Vaba eestlane , July 17, 1984

              iy$t Eesti
Ikui ka 7£EEiadek.
Ises
A
idaval
—'ceanš
0
de
nyiPOJAsrr*
ilitiises
E
>htiitel EesSä
[nternational
ktetäriks oli Riigi-r
suurt mõjuvõimu
Sands. Juba mõni
lol^hevistliku revolut-
1 soovitas ta USA-Ie
kohest tunnusta-
Reserve pf New
trektorina, ta oli an-pvikele
miljon dolla-
(a, kas siin on Juttu
lompsoni poolt kin-
[t; viimane: pidi Ju
,omast taskust" . . o ;
I äiul Sanc^š sai tun-paline
teatud salale-kikega.:
Temal näis
Jääs tähtsaile ametli-e
veel- enne,
tiitce asutiste ameti-s
i d . . V '
turgudest ja yärem
|ntud toetustelt: kasu
moodustati
I linud .iridüstrialištide
Irii etusega American-krial;
Syndicate-Inc;,;
^pisid (samal aadres-
.firothers.:
^:jai suure kuulsuse,
isegi Lenini- enese
usaldusväärseks"
|ika; :bolshevik John
vaid; h%iknukuks
trolli äll,.. American^
•Corp. ^kaudq./Kuigi
pieerjkapunaste eest-la
Sissetulekute alli-irpi3--
1918.ajkki--
|an'V miile ornäniküks
|st;Co. direktor Whit-,
irt^et^iai • tä rahalisi;
[kür::Boiä$evain'Ht:
^53 VABA EEOTLANE teisipäeval, 17. juulil 1^84 ^ Tuesday, July 17, 1984
lesti noorus • 0 0
(Algas lk. 2)
õhtune suurlõke toimus kavako­haselt.
Lõkkev^nana tegutses skm.
Enn Kiilaspea. Kõik malevad ja
kanada üksused esitasid varemõpi­tud
ja asukohamaadel ettevalmista­tud
lõkkeiiumbreidv
\]W[õneä neist .tiejtudskautUi!^^
gaidlikus stiilis, teised moodsad
Ja kohased tänapäeya noorusele^
Aeg marsib edasi. Seda hinnište^
Hea-- keskeas öiey (nii ta üfles)
. üõkl^evana/
kes niäinis^ et tema noorpõlves
olid mõned lõkkenumbrid teistsu­gused.
Rõõmu; nalja, laulu ja hüü­deid
di palju, jnida^ k^ ka
aplaus kuulajaskonnalt.
'Lõkkele järgnes pealipuväljakul
mMlmalaagri ,>Eefiti Lipp" lõpeta- ^
mine õhtupimeduses. Kuna laagrit
liihendati Ühe päeva võrra, et osa­võtjail
oleks võimalik siirduda' pü­hapäeva
varahommikul Torontosse
ESTOle, siis lõpuparaäd lippude
langetamisega jäi ära; Selle asemel
koguneti suure valgustatud lipu­kanga
juurde, nJiiillel . number
,,100". Lühike, vaikse häälega sõ­navõtt
laagrijuhUt, laul ja pikk
kangas rullus kdldcu; H^asti maa-ihnalaager
„Eesti Lipp"!
Maaiimalaa^ oli 571 skauti,
gaidi, juhti ja abilist. Austraa­liast
14, Rootsist 66, Saksamaalt
Šf Ühendrügest 131, Kanadast
Laagris ilmus oiiia,ajaleht „Uü-dised"
trüikitüd kolmes triikikbjas:
Kotkajärvel, Torontos ja Huntsvil-les.
Toimetas gdr. Saima Varangu.
Maaümalaager võttis osa ESTQ
ajal toimunud .rongkäigust Toron­tos
oma esmdusüksuste vormides,
kuid laagris 'kasutusel olnud sini-must-
valgete
Yerevennad kinnitasid lepingut
Veremärgidlepingu rullile
Reede, 6. Juuli õhtul kogunesid Kotkajärvel „Eesti Lipu" maailma-laagri
Lehola all-laagrisse Stbkholmi Kalevi lipkonna ja skautüksns
Lembitu Maleva liikmed iiksustevahelise verevendluse lepingu uuenda­miseks.
