Vaba Eestlane, September 28, 1968

              f
ÄW
kt
1
lk 3 VABA EESTLANE laupäeval 28 septembril 1968 — Saturday Sept 28 1968
KGB JA PAGULASKOND
Kietoleta aasta algusis aial-- ' tõekspidamised üldse puudu
iIm Vaba Eestlane" mõned peatu- - Mrie lihema töökavas on maata
kid Einar Sandeni teosest JCGB
kutsub Evet" mis iratasid laial-dast
tihelepanu Nüüd on see käsi--
kiri tervikuna Ilmunud Inglismaal
„Trtf: Europe Pressi4 kirjastusel
nägusas 215-lehekuljfll- se raama-tuna
ja tuleb eeloleval nädalal
müügile Selle tõsieluliseks peate-gelaseks
on teatas asti praegu
Stokholmis elunev endine „Intu-risti-"
giid Irja keda KGB lubas
1962 j esimese sellekohase juhu-sena
N Eestis abielluda Rootsis
eestlasega ja asuda Rootsi llseestlased Need organisatsioonid
elama tegutseda KGB ülev sötaksid endale kultuurisidemete1
annetes aga pööras kom- - arendamise levitaksid
munlsmlle selja ja paljastab nüüd Ja perioodikat
selle aparatuuri telgitaguseid Selle tagajärjel inimesed
kodumaal rakendatud välistu-ristide
ning nende ka-sutamiseks
oma huvides Seda raa-matut
nimetatud kodumaad
külastaja käsiraamatuks" ja sel
lest tuleb juttu veel edaspidi Siin-juures
avaldaksime aga Ohe välja-võtte
käsitleb okupatsiooni-võimude
taotlusi pagulaskonna
neutraliseerimiseks ja nende võit-lusvaimu
murdmiseks
KGB tegelane Viktor Georgjev
kellele peategelane käis hiljem
Tallinnas Rootsi olude kohta aru
andmas on talle ütelnud (lk 214
215) muu hulgas: „Meie suurimaks
vaenlaseks on eesti pagulasorgani-satsioonid
oma tegevusega ja nen-de
ajakirjandus Neile ei meeldi et
inimesed lainest külastavad kodu-maad
Ja püüavad neid hiljem dis-krimineerida
neid umbusaldusega
üle kuivata Sellega nad külasta-vad
muidugi pagulaskond veelgi
enam kuna see Juba niigi on kild-kondadeks
pudenenud Selles mõt-tes
on väliseestlased lõhestatud
kaheks ja piirjooned võtavad Üha
enam teravust: Ohel pool asuvad
need kes on kategooriliselt kodu-maa
külastamise vastu Ja näevad
selles ohtu oma poliitilise pagulase
oreoolile Vastaspoolel aga seisab
kodumaatute lal mass Ja nemad
pooldavad sOnnlmaa
JCahjnks pole välismaal ühtegi
eesti organisatsiooni keda meie
saaksime usaldada Tõsi New
Yorgis ju grupp kommunist
likult meelestatud vanaeestlasi
aga neist pole meil suurt kasu
Need on aastates inimesed
nine seltskond kellel puuduvad
eeldused oma tegevuse laiendami-seks
Ja nagu teate läheb seisev
vesi aja Jooksul haisema Seep-ärast
et saa meie neile inimestele
lootusi rajada Tegelikult ei ole
gi meie eesmirgiks laua välismaa]
progressiivseid eestlaste organi-satsioone
Üleminek pagulasmen
asukohamaadel
üliõpilaskond
Jaan Männiku mõttekäigud põh
justest on
näeb
noore kes alustab
õpinguid üles
tema
sõbrad tema
rootsi noored
milles üles
in-ternatsionalismi
rootsi
slssesulamist tulles ees-ti
Üliõpilaskonda on võõras
sealne natsionalistlik
Rootsi
Jahtinud
probleearidele see-Juure- s
Ntakogade
Ja
Sellega on
oma prob-leemidest
tihti kõrvale juhitud
liliseestlaste poliitiliselt
neutraalseks Ja seega juured libl
lõigata nende v6itlusorganisatsioo
nidel mis rakendanud laimu
