1984-07-17-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 53 I
nti
rkaqr
I •,. •i^- •
Iriikide
on ^everend Jesse
.asutatud 1984. a.
iiste ajaks.
'.'•'P::: i'
jgrite juhi Martin
Ikäsiuidusmees, kes
mõrvasurma juhi
lud. Jesse, kui visa,
k kaval noor mees
(t ameerika ja kau-iieegritele
ja ootas,
idi valimised ühend-talle
võimaluse
populaarsust saa-
[sidendiks saada —
teadis seda, ta poi-jiimiskampaania
an-ist
Ja kindlustas —.
|sega selgus neegri-jüne
suurus ühend-
|onnas ja Jesse saa-cem,
kui keegi algu-vata,
oletatavasti ka
)usis kui meteoori
b Ameerika neegrite
Iht. Ja kuna ta OM
lusega, hea oraator,
I oma äärmuslik-libe-
[phtadega, siis oh
itud neegrite täielik
liekus. Pealeselle köie
ja Nõukogude Lii-
^s.
PED JUUTIDEGA
mitmendat aastat,
is ta grupi neegrite-jid
lüng astus kutsuja
ka Iisraeli rüki.
se vaibaga ei hellita-
|di poliitikud ei taht-
;ma ,MUSTA KÄTT,
lAFATI KÄTT OLI
Ka oli Jesse siin-lendanud,
et ,Holo-
Itlagi unükset, sest
c.stel on samataolist
[os, pealegi lõppema-jutt
tegevat teda
lüf.it!); New Yorgi
mia kõnes Jesse niit
Juute pilkenimede-
|:e), mis kutsus välja
iine. Ja kui muslim-
Ireester Farrakhan
letas Iisraeli rüki 0^
Biidaismi rentsliväär-jügion),
süs plahva-la
ja tekkis tohutu
tergesti ei vsibu. :..
idele on see shism
luid suureks mureks
J, et kaks suurt grup-
;tavad, omavahel ki-
JE REIS KESK-:
Itõi tema vastu väga
[iklaste põlguse, kuna
^^ietnämisõja-aegseid
opatrioot" Jane Fon-
Ilase poolel, Põhja-lios
Ühendriikide sõnas
ja soovitas neü
like ignoreerida, rel-rina
ja vietkongidega
ikata . . .
Nikaraaguas esines
(iiistide kaitsjana ja
;adrnkide välispoliiti^
ide näod särasid rõ6-
fj9. ühendriikide polii-
;evuse ja ^kontrate'
t-ka mõistis,
5.I0Ni;;MUiNksJÜTÜ;:
— Jesse toob kodu-
[tult mahajäetud van-tõi
ta allatulistatud
luubast poolsada kri-
Vliitilist vangi. Tema
on väljakmilatatud:
[hharov!
võib päris heameele-visegajuudist-
teadla-
. et Reaganit häirida
te vabisevat meele-vapustada.
Seesugu-eks
talle kasnlik. On
ic, et Jesse toob Sah-naisega,
Nõukogude
.Jälle üks kangelas-reisident
Reagan teha
siis maailma edukam
istaja ja sellepärast
'Tl Nobeli ra]iii;u3hinna
JoaiiKl;.':
Nr. 53 VABA EESTLANE .teisipäeval, 17. juulil l9S4^Xuesday, July 17, 1984 Lk. 3
1,
Hr
II-I
,1y
Ii. Ri-'a.
MLVEÄRST
i^ÄDALALÕPÖL
21. ja 22. jaulü
dr. M. ILeesment,
28. ja 29. Ji
dr. T. Kuutai?, tel. 751-6141
,Jalliiiiici väravad""
Neljapäeval, 25. juunil avati esimese
ESTO-84 üritusena T. E. Selt-si
ja Toronto ülikooli ühisel korraldusel
toimuv näitus „The Gates of
Tallmn" (Tallinna väravad) Ro-berts
Library's (130 ät. George
St.). ^ . ,
Ülikooli Public and Gommunity
Relations Office sekrejär eestlane
Marvi Ilicker juhatas avatseremoo-niat.
T. E. Seltsi esinaine Anne
Tüll andis väljapanekute kohta selgitusi
ja Eestlaste , Kesknõukogu
Kanadas esimees L^as Leivat tutvustas
eestlasi heast ja halvast küljest.
Toronto üükooli abitektor B.S.
Merrilees avas näituse ja .teatas
sellejuures' ka eestiainelise õppetooli
loomiseks antud jaatavast seisukohast
21. juunil peetud koosolekul.
Epp Aruja, kui näituse tegelik
koostaja saj Mmbu lilli, millele
järgnes vestlus kohvi ja mahlaga.
Näitus jääb avatuks 30. juulini
raamatulcogu lahtiolekuaegadel, es-maspäevast-
neljapäevani kell 8.30
homm. ~ 11.00 õhtul; reedel kuni
kl. 6.00 õ. ja laupäeval M.- 9.00
homm. T - 5 p.l.
