Vaba eestlane , February 2, 1982

              vt;-' ^
Nr. 9
VABA EESTLANE teisipäeval, 2. veebruarE 1982 - Tuesday, February 2,1982 Lk.?
D
itnd raalestasraainal
}st Tõitlemišest aastail
il j : Pitka IN. sömif^
loti saatekoia
lüse tatvQstamisekš
ONLY
Itekbln
^ALITUSBS
ja maalija
ja ARNO VIHALEMM
nad knnstiiik Eduard
latlase kõrval taoakse
^ens ja eesti kunstnike
iT lageda ka laiema-lisada
50c)
TALITUSES
iVADE I
ja kooIiõbtDtel Eesti
il $6.50
'USES miiiigii
laat
bass-bariton
Javeriaoade
lar), Üks saa (M. Saar)*
t (T. VettDf), Sind tervi-
)]a õhtolaol (J. TaU) ja
tõjo, Koi ma hakkas lan-rkhaasi
seades — Kas on
lina^tkaja j4 J* Zeigeii
vend.
tikulu $1.—
id tormasid hurtadena järe-
|See võis nii olla, nõustus ka
- Küll seekord tõesti mõni
itraat jookstes katkes ja siis
asksid jälle märguandelaske.
Vaatame nüüd hoolikalt, et
eeks alarmitraat, kui niisugu^
Jtuks ette jääma, hoiatas Jussi;
\hed ei jõudnud veel kuigi
minnayküi kuulsid vasakult
3t ja- naeruturtsatust. Nad
id maha põõsaste vahele ja
[ kaheniehelise valveposti tu-piki
teed. Piirivalvüreil näis
It lõbus, kuna nad vestlesid
jkõva häälega, ja naersid pide-
Põõsaste vahel küünitavad
Id- olid kindlad selles, et neid
[idud ihärgatud kuigi vähe-eiohiud
kümmet meetritki,
[rivalvurid kadusid hämarusse
iäled lakkasid kostmast. Me-.
lakkasid püsti tõusma, kui sa-
Ville :kirus ägedalt. Alarmi-:
oli jäänud tema selga kinni,
pergelid ohd tulnud nii kõva;
?ga, et Jussi ehmus. Ta küüru-hiesti
maha, sest kindlasti olid
/alvuridki kuulnud soomlaste
i.i Alarmitraat oli liikunud sel-prra,
et alarm oli kohale läi-
Vasakult, kust valvepost õli
lid, kuuldus lask ja mehed ot-
Isid selle järele, et kinnine vai--
ht oH umbes 100 meetri kaii-
|-. Kas,valvurid jõuavad nüüd
tagasi? sosistas Ville.
I- Kes teab, aga mulle tundub
tastavana kogu asi, ütles Jussi.
Isee oU märguandelask, siis pl­iiks
paremalt 'kuulduma ka
Siin oh midagi korrast ära.
(Järgneb)
' r . •
. • • • \
1
f j n U M i l i i
Vanu eesti ravimtaimi AustraaSias
«auhinnati uus
heliloojaid
ANDRES KÜNG
PAISELEEIT Kirjastas Välis-Eesti & EMP
311 lk. Hind $14.00 br. + saatekalo 50c
EesU sijaMrjänika teos põhineb laialdasele allikmaterjalile. Tie
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat, riigi tänai>äevastols-korda
ja söanda, Nõakogade Liidu Soome-poliitikat, Soome Talit-sast
presidendist parteielani ja palja, maad, toues Soome saatu­sest
huvitatad lugejaile palja aasi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
I. Sala^oo roeng Metroos ja Kotkajärve Metsaülikoolis
^ ' • . • AES Liidu poolt 1981.'' a. korrada-
NÕGESED HEINPUTK tud meeleolumuusika uudisloomin-
Ka nõgeseid on kasutatud ravim- Heinputke kohta öeldi Märja-taimena.