lepitamisele Nõukogudemaa
ta
„See ongi kus teie saate edaspi
oma panuse anda Pagulas-konnas
tuleb luua edaspidi apoliiti-lisi
organisatsioone mis põhimõt-teliselt
pooldavad kodumaa külas-tamist
kujuneksid aja
jooksul ausameelsed vi--
Hata
et seal j
Irja I kodumaaga
meie kirjandust
mis irduksid
on
valvamiseks
on
mis
-
asub
kin
di
Cha enam pagulaslehtedest Ja nen- -
de muudest ning surek-sid
kiiresti välja Nagu teate anna-me
siin välja nädalalehte
Kodumaa" mis mõeldud välis-eestlastele
me selle sisu
kohandanud vastavalt nende mait-sele
Praegu saadame juba üle
eksemplari iga nädal tasu
ta aadressidel Järg
mise viie jooksul loodame se
da arvu vähemalt kahekordistada
ja meie sooviks on et leht
jõuaks iga eesti keelt oskava Isi-kuni
laines"
„Et luua neutraalseid
sioone on tarvis aktiviste kes
moodustaksid tuumiku Ja teostak-sid
organiseerimistöö On tiiesti
et Inimesi tuleks
otsida Just kodumaad juba kulas-tanut-e
hulgast Eriti kasulikud on
need keda selle on pagulat-tegelast- e
poolt diskrediteeritud
kes selle tõttu kannavad teata-vat
vimma Ja trotsi Püüdke Root-sis
suhelda just nende inimestega
kes on Joba kodumaad külastanud
laiendage nende arvel
oma tutvusringkonda Ärge veel
püüdke katset teha mõne
rühmituse moodustami-seks
Praegu selleks aeg Teel
veel Turism alles
toult tiibadesse Ja mõne aasta
muutub kodumaa külasta-mine
Meil
tuleb tasa Ja targu tegutseda sest
teadkem aeg on meie poolt tõo
tab meie huvides liigne rabele
mine tohutult rohkem kahju
kui kasu Praegu seisame selles
perioodis kus tuleb võita pagulas
te usaldus hajutada nende eel
arvamused vas
tu"
NII on KGB instrueeri
nud ülalnimetatud teose peatege
last vaadates oma Ümber või
me nentida et Just selliseid mee-leolusid
püütaksegi tekitada pa
gulaskonnas suunata
põgenikke vastavalt nen--
taliteedilt oleks selleks liiga Järskudele Juhtnäöridele Selleks on N
et edu loota Inimeste tõekspida- - Liidul oma agendid Ja eesti
mlsi ja poliitilisi vaateid ei saa
(
kõnelevad erialaraehed" Moskva
muuta Selline väline meta- - saatkondade juures meie tihtsama-morfoo- s
on võimalik vaid nende tel See kõik juhib
juures väljakujunenud tähelepanu valvsuse vajadusele
Eesti üliõpilaskonna mured
Miks noored jäävad eesti üliõpilaskondadest
eemale
Lundi eesti üliõpilaskonna ajakirjas Silmapiir" arutab Jaan
Männik eesti üliõpilaskondade probleeme seoses ajajooksul toi-munud
strüktuurimuudatustega milles õpingutes kaasaaitav ja
majanduslikke nüsisid kaitsev funktsioon on ära langenud ja kus
tegemist on rahvuslik-seltskondlik- u kooskäimise vormiga Autor
--konstateerib et Uppsala eesti on peaaegu surnud
Lundi üliõpilaskond näitab tõsiseid ja ka Göte-borgist
on sääraseid tendentse kuulda olnud" Ta leiab et Stok- - holmis on parimad eeldused eesti noorte akadeemilisel
järgmised:
Kuidas välja tänapäeva
situatsioon
ülikoolis? Ta on kas-vanud
rootsi ühiskonnas ja
on olnud kodulinna
ühiskond ta on kas-vanud
on talle propageerinud
ning ühis-konda
ja
temale
vaim
ühiskond on tema tähele-pau- a
alaarenenud maa-de
vaikides
liidu Impe-riiH—l- it