Tseremoonia lõpul tehti lepingu nahkrullile uued veremärgid,
Lembitu vereandja, oli ammukütt Märt Matsoo, Kalevi poolt tegi seda
skautrühma juht Mari Nyman.
Kanada
kes esinemas
ülevuses m väga suuir osa
nooruse
oma putolipilliorkeStril. Vaade orkestrilCj
juhiks on olnud Knn
Foto: Ervm Aleve
Rootsi esinduses maaümalaagris
oli 14 kalevit eesotsas Üpkonna va­nem
a Sven Tillu Hanseniga. Lembi­tu
poiss ja juhte oH maaümalaag­ris
kokku 65. Mõlemad üksused on
skautluse „vanemad pojad" — Ka­lev
Euroopas — asutatud 1. dets.
1944, Lembitu Ameerika mandrü
asutatud 27. novembril 1949. Üksus­tel
on olnud ühiseid lükmeid, Lem­bitu
vanem Heino Jõe oli omal ajal
Kalevi juht. Seekord jutustas ta
kogunenud m:alevale , ,esimese po­ja"
Õigustest ja kohustustest.
Kalevi peret ja tegevust tutvus-
Toronto poistele „ürgkalev"
Sven Tulu Hanson, Lembitust rää­kis
Stokholmi noortele maleva
juht ja Kanada esimene eesti skaut
Harold Kivi.
Verevendluse lepingut, mi§
nahkrullil on mähitud Lembitu
lipuvarda külge, luges sõjasõitja
Jlarcus Silmberg.
SeUe järele tegid nimetissõrme
haavast uued veremärgid lepingule
mõlemate üksuste liikmed: Märt
Matsoo ja Mart Nyman. Vahetati
märke, sest verevendadel on õigus
vormü kanada mõlema üksuse
märki, kui nad on osalenud lepingu
taaskinnitamisel.
DO
OI
eesti kvaliteetse muusika helisal­vestuse
eest. Meie kõikide ülesanne
on seda helisalvestust osta ja levi­tada.
BR ^ BROGOWSKI
OPTOMETRIST (OFIM)
Tei. 531-4251
412 RONGESVALLES: Ä
AT HO^iÜa) PARE
asea
0*90
Kersti M. Romman Ja Artur H.
Bronk, jr. abiellusid Los Altoses,
Kaiifomias 24. märtsü.LaulatustaU-tuse
pidas abipra^st; Karl Lippüig
koos kohaüku Los Altose luteri ki­riku
õpetajaga. Kersti lõpetas Ka-iifornia
ülila)6^ ja töö­tab
järelevalveametnikuna Pacific
Gas and Electric Co. energia kon­serveerimisel
osakonnas San Joses.
Peigmees on lõpetanud Davis and
Elkms College'i "V^est Virginias
ning töötab turustamisosakonna ju­hatajana
Icentec Inc. juures San
Joses. Pulmareisil käidi Mehhikos,
tagasi sõites . KalLforniasse „love
• -boäf-pardaL
TOMEIXJS JA
avatud esmasf^vast
reederu kella 9—3-ni
telefonid: t o i m & 4 4 « 8 23
talitus 444-4832
KUÜLOT
VÄBAia^^
on tasuv ajalehe laialdase
1^^
üks toll ühelj veenil:
kuulutuste küljel $4.75
•tekstis,^.:.:.;.....-...:!.;::;
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella, 11-m "ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
Väljaspool tööaisgffl!
Mda Marley 223-0080
Postiaadress: : :V
9 Parravano C£.
• Willowdale,: Ont^ M2R 3S8
Cantönis asuva St. Lawrence Üli­kooli
raadiojaam esitas 24. veeb­ruaril
Eesti Vabarügi aastapäeva
puhule Eduard Tubina neljanda
sümfoonia. Teos kanti ette nüüd,
juba laiemalt tuntud heliplaadüt,
mis sisse mängitud Norras Bergeni
/orkestri „Harmonien" poolt Neeme
Järvi taktikepi all. Tubina heliplaa­di,
• „Smfonia Lirica", kinkis raa­diojaamale
üks ümbruskonnas elav
eestlane. Samuti anti iUe Andres
Küngi raaniät „A Dream of Free-dom'|]
ä Eesti Raiivuskomitee
Ühendnikides voldik Eesti tutvusta-
/ h i i s e k s . '
Raadiojaama direktor oH entu­siastlikult
nõus eesti ^saadet kor­raldama,
küllap ka sellepärast, et
nende saatja keskendub heale muu­sikale,
kusjuures uuema põhja- ja
ida-euroopa muusika heliplaatide
kogu olevat neü üsna väike. 24.
veebruari ennelõunal teataski di­rektor,
et täna on Eesti Vabariigi
aastapäev, et kavas ettenähtud pro­gramm
jääb ära ja selle asemel
mängitakse / eesti helüooja
Eduard liibina, lüürilist sümfoo­niat.
