1980-02-12-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 12
ipiamängtide boikotS
|yõi mõnda teise lm-
Ikava on kahtlemata
linnas olümpiarega-ja
organiseerijad
lis on tehtud kahtle-
Ingutusi õlümpiaelii-
Iks ja^kui olümpia-pävad,
on need era-
5d majandusiikiül jä
llamise alal osutimud
rbetuiks.
»ude ärajäämise piU
[d aga tõenäoliselt
käsi nõukogude
räatorid, kes on
plaanid välisriiki-olümpiakülaliste
^s ning neile igasu-id
võtetega selgi-
^ea ja Õnneliku elu
md eesti rahvas
riigikorra all .
^1 puhul ei kavatse-tttvõtliku
ülevaate
lab äsja Väliseest=
risidemete Arenda-
Ifalender, kus ühes
takse olümpiamän-itavat
kultuuriprog-progrämmis
oo
; kui teist, mis ei
imaste propaganda
|d samal ajal võime
tda üritusi, algatusi
lioone, mis teenivad
okupantide ja nen-
?enrite huvisid. Nii
kalendris ilmuniui
jne punaajakirjanik
fsepp^ et olümpia-lüriprogramniil
on
ir tähtsus ja sisu,
on ka Nõukogude
Ipäev. Artikli autor
lesti rahva asumist
neli aastakümmet
ikse suure sõpnis-
|iuuhelüaulupeo ja
?gä. Artiklist võib
et selle sündmuse
)n seotud ka olüm-udsepp
loeb üles
suvel Eestis ilmuned
nihg nende hui-võõrkeeltes
ilmii-
Eestit tutvustavad
entsüklopeediline
ukogude Eesti" ja
ä" ioiis sõnas ja
ad eesti rahva elu,
[t ja harrastusic
luriprogrammi oleja
Eesti kinokunsti
Irikkalikuks kiijjme=
«taalfilmide reper-püheiidatud
Eesti
äevale.
|tatakse, et suviste
remaks kultuuriJi-ts
olevat Eesti NSV
fe pühendatud üld-
6; juulil, mis kor-le
olümpiaregatti,
ajal olevat küllal-lusikaiisi
sündmnsi, ^
I ja kontserte, mil-pa
kõigi Eesti linnale
isetegevuslased,
|"jd ja teatrid. Erili-
^ramm olevat ka-ipiaregatist
osavõttele
ja ajakn-janike-lelgitata,
niida valis-je
„erilise iniltüuri-
IJt pakutakse! kuid
see eriti lä
inistliku p ,n-
1^ seda „kidtuuri-m
meil siin välis-fgi
rohkem põhjust
mas korraldatava
vastu, millega ei
?ritud riigis mitte
•nelise propaganda-
Ist vaid taotletakse
lerunisele ka kaud-saamist.
tsioonidel okupeeris
maanneega Afganis-
Itei peamees ja pre-
[Brezbnev oli sellele
Jstu, nagu seda too-läänemaailma
aia-,
välispolütUised eks-ple
küsimustele vas-analüüsiga
Inglis-
Is ajaleht „Ecönov
pde ridade kirjutaja
(Järg lk. 3)
Nr. 12 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. veebruaril 1980 Tuesday, .Febraary, 12, 1980 Lk. %
10,"ja 17. veebr. dr. KasarS,.tel.
532-9863.
16. ja 17. veebr.:-j
532-9863.
1-^
(Algus lk. 2) ^ ;
m'ates arutab küsimust väga as-jalikidt
ja loogiliselt ning teeb sd-lest
ka oma järelduseni.
„Economist" arvab, et Afganistani
sisse tungimlsegia tegi Kreml
kahtlemata suure valekalkulat-siooni,
kuna veaelaste kaotused
selle operatsiooniga on suuremad
kui võidud. ^Ajaleht kinnit^, et vahekordade kujunemisele' n
oletused, nagu oleks Brezhnevj^®^ ^^^^^ ^^"^^^^^^
Afganistani okupeerimisele vastu 5
olnud ja poliitbüroos sõjakate põli
tbüroo liikmete poolt maha hääletatud,
ei pea paika, kuna poMit-büroo
liümed on peaaögu kõik
Brezhnevi poolt väljavalitud mehed
ning täidavad tema korraldusi
ja käske. Ajaleht ei pei ka seda
argumenti kaaluvaks kui^ mõned
lääneriikide eksperdid kalkuleerivad,
et Venemaa ei arvestanud Afganistani
okupeerimisel lääneriikide
reaktsiooniga sel lihtsal põhjusel,
et tai ei ole I^nes enam midagi
kaotada. Praktiiselt on nende
kaotused võrdlemisi suurM kuna
Ühendriikide president lõikas neilt
ära teravilja ja tehnoloogia nmg
Ühendrüldde mõjul võivad samalaadseid
samme astuda teised riigid.
Teravalt kõne aü oh ks|^ ölüm-
P!amäng;üde boikoteerimine või
nende mõnesse teis© riiki üleviimine.
