Vaba eestlane , July 17, 1984

              Qm\: ÄG:quis:i ^.s Scction •
• !
1 K A OMUB IGAL TEISIPÄEVAL
lANEUAPÄEVAL
Nr. 53 (3070) XXXIH aastakäik Teisipäeval, 17. juulil 1984 - 'fiiesäay, Jnly 17,1984 t)bs&DiBnl>ri Und lOemtö
iSTO'84 ÜRITUSTi MITMEg EELMISI
^^^^^^ £^ suuremad sündmiöed olid inaakond^e pi^v |o©s järpie- 1
vate koldtutulel^tegs (väata^^ e^ eesti-šoome mmisik^ stimfooniakonts^ On- 1
Mo Place^is tõeliseks suürsü^ millest „Toronto Star*i" arvestusel võttis os8 tlM^ inlHnest, Eolm^äeval jätku- |
Md konverentsid^ Eesti kus arutati aktuaalseid välžsvoitiuslikke küsimusi ja otsiti rahvusliku |
tegevuse aktiviseerimiseks. Vastuvõetud manifsM tuH esitamisele vabadusnõude demonstratsioonil. Õhtusel sõdsiuiõhtii ©li Sheraäoii hotelli s
. siijures ballisaalis 1800^0^ - .1
' Neljapäeva hommikill algas ko- raid .ootas tseremoonia ' algust,
gunemine Queen's Parki, et rühmi- mitte niivõrd eestlaste sündmuse-ti
ja maade kaupa moodustada ko- na,
lonne vabadusrongkäiguks. Kogu
avar park oli täis rahvarõivais ja
vormides noori ja vanu, sini-must-
, valgeid lippe lehvis sadade viisi.
Kell 1.1 ajal hakkas rongkäik
pargist piki Wellesley tänavat To- Ometi oH temalt saadud nõusolek
ronto peatänava, Yonge St. poole kõnelemiseks kaua enne kui vali-liikuma,
ees .ESTO-84 embleem, mised olid teada.
^'l^^^^f^- Ooteaega täitis T.E.S. .Lasteaia
d ^ d ja ESTO-84 pe^
med, Jarel^^f^^ ^nus^an- g,^. ^ millele kä ralwas kaasa
dis m y^i^B^^^^^^^l^^^^ kogunesid külalised
Jcaimistatud Ihne. " ja korraldajad, Eesti Vabariigi^^^^^^
kui et kanada konservatiivide
partei Juht Brian Mulrone^f ka­sutas
momenti oma valimiskam-ävaks
oM ühe kanada J'^<>^sul Ernst Jaakspn,^E aupea-
©rkestri poolt^^m Heinsoo, konsul A.
^^uništagem ee^ kojad**, ini- Roos, Ontario valitsuse ministe_r R.
da :m»ssgadkaa4 laulsid. ' MacMurtry,. j>eapisk<)p; '>^e^m,
K ^ ^
Aga ka grupid laulsid oma laule,-partei konse^^^ juht Brian 'Külafiskõneleja
'nagu gaidid jäjrgnevas rongkäig^^
• J&jigi rongkäigust osavõtjaid ar- lükmeid, Jinnanõunikke.
