1982-02-02-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk, 6 Nr. 9
mmma
iestlased Lõun@«
Ontari® meistrid
Laupäevalt pühapäevale lükiatud
Lõuna-Ontario murdmaasuusatamise
meistrivõistlustel võitis Robert
Vellend 15 km võistlusklassi ja Allan
Mägi 10 km noorte klassi,
Võistlus toimus Circle R Rancli'is
Londoni lähedal. Ilm oli jälle külm
Ja tuuline. Martin Vellend tuli
võistlusklassi kolmandaks.
32-aastane leedulanna
Kaunases peetud sisevõistlustel uue
naiste kaugushüppe * maailmarekordi,
saavutades 6.77. Tema tulemus
ületab läänesakslase Karin Häneli
möödunud aastal hüpatud tulemuse
[ja on uus N. Liidu siseruumi
rekord. Endine rekord on Tatjana
Tshelkanova nimel olnud 17 aastat.
Samal võistlustel hüppas Juri
Shevtshenko kõrgust 2.28 ja Viktor
Spasov teivast 5.50.
Ameeriklane Bill Koch on sel
talvel erakorralises vormis. Maa-ilma-
karika sarjas on ta kahe nädala
jooksul võitnud kaks 15 km ja
ühe 30 km võistluse.
Spordimärkm@id
Melboume'is peetud rahvusvahelisel
kergejõustikuvõistlustel viskas
rootslane Kenth Eldebrink oda
86.94, purustades sellega Austraalia
mandri vanima kergejõustikure-kordi.
i Endine rekord oli samuti
Põhjamaade sportlase nimel, mille
norralane Egil • Danielson viskas
Melbourne'! olümpiamängudel
1956. Teiseks tuli ameeriklane
Duncan Ottwood 83.78-ga. 200 m
jooksu võitis ameeriklane Dwayne
Evans ajaga 21,05, soomlane Rauli
Pudas võitis teivashüppe tulemusega
5.30, Kimmo Pallonen oli teine
5.20-ga, soomlane llkka Pekkala
hüppas ainult 4.80. Austraallane
Gerard Barret jooksis 10.000 m
ajaga 28.40,62 jä Willy Banks hüppas
kolmikut 16.81.
Sydneys peetud kergejõustikuvõistlustel
võitis teivashüppe jällegi
Rauli Pudas tagajärjega 5,40,
seekord llkka Pekkala sai 5.30.
Võistluse parimaks tulemuseks peetakse
uus-meremaalase Mike
0'Rourke odaviset, mis lendas
87.62 ja ületas äsjase rootslase
tehtud Austraalia mandri rekordi;
rootslane Eldebbrink sai vaid
82.72. Miili jooksu võitis Steve
Scött ajaga 3.58,82, teiseks John
Walker 3.58,94. Willy Banks hüppas
kolmikut 16.89, näidates oma
stabiilsust.
Ameeriklane Carl Lewis, kes on
tuntud suurepärase kaugushüppajana
ja lühimaade jooksjana hüpates
üle 8.50-e, tegi nüüd uueks sise-võistluste
kaügushüpperekordiks
East Rutherfordis 8.56. Billy 01-
seon hüppas teivast 5.63.
Sporäiyudiseid
kodlimcicsit
Schwerin on Tallinna nn. „sõp-ruslinn",
kus peetud sisevõistlustel
Tallinna spordiinternaatkooli kergejõustiklane
Sven Reintak saavu-
.tas teivashüppes 4.90, mis on ta
isiklikuks rekordiks ja andis esikoha.
Esikohad saavutasid veel
Eha Rünne kuulitõukes 15.04 ja
Ingrid Pulst kõrgushüppes 1.65,
teisele kohale jäi Maiu Siraki
1.60-ga.
Ungaris peetud rahvusvahelisel
ujumisvõistlusel oli edukaim Eesti
ujujaist Tartu üliõpilane Marina
Trofimova, kes 100 m liblikujumi-sel
saavutas esikoha ajaga 1.05,61.