^NEW. YORK, (VES) ~'ERKÜ X Esmduskogu viimane praeguse koosseisu aastakoosolek möödunud .
nädalalõpul N.Y. E^sti Majas kujunes osavõtult tagasihoidlikuks/sellele vaatamata aga viljakaks töökoosolekuks.
Kinnitati juhatuse poolt esitatud ja rev.-komisjonis läbivaadatud aruanded Ja võeti
vastu tegevuskava ning eelarve. Viimane on suurem eelmise aasta omast, kuna Esmduskogu loodab
põhjendatult kasvavat poolehoidu ja toetust rahviskaaslasüt ERKU ülesannete täitmiseks, mis järjest
kasvanud. Koosolek vaatas läbi ja võttis vastu pikeniat aega arutamisel olnud uue põhikorra ning *
juurde kuuluva kodukorra. OIüHsemaks muudatuseks selles on Esinduskogusse kandideerivate vanuse
alammäära vümiiie 21 eluaastale senise 25 asemel. Koosolekii algusosast võtsid osa ka E.V. esindaja
ySA^s E/JaaksoE ja Ibiiiispl A. Lin
korras, kui Eesti oleks vaba ja iseseisev
maa ja rahvas, ti^nneksime
kõik ainult rõõmu rahvusvahelise
pui-jespordi võistluse' korraldamine
üle Eesti territopriumü. ,,SeUe
seisukoha olen ka ametlikult ette
kandnud ühendriikide riigisekre-tärüe^',
ütles E.V. esindaja.
Koosolekul esitatud aruannete
kohta andis itäiendavaid seletusi
esünees J. Simonson, kes kinnitaSj
Pärast koosoleku • rakendamist
kuulati esimesena ära Eesti Vabariigi
esindaja üSA-s E. Jaaksoni
sõnavõtt. Kõneleja mainis, et viimaste
kuude sündmused Iraanis
ja Afganistanis on andnud hoopis
uue suuna maailma sujurvõimude
Ameerika Ühendrükidle president
ja kindlalt väljenda-sünse
valitsuse seisukohta
N. liidu edasituhgl Ja kolonialismi
pidurdamiseks, tarvilisel
korral isegi sõjalise Jõuga.
See on põhjapanev deMaratsioon
ja tõsiseks hoiatuseks Moskvale.
Eesti Vabarügi esindaja toonitas,
et meie ilhineme Ameerika
ipresidendi poolt deklareeritud seisukohaga
nünelt,;€(t Nv Liidu vägede
sissetung Afganistani on toores
agressioon ühe iseseisva maa
vastu ja tuleb iiukka mõista järjekordse
katsena laiendada Kremli
koloniaalset domineernnist.I^
armee sissetungis Afganistani näe-
• a.
„Economist" iroMseerib ka. selle
läänemaailmas läfoUöönud teoori
üle, et Afganistani okupjeerimirie
oli N; Ludule puhtakujuliselt julgeoleku
kindlustamise operatsioon,
mille eesmärgiks oli muhameedlaste
vastupanu murda ning kommunistlik
rezhüm LiMu lõunapiiril
asuvas riigis kindlustada. See
seletus ei ole loogiline, kuna muhameedlaste
tagakiiisamine ja
tapmine Washimgtonis ei mõju islami
rüMdes mitte rahustavalt ja
kainestavalt, vaid kihutab muhameedlased
veelgi suuremale fanatismile'
ja Vastuhakule kommunistlikule
rezhilmfle./l
me selgeid paralleele
sündmustega Balti riikides.
Tuntud šhaMooni
takse
Ä .
Edasi peatus E.Jaakson Moskva
olümpiamängude juures, märkides,
et president Carteri Mtsiatüv
et Rahvuskomitee tööülesanded pn
suurenenud, kusjuures eriti
rõõmustavailt tuleb märkida tihedamaid
kontakte ÜSA Kongressi
liikmetega ja
Eesti Vabaiiigi esindaja USA-s
•Ernst Jaaksoni. ^'V,
MiNNISVÄRAMÄKSypi
ISIÄLOI^E MAKSMINE
Kooskõlas Itie Municipal Acfiga ja määruse nr. 470-67 kctoaselt
mis limaÄkogu poolt vastu v ö e ^ 7. jaanuarü 1980 on lönnis-varamaksude
esimese nelja osamaksu tähtajad 1980. aastal järgmised:'
i • •
KÖEK
LINNAJAOD
Esimen® Teinö
Esimees tõstis esile ka uute
eestlaste lütumist eestlaste keskorganisatsiooni
majanduslike
Moskva olümpia boikoteerimise
suhtes, millele Ameerika rahvasaadikud
Washingtonis on peagu
üksmeelselt oma poolehoiu avaldanud,
võib Mosilcvaie kõige otsesemalt
kinnitada läänemaailma
pööret nendega suhtlemises.
Selle aEa,. kuulub
Tallinna regati
On ka täiesti iroonüine, et Eesti
rahvas olümpiaregati korraldamise
juures Tallmnas punase Kremli
lipu all on sunnitud teenima oma
rahva rõhujaid, i om
Tegevuskava osas leidsid käsitamist
olümpiaga seotud küsimused
ja eeloleval suvel okupeeritud
Eesftis toimuvad Eesti N. Luduga
iütmise 40, aastat)äeva pidustused.
