Vaba eestlane , October 27, 1977

              saciondl Library 5625
(O^tetra.w.Aac,(OiUnits. itions Sect
SecoM class mail iregis-žratioQ
number
ISr. 79 (2426) XXVI aastakäik
..T^H.njciCT.>T»».aCT^.r.rr»^TTTTTIMIII • l l l l l l l lB
Neljapäeval, 27. oktoobrü 1977 - Thmsday; Oetober 27,1977 ÜksUmumbri biad S5 ee^
ILMAR HEINSOO
teisipäeval selgus, et
Toronto eesti ühiskonnas tuntud
kahele tegelasele on lisaks vareip
.,Vaba Eestlases" nimeta,tüile an­netatud
kuiiinganna Elizabethi
hõbe juubeli medaiiü.^ l
saa,Jaiks on aupeakonsul Ilmar
Hemsoo j a Toroi^to Eesti Seltsi
Täienduskoolide koolil^0mitee esi­mees.
Eesti Sihtkapital Kanadas
esimees ja Eestlaste Kesknouko-p
i Kanadas abiesimees H. Lupp»
I^Iõlemad juubemedalitega vääris­tatud
tegelased on aastaid aktiiv­selt
tegutsenud eesti j ühiskonnas
.|a võitnudl iildisp lugupjidamise!
On võimalik, et kuninganna
Juubelimedaleid on annetatud ka
väljaspool Torontot elavatele
eestlastele, kuid selle kohta puu­duvad
esialgu andmed.
MONTREAL (VE) Montrealis peetud sümpoosion sealsete eestlaste probleemide üle 21. ja
22. okt. õmiestus üle ootuste hästi. Osavõtt oli elav, programm tihe ja loengud asjalikud ja In-
• • formatiivsed,. kusjuures .esitusviis o i - kohati-uudne Ja vahelduv. .
üldišölt olid Montreali eestla-:mm^^^ .kogerpiiSteile. Ta andis
sed ikõige rohkem iiüvitatud side-' pölijäliku ülevaate E l i K ajaloost
võimaluiate parandamise problee- '• ja selle funktsiooni itälitsusest
midest, SelMe järgnes noorte erinevates 'ketostes eestluse or-järelfcasvii
probleem. Fondi loo- gapseerimisöl^a teenimisel, p^
mise võimalused Ja legaalsed hing dades negätüvseks nähteks mõne
majanduÄud toüsimused jäid organisatsiooni . püüöt luua pa-väihemuse
huviobjelbtiks. Noorte ralleelismi, mis ikililustab ühis­huvi
šelleviastu oili koondunud konda j a nõrg^dab meie potent-ainult
noorte järelkasvu J a fondi siaäli. „üiksikõik, me k a ei
loomise probleenu ümber. Naiste
ülekaal oli ainult legaalsete . j a
majanduslikkude probleemide
grupis.
'. Teistes .• sektorites domineer|žj
mieessugu, mis oli üldine nähe
kogu sümpoosioni kestel.
tJldine 'õhkkond oli sõbralik, ra-,
huilik ja montreaällased jätsid
endist väga soliidse mulje: Va^
nade-noorte eraldumine ei tor­ganud
silima. . ^
Kuigi Montreali sümpoosion o l i
noorte korraldatud, koosnes n i i
tegelaskond vkui ika publik igast
east, mis on õieti meie elukorras
kõige õigem ja normaalsem nähe.
Noored. näitasid, et nad on täie­likult
võimelised eestlastena oma
rahva saatust, ülesandeid ja vas­tutust
kandma j a jagama. Pro­grammi
koordineerijaiks oli Jaa­ni
koguduse uus õpetaja Heina
Laaneots, ikelle rahulikkus, järje-
-kindilus ja ikerge huumoriga p i ­pardatud
positiivne dispositsioon
oleks — oleme Globaalne Eesti
ning meie peame teid ja vahen­deid
leidma selleks, et meie rali-vas
valkseilt rahvailiikmeftena ei
kao. .