Ta saavutas 100 m rinnuliujumises
ajaga 1.17,42 teise ja 200 m
kompleksujumisel ajaga 2.26,69
kolmanda koha. Kolmanda koha
said Eesti naisujujate võistkond ka
kombineeritud teateujumises. Ilona
Kuuskla tuli kolmandaks 100 m
ja 200 m rinnuliujumises aegadega
1.18,66 ja 2.49,10. OlegLabzin
tuli kolmandaks 200 m kompleksujumises
ajaga 2.19,J
Johan Pitka
lÄJUSOLMED
Kohesel pärast Kt^ti Vabadassõda kirjutatnd mSaestasraaaial
. värskete'' elamosteKa Eesü vabadose eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat Unius 1972. a. admiral J. Pitka 19®. 8Ömil>
aastaks.
237 lk. — Hind $8.89 pinss 50 ceisti saateknlcs
K I N K I GE
oma võõrrahvnsest sõpradel® £:esti TÕitlns® MwiaMÜsekfe
Evald Uastalo
EEDOM ONIY
Hind $7.00 pln^s 59 c saatekaln
MÜÜGIL VABA EESTLASE TAUTUSSSS
TTallinma siluett, nagu seda näMi ühelt §o©me valvelaevalt 1944. aasta
suvel.
kultuuri
MOSKVA — Kommunistliku noorteorganisatsiooni poolt on aliis-tatqd
diskoteeMde, parkide, tööstuste Ja koolide ründamist, et avalikolt
häbistada neid mood, kes eelistavad läänemasillMa moode nõukogude
riietusele.
Ajaleht, Komsomolskaja Pravda
kurtis, et suurenev arv noori nõukogude
kodanikke halvustasid
nõukogude riigis tehtud riietust ja
kandsid lääne dzhiine ning särke
mitmesuguste sümbolitega, mis on
„pealetükkivalt õelad" N. Liidu
süsteemile. \
Artikli autor, ajaloolane V. Ida-jatou
ütles,
et noorkommimistid Ukrainas
on atakeerinud kogunemiskohti
rääldmaks inimestele nende
gümbolite tähendust, aga et neil
':' selgitamise katseil oli vaid vähe
tulemusi.
„Läänemaailma sümbolite väljajuurimine
on tõsine ja suur asi",
kirjutas Idajatou. „See on osa
noorte ideoloogilisest õpetamisest
nende täiskasvanuks saamiseks,
poliitilise arusaamise, kunsti- ja esteetilise
kultuuri mõistmiseks". '
20.000 uui^ ERKU
ILMUS
EpUARD RÜGA. graafik ja maaKja
Totaetaand ENDEL KÖKS, EMC PEHAP Ja ARNO VIHALEMH
Monograafia ,,Pallase\*knnstikooU lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö Taatluse kõrval tuuakse
esOe ka kunstikool ;>Pallas" õpfpeasutusena ja eesti kunstnike
ettevaSmist&jaaa, Raamat on kerge Ja huvitay lugeda ka iatemt-le
lugejaskoimale.
Hind $10.00 (postiga tfiUimisel lisada 59c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSBS
UMUS
Käärikul peeti Eesti karikavõistlused
suusatamises. Naiste 5. km
distantsil võitis tartlane Rutt Shmi-gun
ajaga 16.44, teine Tiina Ro- kirjCSndUS
senfeldtl7.43, kolmas Lea Gross
18.01. Meeste 15 km distantsil oli
esimene Nikolai Poletajev ajaga
45.46, teine Valdar Kminberg
46.00 ja kolmas Mati Albert
46.05.
Nizhni Tagolis sealsel 70 hüp-pemäel
peeti võistlused Uurali karikale.
Juunioride grupis tuli esikohale
Otepää noor Priit Teder,
kaheksandaks aga Peep Heinloo
Tallinnast. Gorkis peetud meistrivõistlustel
oli omakorda parim
Peep Heinloo ja Priit Teder
kolmandaks.
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄIV nr.
166 — 1982. Mõtteid Ella IlbaKuIt ja
Lilli-Anne Parlolt, Fred Ise „Mõt-teid
aastaks 1982", Rita Valteri
luuletus, B. Kangro luuletus „See
on kodUj^^kust tullakse", T.E. „Jõu-lulaat
„Vana Tallinn" ", T.E.