Tegevuskava ja eelarve, mis oli
koostatud 48800 dollari suunises
summas, kümitati. Esunees J . Simonson
mamis, et eelarve täitmiseks
on ved vaja 1000 uut toetajat.'/
Jooksvate küsimuste all informeeris
ESTO '80 ÜSAfeomitee esimees
P. Kiik eeltööde käigust
Rootsis ja USA^. Rootsi päevadele
sihrdujaid on senini re^streeri-nud
veidi üle 400 isiku.
• : Neljas
osamaks osamaks
13. veebr.: 12. m .16. aprillil v 14.; mail.
Ülaltoodud Ätpä^fvadel m^smisele kuuluvad esialgsed ^^^s^
mad 1980. a. kohta, moodustavad poole möödunud aasta promilli
määrast, ülejäänud osa kohta saadetakse arve aasta kesk-paigu
ja see kuulub maksmisele jälle neljas osas.
Ei^algsed ^kinnisvaramaksu teated on välja s^detud. Maksumaksjad,
kes ei ole seda veel saanud, ^ a v a d sellest kohe teata»
ma Tax MormaitiM Oounter, City Hall, või tel 367-7115.
K I N N I S V A R A M A K S U D E M A K S M I NE
Ififormaitsioom arvete tasumise viisi ja koha ^tesieiate bros-hiiiaris,
mis oa amJe Juurde lisafeid.
arvab
mees, et aastatest
büroo (keskmine |vanus 70 aastat)
tegi oma otsuse puht imperialistlikust
kalkulatsioonist lähtudes,
kindlustades endale Araabia poolsaarel
ja Kagtt-Aasias uued strateegilise^
Sähtealused uute vallutuste
sooritamiseks. Poliitbüroo
plaan baseerus realistlikul arvestusel,
et N. Lüt on palavlikulise
relvastamise tulemusena praegu
oma löögijõu kõrgpunktis, kuna
lääneriigid on relvastamise alal
tunduvalt maha jäänud. Kuid sa^
mai ajal tegi Brezhnev oma kaaslastega
kallnilatsiooni^e (tegemise!
suure vea: arvestades Ühendriikide
president Carteri senist mannetut,
saamatut ja järelandlikku
polütikat olid nad veendunud, et
Afganistani väHuiamine ei
Ühendriikides mingisugust vastia
reaktsiooni.' Carteri vastulöök venelastele
oM erakordselt tugev Ja
jõuline nmg selle tagajärjed on
N. Liidule eriti mõjuvad kui
Ühendriikide aktsioonidega
vad kä teised lääneriigid.
Äiistrcicilici
. Toronto Eesti AiänduskluM aastakoosolek peeti 24. Jaanuaril To-roEsto
Eesti Majas. Koosoleku avas esimees M. Lepik. Xeihaseisa-ksaga
mälestati lahkiinud klubiliiget H. Kraavi. Koosoleku Juhatajaks
valiti E. Kuris Jä protokolUJaksMatou Usin. 1979.-a •
ja 1980> a. tegevuskava esitas M. Lepik.
selt klubi tegevusest osa Võtab. Otsustati
astuda Eesti Liit Kanadas
liikmeks. Esindajateks Eesti Lütu
valiti E. Kuris, Eoand ja Maimu
Usin. •
Pärast kohvi-vaheaega näitasid
valguspilte Maimu Usmjä -M, Lepik
möödunud tegevusest ja Toronto
parkidest. Klubi tähistas 8. veebruaril
Torõritp Eesti Majas iO-ndat
aastapäeva piduliku koosvübimise-ga/
28. veebruaril on lektoriks M.
Tamm .teemal: „Orgaamline aian-dus'^••-;:.^•:;
Vv••/
1980. tegevusaastaks jagas' Juha
tuse tööülesanded .alljär^evalt;
esimees M. Lepik, abiesimees E.
Kuris, sekretär Maimu Usin, abi-sekretär
V^lve Jänson, laekur M.
Joašaare, abüaekur Leida Homits,
eriülesanded J. Hion j a üritused J
.Roand.-
.•••EKs.
Möödunud - tegevusaastal oli
oengutest ja teistest üritustest osavõtjaid
keskmiselt 54. 1980. a; on
lektoreiks veebruaris M. Tamm,
märtsis E. Hess, aprillis A.Haava-niit,
oktoobris Ene Runge ja novembris
J . Oinus. 1979 .a majandusaruande
ja eelarve 1980, aastaks
esitas laekur J. Hion. Aruanded^ tegevuskava
ja eelarve kinnitati
ühel häälel. '
Revisjomkomisjom valiti K.
si, J. Oinus ja Aino Suits (uus).
Klubi põhikirja kohaselt võib juha
tuse ettepanekul peakoosolek valida
auliikmeiks isikuid kellel on tunnustusväärseid
teeneid aiandusalal
või Toronto Eesti Äiandusklubi suh
tes. Arvestades eeltooduga valis
aastakoosolek auliikmeiks teene
kaid, juhtivaid isikuid, kes on aastaid
eesti keelset ja meelset aiandust
viljelenud meie siinses ühiskonnas
ajakirjanduses kirjutuste,
loengute, õppekäikude T.E. Äiandusklubi
organiseerimise jne. näol.
dty Treasurer.