kolonialismist
tänapäeva eesti noorte
tahcJopaou kodumaa
enamus
on
Liikmeist
truud ja
trükistest
meie
ja oleme
10000
väliseestlaste
aasta
see
organisat
loogiline neid
tõttu
ja
võimalikult
organi-seeritud
pole
küps mitte ko-gub
Jooksul
kindlasti massiliseks
Ja
tooks
Nõukogude Liidu
tegelane
ja
ning põlli
tUsi
keelt
üleöö
kellel
kriisitendentse
Marurahvuslikus kodus kasva
nud eesti noorele võib vanemate
jutt tihti tunduda Idealiseerituna
ning propagandana ja rootsi ühis-konna
ülalmainitud vaated pais-tavad
olevat objektiivsed
Nagu teada viis rootsi riik paar
aastat tagasi läbi reformi kus
riikliku laenu saamine oleneb õppe-resultaatid- est et sellega kiirenda-da
õppetakti See süsteem takistab
ka asjadega tegelemist mis pole
õppimisega Ühenduses Seega isik
kes võtab osa Eesti üliõpilaskon
dade tegevusest täiel jõul peab
tihti loobuma teistest aktiivsus
test mis võivad olla majandusli-kult
ja ka tulevase karjääri suhtes
tasuvamad
Ka see kui eesti noorel on root
si aiJtncr riürri4ih tfhti tm w — -- W - -- —ww t mM4Wm I wavettu eestlaste üritusest '
? ' £ : a4fe v £ - %
'p "" ~i ' ?j lr if Emw&
v-- ( 4? 4i4 ' JF d"BäBBBaav r aäBBBBBBBW VCcc e - :''"% W VWi %?M7IWMm£+2- -
1 iSwOrO! &7? m—mtm jV_lvijf jiTasej 'VaaaHfeaaWr
v-55SÄ- ?fri ~~~i n v ' ?üt~rrimmr$mm
_ -- aaf sifjBnfff iJZ-L- t£ a: r-T&aBaMamV-ifJm-aaal
koh '—-- C-~a- äT A !r tJ-rttJOarncE-Iit
räää~
_— sfth# 4 š fs ♦ LKiBikiiiiiHBKmAjHJAiaajAJAajassv r-- : iv x-- _
— — --- ♦ v )' immmmatmmmm—ä-j—i-k ii'iiu -- ¥-"
"" T__r ► —VOCy BST -- BBlBBlBBlBBlBBlBBlBBlV: — — - V v% mm — — — - ' ""IV a"CrrVi:BBiBBiBBiBBiBBBBB--Vr-- ' Tftv O - "C- - I
~ --~mmT ~mmmmmmwmy mmBjBjBjBBjBjBjSSK ~~mZZ?ZZm!%Wr - T "►- -
mWwWw lWffl4it OTVHySSSSSjBBjBSjWBJBJBJBjBjBjBjBj "
'fJJ'sfJJ'1'JBBJJBjpjgiBJB
Toronto sadam on kujunenud üheks Suur-Jlrvist- u suuremaks sadamaks kuhu saabuvad oma laadun-gitega
mõõda St Lawrencel mereteed suured ookeanilaesad Pildil kreeka kaubalaev „GhikasM mille
pardalt lossltl Toronto sadamakaile 40000 suurt korvpudelit mis lähevad veinitööstustele
Telegram'i foto
Ühendriikide valijaskond protesfimeeleolus
Rhvs niuub mMudatusi ning kindlakäelisemat ja resoluutsemat
vanrsusr
Ameerika ühendriikide presi-dendivalimisteks
on ainult veel
kuus nädalat aega ning vastavalt
valimispäeva lähenemisele kasvab
pinevus valijaskonnas Väljaspool
parteisid kandideerinud Iseseisva
kandidaadiGeorge Wallace'i suur
menu lõuna osariikides on löönud
Ühendriikide sisepoliitilise pildi
märgatavalt segi ning praegu on
tekkinud isegi arvamised et kuigi
Wallace ei saa valimistel vajalik-ku
enamust kujuneb ta oma pool-dajatega
siiski kaalukeeleks tule-vase
presidendi määramisel
Ootamatult suur poolehoid Wal-lace'll- e
kes ründab ägedalt ja
lakkamatult demokraatide sise-- ja
välispoliitikat on viinud poliiti
lised vaatlejad veendumusele
et seekordsetel valimistel min-gib
olulist rolli rahva hulgas va-litsev
protestlmeeleolu valitsuse
presidendi kongressi Ja isegi
ülemkohtu vastu
Arvestades ühendriikide sise-- ja
välispoliitilisel areenil viimastel