vestati 9000 ümber^ piid tänava
1. MULRONEY
muse puhul korraldajate^, i^eldes
et täna me olj^e kõik eestlased, j
kes on koguneiiud suureks eesti L
rahvuspidustusek^, mille traditsioo- =
nid pärinevad laulupidude algusest 1
tsaari ajal, mis oli eestlastele ene- =
seväljenduseks mahasurumise vas- E
tu. Täna jätkavad eestlased kaua- 1
kestnu^ Võitlust vabadusnõude ma- 1
ittifestiga ja õiguste eest, et ise oma 1
saatust määrata. Eestlaste vabadus- 1
võitlus on saanud kõigi inimeste 1
vabadusvõitluseks. Juba endine s
peaminister J. Diefenbaker tundis s
muret allaheidetud rahvaste pärast 1
ja nõudis, et Hrushtshov taastaks 1
iseseisvuse neüe pika ajalooga rah- =
vastele. Ka p n N . Liidu ebainimlik 1
käitumine SaWhiaraviv^^ shokee- |
rinud maailiä^ -kuid üks asi on 5
kindel: Sahharovi vaini elab edasi, s
vältides kõiki katseid intellbktuaal- i
se ja loova vabaduse h^-vitämiseks, =
Tuhanded eestlased, kes on kogunenud Toronto^e üle
kogu vaba maailma Neljandatele t)lej|naaihnsetele Eesti Päeva­dele,
khidlalt ja üksmeelselt delklai^erivad, et vabadus, rsOi-vaste
iseseisvus ja inimõigused on tsiviliseeritud rahvaste kõss
gemateks ideaalideks. Kuigi nende ideaalide rakendanupe on
kirjutatud Ühendatud Rahvaste Oiganisalsiooni pÕhikäija, Eu­roopa
Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõpuaktt, ja palju-desise
teistesse rahvusvaheUstesse lepingutesse, siiski need rah­vusvaheliselt
aktsepteeritud põhimõtted ei ole leidnud raken­damist
Eesti, Lati ja Leedu rahvaste suhtes, mis ebaseadusli­kult
okupeeritud N. Ludu poolt
Eesti rahva sooviks on olnud oma pika i^aijaloo jooksul ja
ka praegu elada vabaduses ja rahuss. Eesti saavutas oina ise­seisvuse
1918.a. Teda aktsepteeriti iseseisva riigina terve maa­ilma
poolt ja ta oU täisõiguslikuks liikmeks Rahvaste Ludus.
Kurikuulsa Molotov-Ribbentrop pakti otsesel tagajärjel
Nõukogude sõjajõud okupeeri!sid Balti riigid, murdes mitte­kallaletungi
lepuigud nende maade vahel. Selle tagajärjeks ku­junes
sadade tuhandete eestlaste^ lätlaste ja leedulaste vangis­tamine,
mõrvamine ja deporteerimm® vene sunnitööjaagri-
3
, , , , Tseremoonia avas EV aupeakori- r''^*'rl '?tf ^^^^^ sul I. Heinsoo öeldes momendi ise-gi
varem olid Toronto raekoja väl­ja
-Ülemistele ^^t^
sisse võtnud vanemad ini-m^
ed, kuuele sooja ilmiga-marssi­mine
oli väsitav. Paljud pealtvaa-milleeest
me seisame. Totalitaar- 5
Esimesena tervitas Toronto met- ses diktaatorriigis on inimestele jää- =
ro nõukogu poolt linnanõunik T^nud ainus õigus vaikida ja kamia- J
OTOnabue, nimetades et eestlased tada. 3
eo teretutoud T^
©t jjteie saramuäe^^^^^k^^ edasi nõukogu tervitused. Ta ütles, mjsrrfda seda erUi arusaamist va- =
suure Yslbfk maa pinnal kaikus etTorontolinn on õnnelik, et eest- badusest, mis tõi Kanada raadade- =
täna; meie rahvas tšhalj lased on valinud,Toronto, Üsa4es,le;p kuni 3 |
et-eestlased OÜ andnud suure panur miljonit uuskanadalast, kelle esime- s
tajad' aga ühinesid rongkäiguga . se Torontole, k:una nende;^i^ ne<-soffv oli anda panus selle maa |
siis^ kui sõprade^^ffl öelda datus vabadusele on märkimisväär- vabaduse ja jõukuse säilitamiseks. 1
halt möödus ^ osavõtjaile: ja ESTO-84 peakomi- jiduniuuuus. • -^.^j.:-. „ , ne, sest• hoiate siüdames vabadus- ^N cfid^ .i m,is Mese^d 'O H muutuud^ m e.ie ||
ühiskonna nao, toonud uut loo- s
tust ja pühendatus^., ehitamaks =
riiki, kel <^ arusaamine vaba- 1
dusest ja ka kohuištustest vaba- |
duse kaitJsemisel, ja kes teavad j
et inimestel tuleb teha ohverdusi |
vabaduse eest ja kaitseks, s
Eesflased mõistavad i^ukka:
® eesti rahva pidevat venestsuništ, meie
eestluse süstemaatilist hävitamist;
1 ® eesti keele sihikindlat asendamist vene keelega;
Peagi «itusmäfesijÄradcoK tMu._Seda sanunu- iha. Ta kutsus kaugemalt tulijaid
väljak, kõik iimbr^ ja vabadim^et: kuulatalc- jäl^ tagasi Tbroutosse jä soovitas,,
šid olid täis lippusid ja maid eral- '^^^^^
dayaid silt^, ' ~ murrab kord orjuse ikke. sest Ühel i ^ a l yõsfEesti oUajäf^-
. Peapiiskop K/Veem Ütles, et le vaba.