Helga Roht«»Posiiai§ki
• • • i' •
Eesti Gaidid® Malev Kasiadas marssimas er „Eesti Lipp" avapayaadllo
Foto: Ervim Äleve
Lõuna Kalifornia Balti Komitee korraldusel toimus küüäitamisaktus pühapäeval, 17. Juunil Läti
|as, kus aktusekõnelejaks OÜ USA väUsministeeriumi peaanalüütik Nõukogude Lüdu ja H aladel
Igor Belousovitch Washingtonist. Aktuse peakorraldajaks oli lätlane dr. Änsis Blakis, kes on läti esindaja
Lõuna Kalifornia Balti Komitees ning Balti Vabaduslüdu abiesimees. Eestlaste poolt oli korraldajaks
Bernard Nurnisen, kes pneestiaste esindaja Balti Komitees ja Los Angelese Eesti Seltsi esimees ning Lee-duSeltsi
esimees^ÄntanasMazelka... ,,. ;
Toronto all-linnas, Ontario kunstimuuseumi
vastas asuv Bau-Xi
kunstigalerii korraldab Helga
Roht-Poznanski akvarellide näituse.
Välja on pandud 12 suurt akvarelli
Toronto all-linnast, ärifronti-dest,
majadest ja hästituntud hoonete
kompleksse.
H, Roht-Poznanski on sündinud
1927. a. Tartus, õppinud kunsti ja
meditsiini Viinis, asunud 1948. a.
Kanadasse,' kus lõpetas 1952. a.
Montreali moekunsti akadeemia,
misjärel töötas sel alal Mbntrealis
ja New Yorgis. Alustas uuesti kunstiõpinguid
New Yorgis ja Bostonis,
lõpetades viimases 1978. a. School
of the Boston Museumi.
Ta on esinenud arvukail ühemehe-
jä grupinäitusil mitmel pool
Kanadas ja USA-s. Saanud auhindu.
Tema töid on paljudes kogudej.
Näitus jääb ayatuks 26. juuM.
Mõistis oliimpea»
mängude boiko4ee
rimise õigystatyks
Aktus algas lippude defileega,
kus Eesti lipu kandsid sisse rahvariietes
Edgar Kaskla ja Linda Lip-pand.
Peale USA hümni toimus
palvus läti pastorilt, tutvustati eesti
aukonsulit Ernst Lauri ning süs as-tus
kõnetooli USA välismmisteeriu-
. mi esindaja Igor Belousovitch.
Kõneleja mainis, et välisministee-riumüe
on' kasulüc, et meil ori kokkusaamine
baltlastega^ et teada'
saada nende soove ja neile teatada
USA I valitsuse seisukohti.
Baltlaste pe'ahuviks pn iseseisvuse
taastamine Balti riikides ja sel-leks
USA näeb ette kolme võimalusi.
Esiteks, kas tekib konflikt,
mis muutub sõjaks või võimu
nõrgeneniine Moskvas või aeglane
süsteemi lagunemine, kus riigid
saavad tagasi oma vabadijse.
Lagunemisprotsessi tõendavad juba
nähted, et 40 eesti intelligentsi lü-get
kirjutasid alla kirjale, mida
laialt levitati, sama toimus kui
350 mtelligehtsi lüget kirjutasid alla
kirjale Gruusias. Kirjale allakirjutajad
olid intelligentsi liikmed,
mitte dissidendid. ;
Et need riigid saaksid tagasi oma
vabaduse, peab neis rükides olema
vastupanu — mida toetavad baltlased
välismaal. Siiski ei tohi loota,
et Nõukogude Liidu lagunemine toimuks
kohe. Balti i-iikides ja Ukrainas
on rahvuslik tunne tugev, ja
kuna need riigid on väiksed, siis on
neil omavaheline koostöö palju parem
ning teatakse üksteise probleemidest.
Mida süs saavad baltlased niikaua
teha? Olulisem on säüitada
oma. kultuur ja kombed. Baltlased
peavad oma maade probleeme esile
tooma polütiliste aktsioonide ja riigikanalite
kaudu. Belousovitch ütles,'
et •
„ t e i e baltlased, olete kõige paremini
organiseeritud ikestatud
rahvastest, teie väljaanded ja
bülletäänid on ^äga selgelt Ja
hästi koostatud, kus sihid on lühidalt
ja kompaktselt esile to®-
ülemaalise Balti Vabaduspäeva
proklamatsiooni läbiviimiseks töötas
Balti Vabaduslüt koos Ühendatud
Balti Komiteega. Siinjuures
töötas eriti energiliselt ERKU
Esinduskogu luge ja Balti Vahadus-liidu
laekur Heino Nurmberg,
kelle Kongressi esindajai Danne-meyer'!