„Baltimore eesti kooli jõulupuu",
„Eestlased toetasid poolakate va-badUsnõudlust",
„EELK Baltimore
Koguduse jõuluõhtu", noorte leheküljel
R.K. „Jaanuari tähtpäevadest",
„Vana- ja uusaasta sfilal"..
LGM „Kuuleme Eestist", informatsiooni
organisatsioonide tegevusest;
ERKU juhatus otsustas valmistada
järjekordse uustrüki Eestit tutvustavast
voldikust Estonia/ the
Case of a Soviet-Occupied Gount-ry",
mis must-valges trükis on seni
ümunud kahes väljaandes, kumbki
10 tuhat eks.
Trükisel on olnud nii suur menu
et eestlaste keskustes toimunud
üritustel on alati tulnud puudus
nende väljajagamisel ameeriklase
tele. Uustrükk tehakse 20.000 eksemplaris.
Teksti koos Eesti ja Ida-;
Euroopa maakaartidega, mille
koostas ja kujundas ERKU Esinduskogu
liige Olaf Pikat Chicagos,
täiendati uustrüki jaoks mõningate
lisandustega.
Väljaanne peab trükist ilmuma
juba enne ERKU Esinduskogu
koosolekut, mis toimub 30. jaanuaril
New Yorgis.
Oskar Lutsu KEVADE I
Saadaval „yABA EESTLASE'' talitoses ]akooliõ|^tntel Eesti
Majas raamatute müügilanaL
HIND $6.00 — postiti3l $6.50
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
INGEMAR KORJUS bass-bariton
CHARLES KIPPER — klaverisaade
Metsated (Ä. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M* Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. VettOc), Sind tervitame
kuldade (A.Karindi) ja Rändaja õhtnlaol (1. Tall) jt
avalaule: K Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lao-lem^.
Ära viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on
kas m korva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J. Zeigeil
seades — Kanneldajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $1.—
— Nad ei tea arvata, et meil on
oma sild, kihistas Ville, r— Läheme
veel natuke ja sõuaine päris
härradena üle.
Mehed peatusid jälle vähese vahemaa
järel Õngitsejaini oli nüüd
paarkolmsada meetrit ja hämarus
oli kaitseks. Nad otsustasid katsuda
ületada jõge, sest sellest kohast
see oli kitsaim. Ja sillast eemaldumine
ning tee ületamine võtaks liiga
palju aega. öngitsejaist vaevalt
oleks palju ohtu, need võisid olla
tsiviilisikud, aga silda tuli vältida.
Vaevalt tsiviilisikud oskaksid ette
kujutada, et jõel sõudjad; on võõra
riigi kodanjkud. Ja alati vÕib
loota, et neid ei märgatagi.
Ville võttis kummipaadi välja
ja mehed puhusid sellesse õhku
niipalju kui kopsudest saadik sest
nad kuulsid juba tulekujälgedelt
mõningaid märguandelaske. Jõest
tuli kiiresti üle saada. Paat oli kohe
õhku täis puhutud ja mehed tõstsid
selle vette. Kummipaadi süvendisse
sobis kaks meest põlvili. Väga
kiirelt nad olid juba liikumas, sõu-des
kätega ja vältides solina tegemist.
Selline paat ei riku. vettelask-misel
vähemalt shampanjapudelit,
ütles-Ville. -— Meil jäi see tegemata,-
kuigi vettelaskmine õnnestus,
hästi.
— Tegemata see jäi, ütles ka
Jussi. — Aga see olukord on siin
vähe erinev ja mul ei õle sham-panjatki,
vaid üks pudel veel seda
koerteravimit.
Nad olidki koheselt vastaskaldal.
Veepiiril seistes nad võtsid pussid
ja lõikasid paadi ribadeks. Sobivat
kivi ei leitud lähedalt mille abil
saanuks jäänused uputada, aga sama
sarja ajas märg liiyki, otsustasid
nad. Nad tõstsid seda kätega
kummile ja rullisid paadi jäänused
kompsuks kokku. Kui nad tõukasid
kompsu jõkke, see vajuski kohe
põhja, aga kui vool oli uhkunud
liiva" välja, tõusis põhjavajunud
komps uuesti pinnale ja läks vooluga
kaasa silla poole.
