väike tüdruk nuttis südantlõhestavalt, . ta tundis, et jääb ihna millestki, mis teda teiste eesti noortega ii^endäb, ta tundis end' üksi, teiste omasuguste hulgast väljatõugatud! Kuidas läheks see,, kes on unustanud eesti keele või pole seda kunagi vallanud, kodumaale? Kuidas suhtleks eestlane; kodumaaga kui tal pole keelt? Siis;tõesti on hea nõu kallis — vota appi vene keel! Aga teate kuidas suhtutakse venet rääkivaga, eriti kui see on eestla^ Kutsun üles meie noori võõrsil kõige kiuste, kõigest hingest kinni hoida sellest, mis meil veel on! Ärge lõtvuge, olgejühked oma kõlavale emakeelele,' teadke, see on, mis meid ja meie kodumaad tihendab, mis meile veel jõudu annab ja kokku toob! Kaob kord eestlase keele kõla, päike, ära; siis sinagi tõuse ja:ela!'• '•••^^^^^ A. Haavamiit • esimesele, pildistamisele oli niaselt ka edasi töötaksid,' palju tulijaid, k d oHd v%a kaunid kasvav, tõusev sugu. i^õivad. Näituse läbiviimisel oli Kuna; yideoäparaati ei saadud abiks Ellen Peterson oma suurte töötama, siis jätkus veelgi sõna-kogemustega näituse plaanitsemisel võtte. ja korraldamisel. , ^ ,.. . ., , . J. Vihma kusis, miks ei otsusta- . Ta kirjeldas ka tema koostatud tud järgmist Esfto asukohta juba põimikut „Matk läbi Eestimaa", Torontos. :mille järele on nüiid nõudmine ülev^ , . , , , / . maailma. Iga maakonna daam e s i ^ ^ ' ^* tas oma maakonna osa. Sama, ka- ?5! r' ""f^T^^^Zi va on soovitud mitmeh poolt lae- ^^^^ ........ v . . . . ^ u . . . u . . ^ ^ . . .. nutamiÄ, mis on ka võimalik; ^^^^^ Jvideolindlstajä luges tema kirjuta kuna kõik modellid: M slaididel.^^J^^^^ «^^^^P^^^^" tud värsivormis humoristliku loo JBsimene saadetis läks juba1lootsi.:S"f lopmseremoomas, _ . Maakondade Päeva korraldajaist ja r Eesti Maja esunees O. Piil aval- . : v • v Lõpuks andis Ene Runge Ellen das tänu ja • lugupidaniist Maa- ' ' ^ . „ Petersonile suure abi eest, milleta kondliküle Esinduskogule- Ta tä- karast kohvi joomist võttis so-tä poleks suutnud näitust korralda- nas kõiki, kes olid kaastegevad veel Maakondliku Esinduskogu da, mosa lüosi ÜEP puhul -.Eesti Majas.. M 'ilge Ervin Aleve, kes märkis, ^ — . ^ . . ^ — ' : . „ , J ! _ — — • ' et maakondade tegevuse • juures V puuduvad nooremad, mistõttu tegevus tuleks muuta etnograafiliseks, noortele ©ma rikkusi nai- •• • tavaks. $51. $28. $15. $65.. $35.- $18.. miPOSTIGA .-h b ta tänas J. Vihmat ja ta kel on olnud energiat \ ^ ' , : Maakondliku Esinduskogu töö juh- • • S T Ö K H O M ^ ~ Viimase viie aasta jooksul on kangete timiseks ja' oskust kõiki sõbrali-alkohoolsefe jookide müük Eestis tõusnud 9,5 dotsendi võrra; Samal Ws koostööks koondada, ajal on aga veini müük vähenemud 20 protsenti," kirjutab AsatsM^tso õhtu alguses ja lõpus mängis eesti kompartei'hääleliand|as 5,Rahva Hääles"24. Juulil. ' ' • : neljaliikmeline: rahvapillide orkes- . , • „ , , • , ;. • « . ^ ^ ter 0. Haameri juhatusel. . Harva esineb arve alkohoolsete dilise alkoholiga voi mitte. Esime- „. jookideostmiseköhtaokup. Eestis, sel juhul ön siiski tõenäoline, et ^Ärajäänud videofilmide näita- Ka seekord on andmed üsna eba- viinale kulutatakse tõepoolest sum- i^ine on kavas pühapäevaV 18. määrase*! ja mitmet pidi tõlgen- ma, niis vastab 30 protsendüe 'äi- novembril toimuval Etnograafilise > i õ * n . r o ^ A „ ^ ^ ^ ; . ..pci -^^^ Ringi kokkutulekul. SAATEKULU . Kanadas: $56. $30.