(Republicam, Anaheim,
Kalifornia) komitee kaudu Balti
Vabaduspäev sai läbi viidud.
Muusikalises osas esines bariton
Matti Riivald mitme eesti lauluga.
Dr. Janis Zemjanis (lätlane) esitas
viiulisoolosid ja leedulanna sopran
Janina Cekanauskas (leedu konsuli
abikaasa) esitas'leedu rahvalaule.
Aktus lõppes EesM, Läti ja Leedu
hümniga. Osavõtt aktusest
Kolmandat korda külastas kodumaad
79-aastane ()svald Käpp
Ühendriikidest, kes Amsterdami
olümpiamängudel 192^ võitis kuldmedali,
maadlemises. Ta on saavutanud
hõbe- ja pronksmedaleid
Euroopa meistrivõistlustel 1926. a.
Riias ja 1927. L Budapestis, vüs
korda tulnud Eesti meistriks nii
klassikalises kui ka vaJDamaadlu-ses,.
kaks korda tulnud ka USA
meistriks 1929 ja 1930, samuti olnud
New Yorgi meistriks, kuni põlvevigastus
lõpetas ta paadleja kar-jaan.
Kodumaal küsis temalt ajakirjanik
\Leo Toom, mis ta arvab Los
Angelese mängudelt ärajäämisest.
0. Käpp arvas, et N. Liidu spordijuhid
talitasid õigesti, leul otsusta-
• sid*oma sportlasi olümpiamängudele
mitte saata. i,Kui sportlaste julgeolek
pole tagatud, ei tohi riskida!"
ütles Ameerika külaline. ,
Rootsi Kirjanike Liitu (Sveriges
Författarf örbund) lükmeskonda
kuulub suhteliseltsuur arv eesti ja
eesti päritduga kirjanikke. 1983. a.
nimekirja, järgi on neid mitte vähem
kui 18. Tähestikulises järjekor-ra's
on need järgmised: :
Ivar Grünthal,. Ülo Ignats, Ivo
liiste, Bernard Kangro, Räimond
Kolk, Andres Küng, Kabi Laretei,
Kalju Lepik, Enel Melberg, Alex
Milits, Arvo Mägi, August Mälk,
Helga Nõu, Peeter Puide, Herbert
Salu, Jaak Talvend, Valev IJibopuü
ja Arno Vihalemm. '
Rootsi Kirjanike Liidu iseloomustuseks
on, et see on tugeva ämeti-ühingulise
kallakuga kutseorgam-satsioon.
Kuni 50-pdate aastate lõpuni
oli ainult ^esti keeles kirjuta-vail
autoreil (ja ka muil võõrkeeli
kasutaval! autoreil) raske, kui mitte
iJäris võimatu saada selle orga^
nisätsiooni liikmeiks, sest. rootsi
kirjanikeks loeti ainult neid,: kes
kirjutasid rootsi'keeles.
Erandeid tehti neile; väiisraaise
päritoluga kirjanikele, kes olid
Rootsi kodanikud ja kelle Täama-tuid
olv tõlgitud rootsi keelde. K^uid
60-ndate aastate algul muudeti organis
atsiooni; põhikirja; nii, et ka
võõrkeeltes kirjutavaid kirjanikke
võidi võtta- iiikineks, kui liad olid
kas T?ootsi kodanikud või nende
alaline asukoht-oli-Roots], ;
.^.tn.iVtinirilt koosneb ^ "Rootsi Kir-jan'ke
LMt tielinst ' /^rinev-a isploo-vnna^
solTisioonist. SimTim neist on
iluk'ri''('idiislik. eraldi on eri.?• a-^^e
k i j a k e , I?"tx'-;ja•i-ioorsoõk.irjanike
j a tõlkekirjanike •sektsioonid.
Ma loen ja jälgin teie tegevust nende
kau^u. Ka olete teie, baltlased,
uskumata palju -saavutanud ja
läbiviinud Balti riikide heaks. Teie
oskate hästi kavandada ja neid täita^',
lõpetas kõneleja.
Kõne järel oli võimalus esitada
publiku poolt kõnelejale küsimusi.
Ix>eti ette iga-aastane Kalifornia
osarügi Balti Vabaduspäeva proklamatsioon,
millele oli aUa Mrjuta-nud
Kalifornia osariigi kuberner
George Deukmejian ja president
Reagani proklamatsioon, mis kuulutas
14. juuni Baiti
vaks.
Enne aktust toimus Balti Vabadusliidu
juhatusel omavaheline kokkusaamine
USA välisministeeriumi
esmdaja Igor Bobusovitchiga, ta
arutati Balti probleeme.