SYDNEY (EPL) - Austraalia
keskvalitsus Canberras on praegu
kaalutlemas terve rea N. Lüdu eelisõiguste
piiramist või kaotamist,
s^o. mida Moskva valitsus kasu-ab
Austraalias, kuid mida ei lubata
kommunismi võimu aü olevates
maades. Nü on küsimuse all N.
lüdu diplomaatide seni vabalt irm-gi
sõitmise piü^HÜne. Kaalutakse
ca propaganda piira.mist igasugu-
! kultuurüise tegevuse tähe all
nagu pimaarmee koori esmeniised,
Moskva tsirkus, turnijad ja estraadi
kamaaroskikargajad ja balalaika
trummeldajad. Isegi Moskva
olümpiaadist osavõtt on seatud 1
küsimusmärgi aula. Rohkem ma-1
jandusliku iseloomuga on nisu-müügi
piffamme, s.o. ei asendata
ka seda osa, mida USA keeldub
müümast. Edasi kaiastamise piiramine
Austraalia vetes,, nmg vene
turismi laevade tulek seni neli
laeva kuni 4000 turistiga kuus. Samuti
teadusliku koostöö vahenda-mme.
Kõik oh seoses N. Liidu vägede
lükumisega Afganistani, tais
juba varem olid
valitsused.
I.|äii^raiiiiifcu
Järjekordsed Lääneranniku Eesti
Päevad toimuvad teatavasti
Seattles 1981. aastal. Nende täpseks
ajaks on määraitud sellel aastal
26. kuhi 31. juulini; Kohaks on
Washmgtoni ülikooli maa-ala. Päevade
patrooniks on ülikooli etnilise
muusüka osakond ja m^usüca-kiool.
inniiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiira^^^^^
K A I K M ^
MAALID MtJüGIL suures valikus.
Helistage ette 2^5595.
390 Princess Ave., Wülowdal©
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»iiliiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiniiiisv^
teks Aavo Kalviste ja Sulev Urv,
peasekretäriks Taimi Ene Moks,
laekuriks Toomas Napa, sekretä-
Korraldava peakomitee esüne- riks Virve Mägi ja liikmetefcs Ra-heks
on Emo Moks, abiesunees- mona Holmes ning Marta Kask.
Maksab Eanaisis:
feercmdcacistas $10.50
$ 3 8 .
$21
$11w
I I R U P O S TI
,,Economisti" analüüs ja him-nang
on üks asjalikumaid ja loo-güisemaid,
mis lääneriikide ajakirjanduses
seoses Afganistani
sündmustega on ilmunud. See lükkab
ümber kõik unistused ja vale-kalkuIat$
iponid, milledega ,,ülitar-gad"
välispoliitilised eksperdid
seni läänemaailma rahvaid on valele
teele juhtinud ja sõna tõsises
mõttes. petnud. y„Eco^nomist"' ü'
leb, et läänemaailm on venelastega
suhtlemisel jõudnud samasse
faasi kui ta oli seda 1S36. aastal
Hitleri esimeste agressiivsete sam-oiude
a^l. I Kui läänemaailma
hoiab kokku ja toetab Garterit,
siis suudetakse, venelasid. iSeiiaäo]
selt korrale kutsuda ning nehde
ambitsioone piirata. Kui läänemaailm
aga kõhkleb ja uusi järc
andmisi teeb, süs võib selle taga-sümasõda.
Auliikmeks valiti 10-ndal tege
vusaastal M. Joasaäre, Ä. Haava-niit,
E. Kuris, J. • Oiiüs Ja A.
auliikmeks valiti 5-ndal tegevusaastal
J. Hion, kes auväärsest
vanadusest (87 a. vana) hoolimata
tänapäeval ka veel aktiiv-
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Suite 200
Resdale, Oht. M9V 3Y7
Tel. 7454622
EELK konsistoorium pöördub
külku lükmete poole, et need, võtaks
arvukalt osa kohe peale Stok-holmis
tohnuYaid Ülemaailmseid
Eesti Päevi korraldatavast kursusest.
Selle korraldab EELK õpetajate
Abüiste Ettevalmistamise
Instituut.
0 o
Kursus toimub 15.--25.JUU1Ü. See
on esimene taoline kursus Euroopas.
Kaks samasugust on varem
korraldatud Torontos.
Kogudusi palutakse hoolitseda
selle eest, et neü oleks väihemält
kaks, kes on nendest kursustest
osa võtnud. Kuna eesti õpetajate
enamus hakkab lähenema pensionieale,
vajavad nad tungivalt abilisi
kohtadel, kes võiksid vajaduse
korral neid asendada.
