Vaba eestlane , September 25, 1984

              Nr. 7!. ; 71
\
itaar
[ipanud eestlasist
konverents Stok-lud
laialdasemat
letanud Soome pa-
Dljkama vaatluse
lulüs inimõiguste
Dn Amnesty In-
^stnud kõne alla \
lasta tagasi antud v
|gse juhtumi üle,
ametivõimud loo-
Ide Ludu püri üle-mv
Tsherepanovi
IM all hoidmise Jä-jtivõimiidele.--
latsionali andmed
ilmuv rootsikeel-
Mvudstadsbladet.
bvutamine oli talle
mõisteti N. Liidus
jise pärast 12 aäs-erisse
ja lisaks koi-teeksüli.
r .1. •. • ^; ••.
J ••\.-
ljuhtum sai Läänes
lal Õnnestus saata
frlles Tsherepanov
Sa Soomes halvasžl
ei saanud julge-lu.
^te kohaselt Soome
)vntanud viimase
jksul kokku küm-ietajat
N. Liidule
[uurimiste järeL ..
iletas loata Soome
11980 Hattuvaaras.
Järel mees arretee-prast
kolmepäevast
Lutu.
Juhtum liitub pära­kus
oleva amtluse-
Idas Soome kohtleb
raid pagulasi, kes ,
lekut Soomes. Arut-atlastest
abielupaar
lasid iseenesest sel-loovutab
nõukogude
la milletagi tagasi
m samal arvaiim?
siseminister Matt!
lõukogndei pagulas-jimalušte
koM
kiü nmudel pagu-
Ikummutas väite> et
jnoukogude arahiip-jriviisiliselt.
tvl tundnud ka ing-ituur
Reuter, kelle
lõukogude pagulas-lise
peapõhjus see,
anna neile võima-nende
õigustest,
ipgeinuse kohaselt
}pajad ei palu Soo-iSageli
nad vaid
eL soovi Soome
?^õimude kätte sai-
|e kodanikke, kel ei
ivaid pabereid ja
paika, koheldak-sita
kodanikena ehk
nende kodumaale.
[juhtumi esilevõtmi-laste
arutlusele ärä-lemisest.
Tsherepa-
|:ivaldamisega tahe-et
ärahüppajate
[le sugugi nii lihtne
Luttinen on öelnud,
isty. Intematsionali
iiister on teatanud,
irjupaika on antud
jooksul vaid ühele
liiasele, kuid ka see
Idasi ootamata Soo-.
r.i.
U ajaleht Vapaa Sa-juhtkirjas
küsimust
Soome on ehk hõlp-li
ükskõik millisele
liidu naaberriigi-
Ide kulgevat üle tu-fri
«püdoist piiri ei
J teha, et sellest lä-
Soome valitsus on
Itanud oma suhteid
jolusid, kui Soome
ts läbikäigukpht kõi-pagulasile,
kes soo-
Läände. Soovijaist
oleks.*^
bed jätavad need as"
nnisteeriumi hooleks,
Imlane ka seda, et
Ige stiili kasutarai-hbaametlik
pagiilas-l>
iirist on üle saadud,
üsna kergesti."
I rahva ebaametlikku
at on saanud tunda
j>ome kaudu Rootsi
bsti noormeest ja abi»
iere. _.. ........
VABA EEOTLANE teisipäeval, 25. septembril 1934 —..Tuesday, September 25,1984
VALVEARST
^NÄDALALÕPUL
29. ja 30. sept
' dr. T. Maiimetifj tel. 469-1322
6., 7. ja 8. okt.
dr. T. Saute, tel 461-0912
Kalep koju
wasigildcigrisf
16. juunil jõudis Veljo Kalep
koju tagasi pärast nelja-aastast ka­ristust
nõukogude vangilaagris.
Juulis teatati Eestist, et ta lootis
augustis jälle tööle asuda võimali-
Iciilt samal töökohal kui enne van­gistamist.