aastatel aset leidnud sündmuste-ga
on mõistetav et ühendriikide
kodanikke häirib lõputu sõda ül
dine korralagedus kuritegevuse
kasvamine kõrgema kohtu ühe--
kUlgsed otsused pealesurutud ras- -
sipoliitika üliõpilaste rahutused
elukalliduse tõus suureks paisu
tatud valitsusaparaat ja kõrged
maksud Võimul olnud demokraa
did kannavad kõigi nende väär
nähete tekkimise eest vastutust
ja on loomulik et rahva meele
paha on suunatud demokraatide
partel vastu
Rahva meeleolusid kajastavad
ka valijaskonna hulgas tehtud
ringküsimused millede kohaselt
vabariiklaste kandidaat Richard
Nixon saaks praegu 43 protsenti
Üldine tendents viimasel ajal
nii eesti kui ka rootsi noorte
Juures on et nad ootavad et
neile midagi pakutakse selle
asemel on püüda ise midagi luua
üks põhjus on ka avalikkude lõ
bustuste suur levik Selle problee-mi
peapõhjus asub arvatavasti
sügaval ühiskondliku struktuuri
muutumises
Näitena võib tuua et ka rootsi
natsioonidel on olnud viimasel
ajal raskusi juhtkondi saada
Lõppeks on kahtlemata kõige
olulisemaks küsimuseks keelekü-simus
Kui 10-1- 5 aastat tagasi ees-ti
üliõpilaskond oli organisatsioon
kus valdav enamus rääkis rootsi
keelt eesti aktsendiga siis nüüd
on see organisatsioon kus majori-tee- t
räägib eesti keelt rootsi akt
sendiga ja ühti viga viletsalt
Uustulnuk häbeneb tihti oma
halba eesü keele oskust ja see-pärast
nõuab see temalt teatud
julgust et tulla eestlaste hulka"
~Zmšl alMBM iiafcaaaaaaBi
3flfMÄ' SSSSSSr BSSSSSSSTBS
aut
valijaskonna häältest demokraat-liku
partei kandidaat Hubert
Humphrey 31 protsenti ja George
Wallace 19 protsenti
Nii-on- l Ja Wallace hiiled annak-sid
kokka C2 protsenti hiileta-jät- e
koguarvust mis kinnitab
kõige silmatorkavamalt demo-kraatide
partel praegust eba-populaarsust
Valimiste analüüsijad on veen-dunud
et Wallace'ile antavad hää-led
on puhtakujulised protestihää-led
Arvestades nende suurte rah-vahulkadega
kes kogunevad Wal-Iace- 'i
kõnekoosolekutele võib ole-tada
et Wallace'1 poolehoid vali-mispäeva
lähenemisel veelgi tõu-seb
ning et ta saab 22 kuni 25
protsenti äraantud häältest
Rahva hulgas valitsev protestl-meeleolu
võib mõjutada ka Kong-ressi
valimisi Kui ettekuulutajatel
on õigus siis saavad vabariiklased
oma kontrolli alla esindajatekoja
ning vähendavad demokraatide
enamust senatis
ühendriikide sisepoliitiliste
probleemide tundjad väidavad et
kui vabariiklased pääsevad eelole-vatel
valimistel võimule ja suuda-vad
tagajärjekalt võitlusse astuda
praeguste pakiliste sise-- ja välispo-liitiliste
probleemidega siis võib
ühendriikides oodata pikemat va-bariiklaste
valitsemisperioodi
Ameeriklaste praeguseks suure
mais proDieemuts on seaausxe aus-- )
ta mine ja korra säilitamine
Praeguste meeleolude
tundub et inimesed ei talu enam
rahutusi põletamist ja röövi-misi
Sellest tulenevalt on ka mõistetav
et valijaskond annab oma poole-hoiu
presidendikandidaadile kes
lubas need väärnähted kõrvalda-da
ning kellest võib loota et ta
nende ülesannetega toime tuleb
Teiseks nõutakse kindlakäelist po-liitikat
kurjategijate kohtlemisel