Kursusest osavõttu palutakse registreerida
Mjemalt 1. aprilliks
1980 piiskop Karl Raudsepale, kel-
.le aadress on: P.O. Box 291, Jor-
ISO,
$56c
LENNUPOSTIGA fUemere-maadesse:
Aastas $72^, poolaastas 136^, veei^dasMites^Sr-'
Aaciressi muudatus 50 centL üksiknumbri hind 45 c e ^
- .'WmsMaadressidele palume m^Mda ^J^OSTAL:COBl" Ja
USA aadresdäde >ZIP
Paagatshekk vöi rahakaart kirjutada ;
Free Estoniam PuWishers nimele*
»»----
Pahm mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates
. . . 19 —. . Tellünise katteks lisan $ -
rahas 7 tshekiga /
' « I
imi}uures
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 12, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800212 |
Description
| Title | 1980-02-12-03 |
| OCR text | Nr. 12 ipiamängtide boikotS |yõi mõnda teise lm- Ikava on kahtlemata linnas olümpiarega-ja organiseerijad lis on tehtud kahtle- Ingutusi õlümpiaelii- Iks ja^kui olümpia-pävad, on need era- 5d majandusiikiül jä llamise alal osutimud rbetuiks. »ude ärajäämise piU [d aga tõenäoliselt käsi nõukogude räatorid, kes on plaanid välisriiki-olümpiakülaliste ^s ning neile igasu-id võtetega selgi- ^ea ja Õnneliku elu md eesti rahvas riigikorra all . ^1 puhul ei kavatse-tttvõtliku ülevaate lab äsja Väliseest= risidemete Arenda- Ifalender, kus ühes takse olümpiamän-itavat kultuuriprog-progrämmis oo ; kui teist, mis ei imaste propaganda |d samal ajal võime tda üritusi, algatusi lioone, mis teenivad okupantide ja nen- ?enrite huvisid. Nii kalendris ilmuniui jne punaajakirjanik fsepp^ et olümpia-lüriprogramniil on ir tähtsus ja sisu, on ka Nõukogude Ipäev. Artikli autor lesti rahva asumist neli aastakümmet ikse suure sõpnis- |iuuhelüaulupeo ja ?gä. Artiklist võib et selle sündmuse )n seotud ka olüm-udsepp loeb üles suvel Eestis ilmuned nihg nende hui-võõrkeeltes ilmii- Eestit tutvustavad entsüklopeediline ukogude Eesti" ja ä" ioiis sõnas ja ad eesti rahva elu, [t ja harrastusic luriprogrammi oleja Eesti kinokunsti Irikkalikuks kiijjme= «taalfilmide reper-püheiidatud Eesti äevale. |tatakse, et suviste remaks kultuuriJi-ts olevat Eesti NSV fe pühendatud üld- 6; juulil, mis kor-le olümpiaregatti, ajal olevat küllal-lusikaiisi sündmnsi, ^ I ja kontserte, mil-pa kõigi Eesti linnale isetegevuslased, |"jd ja teatrid. Erili- ^ramm olevat ka-ipiaregatist osavõttele ja ajakn-janike-lelgitata, niida valis-je „erilise iniltüuri- IJt pakutakse! kuid see eriti lä inistliku p ,n- 1^ seda „kidtuuri-m meil siin välis-fgi rohkem põhjust mas korraldatava vastu, millega ei ?ritud riigis mitte •nelise propaganda- Ist vaid taotletakse lerunisele ka kaud-saamist. tsioonidel okupeeris maanneega Afganis- Itei peamees ja pre- [Brezbnev oli sellele Jstu, nagu seda too-läänemaailma aia-, välispolütUised eks-ple küsimustele vas-analüüsiga Inglis- Is ajaleht „Ecönov pde ridade kirjutaja (Järg lk. 3) Nr. 12 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. veebruaril 1980 Tuesday, .Febraary, 12, 1980 Lk. % 10,"ja 17. veebr. dr. KasarS,.tel. 532-9863. 16. ja 17. veebr.:-j 532-9863. 1-^ (Algus lk. 2) ^ ; m'ates arutab küsimust väga as-jalikidt ja loogiliselt ning teeb sd-lest ka oma järelduseni. „Economist" arvab, et Afganistani sisse tungimlsegia tegi Kreml kahtlemata suure valekalkulat-siooni, kuna veaelaste kaotused selle operatsiooniga on suuremad kui võidud. ^Ajaleht kinnit^, et vahekordade kujunemisele' n oletused, nagu oleks Brezhnevj^®^ ^^^^^ ^^"^^^^^^ Afganistani okupeerimisele vastu 5 olnud ja poliitbüroos sõjakate põli tbüroo liikmete poolt maha hääletatud, ei pea paika, kuna poMit-büroo liümed on peaaögu kõik Brezhnevi poolt väljavalitud mehed ning täidavad tema korraldusi ja käske. Ajaleht ei pei ka seda argumenti kaaluvaks kui^ mõned lääneriikide eksperdid kalkuleerivad, et Venemaa ei arvestanud Afganistani okupeerimisel lääneriikide reaktsiooniga sel lihtsal põhjusel, et tai ei ole I^nes enam midagi kaotada. Praktiiselt on nende kaotused võrdlemisi suurM kuna Ühendriikide president lõikas neilt ära teravilja ja tehnoloogia nmg Ühendrüldde mõjul võivad samalaadseid samme astuda teised riigid. Teravalt kõne aü oh ks|^ ölüm- P!amäng;üde boikoteerimine või nende mõnesse teis© riiki üleviimine. ^NEW. YORK, (VES) ~'ERKÜ X Esmduskogu viimane praeguse koosseisu aastakoosolek möödunud . nädalalõpul N.Y. E^sti Majas kujunes osavõtult tagasihoidlikuks/sellele vaatamata aga viljakaks töökoosolekuks. Kinnitati juhatuse poolt esitatud ja rev.