LUGEJA KIRJUTAB
Eesti keele cisemeie
Inglise või
See oli kohutaVjalt uudne nõu­anne
eesti noorteHonverentsil Es-td-
84 ajal.
Järgmisel Esto-88-1 võib arves­tada,
et mõni tähtis ija tark tege­lane
esineb meile juba inglise või
vene keeles eesti kultuuri üle! Sel­lepärast
oleks parem kui hakkaksi­me
aegsasti õppima vene keelt.
Kus oleks seda kõige kergem õp­pida?
Arvan, et meie omal ürgsel
kodumaal Eestis, seal on linnades
enamuses venelased, võimumees­test
rääkimata, kui tahad kultuuras
-edasi.'jõuda iluleb keelt ja meelt
kohaliku kombe järele harjutada.
Kõige parem lahendus oleks |cui
teeks vahetust. Mees mehe vastu,
üks läheb kodumaal vene keelt
õppima ja tein^ tuleb siia seda
unustama.
Senini oleme olnud uhked oma
ilusale, kõlavale emakeelele ja
nüüd> mugavuses oleme temast ju­ba;
tüdinenud; ning iiinistame^ Kui
ühe rahva kultuurist on jutt, siis
keel on kõige tähtsam, see on
alusmüür meie kodule, millele tu­gineb
kogu rahvuse endaväljendus
ja kultuur. Mis keeles 'hakkavad
meie. kirjanikud luuletama ja. kir­jutama?
Meist on ajaloos varemgi
kirjutatud mitte eesti keelt valdaja­te
poolt, kui mahajäänud ja alge­lisest
rahvast, kellel jpole oma Idr-jakeeit.
Mis mõte oli meie Vabadussõ­jal;
mis mõte olj meie vapratel
vendadel 'oma elu obverdada Sini­mägedes,
kui nüüd anname oma
Edu saladuseks ©li kõigi kaas'@'Sde§fe sSbrafiii ic^ostgg^aisi
>^Esimese üritusena toimus Toronto eesti seltskoniKku elu algaval lJ0OI^jalkoinl^;päeva õhtul Eesti M^-
ja sü^es saalis maakondlike organisatsioonide ESTOüritisse Maakondade Päeva meenutusõhtu. Kuni sada
osavõtjat, nende hulgas paljud rahvarõivaste nwBstirJIiste tMiaEdiiega ruei"ses, elustasid huvist suurürituse
mõtpt.
Koosviibimise avas Maakondli-^
ku Esinduskogu esimees J. Vihma,
tervitades järelmuljete õhtule tul­nuid,
märkides et ESTO vaim kes­tab
edasi. Saadud muljeist on iga­ühele
niidagi ^damesse jäänud.
Kuid Estost saadud jõud tuleb •
edasi viia.
Iseloomustades õhtut märkis ta,
et see on mõeldud kõigile, kes ai­tasid
kaasa Maakondade Päevale..
J. Vihma avaldas kõigile koostöö
eest tänu ja kiitust.
Ta märkis Maakondade: Päeva,
kohta, et kommeniiaairid selle
kohta on väga head.
Pearaskus oli sel puhul Ene Ruu­gel,
kes 'korraldas moenäituse ja
muud näitused. Kõik üritused õn­nestusid
sisuliselt ja tehniliselt.
Edu saladuseks oli kõigi kaasosa­liste
sõbralik koostöövaim, õiged
inimesed olid õigetel kohtadel. Ta
tänas ka Eesti Maja juhatust, kes
täitis rahva soovi ja muutis Eesti
Maja rahva- kohtiimiskohaks, kus
oli pidevalt rahvast.
Lõpuks J. Vihma avaldas tänu
ka ESTO-84 peakomiteele, kellele
nende päevade korraldamine oli
suur töö, mis veelgi edasi kestab.