Kui tavalised kodanikud ei julge
enam jalutada parkides ja täna-vatel
mis nende rahaga on ehita-tud
ja soetatud siis on riigis mida-gi
tõsiselt katki ja valitsus peab
tarvitusele võtma drastilisi vahen-deid
nende pahede likvideerimi-seks
Administratsiooni kritiseerijad
märgivad et Ühendriikide kõr-gem
kohus on viimaste aastate
jooksul teinud terve rea otsuseid
mis soodustavad kurjategijaid ja
takistavad politseivõimude tege
vust kuritegevuse piiramisel rUaeivtad kardavad et
kohtad oa pidevalt politseinike
Õigusi kärpinud kana kurjategi-jate
ligasi oa suureadatad
Eriliseks Ühendriikide problee
miks on Vietnami sõda mis on
veninud aastast aastasse ja mille
lippu ei ole naha Washington) sõ
japoliitika arvustajad kinnitavad
ühest suust et Vietnami sõda on
kujunenud relvastatud kokkupõr-keks
mille võitmiseks Ühendrii-kide
praegusel juhtkonnal puudub
tahe Sõjamehed kellede selsukoh- - i
ti valitsus ja president pidevalt!
on ignoreerinud nimetavad Viet-nami
sõda välisministeeriumi
sõjaks" mida suunavad ja kont-rollivad
tsiviilisikud kelledel on
sõjapidamisest vähe aimu
Administratsiooni ja Kongrrssl
poolt pealesunnitud rasside kok--'
kuulatamise poliitika on samuti
üheks olulisemaks Ühendriikide
sisepoliitiliseks probleemika i
ning on kujunenud tuvastavaks
teguriks George Waüacel vall]
miskampaanlale I
ühendriikide kõrgem kohus tegi
1954 aastal otsuse et rasside eral-damine
koolides ei ole põhisea-dusega!
kooskõlas ning sellest
ajast alates on igasugune eralda-mine
tunnistatud seaduse vasta-seks
mis paljudele inimestele ei
meeldi Kongress on Valge Maja
survel läinud isegi nii kaugele et
ta on hakanud seadustega sundi- -
ma rasside kokkusulatamist ja
kooselu mis on eriti vastuvõtmatu
lõuna osariikides
ühendriikide valijaskonnal on
tõsist põhjust muret tunda ka oma
nooruse Ja ülikoolides toimuvate
rahutuste pärast Hipid yipid
anarhistid ja igasugused segaduste
tekitajad ja rahutuste organiseeri- -
jad on tekitanud naliu nahandusl
juures ülikoolides ja valijaskond ei saa
seda valimiskastide juurde minnes
unustada i
Viimasel ajal on hakatud Kong-ressi
liikmetele avaldama sur--'
vet et ülikoolides segaduste te--1 kütjad tuleksid kestvate seadus-teg-s jltta Ilma stipendiumitest
Ja toetussummadest '
Poliitilised analüüsijad kalku--' leerivad et 3 novembril toimuva-- 1
lei presidendivalimistel läheb hää-letama
75 miljonit ameeriklast
Kui ennustused vastavad ligilähe-daselt
reaalsele olukorrale siis
jagunevad 50 miljonit häält Nixo-n- i ja Wallace! vahel kuna 23 mil-jonit
häält antakse demnkrAitMi
partei kandidaadile Humphreylel
Nlxoni peamiseks eesmärgiks on'
organiseerida oma seljataha suu-- l
rem osa neist hääletajatest kes
ei ole rahul praeguse valitsusega
ja demokraatide mhiimiga On
loogiline et tal tuleb selle sihi
saavutamiseks liikuda nendele
söödamaadele" mis pakuvad
praegu lootusrikkaid väljavaateid
Wallacelle See ülesanne ei ole
eriti kerge kuna teisest küljest
peab Nixon silmas pidama ka oma
valijaskonna vasakut tiiba kes
võib liigselt paremale poole kaldu-misel
anda oma hääled
V?
