Vaba eestlane , October 30, 1986

              0 -I)' 0 \ ^
1 . 0 ,
- »
•Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. oktoobril 1986 — Thursday, October 30, Nr. 81 Nr. 81
EBspalaks kergefõustikii |a
s
HBiese köitega
351 lehekülge sisaldavaxl tabe-eid
meeste aladelt esimesi 50,
ja naiste aladelt 10 parima koh-
|a. Ja tnitte ainult nimed| ja re-sultaadi^
vaid ka iga võistleja
täielik nimi ja siinniaeg, tulemu­se
saavutamise koht ja päev ja
üiitmendale kohale sellega sai.
huvitab muidtigi, kes
eestlastest ülalnimetatud aastatel
pääses oma saavutustega maail­ma
50 parima hulka. Neid üle
Ilgedes, leiame et
'{ 27:iiieest j a 1 iiaist-on jMmuä
(Diisa ulmed itiaailma kerge«
annaalidesse. Eesti
itk elab seega selle raa°
BBiatu kaante
vaste' põlvedeni.
enam
^austraallasel" Arnold
Viidingul, kes kümme korda
„lõi" end maailma eliiti kuulis ja
kettas. Aga ainsana leidub kõigi
8 aasta edetabelis Siberis 1942.
a. kevadel kopsupõletikku sur-md
odaviskaja Gustav Sule, To-lontolasel
Nikolai Küttisel on 7
kohta, Nikolai Feldmahilk
Neli korda leiame loeteludest
Aksel Kuuse jä Austraalias ela­va
Elmar Rähna.
aas­tail
edukaimad käelihaste käsu-tamisel
— s.o; heitealadel.^^^^^^^
ja oda edetabeleis leiarae eestla­si.
Kummaski 15, kuulis 13 ja
vasaras 3 korda. Maailma tippu,
S.6. edetabelil esimeseks saada ei
õnnestunud ühelgi eestlasel. Küll
aga ieiäme kaks meest kaks kor­da
teise! kohal maailma eliidi
hülgas. Nendeks on Sule odavis­kes
1931. aastal (tulemus 69.54)
ja 1934. aastal (71.48)
ding kuulitõukes — 1
(15.92) ja 1935; a. (16.06).
imll Eesti oli tabelites e§lhda!«
tud 14 mehega. Kõige iiaada<
-—7, oli see arv
Ootame huviga teose järgmisi
varemate ia
i Ä ; SULE
^^^^^ SpordmUbi,]
ASK, pildistatwm
Stockholmi staadionil 'liit*.. tV'^^..- -«''i''?*WviSi^#^^i>iS**?\?^^
Uile 'pooiesa-:
hüppe ja vaataksime,
viimased tä-i
. s , o . i ^ ö 5 . aasta saavutus­tega.
Neexl ei paku kuigi palju
rõõniustavät. Maailma tase tõu­seb
pidevaltv niida ei saa kahjuks
:i, kohta. Esimese '50
;hulgas 1985. aastal leiame aind^^ : Külvet . 2 0 . - kohar' (813.2
4 leestlast kolmel alal: odaviskes punktiga). Tamme esikohale an­dvana
tüüpi odaga) Heino nab sära juurde veel see, et maa-
Puüste 19. kohal (88.58) ja Ma- ilma kergejõustiku ekspert!
rek Kaleta 32, kohal (86,24); va- koosnev „kolleegium" on ta va^
saraheites ori ainsa rõõmustava linud aasta tippmeheks sel
momendina JüdXänim esikohal ka üldiselt,
(84.04) ja kümnevõistluses Vai- E. R<
Spordimärkmeid
USA tänavused lahtised esi­võistlused
tennises tõid üllatuse,
mida varem pole juhtunud. Kõik
neli finalisti kahel tähtsamal ala!
(meeste ja naiste üksikmängud)
olid pärit Tshehhoslovakkiast.