Vaadates tulevikku ütles ta,' et
katsume etnograafilisi rikkusi eda­si
viia ja olgu meil sama sõprus
alati, nagu oli Maakondade Päeva
iäbiviimisel. -
Teisena Ene Runge ütles, et ta­gasi
vaadates tehtud tööle,' võivad
seda teha eriti need, kel selleks
tehtud kaunid kleidid seljas mee-'
nutavad seda suurt tööd, mida tä­na
qn. võimalus näha.
Ta meenutas, et kui tekkis Idee
rahyustikandlga rõivastest näitu­se
korraldamiseks, teiis keegi en
teadnud kui paljmi võiks olla ©sa-
' v(
Nõuanne põhjamaalastele:
rasva
Jaapani teadlane Takashi Sugimura m mees, kes avastas kindla
seose toiduainete ja vähktõve vahel. Ta märgib, et praegu teavad õpet­lased
just selle kohta nü palju, et nende.pühaks kohustuseks on infor­meerida
ka üldsust kuidas tuleb õigesti süüa. Rootsi (ja tegelikult ka
teiste põhjamaade) osas soovitab Sugimura vahendada igasuguste rasv­ainete
kasutamist.
Jaapanis pole see mingiks prob- 6. Võtta iga päev optimaalsed
leemiks, sest jaapanlased tarbivad annused A-, C- Ja E- vitamiini ja
igapäevases elus väga vähe rasva, hoolitseda ka teatud kvantideedi
Sugimura on koostanud jaapani kiudainete eest.
elanike jaoks 12 punktist koosneva
nõuande, mis, kui seda järgitakse,
vähendab vähktõve rjüsikot. Kuid
see kehtib täiel määral ka meie
kohta. Sugimura 12 „käsku" on
järgmised:
1. Süüa hästi tasakaalustatud toi­tu
nii maitselt kui toiteväärtuselt.
7. Vältida liiga rohke soola ja
soolase toidu kasutamist, samuti ei
tohi juua luga Imuma vett, teei
või kohvi.
8. Mitte süüa praetud toiduamete
Juures esmevat kamarat, eelkõige
mitte liha- ja kalakamarat.......
.9. Mitte süüa haUitanud tolduat=
2. Vältida samalaadüiste roogade ^eid.
tihedat kordamist, samuti tuleb väi- Vältida lügset päevitamist,
tidä samalaadüiste ravimite kasu- _. . . , ...^ • ...
tagist pae^a aja ioo^ ^ ' s e ^ v Ä Ät
3. Tuleb vältida lügsöömist, m. kergesti vastuvõtDk kõikvõimalike^
söögiorgiaid. le haiguSile.
4. Vältida liigset alkoholikasuta- 12. Tuleb käia tihti vannis või
mist. dushi all.
5. Olla mõõdukas suitsetamisega Ja nagu öeldud, kolmeteistküm-
— veel parem om aga kui üldse ©i nes nõuanne põhjamaalasile: välti-suitsetaks.
ge rasva!
Raiend, V.; Raik, • Meta; Rand- „Eestlased, Nii See O l i . . . " fii»
laid, Karl ja Lilian; Raun, Anette; mi valmistamist toetasid EKN'u
Rebane, Kaspar; Reesalu, August; kaudu: Daniel, prof. Jüri ja Mia;
Reis, Juhan; Ridal, J.; Riisna, E:; Kahn, dr. T.; Martens, Ilmar;
Roht, H. ja J.; Roman, Helga; Ro-Meema, dr. H . E.; Mcintosh Gra-sin,
Johannes; Ruus, Eugen; Räh-nite Ltd.; Okins, Leipciger, Cup-ni,
Helene; \ linskas, Kaminker and Assoc. Con-
^ ^ T . J sulting Engineers, Pant, L.; Paha-
SaarmUJoami; Saarniit Lmda; ^^^^ ^. Pni, Uno ja Silvi;
ilma kondiiku Esinduskodu kokkuhoid Sepa, Richard; Sillart, Heljo; bo- Sepp, dr. Hans; Soomet, E.; Soo­lab!