Kuid selles lähevad arva- maal: „Heinputk on mürgine taim. '^j^'^^' koosseisus: Irene H f '
tehti kuivatat^d lehtedest keedis, mused lahku, kumb on parem: kas Kui lapsed heinputki närisid, jäid ^ Leo Rampe ja MmKoi
mida Randi kompressina paisetele, väike, aedades umbrohuna kasvav haigeks; väheselt närida ei teinud auhmdamisvaarmsoKs
Paiseleheteed kasutati ka „rinna- raudnõges või suur ehk kõrvenõ- viga. Heinputke juurikaid korjati Oldi üllatunud sel est, mipa
rohuna" ^ röga lahtistava vahen- ges.. Nü soovitati Märjamaal kor- õitsemise ajal, lõigati katki, kuiva- ^^^,f^^.^^ meeleolumuusikaks. m-dina.,
Sõrra' lisab'veel: „Teed . . . jäta raudnõgeseid õitsemise ajal, tati ära, neist tehti teed verise kõ-. ^^.J"^'^. vX-f'']'
Juuakse . . . köha, bronhüdi, hää- keeta äädikaga Ja saadud vedeliku- hutõve vastu, see on just kõige pä- ^ neljal naaui.
le kareduse, hingaifiisteede-katär- ga peanahka kasta - olevat hea rem rohi seUe haiguse. ajal. Kui "^^^ pala ^oli tänapäevase^
i-ide, kopsupõletiku, külmetuste ja juustekasvu edendaja ja juustehai- juuri ei ole, aitavad ka putked. Kui ^'^^p ™ a ,3 olid koorüaulud. 6
nohu vastu. Suitsetajatele soovita- guste parandaja. Koerus öeldi, et kõht lahti, pandi kohe külma vett ^^^""^^ loodud uldtuntua auto-takse
panna tubakasse kuivi pee- raudnõgestega ei fehtud muud, kui juurikate peale, ilma keetmata • ^^nadele nmg kolmel iaujuj
nendatud lehti, mille suitsetamine peksti nendega, kui oli jooksva, lasti liguneda, joodi seda vett ja
hoiab ära kutgu kuivuse ja hääle Üksteine Märjamaa elanik jutustas, aitas kohe.^' lisakus kasutati heinr
kareduse. Välispidiselt kasutatakse et raudnõgeste suitsu tehti villi ja putke juurt halvatuse vastu. Lap-teed
või keedist jalavannideks hau- roosihaiguše korral. Kuid tema sed olevat söönud heinputke latvu,
dunud ja lõheiienud jalgade puhul." soovitas peaparanduseks (välispi-
Droog sisaldab polüsahharüde ^ diselt) kõrvenõgesevett. Kõrvenõ- KIKKAPUTE
inulüni: (polüfruktofuranoosi), geseid toodud tuppa k^ , • u-d
™ ja mukopolüsahharüde^ kaotamiseks.^ Nälja ajal .olevat J ^ ^ L l C ^ ^ S a " ^ ^ ^ ^ ^ n ^ ^ ^ ^ Br. Czeslaw Milos., tantad poola Inaletaja, emeeritad pro^esso.