m ^ ^ et. Ontario vahtsüse, parlamendi ja
Rootsist tulnuil ka ,,SOVIETut tab, et ta ei ole nieie rahvast maha ütles, et ta on i^õõmus, et võib sär Sellepärast olgu meie otstiš täna 1
ESTLAND". .jätnud, vaid hoiab ja juhatab meid. mai plattbrmil olla järgmise Ka-- leidmaks võimalusi, et suure surve |
Tulikuumal konkreetv^jakul EKN esimees L.Leivat luges et^^ vari iialgi ei ähvardaks meie lapsi. 5
lekkis viivitus peakõneleja hiline- te Eest^ Rahvuskoiigressi poolt esi- - . — -^Pühendagem siin maal oUes see "
mise tõttu, aga rahvaä laulis jällegi tatavamanifesti, k ^ rcfiS^.J^^tvJt^'^ ^leek, mis tõi .paljusid siia. Kanada
et tuhanded eestlased, kes on ko- Toronto oma pidustutse linnaks, r
gunenud Torontosse, deklareeri- Milles neljandik vaba maailma
vad, et • vabadusnõue on rauge- . eestlasi osa võtavad. ;:
unatu. •••: • \ • , ' V ' ' - / / A ^
Koigi vabadust armastavate kaoa-gevust
kõigile. Arvestati, et välja- Manifesti esitamise ajal eesti- ja dalaste nimel soovis ta eestlasüe üsas, et täna piistitame vabaduse
kule oU kogunenud kuni 20.000 ingliskeelsena mängis orkester pidustuseks edu ja jõudu. ^ valli Toronto raekoja platsile. Ja
eestlast, nende hulgas mõned ka- taustamuusikaks « K a u n i s t a g e m . . E K N esunees L. Leivat tutvustas kui siin tuli väikese hilinemise tõt-nadalased
kas sõpradena või uu- Sinises pilvitus taevas ^raekoja ko- B. Mulroney'd, öeldes et mitmed tu oodata, siis see pole midagi sel-dishimulikena.
hai vedas väike lennuk oma järel usuvad, et ta saab Kanada järgmi- le kannatuse kõrval, mida kannatab
S .©nutte-eestlaste pideva sissevoolu ^soodustamist Eeslisse, sel­lega
kaasuvate eelistega pärisrxihva arvel;
® eesti loodusvarade ja majanduse hoolimatut. elispluateeri-mist
N. Liidu huvides, arvestamata eesti rahva vajadusi;
* nende eestlaiste tagakiusamist ja vangistamist, kes Nõuko­gude
seaduste alusel nõuavad poliitiliste, sotsiaalsete, kul­tuuriliste
ja usuliste põMõjguste rakendamist.
EesÜased avaldavad oma siirast tänu kõikidele läänerüki^
dele, kes on jäjtjekmdlalt keeldunud tunnustamaist Balti riiki­de
ebaseaduslikku lütmist N. Uita ja kes toetavad Balti
rahvaste õigustatud taoüusi vabadusele ja iseseisvusele.