ja koostöö oli suure ürituse kor- lom,' R. ja E.; Soomet,^ Tiina; j^^^^^' Urmas; Soomet, Valdur;,
raldamisel väärtuslik ja teenäita- Soots, Ülo; Stamm, R.; Sünd, Jo" Tamm, Harald; Tampõld, E. L.;
jaks eestluse edasi viimisel. han ja Alma; Tüvel, Ernst ja Sai- jjuuvert, A.; Truuvert, Andres;
Maakondliku Päeva huvitavaks osaks oli eesti rahvarõivaste oranamen-tikaga
valmistatud riietusesemete näitus. Püdü Leida Marley oma las­telastega,
vasakult Taim!, Elin ja Karin.
Foto: Vaba Eestlane
: E. - Pefer§oi!i,;,aga-. ütles, -. et
modellideta
saanud.
Haamer
paigutati siia-sinna, püüdsid ^^^^^^^
oma parima pa'kkuda. Ta soovis, '
et kes ihu-hingega kaasa lõid, sa-eriti
Ta rõhutas mäaliondlikku liiku­mist
ja mida see on andnud.
Seda öl! alul ralske liikuma pan°
jnia, aga Idllamängudega arenes
tegevus, tulid inimesed, kes
tahtsid midagi anda oma ma^-
kultuuri näitamiseksc
Marta; Veski, Mihkel; Viia, Oskar;
Vüumets, Vera.
Kesknõukogu Kanadas
tänab kõiki toetajaid. Toetuste lae­kumine
jätkub.
kõigekäUima vabät^thtlikult ja ali
Sinna toodi kodukoha vaimu. ....
Kui tahame eesti asja. edasi viia,
siis vajame eesti vaimu, olgu maa­kondlikul
liikumisel selleks jõudu
ja õnne tulevikus.
Ellen Irs, eesti kultuuripärandi
Nooremale generatsioonile: teie
esivanemad kodumaal valdasid sär.
geli „kolme kohalikku keelt", ees­ti,
saksa ja vene keelt. Miks ei ole
meie suutelised kahte .õppima? Oli
küll ka kodumaal neid, kes püüd­sid
unustada või salata oma ema­keelt^)
neid kutsuti kadakasaksteks
või pajuvenelasteks. Need aga tõu­gati
"• eesti seltskonnast välja, neid
loeti^ eestlusele kadunuks ja üle­jooksikuteks.
Loeme, et isegi jaa­panlased
õpivad eesti keelt, .miks
mitte meie ise? • •<
'Käesoleval suvel tuli Jõekääru,
suvdaagrisse Ugi lÖO^^ ^M^^ vastu
võetakse ainult neid, kes räägivad
eesti keelt. (Seedriõrg ei tee vahet
keele oskuses), üks 5—7-aastane
tüdruk, kes ei vallanud eesti keelt
oli ka nende hulka sattunud, see
; tekitas 'keele osas raskusi. ILaagri
juhatus oli sunnitud vanematele
teatama, et neil tuleb tütar ara
viia. Vanemad olid ennekõike
kurjad juhatusele, et ei õpeta lap­sele
eesti keelt. Vaene väike tüd­ruk
nuttis südantlõhestavalt, . ta
tundis, et jääb ihna millestki, mis
teda teiste eesti noortega ii^endäb,
ta tundis end' üksi, teiste omasu­guste
hulgast väljatõugatud!
Kuidas läheks see,, kes on unus­tanud
eesti keele või pole seda ku­nagi
vallanud, kodumaale? Kuidas
suhtleks eestlane; kodumaaga kui
tal pole keelt? Siis;tõesti on hea
nõu kallis — vota appi vene keel!