-komisjonis läbivaadatud aruanded Ja võeti vastu tegevuskava ning eelarve. Viimane on suurem eelmise aasta omast, kuna Esmduskogu loodab põhjendatult kasvavat poolehoidu ja toetust rahviskaaslasüt ERKU ülesannete täitmiseks, mis järjest kasvanud. Koosolek vaatas läbi ja võttis vastu pikeniat aega arutamisel olnud uue põhikorra ning * juurde kuuluva kodukorra. OIüHsemaks muudatuseks selles on Esinduskogusse kandideerivate vanuse alammäära vümiiie 21 eluaastale senise 25 asemel. Koosolekii algusosast võtsid osa ka E.V. esindaja ySA^s E/JaaksoE ja Ibiiiispl A. Lin korras, kui Eesti oleks vaba ja iseseisev maa ja rahvas, ti^nneksime kõik ainult rõõmu rahvusvahelise pui-jespordi võistluse' korraldamine üle Eesti territopriumü. ,,SeUe seisukoha olen ka ametlikult ette kandnud ühendriikide riigisekre-tärüe^', ütles E.V. esindaja. Koosolekul esitatud aruannete kohta andis itäiendavaid seletusi esünees J. Simonson, kes kinnitaSj Pärast koosoleku • rakendamist kuulati esimesena ära Eesti Vabariigi esindaja üSA-s E. Jaaksoni sõnavõtt. Kõneleja mainis, et viimaste kuude sündmused Iraanis ja Afganistanis on andnud hoopis uue suuna maailma sujurvõimude Ameerika Ühendrükidle president ja kindlalt väljenda-sünse valitsuse seisukohta N. liidu edasituhgl Ja kolonialismi pidurdamiseks, tarvilisel korral isegi sõjalise Jõuga. See on põhjapanev deMaratsioon ja tõsiseks hoiatuseks Moskvale. Eesti Vabarügi esindaja toonitas, et meie ilhineme Ameerika ipresidendi poolt deklareeritud seisukohaga nünelt,;€(t Nv Liidu vägede sissetung Afganistani on toores agressioon ühe iseseisva maa vastu ja tuleb iiukka mõista järjekordse katsena laiendada Kremli koloniaalset domineernnist.I^ armee sissetungis Afganistani näe- • a. „Economist" iroMseerib ka. selle läänemaailmas läfoUöönud teoori üle, et Afganistani okupjeerimirie oli N; Ludule puhtakujuliselt julgeoleku kindlustamise operatsioon, mille eesmärgiks oli muhameedlaste vastupanu murda ning kommunistlik rezhüm LiMu lõunapiiril asuvas riigis kindlustada. See seletus ei ole loogiline, kuna muhameedlaste tagakiiisamine ja tapmine Washimgtonis ei mõju islami rüMdes mitte rahustavalt ja kainestavalt, vaid kihutab muhameedlased veelgi suuremale fanatismile' ja Vastuhakule kommunistlikule rezhilmfle./l me selgeid paralleele sündmustega Balti riikides. Tuntud šhaMooni takse Ä . Edasi peatus E.Jaakson Moskva olümpiamängude juures, märkides, et president Carteri Mtsiatüv et Rahvuskomitee tööülesanded pn suurenenud, kusjuures eriti rõõmustavailt tuleb märkida tihedamaid kontakte ÜSA Kongressi liikmetega ja Eesti Vabaiiigi esindaja USA-s •Ernst Jaaksoni. ^'V, MiNNISVÄRAMÄKSypi ISIÄLOI^E MAKSMINE Kooskõlas Itie Municipal Acfiga ja määruse nr. 470-67 kctoaselt mis limaÄkogu poolt vastu v ö e ^ 7. jaanuarü 1980 on lönnis-varamaksude esimese nelja osamaksu tähtajad 1980. aastal järgmised:' i • • KÖEK LINNAJAOD Esimen® Teinö Esimees tõstis esile ka uute eestlaste lütumist eestlaste keskorganisatsiooni majanduslike Moskva olümpia boikoteerimise suhtes, millele Ameerika rahvasaadikud Washingtonis on peagu üksmeelselt oma poolehoiu avaldanud, võib Mosilcvaie kõige otsesemalt kinnitada läänemaailma pööret nendega suhtlemises. Selle aEa,. kuulub Tallinna regati On ka täiesti iroonüine, et Eesti rahvas olümpiaregati korraldamise juures Tallmnas punase Kremli lipu all on sunnitud teenima oma rahva rõhujaid, i om Tegevuskava osas leidsid käsitamist olümpiaga seotud küsimused ja eeloleval suvel okupeeritud Eesftis toimuvad Eesti N. Luduga iütmise 40, aastat)äeva pidustused. Tegevuskava ja eelarve, mis oli koostatud 48800 dollari suunises summas, kümitati. Esunees J . Simonson mamis, et eelarve täitmiseks on ved vaja 1000 uut toetajat.'