Sissejuhatuseks lausuti mõ­ned
sõnad Eesti Vabaduspäeva aja­loolisest
taustast (kahjuks mõnede
sündmuste sassiajamisöga) ja sus
pikemalt Tubinast ja Järvist ning
tolle sümfoonia partituuri omapära­sest
saatusest, „Estonia" teatri
pommitamisest, tulekindla metall­kapi
kukkumisest neljandalt korru­selt
keldrisse ja muid väljavõtteid
Harri Kuski .asjalikult koostatud
.ülevaatest heliplaadi ümbrisel. Sõ­na
,jEstonia'' kordus igas lauses ja
helilooja ning muusikajuhi nimesid
hääldati ainult nõrkade rõhunihkei-ga.
— Sümfoonia, mis esitati täies
ulatuses, kõlas suurepäraselt. Juba
samal õhtul helistas üks kpulajä
raadiojaama ja päris Tubina heli­plaadi
omandamise võimalusest.
Tuleks märkida, et St. Lawrence
ülikooli raadiojaam: (WSLU, North
Coüntry Public^ Radio) on üle-ameerikalise
üldrahvaliku raadio
(National Public Radio) harusaatja
ja kuuldav muuhulgas ka Kanada
provintsi Ontario lõuna-pirrkonnas.
Raadiosaatja juhtkond avaldas
soovi ka edaspidi eesti muusikat
üle kanda ja vastavad sämmmud
. heliplaatide muretsemiseks on
teoksü. E i saa jätta toonitamata, et
hea, kõrgeväärtuslik muusika on
sageli mõjuvam ning otsesem va­hend
Eesti tutvustamiseks kui
vestlused kõned vÕi trükitud aines^
tik,mülele teabest • üleküllastatud
kodanik pahatihti osutab vastusei­su.
Ja ka palju lihtsam, eriti üli­koolide
juures ja väikelinnades,
kus huvi kaugete maade kultuuri­loomingu
vastu on üldiselt siiras
ning genuiinne.
Olgu käesolevad read iUeskutšeks
iteile kaasmaalasile, kes pole veel
muusikamÕju Eesti heaks kasuta­nud.
Muidugi, peab rõhutama, et
ainult rahvusvahelise tasemega
kuhstilooraing väärib • tuvustamist.
Siin kuulub meie eriline tänu eesti
vaimusuurusele Tubinale ja tema
interpreedile Järvile. Ja teistele,
kes bn hoolitsenud ja hoolitssvad
Rakendusmatemaatika ja astro­noomia
professor Massachusetts'i
Tehndoogüišfest Instituudist, Alar
Toomre, pidas ülihuvitava ettekan­de
Ciarkisoni ülikoolis teemal „Tä-hesüsteemide
lainemehaanika"
(„Wave Mechanics of Galaxies").
Loeng toimus ülikooli Matemaatika
ja Raalide Osakonna seminaride
sarjas 27. märtsil. Alar Toomre
on teinud põhjapanevaid avastu­si
tähekogude ehk galaktikate
tekkeloost, nende arengust ning sei­sundist
nägu nad meüe tänapäeval
tähistaevas ilmnevad — seisundist,
mis peegeldab olukorda tuhandete
või miljonite valgusaastate eest.