. Vajame 'Globaalse. Eesti rah­vuslikku
programmi ja omava­helist
sidestust — muidu või­vad
paljud eestlased jääda
„Türgi eestlasteks", keda j u ­huslikult
aastakümneid hiljem
mahajäetuna a v a s t a t i . . .
Ajarattas ei seisa mjtte paigal
ning maailma üldine areng töö­tab
Vene panslavismi kahjuks.
Meie iühiskonn'a peatähelepanu
tuieb juhtida järelkasvu küsimus­tele
j a uue põlvkonna sidumisele
edaspidiseks võitluseks — tead­likkuse
j a visadusega;'-
ülevaate noorte tegevusest an­dis
Helle Vaus, kes tundis mu­ret"
eem4e j aänute üle j a leidis
vaJjäduse põhjuste analüseerimi-söks.
Eemfaile jäänud noored ot­sivad
identsust j a tulöksid täga-kujunes
mõõduandvaiks sümpoo- si. Vaja on neisse sõbralikult suh-sioni
plaanikohasei läbiviimisel.
Igale osavõtjale oli valmista­tud
mapp vajaliku jnformatsi-
• ^ooni. ja .üksikute loengute koo-
: piategSr .• . '
Lpengute kestvus oli 30 kuni
90 minutiline ja kohvi või eineta-mine
• leidis aset iga 90 minuti
järgi.;...:
Täpselt kell 10 ütles teretule-
, mast koosolijaitele HiÜe Viires-
Sutt, miletö järghes Heino Laa­neotsa
ülevaade sümpoosioni va­jadusest.
Eestlaste potentsiaalist
paguluses/ kõneles E L K esimees
tuda ja vanemate moraalset ja
majanduslükikiii tuge.
Peter Tamniarki ettekanne an­dis
põhjaliku ülevaate meie kul­tuurist,
probleemidest ja võima­lustest
tulevikus noore vaate­vinklist
(avaidatakse järgmises
Vaba Eestlase" numbriSv
Samuti oli äärmiselt huvitav
.'dr. Walter. Randi loeng: ffutuii-rismist,
mis leiab käsitlust
Vmeie-.lehe veergudel, lähemas
. 'tulevikus.. : i '
Pärastlõunasel paneelide dis­kussioonil
esitasid , ;vaj adusi"
/" OraJ Roberts, kes esineb evan-g6listina
pühaiiäeva hommikul
raadiosaates > ja hiljem, kell 9
>hcmm., TV-säaites, mis I^. Yorgis
edasi antakse kanal 9, on ,oma
mõilemiates : saadöte^ jkorditvalt
käsitanud olukordi olcup. Eestis,
p(^itiiv^lt Möödunud pü­hapäevastes
saadete^ (märkis ta,
et te käis:ise;kirikut0gela)Ste de-
Isgafeioönigal ^Taillimias j a nägi
söaJiset õnnetut olukorda.
Robert Kreem, rõhutades oleviku Mark Teose, Julius Ridiail, E d .
positiivset kasutamist rajatud I Leetma, dr. Mfred Kurlents (pa-neölijüjiataja),
Hilja Teose,: d
vValter Rand j a Heino Lestal.
^Võimaluste'- paneelis dlid Peter
Tammark, dr. Salme Nõmmik,
flans Peets; dr. Martin ' Pühvel
(paneeli juhataja), Robert
Kreem, Henn Baabo ja Heino A l -
tosaar.. :
,-Vaijaduste" osas domineerisid
Eestiga kontakti Võiaixaiused, tes­tamendi
: tegemine, ühineimrne
teiste balti rahvasitega, Montrea-list
lähkumise-küsimus, Täiendus-keÄooli
avamine, parem aru-saainine
eesithise säilitamise täM-sušest,
noortejititide järelkasv,
vastastikune sõbraükkuš, laste­rohked
perekonnad jne.
„Võimalusteks'' ar/ati olevat
ärkamine noorte hulgas, perekon­na
:raamatud, ikokkutuiiekute kor-raldamine
ja majanduslikkude
ressursside koondamine üldisse
fondi.