/ Jooksvate küsimuste all informeeris ESTO '80 ÜSAfeomitee esimees P. Kiik eeltööde käigust Rootsis ja USA^. Rootsi päevadele sihrdujaid on senini re^streeri-nud veidi üle 400 isiku. • : Neljas osamaks osamaks 13. veebr.: 12. m .16. aprillil v 14.; mail. Ülaltoodud Ätpä^fvadel m^smisele kuuluvad esialgsed ^^^s^ mad 1980. a. kohta, moodustavad poole möödunud aasta promilli määrast, ülejäänud osa kohta saadetakse arve aasta kesk-paigu ja see kuulub maksmisele jälle neljas osas. Ei^algsed ^kinnisvaramaksu teated on välja s^detud. Maksumaksjad, kes ei ole seda veel saanud, ^ a v a d sellest kohe teata» ma Tax MormaitiM Oounter, City Hall, või tel 367-7115. K I N N I S V A R A M A K S U D E M A K S M I NE Ififormaitsioom arvete tasumise viisi ja koha ^tesieiate bros-hiiiaris, mis oa amJe Juurde lisafeid. arvab mees, et aastatest büroo (keskmine |vanus 70 aastat) tegi oma otsuse puht imperialistlikust kalkulatsioonist lähtudes, kindlustades endale Araabia poolsaarel ja Kagtt-Aasias uued strateegilise^ Sähtealused uute vallutuste sooritamiseks. Poliitbüroo plaan baseerus realistlikul arvestusel, et N. Lüt on palavlikulise relvastamise tulemusena praegu oma löögijõu kõrgpunktis, kuna lääneriigid on relvastamise alal tunduvalt maha jäänud. Kuid sa^ mai ajal tegi Brezhnev oma kaaslastega kallnilatsiooni^e (tegemise! suure vea: arvestades Ühendriikide president Carteri senist mannetut, saamatut ja järelandlikku polütikat olid nad veendunud, et Afganistani väHuiamine ei Ühendriikides mingisugust vastia reaktsiooni.' Carteri vastulöök venelastele oM erakordselt tugev Ja jõuline nmg selle tagajärjed on N. Liidule eriti mõjuvad kui Ühendriikide aktsioonidega vad kä teised lääneriigid. Äiistrcicilici . Toronto Eesti AiänduskluM aastakoosolek peeti 24. Jaanuaril To-roEsto Eesti Majas. Koosoleku avas esimees M. Lepik. Xeihaseisa-ksaga mälestati lahkiinud klubiliiget H. Kraavi. Koosoleku Juhatajaks valiti E. Kuris Jä protokolUJaksMatou Usin. 1979.-a • ja 1980> a. tegevuskava esitas M. Lepik. selt klubi tegevusest osa Võtab. Otsustati astuda Eesti Liit Kanadas liikmeks. Esindajateks Eesti Lütu valiti E. Kuris, Eoand ja Maimu Usin. • Pärast kohvi-vaheaega näitasid valguspilte Maimu Usmjä -M, Lepik möödunud tegevusest ja Toronto parkidest. Klubi tähistas 8. veebruaril Torõritp Eesti Majas iO-ndat aastapäeva piduliku koosvübimise-ga/ 28. veebruaril on lektoriks M. Tamm .teemal: „Orgaamline aian-dus'^••-;:.^•:; Vv••/ 1980. tegevusaastaks jagas' Juha tuse tööülesanded .alljär^evalt; esimees M. Lepik, abiesimees E. Kuris, sekretär Maimu Usin, abi-sekretär V^lve Jänson, laekur M. Joašaare, abüaekur Leida Homits, eriülesanded J. Hion j a üritused J .Roand.- .•••EKs. Möödunud - tegevusaastal oli oengutest ja teistest üritustest osavõtjaid keskmiselt 54. 1980. a; on lektoreiks veebruaris M. Tamm, märtsis E. Hess, aprillis A.Haava-niit, oktoobris Ene Runge ja novembris J . Oinus. 1979 .a majandusaruande ja eelarve 1980, aastaks esitas laekur J. Hion. Aruanded^ tegevuskava ja eelarve kinnitati ühel häälel. ' Revisjomkomisjom valiti K. si, J. Oinus ja Aino Suits (uus). Klubi põhikirja kohaselt võib juha tuse ettepanekul peakoosolek valida auliikmeiks isikuid kellel on tunnustusväärseid teeneid aiandusalal või Toronto Eesti Äiandusklubi suh tes. Arvestades eeltooduga valis aastakoosolek auliikmeiks teene kaid, juhtivaid isikuid, kes on aastaid eesti keelset ja meelset aiandust viljelenud meie siinses ühiskonnas ajakirjanduses kirjutuste, loengute, õppekäikude T.E. Äiandusklubi organiseerimise jne. näol. dty Treasurer. SYDNEY (EPL) - Austraalia keskvalitsus Canberras on praegu kaalutlemas terve rea N. Lüdu eelisõiguste piiramist või kaotamist, s^o. mida