Toomre teaduslik panus tähesüstee­mide
struktuuri analüüsimisel on
toonud talle rea tunnustusi nii rah^
vusvaheliselt kui üle ameerikalises
ulatuses. Hiljuti valiti ta Riikliku
Teaduste Akadeemia (National
Academy of Sciences) liikmeks,
milline au on erakorraline välis-eesti
teadlaste ajaloos; sama tun­nustuse
osalisena meenub vaid ast-i-
onoomia suurkuju Ernst õpik. ;
Alar Toomre loengut" juhtusid
kuulama kä kaks Clarksoni ülikooli
Keemia-Osakoima eestlasist Õppe­jõudu,
Olavi Suman ja Lauri Vas-ka,
kes hiljem ühinesid matemaati­kutega
külalislektori jaoks* korral­datud
õhtusöögü. Pärast ameerik­laste
lahkumist toimus eestikeelne
„mini-konverents", müle jooksul
selgus, et Toomre ja Suman mõle­mad
kuuluvad Eesti üliõpilaste.
Seltsi, samuti see, et Toomre ja
Vaska on n.ö. ühe-küla-poisid, mõ­lemad
sündinud Virumaa pealinnas
^Rakveres.:-..,-
Põhja New Yorgi kirjasaatja
Suvise ,,Triinu" valme nägu on
kirevam suvisest lilleaiast. Aino
Sümo tikitud seinavaip „Mu isa­maa,
mu õnn ja rõõm" kehastab
rahvuslikke sümboleid, pildikesi ko­dumaast
nende keskel olevate rah­varõivais
inimkujudega. Kaanele
lisatud ESTO-84 embleem' näitab,
et see on seotud praeguse suur­sündmusega.
,
Toimetaja veerul ajakirja asutaja
Vera Poska-Grünthal meenutab
1972. a. I ülemaaümseil Eesti Päe­vadel
peetud naiskongressi ja soo­vib
õnnen uudsele. Ajakirja teiselt
toimetusliikmelt Maret Lepikult on
.„Tervitus- Triinult ESTO-le". V
Ajakirjas on avaldatud: V. Tek­kel
„Hea karjane", M. Ppska
,,'Muljeid vahetusõpüasena Ameeri­kas",
A. Põldma „Julge' pealehak­kamine",
„Götebörgi Eesti Seltsi
Naisring 2p-ne astane", L. Tuulse
,,Aükülalise ootelV^ „Naiskongress"
• ji „Eesti naised linnas ja maal!",
väljavõte ajakirjas „Eesti Name"
(nr. i l , 1930) ilmunud kongressi ka­vast,
F. Oinäise „Linnupete".
Käsitööde ja tarbekunsti alal M.
Aule „Näitus „Lilled ja trübud" ",
,;Kaanepüdist", H. Aun ,,Rahvus-tikandis
rõivastusesemed" ja „Ees-ti
Vabariigi vapp tikandis", katke
A. Murakini käsikirjast „Näod", E.
Rabadik „Vahtramahl, sõnajala-võrsed
ja metsrüs", V. Poska-
Grünthal „Jutuajamine Erna Klem-meriga
tema juubelisünnipäeva pu­hul",
M. Ünderi luuletus „Suviöö",
M. Varep „Saja-aästane juubUar
mäletab Pihuvere kooli", K.Kurd-laid-
Ruusi luuletus ,,Mõteldes Sinu­le",
lugejakirju, õnnitletakse kaas­töölisi,
A. Otemaa. luuletus „Üks
eesti süda", LGrünthali luuletus
„keel" ja M. Raud „ühest naiske-raamikust".
Ajakirjas on nagu harilikult pal­ju
pildimaterjali. Kahjuks on lk. 7
ja lk..-26 allkirjad ära vahetatud.
ül Eesti Seltsil loini 360 lii^^
Ktfks koosolekut Los Angebse eesti
iihiskonnos
Los Angelese Eesti Seltsi aastakoosole|£ toimus Los Angelese Eestfi
Majas. Koosoleku juhatajaks valiti Bruno Laan ja protokollijaks noor
Edgar kaskla, kes vabalt räägib ja kirjutab nii eesti Mi ka inglis®
Los Angelese Eesti Seltsi esimees
Bemard Nurmsen andis iilevaate
möödunud aasta tegevusest, mis
oli olnud töörohke. Korraldati Ees­ti
Vabarügi aastapäev ja küüdita-misaktus
(rotatsiooni korras eest­laste,
korraldada). Salme Tüdeberg
on andnud suure panuse lõunasöögi
valniistamisega EV aastapäeva pu­hul.