" ^ ' ^ ^ ^ EaMorniaülikooHs^^^^^^^^^^
saponune sitosterooü mng gaiius , (samuti km napuobl kaid, naadi- _ ^. toitja, on valitud Balti teaduslikn uhingn Assodation for the Advance-viin-
ja ounhapet. " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ T h ^ S s^^^^^^^^^^^^ väljapaistev, et sellele oleks saanu-i Mcnt of aBMe Studies (AABS) auliikmeks. •
• takse, et'kui peenardelt sigadele kuvastase toimega; soodustab'ka maarata I auhmda. Nn otsustati ^ii^^^it peetakse üldiselt poola Olukord muutus pärast seda ku5
rohtu kitkutakse söödaks, siis vaa- seedenäärmete tegevust ning kõr- va ja anda uks teine auhind ja kaks ^^.^^ suuremaks elusolevaks luüle-
• datagu hoolega, et raudnõgeseid ^^1^^^ «^^^ ja soole spasme. Kee- mandat auhinda vnsistamise ja. ^^-^^^ ^a on olnud tugev Baltiku-sees
ei oleks: kui siga raudnõgeseid'^ist kasutatakse ka isutuse vastu kaks kolmandat auhmda sõnade-j^j/^abaduse^k^^^^
„ ^ sööb jääb haigeks ja põrsastega külmetushaiguste puhul higisti- loomingu eest. ' hutanud fakti, et ta on sündinud
sa on esinenud isegi surmajuhtumeid, ja röga lahtistajana. Juurikas H aujnnna vääriliseks peeti Gus- Leedus ning õppinud V i l ^ ^
Ilmselt nurunpvfld kP^tmi^Pl nogp Ja juured sisaldaVad eeterlikku õli, tav< Suitsu sõnadele „Uhte laulu i^^^i romaan „The Valley of Issa"
Wvek^ade n^rSk^ed koosneb d-x^ellandreenist. tahaks laulda" loodud viisi, mille (1955, i^gUse keeles 1981) on kir- Muide on ^^^^^^^ KorveKarvaae murgiKotiKesea, ^ , ...... o„tnriVo ^on^nc ro^K^rvoc «iimav ^t. r..... . . . . taiats v^llft^^s^^^^^
ning
olid autorite endi loodud sõaad. Nii.
. seisti hindamisel raske ülesande
eesv üks esitatud töödest oli plagi­aat
ja jäi hindamisest välja.
Auhindamisele tuli kaks aspekti:
viisistamine ja originaalsed sõnad,
. Kuigi võis rõõmustada, et esitatud ÄABSl auliikmeks
mmmmm
sai Nobeli auhinna.—^ tema
kogutud, luuletused ilmusid iseg!
200.000 eksemplaris! Ja teda
võeti vastu kui kangelast kui ta
1981 külastas Poolat.
TED RQLAND LAAN
se
mis
Richmond St. W., Ste 7@»
l^oronto, M5H 2L3
Tel. 3W-7I72
ENN ALFRED
APVOKAAT-NOTAR
m^m 10I2, Royal Trost Tewfö
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, T«ros(o
Ont. (Bay & King) M5E.1K7
Telefon: 8^M777
24-tundi telefoni valveteenistiB
sisaldavad sindgahanpf ia' alkoholidest, seksviterpeenidest ja autoriks osutus Canberras elunev jeidus ühest Ida-Euroopa lapsepõ^ tajaks, kelle sõnad seisavad Gdans-lahiendaminP
muudahsplirkahiu hapetest; peale selle leidub neis Astrid Bowler (neiuna Romimdi). vest, peegeldades leedu maastikku kisse püstitatu^ mälestussambal,
^njendamme muudab selle kahju- ^^.^^^ j^õruaineid, parkaineid, Samuti vääristati Astrid Bowleri samuti kui seda teevad ka mitmed . Milosz on tegutsenud ka tõlgina
Tammeoru raamatu kohaselt ei humärime jne. Lydia Koidula sõnadele loodud tema luuletused. «ing ta on tolkmud inglise ja
j "^esti muld ja eesti süda" viisi, Kui Czeslaw Milosz sai Nobeli prantsuse keelest poola keelde ja
Koina rauanogese leneü droogücs. / • m auhinnaga. Mõlemaid koorilau- auhinna, kirjutas prof. Ivar Ivask: Poola keelest inglise keelde. Tema
.Kõrvenõgese lehed sisaldava ka- PALDERJAN J^^^^,^^^^ Smiestimuiks. ' ' ^ koostatud on ingliskeelne „Post.