— Vaata saatanat, nüüd nad
õngitsevad selle, välja ja hakkavad
Westama, mis asjapuu see õige on,
hu-mus Vüle.
Ja see on neile selge ilma pikemata,
ütles Jussi. — Küll nad
varsti teadavad, et oleme läinud
üle jõe. Aga nüüd läheme ka meie
ilma peatamata. Tee on siin lähedal
ja sellest tuleb üle saada kasvõi
lennates.
Tee juures nad ootasid sobivat
võimalust. See tuligi, küi must
sõiduauto sõitis neist mööda. Samal
hetkel hüppasid ka mehed üle
tee,
-— Nüüd siis on eesmärgiks
Norra piir, ütles Jussi.
— Nii on, nõustus Ville. — Läheks
see lõpuosagi veel nii hästi,
muust ei oleks lugugi,
— Kindlasti läheb, ei meid
enam miski kinni pea, uskus Jussi.
Ville tahtis olla eesminejana,
sest ta tundis maastikku eelmisest
matkast ja oskas valida kergemaid
marsruute. Ville oli võrratu kaardi
lugeja ja orienteeruja. Ta oligi hoolitsenud
suunistamise eest peagu
kogu matka kestel.
Selles suunas oli Veel üks
sakslaste barakkideala, teadis Ville.
- T Barakid olid küll põletatud, aga
läheme seda kaudu.
Mõte omale poole pääsemisest
kiirustas meeste minekut. Nad kavatsesid
veel selle öö ajal jõuda
piiri taha. Alles barakiala varemeile
jõudes nad peatusid ja pidasid
hästi teenitud tubakapausi.
— Viimasel korral ei võinud
siin suuremat puhata, rääkis Ville.
— Piirivalvurid olid kuidagi hoo
sisse saanud, katsudes, meid jooks-tes
kinni võtta. Siis mindi, et ka-mar
müdises. See oli neil alles
põrguliku viha pidamine seekord.
Jooksid järel kui metsalised, otse
piirini. Hakkas juba hirmutama, et
tulevad veel üle piirigi. Siis ei olnud
mingisugust ravimit koerte
vastu ja need püsisid kannul.
— Nüüd meil on veel seda sorti
vedelikku terve pudel. Ma mõtlen
selle pudeli siia jätta, et ei tarvitse
seda taskus kanda, ütles Jussi.
— Selline suur mütsakas, ega
seda pole enam vaja.
— Parem on siiski hoida pudel
kaasas, seda ei tea kunagi enne
kui näeme, arvas Ville. Mehed
suitsetasid oma sigaretid kõiges
rahus ja vestlesid vaikse häälega.
Äkki nad kuulsid võõrastavat müdinat
ja hingeldust päris lähedal.
Nad tõmbasid välgukiirusega püstolid
välja ja tõmbusid varju. Siis
nad nägid nelja põhjapõtra neist
ähkides mööda jooksvat.
— Oli hea, et olid neljajalgsed,
ohkas Jussi kergendunult. — Tahtsid
meid päris ehmatada.
— Küll tegid müdinat, mõtiskles
Ville. — Uskusin juba, et ratsavägi
on kannul.
. — Miks need nii hirmunuina
jooksid? arutles Jussi.
^ Kes võiks teada, kui ehk
vanka ise on lähedal? arvas Ville.
— Kas hakkame meiegi jälle
minema, soovitas Jussi. — Piirile
on veel tükk maad, aga on õnneks
ilus ilm. Ei ainsatki pilvenba taevas.
Näeb hästi marssida e^a pole
vaja pimedas komistada.
Ilm on pregu väga hea, päris
noore mehe liikumise ilm,
nõustus Ville. — Siin barakkide
ümber ja ümbruskonnas on palju
granaadiauke ja õhupommituse
jälgi. Venelane pidi seda bmal ajal
kõvasti karistama, vähemalt jälgede
järele otsustades. Teedki dn päris
purustatud, augud osalt täidetud
ja osalt kasvanud umbe. Sellest
on juba möödunud mitu aastat,
kui sakslased siin müristasid.