14. juunü andis KABC raadio ja
ABC TV poliitiline kommentaator
Bruse Herehensohn hommikul raa°
dios ja õhtul päevauudistes lO-mi-nutüise
ülevaate Balti riikidest,
Balti Vabaduspäevast ja N. Lüdu
poolt rikutud lepingutest, mis olid
tehtud Balti riikidega. Balti Vabaduslüt
palus Herschensohnü sõna
võtta Balti riikidest Balti Vabaduspäeva,
puhisl,.: ! : ;\
Balti Vabädy^liit E
Leedu organisatsioon „Lilhuahian Front", kes on ka olnud üks suuremaid
Balti Vabadusliidu toetajaid, korraldas oma juhatuselükme leedu
arsti dr. George Brinkise kodus Los Angeleses vastuvõtu ameerika
ja ülemäailmseile ajakirjanikele, kes on eriti tähelepanu suimanud Balti
Vabadusliidule ja baltlastble oma artiklites. Koosviibimisele oli ka
kutsutud baltlasi ja Balti VaibadMsliidii advokaat Jaak Treiman.
.Vastuvõtul lisaks ameerika stiilis
toitudele, mida pakkusid leedu organisatsiooni
liikmed, pakuti magustoiduks
neid maid tutvustavaid
kooke, rahvarõivais esinev Balti Vabadusliidu
sekretär Viivi Piirisild
oli küpsetanud vastuvõtulcs kringli.
Leedu laule laulis : j a saatis end
akordionil, iiri- leedu päritoluga
Maureeii Vaivoda, kes saabus Chh.
cagost elama Los Angelesesse, Kavas
oli ka eesti bariton Matti Rii-valdi
esinemine, kuid viimasel minutil
leiti, et suures elamus puudub
klaver saatjale.;
Los Angeleses viibivad juba
olümpiamängiideks mitmed aja•.
kirjanikud ja mi olid vastuvõtul
jaapani,.prantsuse, korea, hollandi;
Ja Jugoslaavia ajakirjanikud. .
.lutuaiamisei selgus, et hollandi
ajakiriamku Sandra van Beck'i
vaiiat?i5ieii3c;d; c M eesti-päritolu•
. ?^a,;e]an?:d Eesis ja. Kaukaasias;.
. HiljuU ilmus pikem artikkel soome
ajalehes „IltaSanomat'' Linda Jakobsoni
sulest. Jakobson on juudi
päritoluga, aga ta vanemad on elanud;
Eestis. '
Rida artikleid on ka ilmunud Ing-
Usrnäa ajalehes „London Times" ja
kuue-leheküljeline artilckel ilmus
21 mail Saksa ajakirjas „Spiegel",
kus on pilt Balti Vabadusliidu Julia
tasliikmete st Avo ja Viivi Püri-siWist,
Valdis Pavlbvskisest ja Dr.
Ansis Blakisest. 17. mail. ilmus pikem
artikkel Charlotte Saikowski
sulest , rahvusvahelises ajalehes
Chvistian Science Monitor, ta on
endine Moskva korrespondent ning
.viibinud ka Tallinnas. . Gharlptte
Saikowski, kes nüüd on Christian
Science Monitori Washingtonis re-'
porter, t.es^i pikema usutluse BVL
?e-:retiiri Vii\'i Piirisild'iga j
lest jutuajamisest ilmus. pikk ja
riike vä^a hästi valgustav ar-
:tikkeL.^.- ;, ; - ; •
Uus heliplaat
„NOORUSiÄRMASTUS
Hari© Tari ja orelil Georg
saadaval Eesti Majas ja eesti ärides.
Finnish Place
5463 Yonge St Wlllowdal© — Finchi lähedal
telefon 222-7S7S
Soome delikatess-, pagari
toodete- ja kinkeäri
Klamfeaiibad^miiliseidenam ei valmist
nüüd väl|amüii^^^^^
k % HINNAALANPÜSf
soodsate liindadega \Ü
väifcamiiiigil
fSTO WfciilöKsed. tere fdemösW
iSuvi^ M !^iüoleka-a]ad:
, kofanap. 9—6, ndjap^ reedel 8, lanp. 9—3
MakMb Kanadas:
$51.-
$28.-
\ •
YSlJaspool
$65.-
$35..
$18.
OTGA + SAATEKULU
Kanad&t:
:. $56^ ^ i $47.—
$30.—.^f 'J
veerandaastas $16.— + $10.50 1 $12.—
VÄLJASPOOL KANADAT ja USA^g
OI^INUPpSTIGA
aastas $35.
.—9 $67.—veerwMii-
Aadressi muudatus 70 centi. tJMcnumbri hind 70 oeati
UM aadrwsidele
Eiwdaaadresddele palame mSrkida,,^^ CODE*"
Pangatshekk YÕi rahakaart kirjutada
j Free Estonian Pnblishera nimele. r
\ -
VABA EESTLANE
IfSS idslieSt.. Don Mills. Ont.M3B2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aast^
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,.
19;........; kattdc} lisan $.