Aga teate kuidas suhtutakse venet
rääkivaga, eriti kui see on eestla^
Kutsun üles meie noori võõrsil
kõige kiuste, kõigest hingest kinni
hoida sellest, mis meil veel on!
Ärge lõtvuge, olgejühked oma kõ­lavale
emakeelele,' teadke, see on,
mis meid ja meie kodumaad tihen­dab,
mis meile veel jõudu annab
ja kokku toob! Kaob kord eestla­se
keele kõla, päike, ära; siis sinagi
tõuse ja:ela!'• '•••^^^^^
A. Haavamiit •
esimesele, pildistamisele oli niaselt ka edasi töötaksid,'
palju tulijaid, k d oHd v%a kaunid kasvav, tõusev sugu.
i^õivad. Näituse läbiviimisel oli Kuna; yideoäparaati ei saadud
abiks Ellen Peterson oma suurte töötama, siis jätkus veelgi sõna-kogemustega
näituse plaanitsemisel võtte.
ja korraldamisel. , ^ ,.. . ., ,
. J. Vihma kusis, miks ei otsusta-
. Ta kirjeldas ka tema koostatud tud järgmist Esfto asukohta juba
põimikut „Matk läbi Eestimaa", Torontos.
:mille järele on nüiid nõudmine ülev^ , . , , , / .
maailma. Iga maakonna daam e s i ^ ^ ' ^*
tas oma maakonna osa. Sama, ka- ?5! r' ""f^T^^^Zi
va on soovitud mitmeh poolt lae- ^^^^ ........ v . . . . ^ u . . . u . . ^ ^ . . ..
nutamiÄ, mis on ka võimalik; ^^^^^ Jvideolindlstajä luges tema kirjuta
kuna kõik modellid: M slaididel.^^J^^^^ «^^^^P^^^^" tud värsivormis humoristliku loo
JBsimene saadetis läks juba1lootsi.:S"f lopmseremoomas, _ . Maakondade Päeva korraldajaist ja
r Eesti Maja esunees O. Piil aval- . : v • v
Lõpuks andis Ene Runge Ellen das tänu ja • lugupidaniist Maa- ' ' ^ . „
Petersonile suure abi eest, milleta kondliküle Esinduskogule- Ta tä- karast kohvi joomist võttis so-tä
poleks suutnud näitust korralda- nas kõiki, kes olid kaastegevad veel Maakondliku Esinduskogu
da, mosa lüosi ÜEP puhul -.Eesti Majas.. M 'ilge Ervin Aleve, kes märkis,
^ — . ^ . . ^ — ' : . „ , J ! _ — — • ' et maakondade tegevuse • juures
V puuduvad nooremad, mistõttu
tegevus tuleks muuta etnograafi­liseks,
noortele ©ma rikkusi nai-
•• • tavaks.
$51.
$28.
$15.
$65..
$35.-
$18..
miPOSTIGA .-h
b ta tänas J. Vihmat ja ta
kel on olnud energiat \
^ ' , : Maakondliku Esinduskogu töö juh-
• • S T Ö K H O M ^ ~ Viimase viie aasta jooksul on kangete timiseks ja' oskust kõiki sõbrali-alkohoolsefe
jookide müük Eestis tõusnud 9,5 dotsendi võrra; Samal Ws koostööks koondada,
ajal on aga veini müük vähenemud 20 protsenti," kirjutab AsatsM^tso õhtu alguses ja lõpus mängis
eesti kompartei'hääleliand|as 5,Rahva Hääles"24. Juulil. ' ' • : neljaliikmeline: rahvapillide orkes-
. , • „ , , • , ;. • « . ^ ^ ter 0. Haameri juhatusel. .