roiimi vitamune üi, ja pan- siirdume nüüd rohttaimede Juur- m auhinna vnsistamise alal saa-oteenhapet,
samuti teiSi. orgaani- ^^^^^^ ^..^^ laialdasemalt yutas ka rahvapärane 4-häälne laul
ISI nappeid ja parkaineid^^ N^^^^ ^^^^^^ ravimtaim on palderjan „Lõpp naistega", miUe oli esitanud
lehti kasutatakse klorofuUi tootm^ ^^j^^^^^^^ ^^.^^^^ p^^^.^^ Thirlemere'is elunev Albert Vaha. ^
'rn^^t ^.htn^^^^^ ^'''^ j " " ^ ^ ^ ^ J'""^^^^^' Sama laulu vemmalvärsüikke sõnu See on iseendast märkimisväärne, l''^^; f P"^^^^ telkida poola
m^de lehtedes. KlorofuM on ka j^^^^^. ^^^.^^^^^ ^^^^^^ ^uhim^- kuna vastuvaidlematult on luule keelde kuna ta ei olnud rahul ole-raviv
toime: vahspidiselt soodus- ti„ktuüri ehk„tilku"võeti sisse.Ko- ni auhind määrati protesfcilaulu just see zhanr, mis maailma selles ^^^I^V . 1 v 1
tab haava kudede epitdiseerumist, ^ati on kasutatud ka palderjani- „Tahaks võõrast" originaalsetele piirkonnas on kirjanduses alati sil- , ^^arkida tuleks veel kahte olu-sissevoetuna
ainevahetust. Sorra ^^.^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^ _ ^^^^^^^^ ^^^^^^^ ma paistnud."
mamib peale lehtede ka nõgese- austamiseks. Kuid mõnedele aval- Olev Saksoo Sydneyst. Czeslaw Milosz sündis Vilnos f^^.^^/.^f^l^^^^
juurte kasu amist droogma paljude ^..^^ 1^,,^,^ ergutavat,. joob- Võistlust välja kuulutades an-a- 30. juunil 1911. Suure osa oma T a ^ f S ^ t ^ i rnlt^^
hädade vastu; juurte tmktuuri va- „^3tavat toimet. Tänapäeval kasu- ti, et see saab palju suurema vas-' noorpõlvest, veetis ta isaga Vene- '^"^^^^ S
„Czeslaw Miloszis me tervitame war Polish Poetry" (1970), mis si-ešimest
Ida-Euroopa luuletajat, šaldab 90^ luuletust 21-lt autorilt
kes kunagi on saanud Nobeli Miloszi enda tõlkes. Ameerikas ol-
Mrjandusauhinna. les õppis Milosz ära ka heebrea
VABA EESTLANE
i aastal Ok-
Poolale kuulunud Vilnos lõpetas '.'"'"T " " " Y " " !" '^tff''^^^"-.
MUosz keskkooli ja ÜUkooU ]a,,,Worid Literature Joday kaen-c
teaduskonna. N*""^**' kirjandusauhinna
s
RICHMOND sr.M
kahvatuse vastu.
UBALEHT -
[
KiM6 s r w
„\9ba Eestlase** toimetoss ja
talitnse asokoba plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
, reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
^Ijaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
KnnlutusB võetakse vasta:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. kella ll^ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11 -ni.
. KUULUTAMINE
-VijkBA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks toU ühel veerul . . . . $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
• KUULUTUSI VÕTAVAD •'
VASTU;
1. ^^siba Eestlase taUtSKi
\ 135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn. C
Torontp, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
^ ^ . , . , ja veresoonte süsteemi neurooside, ole ju vaja osata eesti keelt.