T^hm /' tshekiga / rahakaardiga. (RaSU saata
/ /
siinjuures
Nimi
• 0 . » « • • • • « •
Salti Vabad".sijidu lubatuse kokia?3aamise loimrsöogil USA väHsminis-leeriumi
peaaiialüüiikii Igor Boxousovitchiga Nõukogude Liidu ja Ida-
Eiivoopa kdsimiistes. Pildil vasakult Balti Vabadusliidu abiesimees Avo
f^iirišild-ja USA välismintsteeriiimi amet
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840717 |
Description
| Title | 1984-07-17-03 |
| OCR text | Nr. 53 I nti rkaqr I •,. •i^- • Iriikide on ^everend Jesse .asutatud 1984. a. iiste ajaks. '.'•'P::: i' jgrite juhi Martin Ikäsiuidusmees, kes mõrvasurma juhi lud. Jesse, kui visa, k kaval noor mees (t ameerika ja kau-iieegritele ja ootas, idi valimised ühend-talle võimaluse populaarsust saa- [sidendiks saada — teadis seda, ta poi-jiimiskampaania an-ist Ja kindlustas —. |sega selgus neegri-jüne suurus ühend- |onnas ja Jesse saa-cem, kui keegi algu-vata, oletatavasti ka )usis kui meteoori b Ameerika neegrite Iht. Ja kuna ta OM lusega, hea oraator, I oma äärmuslik-libe- [phtadega, siis oh itud neegrite täielik liekus. Pealeselle köie ja Nõukogude Lii- ^s. PED JUUTIDEGA mitmendat aastat, is ta grupi neegrite-jid lüng astus kutsuja ka Iisraeli rüki. se vaibaga ei hellita- |di poliitikud ei taht- ;ma ,MUSTA KÄTT, lAFATI KÄTT OLI Ka oli Jesse siin-lendanud, et ,Holo- Itlagi unükset, sest c.stel on samataolist [os, pealegi lõppema-jutt tegevat teda lüf.it!); New Yorgi mia kõnes Jesse niit Juute pilkenimede- |:e), mis kutsus välja iine. Ja kui muslim- Ireester Farrakhan letas Iisraeli rüki 0^ Biidaismi rentsliväär-jügion), süs plahva-la ja tekkis tohutu tergesti ei vsibu. :.. idele on see shism luid suureks mureks J, et kaks suurt grup- ;tavad, omavahel ki- JE REIS KESK-: Itõi tema vastu väga [iklaste põlguse, kuna ^^ietnämisõja-aegseid opatrioot" Jane Fon- Ilase poolel, Põhja-lios Ühendriikide sõnas ja soovitas neü like ignoreerida, rel-rina ja vietkongidega ikata . . . Nikaraaguas esines (iiistide kaitsjana ja ;adrnkide välispoliiti^ ide näod särasid rõ6- fj9. ühendriikide polii- ;evuse ja ^kontrate' t-ka mõistis, 5.I0Ni;;MUiNksJÜTÜ;: — Jesse toob kodu- [tult mahajäetud van-tõi ta allatulistatud luubast poolsada kri- Vliitilist vangi. Tema on väljakmilatatud: [hharov! võib päris heameele-visegajuudist- teadla- . et Reaganit häirida te vabisevat meele-vapustada. Seesugu-eks talle kasnlik. On ic, et Jesse toob Sah-naisega, Nõukogude .Jälle üks kangelas-reisident Reagan teha siis maailma edukam istaja ja sellepärast 'Tl Nobeli ra]iii;u3hinna JoaiiKl;.': Nr. 53 VABA EESTLANE .teisipäeval, 17. juulil l9S4^Xuesday, July 17, 1984 Lk. 3 1, Hr II-I ,1y Ii. Ri-'a. MLVEÄRST i^ÄDALALÕPÖL 21. ja 22. jaulü dr. M. ILeesment, 28. ja 29. Ji dr. T. Kuutai?, tel. 751-6141 ,Jalliiiiici väravad"" Neljapäeval, 25. juunil avati esimese ESTO-84 üritusena T. E. Selt-si ja Toronto ülikooli ühisel korraldusel toimuv näitus „The Gates of Tallmn" (Tallinna väravad) Ro-berts Library's (130 ät. George St.). ^ . , Ülikooli Public and Gommunity Relations Office sekrejär eestlane Marvi Ilicker juhatas avatseremoo-niat. T. E. Seltsi esinaine Anne Tüll andis väljapanekute kohta selgitusi ja Eestlaste , Kesknõukogu Kanadas esimees L^as Leivat tutvustas eestlasi heast ja halvast küljest. Toronto üükooli abitektor B.S. Merrilees avas näituse ja .teatas sellejuures' ka eestiainelise õppetooli loomiseks antud jaatavast seisukohast 21. juunil peetud koosolekul. Epp Aruja, kui näituse tegelik koostaja saj Mmbu lilli, millele järgnes vestlus kohvi ja mahlaga. Näitus jääb avatuks 30. juulini raamatulcogu lahtiolekuaegadel, es-maspäevast- neljapäevani kell 8.30 homm. ~ 11.00 õhtul; reedel kuni kl. 6.00 õ. ja laupäeval M.