õhtusöögi ajal peetud inglis­keelne
lauakõne Jkinnisvara ostu-müügi
agehdÜt mr. McDonaldilt
oli rohkem poliitiline kui infor-majtiivne.
Kõneleja taikerdus
isiklikule pinnale võttes aluseks
oma kirjavahetuse Joe Clarkiga.
Statistilised andmed kinnisvara
hindade ikchtä ei õigustanud kõ­neleja
pessimistlikku hoiakut.
Paarituhande, dollariline hinda­de
langus inglise sektoris ja mõ-netuhande
dollariline hinna
;õus prantsuse sektoris võib
kergelt mitteteadliku kodaniku
paanilisele müügile mõjutada.
Pärast õhtusööki Jaani kogu­duse
saalis demonstreerisid to-rontöla&
ed Toomas Metsala ja
Andres Raudsepp rahvamänge,
itantse ja laule, millele- järgnes
hubane koosviibimine ja tants.
Pühapäev algas jumalateenistu­sega
Jääni kirikus päevaikohase
jutlusega õp. Laaneotsalt. Samas
tõi teate kirikulistele preester
Vello Salo N. Eesti piiskopi ma­tustest
j a tervitusi sealsete pas-itorÜe
poolt.
ife:-5)-.
^ ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^ V S ^ Ž ^ ^ ^
Prof. • P . - Kruus (paremal) koos oma abältstega uurimistööde^
/teostamisel.: •'
OTTAWA — Ottawa Carletoni
ülikooli ,ke©miä professor Peeter
Kruus ;oli üks neist üheksast On­tario
vülikoolide õppejõust;, kellele
annetati 21. oktoobril Torontos
Onta-rio Confederatioh of Uni-yersity
Facülity Associations pari-
Prof. Peeter Kruus alustas äsja
keemia ailal suuremat uurimis-programmi,^
mililöks ta sai Union
Carbide'ljt 3000-dollarilise toetu­se,
Selle summa eest ostis ta va- .
jal-iku varustuse ning palkas alsi-tö|
jõu, Carletoni ülikooli ajakiri
mate lõpetajate laiihind. Auhinnad Garleton Älumni ^ews p n av^-
on mõeldud parema Õpetamise danud uue projeifcti juurde asu-tiivustämiseks
liing parematele misel prof. Kruusiga pikema ju-õpetaijaitele
tunnustuse andmi-' tuajamise.
seks:' \ '•
^õjyfcss kargemate sõfcsväelasfe
BONN — Lääne-Saksamaa president Walter Scheel, kes kõneles terroristide poolt mõirvatuö
töösturi Hanns-Martin Schleyeri matustel, pöördus kogu maailma poole terroristide vastu võit­lemiseks.
President kinnitas, et võitlus terrorismi vastu
: lust barbarismi vastu. '
BELGRAD — Jugoslaavias on erikomisjon uurima hakanud
taator Tito abikaasa Jovanka telgitaguseid kombinatsioone kõrgete
ametikohtade täitmisel. Komisjon moodustati diktaator Tito korral-ja
presidendist üle 30 aasta noo­rem.
Teise maailmasõja ajal oli ta,
Tito armuke ning temast sai hil­jem
diktaatori abikaasa. Asja­omastest
ringkondadest inainitak-
•se,;..
et Jovanka Tito on mõjutanud
kõrgemate sõjaväelaste ametis­se
nimetamisi, I
kindlustades ilmselt oma seljata­gust
kui 54-aastaiie Tito peaks su-;
Jovanka Tito on viimasel a
avalikkusest kadunud ning ta ei
võtnud osa ka president Tito äsja­sest
külaskäigust N. Liitu ja Hii-
.nasse..-.v;
Saabunud andmete kohaselt vii­bib
Jovanka Tito Belgradis pre­sidendi
eraresidentsis koduses
arestis. •.
Jovanka Tito on endine punane
partisan, kes on praegu 53 aastane ' rema.
Soheel kõneles .matusetalituse
ajal Stuttgarti St. Eberhardi roo-ma-
Jkatoliku ikirikus, mida piira­sid
750 politseinikku, kuna. ameti­võimud
kartsid, et iterroristid ka­sutavad
matusetseremoonia ära
uuteks terroristliköks aktsiooni­deks.'