-- + $ 2 1 - $16.— $10.50 VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: LENNUPOSTIGA aasea§ $129.—,:-poosaifllas Väl^spooS Kanadas: $47.-^. $24.-'= $12 datavad. Anname edasi mõned tõi- jäminekutest toidu osas. gad, mis tema artiklis esile tuuakse: • — Eestis toodetakse käesoleval aastal 20,7 miljonit liitrit kangen-datud veini, mis on keskmiselt 26 iga täisealise kodaniku koh-. ;a ükskõik, kuMas neid and-tõlgendada., on alkoholi tarbimine Eestis tunduvalt kÕr- Aadressi muudatus 70 centi. "üksiknumbri hind 70 Ksnada aadressidele palame märkida ,,POSTAL CODE"" Pangatshekk või rahakaart kirjotadsi Free Estonian Pobllshers nimele. Veini müük elaniku kohta /^^^^^^^so märgib: WASHINGTON — Enam kui valgenes: 20,7 liitrilt 1979. aastast. ^ l ^ ^ 16 5iiitrile 1983 a ' • juhitakse tähelepanu kangete alkõ- f '^^^ möödunud aastai u;m^ 16,51ntrile 1^83. a.- , • . hoolsete jookidi tootmil vähen-^^^^^^ . " ^ ^ ^ ' A ^ " ^ ^ ^^ >». Kangete ^v^^^^ ^^"^ f : vastab 70 protsendile kõigi alko-j^ käsirelvade labi. mist." \: • Arv 9'1'9''4' pn siiski umbes tuhande A J . ...f, . A • võrfa või 9% vähem kui eeknisel Aga edu on siiani, vaike ja Ams •. - ™w \/r-i • i. J ^11- 1? aa Suil Detroit oh mõrvade poolest Mutso on sunnitud oma artikli lo- • , ; v i n n m n pu^konstateerima- ' -sikohal, 43,4 tapmist iga 100.000 kulutatakse WWstateerinm^^^^ ^ inimese kahta 1982, aastal, 49,3 „01eme sunnitud tunnistama, et . . , . \ . alkoholismivastases propagandas ^"^^^ pole meil seni veel kõiki võimalusi Tõsised kuriteod vähenesid . aktiivselt ja vajaliku teravusega ka- 198:^. aastal USA's 7%, mis on Tuleb tähele pa suurim- langus 2.4 aasta jooksul, hui on juttu tootmisest iga täisea- « . „ . , , . , kus sellekohast statistikat on pee-lise isiku kohta, teisal kl^^^ igast elanikust, kui öeldakse, et vii» ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ' ^ suhtes luua jonit kuritegu. Kuid suuremad kuna joomine iga elaniku kohta on i^™atiise 0 i W d £ ^ riteod vähenesid möödunud aas- 10 liitrit aastas, siis jääb selgita- Seda on aga vaja teha igas koUek- tal, väiliaj5n«.tiid vädstamüse, üües FBI muugist. JEesti õNSV-š ostetakse viina iga elaniku kohta keskmiselt ligemale 10 liitrit aastas ja kangemale kraamile rohkem kui 30% summast, mis toidu eest välja antakse. / • , Faiim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates .............. ...19.......... Tellimise katteks lisan $.;........ sünjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha raata siiniiSt tähtldrjas). mata, kas on-tegemist lOO-protsea^ tuvis.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 25, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-09-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840925 |
Description
Title | 1984-09-25-03 |