- 9.00 homm. T - 5 p.l. Helga Roht«»Posiiai§ki • • • i' • Eesti Gaidid® Malev Kasiadas marssimas er „Eesti Lipp" avapayaadllo Foto: Ervim Äleve Lõuna Kalifornia Balti Komitee korraldusel toimus küüäitamisaktus pühapäeval, 17. Juunil Läti |as, kus aktusekõnelejaks OÜ USA väUsministeeriumi peaanalüütik Nõukogude Lüdu ja H aladel Igor Belousovitch Washingtonist. Aktuse peakorraldajaks oli lätlane dr. Änsis Blakis, kes on läti esindaja Lõuna Kalifornia Balti Komitees ning Balti Vabaduslüdu abiesimees. Eestlaste poolt oli korraldajaks Bernard Nurnisen, kes pneestiaste esindaja Balti Komitees ja Los Angelese Eesti Seltsi esimees ning Lee-duSeltsi esimees^ÄntanasMazelka... ,,. ; Toronto all-linnas, Ontario kunstimuuseumi vastas asuv Bau-Xi kunstigalerii korraldab Helga Roht-Poznanski akvarellide näituse. Välja on pandud 12 suurt akvarelli Toronto all-linnast, ärifronti-dest, majadest ja hästituntud hoonete kompleksse. H, Roht-Poznanski on sündinud 1927. a. Tartus, õppinud kunsti ja meditsiini Viinis, asunud 1948. a. Kanadasse,' kus lõpetas 1952. a. Montreali moekunsti akadeemia, misjärel töötas sel alal Mbntrealis ja New Yorgis. Alustas uuesti kunstiõpinguid New Yorgis ja Bostonis, lõpetades viimases 1978. a. School of the Boston Museumi. Ta on esinenud arvukail ühemehe- jä grupinäitusil mitmel pool Kanadas ja USA-s. Saanud auhindu. Tema töid on paljudes kogudej. Näitus jääb ayatuks 26. juuM. Mõistis oliimpea» mängude boiko4ee rimise õigystatyks Aktus algas lippude defileega, kus Eesti lipu kandsid sisse rahvariietes Edgar Kaskla ja Linda Lip-pand. Peale USA hümni toimus palvus läti pastorilt, tutvustati eesti aukonsulit Ernst Lauri ning süs as-tus kõnetooli USA välismmisteeriu- . mi esindaja Igor Belousovitch. Kõneleja mainis, et välisministee-riumüe on' kasulüc, et meil ori kokkusaamine baltlastega^ et teada' saada nende soove ja neile teatada USA I valitsuse seisukohti. Baltlaste pe'ahuviks pn iseseisvuse taastamine Balti riikides ja sel-leks USA näeb ette kolme võimalusi. Esiteks, kas tekib konflikt, mis muutub sõjaks või võimu nõrgeneniine Moskvas või aeglane süsteemi lagunemine, kus riigid saavad tagasi oma vabadijse. Lagunemisprotsessi tõendavad juba nähted, et 40 eesti intelligentsi lü-get kirjutasid alla kirjale, mida laialt levitati, sama toimus kui 350 mtelligehtsi lüget kirjutasid alla kirjale Gruusias. Kirjale allakirjutajad olid intelligentsi liikmed, mitte dissidendid. ; Et need riigid saaksid tagasi oma vabaduse, peab neis rükides olema vastupanu — mida toetavad baltlased välismaal. Siiski ei tohi loota, et Nõukogude Liidu lagunemine toimuks kohe. Balti i-iikides ja Ukrainas on rahvuslik tunne tugev, ja kuna need riigid on väiksed, siis on neil omavaheline koostöö palju parem ning teatakse üksteise probleemidest. Mida süs saavad baltlased niikaua teha? Olulisem on säüitada oma. kultuur ja kombed. Baltlased peavad oma maade probleeme esile tooma polütiliste aktsioonide ja riigikanalite kaudu. Belousovitch ütles,' et • „ t e i e baltlased, olete kõige paremini organiseeritud ikestatud rahvastest, teie väljaanded ja bülletäänid on ^äga selgelt Ja hästi koostatud, kus sihid on lühidalt ja kompaktselt esile to®- ülemaalise Balti Vabaduspäeva proklamatsiooni läbiviimiseks töötas Balti Vabaduslüt koos Ühendatud Balti Komiteega. Siinjuures töötas eriti energiliselt ERKU Esinduskogu luge ja Balti Vahadus-liidu laekur Heino