Frankfurti lähedal algas 40-
aastase Baader-MeinhoSi gäjigl
liilmie Dirk Hoffi protsess, kes
tunnistas üles, et ta on terro­ristidele
pomme valmistanud.
Tema valmistatud pommide plah­vatuste
tulemusena on saanud
üle 30 inimese vigastada.
Lääne-Saksamaa piirivalve on
rakendanud nüüd erakordsed | rajkendataikse kõigil Lääne-Saiksa-julgestusvahendid
Lääne-Saiksä^
maa lennukitel reisivate isikute
julgeOleiku kindlustamiseiks.- Uute
eeskirjade kohaselt peavad kõik
saksa lennufirmade reisijad tu­lema
ilennuijaama 45 minutit enne
lennuki väljumist. .
' Nad peavad esitama kogu oma
hagaazhi ning reisijad võivad
lemiukisse endaga kaasa võtta
ainult ühe käsipaki vÕi kohvri.
Lennuväljadel seisvate lennuikite
juurde paigutatakse valve ' nii^g
lenhuväl'j]adel hakkavad tegutse^
ma relvastatud jülgeolekupolitsei-nikud.
Need ettevaatusabinõud
maa lennuväljadel 'ja Lääne-Sak­samaa
lönnukite juures võõrastel
lennuväljadel.
Stüttgartis on rahva hulgas
tekikinud Suur 'pahameeletorai
kui linnapea Manfred Ecmmel,
kes on Teise maailmasõija sanga.ri
kindral Ronmaelli poeg, lubas
enesetapmistega oma elu lõpeta­nud
terroriste Andreas Baaderlt,
Gudrun Ensslin ja Jan Carl Ras-pet
matta kohalikule surnuaiale.
An'atakse, et nende hauad ikuju-yieväd
törroristide kaaslastele ja
kommunistidele palverännaku
kohaks.'
@ Rootsi lelles „ loa Kuriren" Il­mus
pikem ilQlusrt;reeritud artikkel
konnaikarbi ikasvatajatest Rootsi
läänerannas. Seal löödud kasva-tu&
aila juhatajaks on eesitläne
Joel Haamer, kunstnik E. Haame-ri
poeg. Ta alustas s^le kasvatus-ala
uurimist Chälmemi tehnika­ülikoolis
ikoos kähe rootslasega
ja nüüd kasvatavad nad J . Haa-meri
juhtimisel neid karpe Tjär-no
mörebiiloogUseis toabsejaamas.
T. lesti Majas 28., Eesti Lüt Kanadas, Toronto Eesti Seltsi Ja ,,Eesti Maja"
V teraldnsel loemg
SUMERI
Avatud igal kl. 10-40 õ.
Tasuta sissepääs
aaamsat
LEKTOR VELtO HUBEL
P A R t I S— Prantsuse komimü-nistide
juht Georges Marchais
käib praegu, kohut mehega, kes
süüdistab .teda, ©t tta oji ohmd
okupatsiooni ajal koostöös saiks-lastega.
Kommunistide juhi oma
seletuse järgi on sakslased ta vä­gisi
Saksamaale tööle vedanud.
Vastane väidab, et Marchais on
(läinud Saksamaale " en|ie, kui
sakslased haitokasid : vedama
pranitsläsi sunniviisil tööle. ,
ISESEISEV KONTSERT
E
S T U A R T H A M I L T O N ; piano
pühapäeval^ 20. novembril 1977, kell 2.30 p.l.
Comgregation Hall, 175 St. aah- Ave. W., Toronto
Pääsmed: $5.00; õpilased $3.50
saadaval: E. Ahktamlskomitees Ja kohapeal.
PG03k
eCÄI KÄÄRID'! 7. ISESEISEV
Toronto Eesti Maja väilkeses saalis laupäeval,; 5. loyembrü ja
pühapäeval, 6. novembril.
. Avatud kella lO-st hommikul kella 9-ni õhtul.