pressiM maWa toimet verejooksu- g^g^^^^^^^ langetõve,
de, mga kaua kestvate kuüruete, jjQg^gg-^ neurasteenia puhul ' ' - — ^ — • • ivtiu«oft.uuiia
päraku-všrikomude, aneemia ja p^^.^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ravimpreparaa^ o Septembri lõpus , Leicesteris Oma luuletusi ja artikleid hak- komitee P^™^^^^^^^^^^
" did nii Eestis kui ka Ameerikas ja peetud bridzhivõistlustel oli osa- kas Milosz avaldama ülikooli pae- w^rta Litet^^^
mujal sisaldavad palderjani. Seüe võtjaid Birminghamist, Bradfor- vii moodustades koos sõpradega g/aia '
tähtsaimaiks mõjuaineücs-on juur- dist, Chesterfieldist, Corbyst, Co- katastrpfistide koolkonna. 1934— * J '
Ubalehte kasutati lisakus tüsiku- te eeterlikus õlis leiduvad bomeooli ventryst, Derbyst. Sheffieldist, 35 sai ta stipendiumi õppimiseks
se ja köha vastu ning Koerus kõhi|- mürtenooii estrid isopalderjan- Leicesterist ja ümbruskonnast, Pariisis, kus tema kujunemisele
tõve korral. Tavaliselt olid droo- happega, mis annavadki juurtele kokku 20 mängijat. Peale kuuetun- «^urt moju avaldas prantsuse luu­giks
lehed; Koerus tarvitati ka iseloomustava lõhna, mis eriti esüe nüist võistlust tuli käesoleva aas- ^^^aja, tema onu O. V. de L.
juurikaid. Praegu kasutatakse uba- ^uleb pärast kuivatamist. Rahusta- ta meistriks A. Kokk Bradfordist, ^^sz. .
lehe lehtede teed söögüsu puudu- toimega on ka nn. valepotriaa- teiseks A. Kitt Sheffieldist ja koi- jeise
misel, sapierituse suurendamiseks, ^id polühüdroksütsüklopenta- mandaks J. Parts Leicesterist.
kollatõve, maksa- ja sapipõiehai- püraanide estrid. Droog sisaldab Järgmised võistlused otsustati pi-guste,
kõhukinnisuse ja muude see- ^eel püsidiinalkaloide valerüni ja dada tuleval kevadel Chesterfiel-dehäirete
ning veetõve korral. Leh- hätmüni (peamiselt värsketes juur^ dis.
tedest valmistatud keedist võetakse tes), väheuuritud koostisega glü-
Czeslaw Miloszi valimisega oaa
AABS valinud oma auliikmeks
ühe silmapaistva isiksuse kõrgel
moraalsel, kunstilisel ja teadusli-kul
tasemel. '
Mflosz Varssavis, olles aktiivne | / - - , . A „ | | - Ä A m < !Ä •luli
vastupanu liikumises ning pealt- KartUllSeeme TUll
nägijaks Varssavi parastamisele^ niuiig 116 ^
_ Pärast sõda leidis Milosz sotsialis- Esimest korda Kanadas laseb
huigamisteede-katarride, köha, kül- k^siidi valeriiiürpark^^^^ ® Leicesteri eestlased oh kahel mi olevat õigeks teeks ja ta astus tänavu müügile St. Catharines'is
metuste ja igemepõletiku vastu, j.^^^ orgaamlisi happeid ' eelmisel aastal korraldanud seal- Poola diplomaatilisse teenistusse, asuv Stokes Seeds nimeline seem-
Kanget keedist tarvitatakse kõhu- ' ses Eesti Majas kodustehtud vei- Ta teenis kultuuratasheena Wash- neäri tõelise kartuhseemne, mida
usside vastu. Välispidiselt käsuta- Teine väga populaarne ravim- nide võistluse. Sama võistlus toi-^ ingtonis ja Pariisis, kuid Poolas yärem on tehtud ainult New Yor-