OCR text | Nr. 7!. ; 71 \ itaar [ipanud eestlasist konverents Stok-lud laialdasemat letanud Soome pa- Dljkama vaatluse lulüs inimõiguste Dn Amnesty In- ^stnud kõne alla \ lasta tagasi antud v |gse juhtumi üle, ametivõimud loo- Ide Ludu püri üle-mv Tsherepanovi IM all hoidmise Jä-jtivõimiidele.-- latsionali andmed ilmuv rootsikeel- Mvudstadsbladet. bvutamine oli talle mõisteti N. Liidus jise pärast 12 aäs-erisse ja lisaks koi-teeksüli. r .1. •. • ^; ••. J ••\.- ljuhtum sai Läänes lal Õnnestus saata frlles Tsherepanov Sa Soomes halvasžl ei saanud julge-lu. ^te kohaselt Soome )vntanud viimase jksul kokku küm-ietajat N. Liidule [uurimiste järeL .. iletas loata Soome 11980 Hattuvaaras. Järel mees arretee-prast kolmepäevast Lutu. Juhtum liitub pärakus oleva amtluse- Idas Soome kohtleb raid pagulasi, kes , lekut Soomes. Arut-atlastest abielupaar lasid iseenesest sel-loovutab nõukogude la milletagi tagasi m samal arvaiim? siseminister Matt! lõukogndei pagulas-jimalušte koM kiü nmudel pagu- Ikummutas väite> et jnoukogude arahiip-jriviisiliselt. tvl tundnud ka ing-ituur Reuter, kelle lõukogude pagulas-lise peapõhjus see, anna neile võima-nende õigustest, ipgeinuse kohaselt }pajad ei palu Soo-iSageli nad vaid eL soovi Soome ?^õimude kätte sai- |e kodanikke, kel ei ivaid pabereid ja paika, koheldak-sita kodanikena ehk nende kodumaale. [juhtumi esilevõtmi-laste arutlusele ärä-lemisest. Tsherepa- |:ivaldamisega tahe-et ärahüppajate [le sugugi nii lihtne Luttinen on öelnud, isty. Intematsionali iiister on teatanud, irjupaika on antud jooksul vaid ühele liiasele, kuid ka see Idasi ootamata Soo-. r.i. U ajaleht Vapaa Sa-juhtkirjas küsimust Soome on ehk hõlp-li ükskõik millisele liidu naaberriigi- Ide kulgevat üle tu-fri «püdoist piiri ei J teha, et sellest lä- Soome valitsus on Itanud oma suhteid jolusid, kui Soome ts läbikäigukpht kõi-pagulasile, kes soo- Läände. Soovijaist oleks.*^ bed jätavad need as" nnisteeriumi hooleks, Imlane ka seda, et Ige stiili kasutarai-hbaametlik pagiilas-l> iirist on üle saadud, üsna kergesti." I rahva ebaametlikku at on saanud tunda j>ome kaudu Rootsi bsti noormeest ja abi» iere. _.. ........ VABA EEOTLANE teisipäeval, 25. septembril 1934 —..Tuesday, September 25,1984 VALVEARST ^NÄDALALÕPUL 29. ja 30. sept ' dr. T. Maiimetifj tel. 469-1322 6., 7. ja 8. okt. dr. T. Saute, tel 461-0912 Kalep koju wasigildcigrisf 16. juunil jõudis Veljo Kalep koju tagasi pärast nelja-aastast karistust nõukogude vangilaagris. Juulis teatati Eestist, et ta lootis augustis jälle tööle asuda võimali- Iciilt samal töökohal kui enne vangistamist. LUGEJA KIRJUTAB Eesti keele cisemeie Inglise või See oli kohutaVjalt uudne nõuanne eesti noorteHonverentsil Es-td- 84 ajal. Järgmisel Esto-88-1 võib arvestada, et mõni tähtis ija tark tegelane esineb meile juba inglise või vene keeles eesti kultuuri üle! Sellepärast oleks parem kui hakkaksime aegsasti õppima vene keelt. Kus oleks seda kõige kergem õppida? Arvan, et meie omal ürgsel kodumaal Eestis, seal on linnades enamuses venelased, võimumeestest rääkimata, kui tahad kultuuras -edasi.'jõuda iluleb keelt ja meelt kohaliku kombe järele harjutada. Kõige parem lahendus oleks |cui teeks vahetust. Mees mehe vastu, üks läheb kodumaal vene keelt õppima ja tein^ tuleb siia seda unustama. Senini oleme olnud uhked oma ilusale, kõlavale emakeelele ja nüüd> mugavuses oleme temast juba; tüdinenud; ning iiinistame^ Kui ühe rahva kultuurist on jutt, siis keel on kõige tähtsam, see on alusmüür meie kodule, millele tugineb kogu rahvuse endaväljendus ja kultuur. Mis keeles 'hakkavad meie. kirjanikud luuletama ja. kirjutama? Meist on ajaloos varemgi kirjutatud mitte eesti keelt valdajate poolt, kui mahajäänud ja algelisest rahvast, kellel jpole oma Idr-jakeeit. Mis mõte oli meie Vabadussõjal; mis mõte olj meie vapratel vendadel 'oma elu obverdada Sinimägedes, kui nüüd anname oma Edu saladuseks ©li kõigi kaas'@'Sde§fe sSbrafiii ic^ostgg^aisi >^Esimese üritusena toimus Toronto eesti seltskoniKku elu algaval lJ0OI^jalkoinl^;päeva õhtul Eesti M^- ja sü^es saalis maakondlike organisatsioonide ESTOüritisse Maakondade Päeva meenutusõhtu. Kuni sada osavõtjat, nende hulgas paljud rahvarõivaste nwBstirJIiste tMiaEdiiega ruei"ses, elustasid huvist suurürituse mõtpt. Koosviibimise avas Maakondli-^ ku Esinduskogu esimees J. Vihma, tervitades järelmuljete õhtule tulnuid, märkides et ESTO vaim kestab edasi. Saadud muljeist on igaühele niidagi ^damesse jäänud. Kuid Estost saadud jõud tuleb • edasi viia. Iseloomustades õhtut märkis ta, et see on mõeldud kõigile, kes aitasid kaasa Maakondade Päevale.. J. Vihma avaldas kõigile koostöö eest tänu ja kiitust. Ta märkis Maakondade: Päeva, kohta, et kommeniiaairid selle kohta on väga head. Pearaskus oli sel puhul Ene Ruugel, kes 'korraldas moenäituse ja muud näitused. Kõik üritused õnnestusid sisuliselt ja tehniliselt. Edu saladuseks oli kõigi kaasosaliste sõbralik koostöövaim, õiged inimesed olid õigetel kohtadel. Ta tänas ka Eesti Maja juhatust, kes täitis rahva soovi ja muutis Eesti Maja rahva- kohtiimiskohaks, kus oli pidevalt rahvast. Lõpuks J. Vihma avaldas tänu ka ESTO-84 peakomiteele, kellele nende päevade korraldamine oli suur töö, mis veelgi edasi kestab. Vaadates tulevikku ütles ta,' et katsume etnograafilisi rikkusi edasi viia ja olgu meil sama sõprus alati, nagu oli Maakondade Päeva iäbiviimisel. - Teisena Ene Runge ütles, et tagasi vaadates tehtud tööle,' võivad seda teha eriti need, kel selleks tehtud kaunid kleidid seljas mee-' nutavad seda suurt tööd, mida täna qn. võimalus näha. Ta meenutas, et kui tekkis Idee rahyustikandlga rõivastest näituse korraldamiseks, teiis keegi en teadnud kui paljmi võiks olla ©sa- ' v( Nõuanne põhjamaalastele: rasva Jaapani teadlane Takashi Sugimura m mees, kes avastas kindla seose toiduainete ja vähktõve vahel. Ta märgib, et praegu teavad õpetlased just selle kohta nü palju, et nende.pühaks kohustuseks on informeerida ka üldsust kuidas tuleb õigesti süüa. Rootsi (ja tegelikult ka teiste põhjamaade) osas soovitab Sugimura vahendada igasuguste rasvainete kasutamist. Jaapanis pole see mingiks prob- 6. Võtta iga päev optimaalsed leemiks, sest jaapanlased tarbivad annused A-, C- Ja E- vitamiini ja igapäevases elus väga vähe rasva, hoolitseda ka teatud kvantideedi Sugimura on koostanud jaapani kiudainete eest. elanike jaoks 12 punktist koosneva nõuande, mis, kui seda järgitakse, vähendab vähktõve rjüsikot. Kuid see kehtib täiel määral ka meie kohta. Sugimura 12 „käsku" on järgmised: 1. Süüa hästi tasakaalustatud toitu nii maitselt kui toiteväärtuselt. 