Meeste üksikmängus praegune
maailma esireket Ivan Lend!
alistas suurema vaevata oma
kaasmaalase Meciri settidega
6:4, 6:2, 6:0. Mecir olj poolfi­naalis
suure üllatusena välja lü­litanud
kahe jviimase aasta
Wimbledoni turniiri võitja, noo­re
saksa „imelapse" Boris Bec-keri.;-:-
Naiste poolel Martina Nävra"
tilova, kes elab tlSA-s ja on nüüd
selle maa kodanik ja oli esikoha
saanud ka 1983; ja 1984. aas­tal,
tuli tänavu turnürivõitjaks
6:3, 6:2 võiduga Helena Sukova
• ü l e . / - ^ v : ••:VNV
USA meistrivõistlused on
Wimbledoni, Prantsuse ja Aust­raalia
lahtiste esivõistluste korva!
neljas tähtsam sündmus tennise-maailmas
ja võidud seal on suu­re
kaaluga. Tulla esikohale ühel
hooajal kõigil neljal turniiril, mi­da
valgepallirriaailmas nimeta­takse
bridzhi järgi y,suure släm­mi"
võitmiseks, on l^õigi tuusa­de
unistuseks jä see muutub jär­jest
raskemaks; Isegi 1970-ndatc
aastate fenomenaalne rootslane
Björn Borg ei laanud sellega
hakkama. Meestest tüli sellega
viimati toime austraallane Rod
Laver 1962.'aastal ^ - •
Bulgaarias peetud allveeorien-teerumise
Euroopa meistrivõist­lustelt
tulid, tallinlased koju -8
medaliga. Aini VeskiväU-l-eiik
võitis 2 kulda, ühe hõbeda ja
pronksi; Anatoli Davidovitsh
kulla ja hõbeda ja Tiina^ Krutov
kaks hõbemedalit.
Mulle on tulnud veel 300 kirja­likku
küsimust. Teeme 2Ö minuti­lise
vaheaja: teie joote veekest ja
mina uurin küsimusi. (t.m.: J. püü­dis
siin esmalt teha nalja: vene­keelne
veekene ori VODITSKA,
mis kõlalt imelähedane nende lem-mikjöogile
viinakesele -— VÖ-
DOTSKA ning teeb panuse isikli­kule
arvatavale ,;geniaalsuse!e":
leian 20 minutiga vastuse teie 3(X)-
le küsimusele.) •
Teeme Jeltshini-tolkes pausi
meiegi: juba sissejuhatav tekst te­kitab
mõningaid küsimusi; Partei-foorumite
stenogrammid kuuluvad
riiklike saladuste kilda. Nende täp-^
seid tekste ei avaldata. Kuidas sat­tus
see stenogramm Lääne ajakir­janiku
kätte? p i i see üksiku uljas­pea
meeleheitlik julgustiikk? Kas
pole nii, et Gorbatshov ja tema
meeskond olid millegipärast huvi­tatud
selle tek$ti[ avaldamisest
Läänes? Siis provokatsioon? fcas?
Väga voimalik.^^^^ '
siin
vendamisel.
::Kui"Moskvas"'nii •'arvati,;.säis .saa­di
nähtavasti petta.
On kindel et igagi mõtlev Lää­ne
poliitik ori ikka teadnud midagi
N. Liidu siseolukorrast ja sellest
et ka kõige karjuvamad kriisid si-seolukorräs
pole kunagi piiranud
kommunistliku ideolbogiariigi
maäimavallütuslike plaanide ra­kendamist.
Usutavasti tuleb Gõr^
batshovil seista jätkuvalt rinnutsi
Lääne poliitikute kindlameelsete ja
põhimõtteliste seisukohadega maa-kisse
ja Novosibirskisse^ Nüüd on
need arterid läbi lõigatud.