Harva esineb arve alkohoolsete dilise alkoholiga voi mitte. Esime- „.
jookideostmiseköhtaokup. Eestis, sel juhul ön siiski tõenäoline, et ^Ärajäänud videofilmide näita-
Ka seekord on andmed üsna eba- viinale kulutatakse tõepoolest sum- i^ine on kavas pühapäevaV 18.
määrase*! ja mitmet pidi tõlgen- ma, niis vastab 30 protsendüe 'äi- novembril toimuval Etnograafilise
> i õ * n . r o ^ A „ ^ ^ ^ ; . ..pci -^^^ Ringi kokkutulekul.
SAATEKULU .
Kanadas:
$56.
$30.-- + $ 2 1 -
$16.— $10.50
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA aasea§ $129.—,:-poosaifllas
Väl^spooS
Kanadas:
$47.-^.
$24.-'=
$12
datavad. Anname edasi mõned tõi- jäminekutest toidu osas.
gad, mis tema artiklis esile tuuakse:
• — Eestis toodetakse käesoleval
aastal 20,7 miljonit liitrit kangen-datud
veini, mis on keskmiselt 26
iga täisealise kodaniku koh-.
;a ükskõik, kuMas neid and-tõlgendada.,
on alkoholi
tarbimine Eestis tunduvalt kÕr-
Aadressi muudatus 70 centi. "üksiknumbri hind 70
Ksnada aadressidele palame märkida ,,POSTAL CODE""
Pangatshekk või rahakaart kirjotadsi
Free Estonian Pobllshers nimele.
Veini müük elaniku kohta /^^^^^^^so märgib:
WASHINGTON — Enam kui
valgenes: 20,7 liitrilt 1979. aastast. ^ l ^ ^
16 5iiitrile 1983 a ' • juhitakse tähelepanu kangete alkõ- f '^^^ möödunud aastai u;m^
16,51ntrile 1^83. a.- , • . hoolsete jookidi tootmil vähen-^^^^^^ . " ^ ^ ^ ' A ^ " ^ ^ ^^
>». Kangete ^v^^^^ ^^"^ f
: vastab 70 protsendile kõigi alko-j^ käsirelvade labi.
mist." \: • Arv 9'1'9''4' pn siiski umbes tuhande
A J . ...f, . A • võrfa või 9% vähem kui eeknisel
Aga edu on siiani, vaike ja Ams •. - ™w
\/r-i • i. J ^11- 1? aa Suil Detroit oh mõrvade poolest
Mutso on sunnitud oma artikli lo- • , ; v i n n m n pu^konstateerima- ' -sikohal, 43,4 tapmist iga 100.000
kulutatakse WWstateerinm^^^^ ^ inimese kahta 1982, aastal, 49,3
„01eme sunnitud tunnistama, et . . , . \ .
alkoholismivastases propagandas ^"^^^
pole meil seni veel kõiki võimalusi Tõsised kuriteod vähenesid .
aktiivselt ja vajaliku teravusega ka- 198:^. aastal USA's 7%, mis on
Tuleb tähele pa suurim- langus 2.4 aasta jooksul,
hui on juttu tootmisest iga täisea- « . „ . , , . , kus sellekohast statistikat on pee-lise
isiku kohta, teisal kl^^^
igast elanikust, kui öeldakse, et vii» ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ' ^ suhtes luua jonit kuritegu. Kuid suuremad ku­na
joomine iga elaniku kohta on i^™atiise 0 i W d £ ^ riteod vähenesid möödunud aas-
10 liitrit aastas, siis jääb selgita- Seda on aga vaja teha igas koUek- tal, väiliaj5n«.tiid vädstamüse, üües
FBI
muugist.
JEesti õNSV-š ostetakse viina
iga elaniku kohta keskmiselt lige­male
10 liitrit aastas ja
kangemale kraamile rohkem kui
30% summast, mis toidu eest välja
antakse. / • ,
Faiim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates
.............. ...19.......... Tellimise katteks lisan $.;........ sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha raata siiniiSt tähtldrjas).
mata, kas on-tegemist lOO-protsea^ tuvis.