Möödunud aasta tõi see sisse
$700. Võeti osa Balti Vabadušlüdu
Olümpiakomitee koosolekutest ning
sel aastal tuleb olümpiamängude
ajal eriti suur panus anda. Toimu­sid
koosolekud koos Ikestatud Rah­vaste
organisatsiooniga, aidati kor­raldada
Arne Vahtra vastuvõttu,
anti lüH juubüaridele jne. Seltsü
on 350—360 lüget, kellest sel aastal
on juba tasunud oma li&memaksu
189 isikut. Möödunud aasta kassä-aruanne
näitas tulusid $3.102.64 ja
kulusid $L74924, ülejääk 1. 353.40.
Jooksval arvel on seltsü $9415.10.
Välisvõitluse toimkonna kassas on
$3660.00. Kassaaruanne kinnitati.
Toetusi jagati järgmiselt:
$500 piirides Balti Vabadusliidule
olümpiamängude aktsioonideks,
V ERKü-le $300, Ikestatud Bah-
Vaste Komiteele $100, noortele
rahvatantsijatele $120, esinejate­le
$150 J a lipuvarda ostmiseks
$50. Välisvõitluse toimkond lubas
toetada BATUN»i |200-ga.
get. Surnud lükmeid mälestati püs­tiseismisega.
1984. eelarve võeti
vastu $15200.00 suuruses. Eesti
Majas jätkub ümberehituste tege-müie,
kus uus uks läheb nüüd sisse
parkimisalalt. Suure saali ja Kung-la
saali vahelisse laega õueossa
ehitatakse patio, kuhu tulevad väüc-sed
lauad tooüdega. ümberehitusel
tõsteti ka lage. '
Sünjuures tuleb tänu avaldada
eriti • -
suurele töömehele Heino Virrole, .
keda abistasid Arnold Müürsepp,
Alfred Linnas, Arnold Reinmaa
ja Eduard Kikas. Elmar Kent on
palju kulusid tasunud oma tas-
• • kust. • ' , ';• • ,^
Eesti Maja kasutatakse maksi­maalselt
eriti noorte poolt. Naisklu­bi
toetas Eesti Maja $500-ga ja Ire­ne
Soodla jättis oma testamendis
$1000. •
Liikmemaks jäi endiselt $5 isikult
ja $8 abielupaarilt.
Pärast ESTOmöÜu sõidab sada­kond
eestlast Kotkajärvele, et ra­hulikumat
aga omamoodi intensiiv­set
nädalat veeta Metsaülikoolis.
Tänavu muudeti Metsaülikooli
aeg augusti lõpust juulikuusse, et
võimaldada kaugelt ESTO-le tulnu­tel
ka Mü-st osa võtta. Seekord
vaUti kursuse peateemaks „välis-eestlased:
uued ja vanad". Teema
on juba selle poolest mitmekesisem
kuna on nii mitmelt maalt osavõt­jaid.
Muist loenguid käsitlevad pea­teema
aineid, küll. sõjajärgseid vä­liseestlasi,
aga ka varasemaid Ees­tist
väljarändajaid, näiteks Ameeri­kas
ja Peterburis. Lektoriteks on
Mart Laaneinäe,tlmar Mikiver,
HaIT3^ Mürk, Tõnu Parming, Hain
Kebas, Ene Rämmeld, IimoSala­soo,
Mare Taagepera ja Aarne
Vahtra.
TÜLEHODJA nr. 1, 84. Eesti
noorte . ajakirjas on avaldatud
Kindral Johan Laidoneri sünnist
100 a.", luuletus „Meid palju eesti
noori", di-. R. Taagepera ,,Tagasi­vaateid",
kirjandivõistlusel II au­hinnaga
vääristatud töö „Kuidas
tunnen end eestlasena ameerika
koolis", „65 aastat Anton õunapuu
surmast", J. Talvik - -Raudeesriide
taga'', „Mervjuu peaskaut Baden-
Pov/elli pojapojaga", „Lumekris-tallid",,,
Juhan Aavik 100 a." ja
tema loodud laul noodiga ,,Höiä Ju­mal,
Eestit!" „Noodiõpetus noor­tele",
„Hea skaudivaim", XV Maa­ilm
aj amboree laul, „Kraadklaas",
„Eešti keel kahe otsaga", väikse­maid
kirjutisi, noorte elust Aust­raalias,
Kanadas ja Rootsis, ,,Meie
nurk", Maaümalaager „Eesti
Lipp" ja rohkesti püdikroonikat.