{t.m.: kas Norilski-Novosibirski-
Tartu laste kõhud ei kannata ai
sine välja?)
sse, et
seda usaldust
kaalutlust. Võtame esimese: Gor­batshov
ja kompanii püüavad Lää-
Bele demonstreerida, et olukord
riigis on võimatult halb j a nad ta­haksid
kogu jõu pühendada selle
pärandamisele, Nende^^e
probleem on luua mingi stabiilsus
siseriigis ja seetõttu olgu Lääne
poliitikud nii armsad ja saagu as­jast
aru, võtku kiiresti vastu kõik
nõukogude pseudoettepanekud pin-gelõdvenduseks
ja andku värskete-^
le ,,geeniustele" aega hingetõm-i5r
^Mo^^^
20 minutit sügavasti mõtisklenud
ja vastab nüüd
küsimustele/
•m ar. n 6
ei
(t.m.: Jutt on nähtavasti punali­pust,
mis anti linnale arvatavate
tulemuste eest eelmise viisaastaku
plaaini täitmisel, seega tegemata
•tööde.eest.)
Arvestades kõiki möödalaskmisi
Moskva partei linnakomitee töös
ei tohi ikkagi unustada sedäy mis
tegid töökollektnvid; Ei saa loobu­da
punalipust st, karistada neid,
kes hästi töötasid,
!St. Rõ-i,
et meil funktsionää-re,
keiei puudmb tatmispirssktEksi.
Tuleb arvestada.
õigusta'
on sellele küsimusele raske
vastata;.sest ta on kahekordselt
anonüümrie: seltsimees pole alla
kirjutanud oma nime ega välja too­nud
neid nimesid, kes tema arva­tes
polnud usaldust õigustanud.
Tahan rõhutada, et 90%' tänastest
küsimustest on anonüümsed. Ja ise
olete veel propagandistid! Me ju
leppisime kokku, et tuleb aus ja
avameelne vestlus! Täna vastan
vee! anonüümsetele küsimustele,
äga olgu see viimane kord!
m^: küsiti nähtavasti seda,
jaanuaris parteikongressile
valitud delegaatidest paljud on
sssijär^sel perioodil oma ko­had
kaotanud. Jeltshin
vastusest kõrvale!)
meie
See on provintsis levinud arva­mus.
Elasin Sverdlovskis ia mõt­lesin
^aniuti. Tuleb välja, ei mosk­valane
elab provintslasest halvemi=
n i .
uhe
1965 — 5. koht riigis
' 1 9 7 5 — - 1 2 . koht
1985 —^^4^
B. elamuehitus ' ; •
- •1975:—,:22.^k^^^
— 58. koht
ga varustatus
^•...,•3 3.-: koilt /.
D. sündivus
E. keskmine eluiga
1983—- 70 aastat
1985—- 68 aastat
Me ei saa nagu 800 aastat ta­gasi,
Moskvale tara ümber ehita­da.
Mingid piiramised ei aita.
Pealinn on pealinn. Mõnele inime­sele
saab osaks õnn Moskvas vii­bida
vaid üks kord elus. Kordan,
tuleb arvestada, et meid pole mit­te
9 vaid 11—12 miljonit. Ja veel,
defitsiitsete kaupade müüki tuleb
paremini korraldada töökohtadel.
Teate, et paljudel ministeeriumi­del
on oma töötajate varustamise
valitsused. Hiljuti astusime ühes
ministeeriumis taolise valitsuse
näppudele: Moskvale eraldatud
fondidest saadeti kümneid tonne
^apelsine ja teisi;; toiduaineid; Norils-je
limiidi-inimestest.
(t.m: mõeldud on inimesi, kel­lele
antakse ajutine luba Moskvas
elamiseks ning kes sellel ajavahemi­ku!
peavad töötama mõne! uusehi­tuse!
või paigas, kus moskvalane
ise tööle ^i hakka.)
Nad on toonud ja toovad linna­le
suurt sotsiaalset kahju. Kasvab
kuritegevus, tekivad teised ebanor­maalsused.
Igal aastal toodi linna
70.000 kuni 80.000 inimest. 1986.
aastal — 20.000 ja 1987. aastal
—-null. Pole tarvis sisse vedada
juhuslikke inimesi, moskvalased
tuleb tööle õpetada. Oleme and­nud
miilitsale plaani muidusööja­te
vi"*
13. Milliste raskustega olete
kokku puutunud oma uuel tööko-
Peamine raskus — kaadri mitte­tundmine.