Jehnson unistab ikka
vtel tippkonvertnt
sist
WASHLNGTON-Teidet- ek Ät mis olevat Valgest &Z
--välja lekkinud" en prayÜ
Johnson praegugi veel hav
tippkohtumisest Kremli difca£ JrtuoithdensütolrdonaikaashigauavkitoaEntvueedarteunkatasaislnst i:htkiaasrbi
junuj aruiaiaxse Vletfiaai hs must Ameerika DolütiUe i_
mentaatorlte arvates oletab dent Johnson et eventuaalset
ruinejcius itneiasiega arjab
le ettekäände lÖDetada pn--
naml pommitamise õigustab b
gu Jonnsonl-rezhiim- i polih:
ning päästaks ka HuaiphreTdku
saarvatud kogu deaokrütäb
narteid Sest TISAs tMm 4_i
oplnioonluurimlsed cn nüdaaj
tabab valimisil demokraate h2#
katastroot
Venelastega tippkonverestsi
dada kavatses Johnson juba n
rem kuid asjale tCabas bapsj
peale venelaste sissetung Tshei- - hoslovakktasse Poliitilised vaa:
jad märgivad et USA cn käi r
mastel päevadel venelasi hoia
nud sisse marssidast Lähe&
sasse hukka mõistnud XLüdnib
slooni Tshehhis jne kuid Js&&
meeles pidada ka seda et Johrsc:
on tüüpiline poliitiline pokeriifc
gija kes haarab kinni ka VM:
rest kui on vaja ncidagi pAasT
Mälestus kodumaast
Mul meenub safcsel tunnil
mu kaunis kodumaa
Sealt sõda vaenu sunnil
meid pildus rändama
Kord süngel süriraei
kui inimmassi vool
nad vaiksel kalalaeval
teel vabaduse pool
Neil hinges leina valu
Ja silmis piarad
jäi maha kodutalu
ja need kes armsamad
Nüüd igatsedes ootan
et kord sind näeksin t&
Sul tervitusi saadan
siit õhtutundidel
Ei Iial kao mul lootus
et Ikoju kord ml n
vaid südames mul ootus
sul truuks ma ikka jään:
vnrfnmaalt lahkunust
aastapäeva meena!
A ALMCll
V4M EESTLAHt
TOIMKTUS JA TALITUS
ftyatud esmaspäevast r
denl kell —- -
Telefonid: toimetus 364--
talitus 384--W
Toimetajad kodus tUJ
pool tööaega:
Karl Arro 6®J
ümar KUlvet 4JW
Heino Jõe '} Talitul väljaspool t
Helmi Ltivandi 251495
KUULUTAMINE
VABA EESTIASES
a laia? ajalehe lalsldu
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Oki toll ühel veerul
kuulutused tekstis jj"
esiküljel
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 0 sa-Toront- o
3 Ost
2 Mrs Leida Mariej
149 Bisaop Ave
WillowdaleOst
Tel 2234080- -
i