7. Vältida liiga rohke soola ja soolase toidu kasutamist, samuti ei tohi juua luga Imuma vett, teei või kohvi. 8. Mitte süüa praetud toiduamete Juures esmevat kamarat, eelkõige mitte liha- ja kalakamarat....... .9. Mitte süüa haUitanud tolduat= 2. Vältida samalaadüiste roogade ^eid. tihedat kordamist, samuti tuleb väi- Vältida lügset päevitamist, tidä samalaadüiste ravimite kasu- _. . . , ...^ • ... tagist pae^a aja ioo^ ^ ' s e ^ v Ä Ät 3. Tuleb vältida lügsöömist, m. kergesti vastuvõtDk kõikvõimalike^ söögiorgiaid. le haiguSile. 4. Vältida liigset alkoholikasuta- 12. Tuleb käia tihti vannis või mist. dushi all. 5. Olla mõõdukas suitsetamisega Ja nagu öeldud, kolmeteistküm- — veel parem om aga kui üldse ©i nes nõuanne põhjamaalasile: välti-suitsetaks. ge rasva! Raiend, V.; Raik, • Meta; Rand- „Eestlased, Nii See O l i . . . " fii» laid, Karl ja Lilian; Raun, Anette; mi valmistamist toetasid EKN'u Rebane, Kaspar; Reesalu, August; kaudu: Daniel, prof. Jüri ja Mia; Reis, Juhan; Ridal, J.; Riisna, E:; Kahn, dr. T.; Martens, Ilmar; Roht, H. ja J.; Roman, Helga; Ro-Meema, dr. H . E.; Mcintosh Gra-sin, Johannes; Ruus, Eugen; Räh-nite Ltd.; Okins, Leipciger, Cup-ni, Helene; \ linskas, Kaminker and Assoc. Con- ^ ^ T . J sulting Engineers, Pant, L.; Paha- SaarmUJoami; Saarniit Lmda; ^^^^ ^. Pni, Uno ja Silvi; ilma kondiiku Esinduskodu kokkuhoid Sepa, Richard; Sillart, Heljo; bo- Sepp, dr. Hans; Soomet, E.; Soolab! ja koostöö oli suure ürituse kor- lom,' R. ja E.; Soomet,^ Tiina; j^^^^^' Urmas; Soomet, Valdur;, raldamisel väärtuslik ja teenäita- Soots, Ülo; Stamm, R.; Sünd, Jo" Tamm, Harald; Tampõld, E. L.; jaks eestluse edasi viimisel. han ja Alma; Tüvel, Ernst ja Sai- jjuuvert, A.; Truuvert, Andres; Maakondliku Päeva huvitavaks osaks oli eesti rahvarõivaste oranamen-tikaga valmistatud riietusesemete näitus. Püdü Leida Marley oma lastelastega, vasakult Taim!, Elin ja Karin. Foto: Vaba Eestlane : E. - Pefer§oi!i,;,aga-. ütles, -. et modellideta saanud. Haamer paigutati siia-sinna, püüdsid ^^^^^^^ oma parima pa'kkuda. Ta soovis, ' et kes ihu-hingega kaasa lõid, sa-eriti Ta rõhutas mäaliondlikku liikumist ja mida see on andnud. Seda öl! alul ralske liikuma pan° jnia, aga Idllamängudega arenes tegevus, tulid inimesed, kes tahtsid midagi anda oma ma^- kultuuri näitamiseksc Marta; Veski, Mihkel; Viia, Oskar; Vüumets, Vera. Kesknõukogu Kanadas tänab kõiki toetajaid. Toetuste laekumine jätkub. kõigekäUima vabät^thtlikult ja ali Sinna toodi kodukoha vaimu. .... Kui tahame eesti asja. edasi viia, siis vajame eesti vaimu, olgu maakondlikul liikumisel selleks jõudu ja õnne tulevikus. Ellen Irs, eesti kultuuripärandi Nooremale generatsioonile: teie esivanemad kodumaal valdasid sär. geli „kolme kohalikku keelt", eesti, saksa ja vene keelt. Miks ei ole meie suutelised kahte .