Nurmberg, kelle Kongressi esindajai Danne-meyer'! (Republicam, Anaheim, Kalifornia) komitee kaudu Balti Vabaduspäev sai läbi viidud. Muusikalises osas esines bariton Matti Riivald mitme eesti lauluga. Dr. Janis Zemjanis (lätlane) esitas viiulisoolosid ja leedulanna sopran Janina Cekanauskas (leedu konsuli abikaasa) esitas'leedu rahvalaule. Aktus lõppes EesM, Läti ja Leedu hümniga. Osavõtt aktusest Kolmandat korda külastas kodumaad 79-aastane ()svald Käpp Ühendriikidest, kes Amsterdami olümpiamängudel 192^ võitis kuldmedali, maadlemises. Ta on saavutanud hõbe- ja pronksmedaleid Euroopa meistrivõistlustel 1926. a. Riias ja 1927. L Budapestis, vüs korda tulnud Eesti meistriks nii klassikalises kui ka vaJDamaadlu-ses,. kaks korda tulnud ka USA meistriks 1929 ja 1930, samuti olnud New Yorgi meistriks, kuni põlvevigastus lõpetas ta paadleja kar-jaan. Kodumaal küsis temalt ajakirjanik \Leo Toom, mis ta arvab Los Angelese mängudelt ärajäämisest. 0. Käpp arvas, et N. Liidu spordijuhid talitasid õigesti, leul otsusta- • sid*oma sportlasi olümpiamängudele mitte saata. i,Kui sportlaste julgeolek pole tagatud, ei tohi riskida!" ütles Ameerika külaline. , Rootsi Kirjanike Liitu (Sveriges Författarf örbund) lükmeskonda kuulub suhteliseltsuur arv eesti ja eesti päritduga kirjanikke. 1983. a. nimekirja, järgi on neid mitte vähem kui 18. Tähestikulises järjekor-ra's on need järgmised: : Ivar Grünthal,. Ülo Ignats, Ivo liiste, Bernard Kangro, Räimond Kolk, Andres Küng, Kabi Laretei, Kalju Lepik, Enel Melberg, Alex Milits, Arvo Mägi, August Mälk, Helga Nõu, Peeter Puide, Herbert Salu, Jaak Talvend, Valev IJibopuü ja Arno Vihalemm. ' Rootsi Kirjanike Liidu iseloomustuseks on, et see on tugeva ämeti-ühingulise kallakuga kutseorgam-satsioon. Kuni 50-pdate aastate lõpuni oli ainult ^esti keeles kirjuta-vail autoreil (ja ka muil võõrkeeli kasutaval! autoreil) raske, kui mitte iJäris võimatu saada selle orga^ nisätsiooni liikmeiks, sest. rootsi kirjanikeks loeti ainult neid,: kes kirjutasid rootsi'keeles. Erandeid tehti neile; väiisraaise päritoluga kirjanikele, kes olid Rootsi kodanikud ja kelle Täama-tuid olv tõlgitud rootsi keelde. K^uid 60-ndate aastate algul muudeti organis atsiooni; põhikirja; nii, et ka võõrkeeltes kirjutavaid kirjanikke võidi võtta- iiikineks, kui liad olid kas T?ootsi kodanikud või nende alaline asukoht-oli-Roots], ; .^.tn.iVtinirilt koosneb ^ "Rootsi Kir-jan'ke LMt tielinst ' /^rinev-a isploo-vnna^ solTisioonist. SimTim neist on iluk'ri''('idiislik. eraldi on eri.?• a-^^e k i j a k e , I?"tx'-;ja•i-ioorsoõk.irjanike j a tõlkekirjanike •sektsioonid. Ma loen ja jälgin teie tegevust nende kau^u. Ka olete teie, baltlased, uskumata palju -saavutanud ja läbiviinud Balti riikide heaks. Teie oskate hästi kavandada ja neid täita^', lõpetas kõneleja. Kõne järel oli võimalus esitada publiku poolt kõnelejale küsimusi. Ix>eti ette iga-aastane Kalifornia osarügi Balti Vabaduspäeva proklamatsioon, millele oli aUa Mrjuta-nud Kalifornia osariigi kuberner George Deukmejian ja president Reagani proklamatsioon, mis kuulutas 14. juuni Baiti vaks. Enne aktust toimus Balti Vabadusliidu juhatusel omavaheline kokkusaamine USA välisministeeriumi esmdaja Igor Bobusovitchiga, ta arutati Balti probleeme. 