Endine juhatus valiti tagasi, Ber-nard
Nurmsen esimees, Bruno
Laan ja Boris Auskmann abiesime-hed,
Edgar Kasida sekretär, Lem­bit
Palm-Leis laekur, juhatuselük-meteks
Heino Virro ja Tõnis Reba­ne.
Tänati juhatust ja esimeest hea
töö eest. Peale koosolekut • pakuti
kohvi.
Seltsi koosolekule järgnes ühing
Eesti Maja aastakoosolek. Koosole­ku
juhatajaks valiti Boris Ausk­mann
ja protokollijaks Bruno Laan.
Märgiti, et Eesti Majal on 317 lü-
Sel suvel muutub Los Angelese
Eesti Maja olümpiamängude ajal
Balti Vabadušlüdu' Olümpiakomitee
informatsioonikeskuseks ning ruu­mid
antakse kasutada vabalt. Tege­vuskava
ja majandusaruanne võeti
vastu koosoleku poolt, 1983. aastal
oli tulusid $15.135.00 ja kulusid
$11.242.00. Vara seis $94.818.00.
Avaldati tänu esimehele Valdur
Kasldale ja juhatusele hästitehtud
töö eest. •
Vaümisel vaüti senine juhatus
tagasi samas koosseisus, väljaarva­tud
üks liige.
Esimeheks on Valdur Kaskla,
juhatuse lükmeiks Bernard
Nurmsen, Boris Auskmann, Bru­no
Laan, Valter Kask, Mati Laan
(uus), Arvo Leetmaa ja Joliannes
• Nukk; . ^ ! ^ •
Koosolekul oü tore kuulda noore­mate
head eesti keelt.
• V.P.
iSTO uudiseid
rohkem on osavõtjaid re-gistreermud
USA-st, ka Kanadast,
Rootsist ja Austraaliast on mitmeid
tulijaid, üksikuid IngHšmaält,Sho-timaalt,
Prantsusmaalt, Saksa­maalt,
Austriast. Kahjuks ei ole
enam võimalik osavõtjaid juurde
võtta,' ' • - •
Ülemaailmsed eesti päevad ergu­tavad
eesti ühiskonnas mitmeid
eluavaldusi ning toovad juurde uud­susi.
Nü on käesolevate päevade
mõjul grupp vastava erialaga isi­kuid
asjahuvüisi alustanud eesti
kultuuri avalduste levitamist ja
edutamist videofilmide kaudu.
Suur, hulk eestlasi on eraldatud
väljaspool suuremaid eestlaste kes­kusi
nagu teater, rahvatantsu eten­dused,
laulukooride ja muud kont-,
serdid.. Ilma pikemat reisi ettevõt-mata,
saavad need eraldatud eest­lased
osa eesti elust ainult tagant­järele
seda eesti ajakirjandusest lu­gedes.
Videofüni võimaldab suhteliselt-odavalt
.tantsude Ja võimlemise
õpetamist. Eesti koolide tegevust
saab täiendada sobivate kavadega
eesti keele, maateaduse ja ajaloo
alal, andes võimaluse kodudes eest­lusega
kontakti pidada noortele vä­ga
vastuvõetaval vnsü videofilmide
kaudu. Ka vanemad, kes on har­junud
uudiseid saama TV-vahendu-sel
võivad eesti sündmusi kodus
korduvalt nautida.
Eesti' kultuuri videolindüe vümise
alustajaiks on Andres Raudsepp,
tel.: 447-5695 Harry Südva 698-0902
ja Adu Raudkivi 421-6820. Neüe on
lubanud oma spetsiaalset abi E.
Väär, T. Naelapea ja Liz Sütt.
Vajadus ja soov on saada veelgi
enam kaastöölisi ja eriteadlasi mit­melt
alalt, et pakkuda võimalikult
kõrge kvaliteediga toodet. On õn­nestunud
ja loodetakse veelgi saada
kvaliteediga aparaate TV-jaama-delt
ja teistelt. Samuti on lubadu­si
tasuta videolindi saamiseks.
Asjahuvilistel palutakse ' helistada
ülaltoodud isikutele.