õppima? Oli küll ka kodumaal neid, kes püüdsid unustada või salata oma emakeelt^) neid kutsuti kadakasaksteks või pajuvenelasteks. Need aga tõugati "• eesti seltskonnast välja, neid loeti^ eestlusele kadunuks ja ülejooksikuteks. Loeme, et isegi jaapanlased õpivad eesti keelt, .miks mitte meie ise? • •< 'Käesoleval suvel tuli Jõekääru, suvdaagrisse Ugi lÖO^^ ^M^^ vastu võetakse ainult neid, kes räägivad eesti keelt. (Seedriõrg ei tee vahet keele oskuses), üks 5—7-aastane tüdruk, kes ei vallanud eesti keelt oli ka nende hulka sattunud, see ; tekitas 'keele osas raskusi. ILaagri juhatus oli sunnitud vanematele teatama, et neil tuleb tütar ara viia. Vanemad olid ennekõike kurjad juhatusele, et ei õpeta lapsele eesti keelt. Vaene väike tüdruk nuttis südantlõhestavalt, . ta tundis, et jääb ihna millestki, mis teda teiste eesti noortega ii^endäb, ta tundis end' üksi, teiste omasuguste hulgast väljatõugatud! Kuidas läheks see,, kes on unustanud eesti keele või pole seda kunagi vallanud, kodumaale? Kuidas suhtleks eestlane; kodumaaga kui tal pole keelt? Siis;tõesti on hea nõu kallis — vota appi vene keel! Aga teate kuidas suhtutakse venet rääkivaga, eriti kui see on eestla^ Kutsun üles meie noori võõrsil kõige kiuste, kõigest hingest kinni hoida sellest, mis meil veel on! Ärge lõtvuge, olgejühked oma kõlavale emakeelele,' teadke, see on, mis meid ja meie kodumaad tihendab, mis meile veel jõudu annab ja kokku toob! Kaob kord eestlase keele kõla, päike, ära; siis sinagi tõuse ja:ela!'• '•••^^^^^ A. Haavamiit • esimesele, pildistamisele oli niaselt ka edasi töötaksid,' palju tulijaid, k d oHd v%a kaunid kasvav, tõusev sugu. i^õivad. Näituse läbiviimisel oli Kuna; yideoäparaati ei saadud abiks Ellen Peterson oma suurte töötama, siis jätkus veelgi sõna-kogemustega näituse plaanitsemisel võtte. ja korraldamisel. , ^ ,.. . ., , . J. Vihma kusis, miks ei otsusta- . Ta kirjeldas ka tema koostatud tud järgmist Esfto asukohta juba põimikut „Matk läbi Eestimaa", Torontos. :mille järele on nüiid nõudmine ülev^ , . , , , / . maailma. Iga maakonna daam e s i ^ ^ ' ^* tas oma maakonna osa. Sama, ka- ?5! r' ""f^T^^^Zi va on soovitud mitmeh poolt lae- ^^^^ ........ v . . . . ^ u . . . u . . ^ ^ . . .. nutamiÄ, mis on ka võimalik; ^^^^^ Jvideolindlstajä luges tema kirjuta kuna kõik modellid: M slaididel.^^J^^^^ «^^^^P^^^^" tud värsivormis humoristliku loo JBsimene saadetis läks juba1lootsi.:S"f lopmseremoomas, _ . Maakondade Päeva korraldajaist ja r Eesti Maja esunees O. Piil aval- . : v • v Lõpuks andis Ene Runge Ellen das tänu ja • lugupidaniist Maa- ' ' ^ . „ Petersonile suure abi eest, milleta kondliküle Esinduskogule- Ta tä- karast kohvi joomist võttis so-tä poleks suutnud näitust korralda- nas kõiki, kes olid kaastegevad veel Maakondliku Esinduskogu da, mosa lüosi ÜEP puhul -.Eesti Majas.. M 'ilge Ervin Aleve, kes märkis, ^ — . ^ . . ^ — ' : . „ , J ! _ — — • ' et maakondade tegevuse • juures V puuduvad nooremad, mistõttu tegevus tuleks muuta etnograafiliseks, noortele ©ma rikkusi nai- •• • tavaks. $51. $28. $15. $65.. $35.- $18.. miPOSTIGA .