14. juunü andis KABC raadio ja ABC TV poliitiline kommentaator Bruse Herehensohn hommikul raa° dios ja õhtul päevauudistes lO-mi-nutüise ülevaate Balti riikidest, Balti Vabaduspäevast ja N. Lüdu poolt rikutud lepingutest, mis olid tehtud Balti riikidega. Balti Vabaduslüt palus Herschensohnü sõna võtta Balti riikidest Balti Vabaduspäeva, puhisl,.: ! : ;\ Balti Vabädy^liit E Leedu organisatsioon „Lilhuahian Front", kes on ka olnud üks suuremaid Balti Vabadusliidu toetajaid, korraldas oma juhatuselükme leedu arsti dr. George Brinkise kodus Los Angeleses vastuvõtu ameerika ja ülemäailmseile ajakirjanikele, kes on eriti tähelepanu suimanud Balti Vabadusliidule ja baltlastble oma artiklites. Koosviibimisele oli ka kutsutud baltlasi ja Balti VaibadMsliidii advokaat Jaak Treiman. .Vastuvõtul lisaks ameerika stiilis toitudele, mida pakkusid leedu organisatsiooni liikmed, pakuti magustoiduks neid maid tutvustavaid kooke, rahvarõivais esinev Balti Vabadusliidu sekretär Viivi Piirisild oli küpsetanud vastuvõtulcs kringli. Leedu laule laulis : j a saatis end akordionil, iiri- leedu päritoluga Maureeii Vaivoda, kes saabus Chh. cagost elama Los Angelesesse, Kavas oli ka eesti bariton Matti Rii-valdi esinemine, kuid viimasel minutil leiti, et suures elamus puudub klaver saatjale.; Los Angeleses viibivad juba olümpiamängiideks mitmed aja•. kirjanikud ja mi olid vastuvõtul jaapani,.prantsuse, korea, hollandi; Ja Jugoslaavia ajakirjanikud. . .lutuaiamisei selgus, et hollandi ajakiriamku Sandra van Beck'i vaiiat?i5ieii3c;d; c M eesti-päritolu• . ?^a,;e]an?:d Eesis ja. Kaukaasias;. . HiljuU ilmus pikem artikkel soome ajalehes „IltaSanomat'' Linda Jakobsoni sulest. Jakobson on juudi päritoluga, aga ta vanemad on elanud; Eestis. ' Rida artikleid on ka ilmunud Ing- Usrnäa ajalehes „London Times" ja kuue-leheküljeline artilckel ilmus 21 mail Saksa ajakirjas „Spiegel", kus on pilt Balti Vabadusliidu Julia tasliikmete st Avo ja Viivi Püri-siWist, Valdis Pavlbvskisest ja Dr. Ansis Blakisest. 17. mail. ilmus pikem artikkel Charlotte Saikowski sulest , rahvusvahelises ajalehes Chvistian Science Monitor, ta on endine Moskva korrespondent ning .viibinud ka Tallinnas. . Gharlptte Saikowski, kes nüüd on Christian Science Monitori Washingtonis re-' porter, t.es^i pikema usutluse BVL ?e-:retiiri Vii\'i Piirisild'iga j lest jutuajamisest ilmus. pikk ja riike vä^a hästi valgustav ar- :tikkeL.^.- ;, ; - ; • Uus heliplaat „NOORUSiÄRMASTUS Hari© Tari ja orelil Georg saadaval Eesti Majas ja eesti ärides. Finnish Place 5463 Yonge St Wlllowdal© — Finchi lähedal telefon 222-7S7S Soome delikatess-, pagari toodete- ja kinkeäri Klamfeaiibad^miiliseidenam ei valmist nüüd väl|amüii^^^^^ k % HINNAALANPÜSf soodsate liindadega \Ü väifcamiiiigil fSTO WfciilöKsed. tere fdemösW iSuvi^ M !^iüoleka-a]ad: , kofanap. 9—6, ndjap^ reedel 8, lanp. 9—3 MakMb Kanadas: $51.- $28.- \ • YSlJaspool $65.- $35.. $18. OTGA + SAATEKULU Kanad&t: :. $56^ ^ i $47.— $30.—.^f 'J veerandaastas $16.— + $10.50 1 $12.— VÄLJASPOOL KANADAT ja USA^g OI^INUPpSTIGA aastas $35. .—9 $67.—veerwMii- Aadressi muudatus 70 centi. tJMcnumbri hind 70 oeati UM aadrwsidele Eiwdaaadresddele palame mSrkida,,^^ CODE*" Pangatshekk YÕi rahakaart kirjutada j Free Estonian Pnblishera nimele. r \ - VABA EESTLANE IfSS idslieSt.. Don Mills. Ont.M3B2M3 Palun mulle saata VABA EESTLANE aast^ veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,. 19;........; kattdc} lisan $. T^hm /' tshekiga / rahakaardiga. (RaSU saata / / siinjuures Nimi • 0 . » « • • • • « • Salti Vabad".sijidu lubatuse kokia?3aamise loimrsöogil USA väHsminis-leeriumi peaaiialüüiikii Igor Boxousovitchiga Nõukogude Liidu ja Ida- Eiivoopa kdsimiistes. Pildil vasakult Balti Vabadusliidu abiesimees Avo f^iirišild-ja USA välismintsteeriiimi amet |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-17-03