Moskva valitsus kasu-ab Austraalias, kuid mida ei lubata kommunismi võimu aü olevates maades. Nü on küsimuse all N. lüdu diplomaatide seni vabalt irm-gi sõitmise piü^HÜne. Kaalutakse ca propaganda piira.mist igasugu- ! kultuurüise tegevuse tähe all nagu pimaarmee koori esmeniised, Moskva tsirkus, turnijad ja estraadi kamaaroskikargajad ja balalaika trummeldajad. Isegi Moskva olümpiaadist osavõtt on seatud 1 küsimusmärgi aula. Rohkem ma-1 jandusliku iseloomuga on nisu-müügi piffamme, s.o. ei asendata ka seda osa, mida USA keeldub müümast. Edasi kaiastamise piiramine Austraalia vetes,, nmg vene turismi laevade tulek seni neli laeva kuni 4000 turistiga kuus. Samuti teadusliku koostöö vahenda-mme. Kõik oh seoses N. Liidu vägede lükumisega Afganistani, tais juba varem olid valitsused. I.|äii^raiiiiifcu Järjekordsed Lääneranniku Eesti Päevad toimuvad teatavasti Seattles 1981. aastal. Nende täpseks ajaks on määraitud sellel aastal 26. kuhi 31. juulini; Kohaks on Washmgtoni ülikooli maa-ala. Päevade patrooniks on ülikooli etnilise muusüka osakond ja m^usüca-kiool. inniiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiira^^^^^ K A I K M ^ MAALID MtJüGIL suures valikus. Helistage ette 2^5595. 390 Princess Ave., Wülowdal© iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»iiliiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiniiiisv^ teks Aavo Kalviste ja Sulev Urv, peasekretäriks Taimi Ene Moks, laekuriks Toomas Napa, sekretä- Korraldava peakomitee esüne- riks Virve Mägi ja liikmetefcs Ra-heks on Emo Moks, abiesunees- mona Holmes ning Marta Kask. Maksab Eanaisis: feercmdcacistas $10.50 $ 3 8 . $21 $11w I I R U P O S TI ,,Economisti" analüüs ja him-nang on üks asjalikumaid ja loo-güisemaid, mis lääneriikide ajakirjanduses seoses Afganistani sündmustega on ilmunud. See lükkab ümber kõik unistused ja vale-kalkuIat$ iponid, milledega ,,ülitar-gad" välispoliitilised eksperdid seni läänemaailma rahvaid on valele teele juhtinud ja sõna tõsises mõttes. petnud. y„Eco^nomist"' ü' leb, et läänemaailm on venelastega suhtlemisel jõudnud samasse faasi kui ta oli seda 1S36. aastal Hitleri esimeste agressiivsete sam-oiude a^l. I Kui läänemaailma hoiab kokku ja toetab Garterit, siis suudetakse, venelasid. iSeiiaäo] selt korrale kutsuda ning nehde ambitsioone piirata. Kui läänemaailm aga kõhkleb ja uusi järc andmisi teeb, süs võib selle taga-sümasõda. Auliikmeks valiti 10-ndal tege vusaastal M. Joasaäre, Ä. Haava-niit, E. Kuris, J. • Oiiüs Ja A. auliikmeks valiti 5-ndal tegevusaastal J. Hion, kes auväärsest vanadusest (87 a. vana) hoolimata tänapäeval ka veel aktiiv- Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Suite 200 Resdale, Oht. M9V 3Y7 Tel. 7454622 EELK konsistoorium pöördub külku lükmete poole, et need, võtaks arvukalt osa kohe peale Stok-holmis tohnuYaid Ülemaailmseid Eesti Päevi korraldatavast kursusest. Selle korraldab EELK õpetajate Abüiste Ettevalmistamise Instituut. 0 o Kursus toimub 15.--25.JUU1Ü. See on esimene taoline kursus Euroopas. Kaks samasugust on varem korraldatud Torontos. Kogudusi palutakse hoolitseda selle eest, et neü oleks väihemält kaks, kes on nendest kursustest osa võtnud. Kuna eesti õpetajate enamus hakkab lähenema pensionieale, vajavad nad tungivalt abilisi kohtadel, kes võiksid vajaduse korral neid asendada. Kursusest osavõttu palutakse registreerida Mjemalt 1. aprilliks 1980 piiskop Karl Raudsepale, kel- .le aadress on: P.O. Box 291, Jor- ISO, $56c LENNUPOSTIGA fUemere-maadesse: Aastas $72^, poolaastas 136^, veei^dasMites^Sr-' Aaciressi muudatus 50 centL üksiknumbri hind 45 c e ^ - .'WmsMaadressidele palume m^Mda ^J^OSTAL:COBl" Ja USA aadresdäde >ZIP Paagatshekk vöi rahakaart kirjutada ; Free Estoniam PuWishers nimele* »»---- Pahm mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates . . . 19 —. . Tellünise katteks lisan $ - rahas 7 tshekiga / ' « I imi}uures |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-12-03