Eestlased kutsuvad Üles vaba maailma rahvaid toetama
kõikide vahenditega Leedu, Läti ja Eesti rahvaste pürgunust
vabadosele, õigusele ja iseseisvusek.
Su üle Jumal .valvaku?
s
iiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiifiiiiniuiiii88ieHi^
vaimustusega „Kaunistagem . . j a
ühine rahvuslik, noori ja vanu si­duv
tunne paistis kõigi silmades;
sellesit nähtus julgust ja vaimustust,
nii suur arv kaasmaalasi andis tu-sed
on kaasa toonud ja mis toob
omakorda au Kanadale.
Pärast kõnet ütles L . ' Leivat, et
see kõne läheb Eesti ajalukku ja
Huvi sündmuse vastu oli suur loosungit „FREEIX)M FOR ES-seks peaministriks.
-kanada meedial, palju TV-kaame- TONIA' B. Mulroney lähendas end sünd-meie
kodumaa. Selle järel kinnitati
kõiki antud lubadusi Eesti hüm­niga.
:
Rahvas hakkas laiali valguma.
Kogu ümbrus oli täis" sini-must-volgeid
lippe. . • ; - : .
Meeleolu oli ülev, oli tugevust
saadud rongkäigust osavõtjate
suurest arvust, lippude poolt
unustamatuks tehtud pildist
j a platsile juba ette. kogunenud ini­meste
arvukusest^ kes kõik kokku ' \ -
moodustasid 20,000-le läheneva Balli pressikonverentsil StokhoImisSesti Majas. Vasakult saksa lehe
eestlaste pere. „]Die Welt" Stokholmi korrespondent Hugo Urbar, EVVA esimees/Ants
. lüppar Ja Läti Kesknõukogu esimees Imants Freimam^^^
••/^ • ' - - \ • • / ' Foto: L.Niedrc
Demonstratsioonile järgnevalt
pakkus Toronto limiavalitsus ES- Linnapea A.Eggelton, kes oli
TO- 84 korraldajaile ja külalistele; ESTO-84 aüpatrooniks, ütleslants-lantshi.
Osavõtjate hulgas oli Onta- hist osavõtjaile tere tulemast!
rio parlamendiliikmeid, Juri Shym-ko
T. Rupr^ht. l i w
Eggelton ja D. Flynn, Imnavohko-. _ ^ i ; d i n ^ i n ä p v oi
Ta ütles, et eestlased on tulnud
Oniario P t e mäekülgedel oli ttuhandeid eestMjsid ustuse avaEnisel. Fildil ilss
Saie »>ma lippu tõstmas^).
tänades Toronto linnavalitsust
vastuvõtu eest ja avaldas rõõmu
koosviibimisest neile eestlasile,
kes on palju tööd teinud EŠTO
84 eest.
i - i . ^ ^ T liniia 150. sünnipäeval. Reedel jätkusid peopä^^^^
gu liikmed T. ODonahue, J. . • jandus-muusikalise ennelounaga ja
Campbell, F. Beaves,M. Bürger, Samas sõpruse vaimus ta tervitas õhtuse välguspeo mõistet kandva
B.Boytshak ja ESTO-84 peakomi- ESTO pidustust. Ta meenutas Eesti Esto-Visioonig^, millest osavõtjate
tee liikmed. ; lipu heiskamist raekoja masti. Lipp arv oli 14.000 ümber. Laupäeval
•Lühemas sõnavõtus linnanõunik on eestlaste südamele väga kallis, toimus laulupidu ja eestlaste ajaloo
T. 0'Donahue hmdas eesüaste osa Ta avaldas lõ lootust, et vaba- suurim pidusöök, millest 6000 ini-
Torontos,: märkides et inimesed na- dus Eestile saabub jälle. •, mest osa võtsid. Kõiki $ündmusi si-tonclmatuks
jäänud eest- gu eestlased on andnud Kanadale ESTO-84 peakomitee poolt Võt-dus soe rafivuslik kokkpkUuluyus-
Foto: Tommy Tomson selle ilmei mis sel praegu on. tissõna esimees T. Metsala, tunne.