Teine raskus—- inime­sed
on harjunud töötama rahuli­kus
tempos. Täna nii ei saa. ^
14. Olite lühemat aega NLKP
KK sekretär ja sõitsite palju ringi.
Millise hinnangu annate Moskva
tööstusele?
Moskva eUevõtete tase on tundu­valt
madalam riigi keskmisest.
Olin hiljuti DÜNAMO tehases.
Hale OÜ vaadataj, mis tasemele on
viidud kunagine näidisettevõte.
18. Sotsiaalsest sfäärist.
Olen kolme kuu jooksul olnud
29 ettevõttes. Vaid kahes pööra­takse
direktorite poolt sellele sfää­rile
tähelepanu. Ühes konstrueeri-misbüroos
sattusin 4-astmelisele
sööklate hierarhiale. Direktori
kaaskondlasega, oli kõik olemas,
isegi taevassinine väljakäigupott.
Üksikud juhid on rahvast eemal­dunud.
Selle vastu tuleb võidelda.
25. Mis juhtiisl Moskva taksode­ga
31. märtsil?
Kvartali viimasel päeval toimub
bensiinitalongide ' ümbervahetami­ne,
Õhtuks kujunesid bensiinijaa­made
juurde kilomeetfitepikküscd
järjekorrad. Suur hulk taksosid
sõitis Moskva linnanõukogu juurde
ja korraldas sea! helisignaalide
„kontserdi". Linnanõukogus seleta­ti
neile, et on olemas veel kõrge­maid
ülemusi. Taksod sõitsid par­tei
linnakomitee hoone juurde. Siin
tehti neile selgitustööd. ,
Aarne Vahtra
;
•i - ^ •• - X " ;
Pensionäride Klubi
toobril Pensionäride
EÜS ruheni
6, novembril mci
ganisatsioon enam ki
üliõpilane Jüri Jaakst
§1 asutamise kavatsusi
Käidi üksikute liikm(
koos ja arutati koondise
mist olemas-olevaisse ülii
ganisatsioonidesse.
üleskasvanud noortele
vastuvõetavad korporat
vaated ja kombed; ka
Üliõpilaste Seltsi liiga
tiivseks.
Koondisse kuulus
mend üliõpilast, kõiki
kraatliku maailmavaategj
kui paariaastaste kooskäj
pikemate vaidluste järef
ti seltsi asutamise pah
kond, kuhu kuulusid
J. Jaakson ja veel koh
esitas palve üliõpilaste
riie. Viimane võtnud neil
ti vastu, nii et noormeej
dunud, et ta on seltsi a|
ga päri, kuid iriõni nä<
saabunud ülikooli valits
de, et palve on jäetud]
mata ilma selle põhjus
mata.
Sellele vaatamata jätj
vahelisi kooskäimisi
juures, tihti just M .
dus. Need jäid seltsime
piiridesse, kus ei rakei
vaga võitlemise komj
a. katsetas Tartu Vetei
fituuti astunud August
ganiseerida EÜS „A|
(Põhjatuul), kuid ka se|
ri jäeti valitsusvõim!
kinnitamata.
Kuigi 1905. aasta r(
niliste sündmuste järe]
puhuma pisut vabamäe
lubatud asutada ühist
siponi kahe kõrgema
sc üliõpilastele. Nii
samaaegselt kaks
EÜS „Ühendus't".
seltsil oli oma juhatuj
geiikult juhtis tegevus|
gaalne juhatus, mille
oli August Arras.
Lõpuks legaliseej
„Ühendus" 6. noven
aastal, olles vanuse jij
üliõpilasorganisatsiooi
Tartu ülikooli juurd|
eesti organisatsioonil
vanuselt teine.
Asutajadci otsinud]
lavat nime, vaid v(
kuid sisuka sõna
millega taheti anda