-h b ta tänas J. Vihmat ja ta kel on olnud energiat \ ^ ' , : Maakondliku Esinduskogu töö juh- • • S T Ö K H O M ^ ~ Viimase viie aasta jooksul on kangete timiseks ja' oskust kõiki sõbrali-alkohoolsefe jookide müük Eestis tõusnud 9,5 dotsendi võrra; Samal Ws koostööks koondada, ajal on aga veini müük vähenemud 20 protsenti," kirjutab AsatsM^tso õhtu alguses ja lõpus mängis eesti kompartei'hääleliand|as 5,Rahva Hääles"24. Juulil. ' ' • : neljaliikmeline: rahvapillide orkes- . , • „ , , • , ;. • « . ^ ^ ter 0. Haameri juhatusel. . Harva esineb arve alkohoolsete dilise alkoholiga voi mitte. Esime- „. jookideostmiseköhtaokup. Eestis, sel juhul ön siiski tõenäoline, et ^Ärajäänud videofilmide näita- Ka seekord on andmed üsna eba- viinale kulutatakse tõepoolest sum- i^ine on kavas pühapäevaV 18. määrase*! ja mitmet pidi tõlgen- ma, niis vastab 30 protsendüe 'äi- novembril toimuval Etnograafilise > i õ * n . r o ^ A „ ^ ^ ^ ; . ..pci -^^^ Ringi kokkutulekul. SAATEKULU . Kanadas: $56. $30.-- + $ 2 1 - $16.— $10.50 VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: LENNUPOSTIGA aasea§ $129.—,:-poosaifllas Väl^spooS Kanadas: $47.-^. $24.-'= $12 datavad. Anname edasi mõned tõi- jäminekutest toidu osas. gad, mis tema artiklis esile tuuakse: • — Eestis toodetakse käesoleval aastal 20,7 miljonit liitrit kangen-datud veini, mis on keskmiselt 26 iga täisealise kodaniku koh-. ;a ükskõik, kuMas neid and-tõlgendada., on alkoholi tarbimine Eestis tunduvalt kÕr- Aadressi muudatus 70 centi. "üksiknumbri hind 70 Ksnada aadressidele palame märkida ,,POSTAL CODE"" Pangatshekk või rahakaart kirjotadsi Free Estonian Pobllshers nimele. Veini müük elaniku kohta /^^^^^^^so märgib: WASHINGTON — Enam kui valgenes: 20,7 liitrilt 1979. aastast. ^ l ^ ^ 16 5iiitrile 1983 a ' • juhitakse tähelepanu kangete alkõ- f '^^^ möödunud aastai u;m^ 16,51ntrile 1^83. a.- , • . hoolsete jookidi tootmil vähen-^^^^^^ . " ^ ^ ^ ' A ^ " ^ ^ ^^ >». Kangete ^v^^^^ ^^"^ f : vastab 70 protsendile kõigi alko-j^ käsirelvade labi. mist." \: • Arv 9'1'9''4' pn siiski umbes tuhande A J . ...f, . A • võrfa või 9% vähem kui eeknisel Aga edu on siiani, vaike ja Ams •. - ™w \/r-i • i. J ^11- 1? aa Suil Detroit oh mõrvade poolest Mutso on sunnitud oma artikli lo- • , ; v i n n m n pu^konstateerima- ' -sikohal, 43,4 tapmist iga 100.000 kulutatakse WWstateerinm^^^^ ^ inimese kahta 1982, aastal, 49,3 „01eme sunnitud tunnistama, et . . , . \ . alkoholismivastases propagandas ^"^^^ pole meil seni veel kõiki võimalusi Tõsised kuriteod vähenesid . aktiivselt ja vajaliku teravusega ka- 198:^. aastal USA's 7%, mis on Tuleb tähele pa suurim- langus 2.4 aasta jooksul, hui on juttu tootmisest iga täisea- « . „ . , , . , kus sellekohast statistikat on pee-lise isiku kohta, teisal kl^^^ igast elanikust, kui öeldakse, et vii» ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ' ^ suhtes luua jonit kuritegu. Kuid suuremad kuna joomine iga elaniku kohta on i^™atiise 0 i W d £ ^ riteod vähenesid möödunud aas- 10 liitrit aastas, siis jääb selgita- Seda on aga vaja teha igas koUek- tal, väiliaj5n«.tiid vädstamüse, üües FBI muugist. JEesti õNSV-š ostetakse viina iga elaniku kohta keskmiselt ligemale 10 liitrit aastas ja kangemale kraamile rohkem kui 30% summast, mis toidu eest välja antakse. / • , Faiim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates .............. ...19.......... Tellimise katteks lisan $.;........ sünjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha raata siiniiSt tähtldrjas). mata, kas on-tegemist lOO-protsea^ tuvis. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-25-03