' takse keedise mähiseid haavandite rohttaim oli paiseleht. Selle suuri mus ka tänavu oktoobri lõpul, kus valitsev poliitiline süsteem muutus' gi osariigis Herb^
ja nähahäirete puhul. Ubalehte.ka^ pehmekarvaseid lehti pandi mäda- eelmisel õhtul toimunud jookide talle ikka enam vastuvõtmatuks Stokes ütles, et aretamine nõu-sutatakse
ka loomade ravimisel paisetele kas. värskelt või süs hindamise tagajärjed avaldati kuni ta 1951 lõi lahku riigiteenis-,dis viis aastait intensiivset tööd
veistel punakusesuse ja lammastel ' järgmisel õhtul toimuval klubi tusest ja palus asüüli. Oma^ seisu- saamaks k^rtuhseemet, mis oleks
maksahaiguse puhul. (Järgneb) aastapäeva koosviibimisel. kohtade ja lahkulöömise põhjuste õigete sördiomadustega ja mil on
' selgitamiseks kirjutas Milosz 1951. k^^^
aastal sotsiaalpoliitilise raamatu mäne on tõusnud varem saadud
Captive Mind" (in$iise kee-^^^ 5^ ;
1953) leides muuseas, et sotsia- stokes ütleb, et oh odavam osta
realisni pole niuud kui ai- seemneid ja kafeatada oma tauni
teine nimetus valele. Milosz siseruumis, kui osta seemnemugu-
Jatkäs^ • kirjanduslikku ; tegevust jaid; Uus seeme ön üks viiendik to-
Fraritsüsmaal kuni ta 1960 sai kü- matiseemne suurusest ja nõuab
ialisiektoriks Kialifornm
^llesnhnetätud järgmisel aastal nei^
slaavi keelte ja; kirjanduse profe^^
soriks; mišprotsendi juures annab 30—40
Czeslaw Milosz peab end esmä- taime. Mugulka^^^^
järjekorras .luuletajaks, kuigi ta^^^^^^^^
luuletuste kõrval önay^ $5.00. -
mitmeid romaane ja esseesid. Kõi- Seemned tuleb panna idanema
gepealt juba tema„The Captive umbes samal ajal kui piprad, 6^8
Mind" mida saksa filosoof Karl nädalat enne, kui saabub öökülma-
Jaspers on nimetanud tähtsaks aja- de vaba istutamise aeg. KartuHtai-looliseks
dokumendiks ja erakord- med on väga tundlikud öökülma-seks
analüüsiks". Samasuguse kõr- dele, mispära^' tõeline istutamise
ge hinnangu on saanud tema auto- aeg võiks olla 1. juuni paiku,
biograaf ihne romaan „Native seemned aga mulda panna 1.-15.
Realm"; (mglise keeles 1963), fc^^^^^^^
na tema romaan„Seizure of jPo- väd häid kasvutin^musi, mis võib
wer" (inghse keeles 1955) tõi tal- põhjustada, et lihtsam on jääda se-:
le 1953. aastal Prix Litteraire Eu- ^ise kartul^^^^
ropeen auhinna. 1969. aastal avaKarvab Stokes^
das Milosz onia ingliskeelse poola
kirjanduse ajaloo ,^istory of Po­lish
Literature".
Kölni Eesti Rahvuskoondise 30. aastapäeva puhul tood! lavale Kadri Pihelgase naljamäng ,,Enne ja nüüd". Pärast" lahkulöömist Poola dip-
Selle esimene vaatus toimus Tartus, teine Saksamaal pagulaslaagrls ja kolmas Ameerika ühendriikides, iQjjiaätilisest teenistusest 1951. a.
kus kõik vanad tuttavad Tartu Emajõe tänavalt kohtusid. Pildil vasakult Noora (Anita Laev), Mari (Luu- Q[ avaldatud tema töid enam Poo­le
Küngas), Alma (linda Miehel), Agnes (Lea Küngas), Salm (Jaan Fnrga) Ja Juhan Turakas (Johan- las, küll aga levisid nad seal põ­ll
« « o T!rii««or,\ poto: Raoul Laev randa all
• EO
Kuulutamine
„VÄBÄ iSSTLASiS"
täidab oma eesmärgi!
nes