Järgmine eesmärk oli 12 km
matka kaugusel. See oli kahe väikse
järve ühtumiskoht, mille vahel
oli vesi nii madal, et sellest pääsis
kahlates läbi, teadis Ville. Ta toimis
jälle suunistäjana. Maastik oli
hõlbus liikuda ja hea ajaga hommikupoolsel
ööl nad olidki sihtkohas.
Matk oli toimunud üllatavalt kiiresti.
— Möödunud sügisel ma tam-pisin
sellest järvest lõuna poolt läbi,
jutustas Ville. — Ilm oli päris
põrgulik^ lund tuli nii, et ei näi^
nud sammugi ette. Veelgi paneb
värisema kui sellele mõtlen. Aga
kas ;läheme nüüdki sama marsruuti?
See peaks olema rahulik;
—-Aga piirivalvurid? meenutas
Jussi.
— Neid polnud näha möödii-nud
sügiselgi, naeratas Ville, —
Kuigi nad lasid märguandelaske ja
alarmitraat katkes, aga ega muud
ei juhtunudki.
Piirile oli veel 9 km, mistõttu
pikemat puhkepausi ei võinud pidada,
sest hommik hakkas juba
koitma ja valgenema.
Hetke aja pärast mehed jõudsid
teele, nrida oli palju kasutatud.
- Seda teed veel möödunud sfü-gisel
ei olnud, ütles Villei
— Kust põrgust sa seda oleksid
näinud kui maa oli paksu lume
all, imestas Jussi. — Kõigele; lisaks
oli sul kõva'kiire, nii et sa ei jõudnud
enam teed vaadata, kui ipilri-valvurid
tormasid hurtadena järele.
See võis nii olla, nõustus ka,
Ville, — Küll seekord tõesti mõni
alarmitraat jookstes katkes ja siis
nad lasksid jälle märguandelaske,
— Vaatame nüüd hoolikalt, et
ei katkeks alarmitraat, kui niisugune
satuks ette jääma, hoiatas Jussi.
Mehed ei jõudnud veel kuigi
palju minna, kui kuulsid vasakult
vestlust ja naeruturtsatust. Nad
laskusid maha põõsaste vahele ja
nägid kahemehelise valveposti tulevat
piki teed.. Piirivalvureil näis
olevat lõbus, kuna nad vestlesid
üsna kõva häälega ja naersid pidevalt.
Põõsaste vahel küünitavad
mehed olid kindlad selles, et neid
ei oldud märgatud kuigi vahemaad
ei olnud kümmet meetritki.
Piirival^rid kadusid hämarusse
ja hääled lakkasid kostmast. Mehed
hakkasid püsti tõusma, kui samas
Ville kirus ägedalt. Alarmitraat
oli jäänud tema selga kinni. ^
Ville pergelid olid tulnud nii kõva
häälega, et Jussi ehmus. Ta küürutas
uuesti maha, sest kindlasti olid
piirivalvuridki kuulnud soomlaste
rr-sid, Alarmitraat oli liikunud selle
võrra, et alarm oli kohale läinud.
Vasakult, kust valvepost oli
tulnud, kuuldus lask ja mehed ot^
süstasid selle järele, et kinnine valvepost
oli umbes 100 meetri kaugusel.
^
— Kas valvurid jõuavad nüüd
tulla tagasi? sosistas Ville.
— Kes teab, aga mulle tundub
võõrastavana kogu asi, ütles Jussi.
Kui see oli märguandelask, siis pidanuks
paremalt kuulduma ka
ksk. Siin on midagi koiTast ära.
(JärgnebV
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820202 |
Description
| Title | 1982-02-02-06 |
| OCR text | Lk, 6 Nr. 9 mmma iestlased Lõun@« Ontari® meistrid Laupäevalt pühapäevale lükiatud Lõuna-Ontario murdmaasuusatamise meistrivõistlustel võitis Robert Vellend 15 km võistlusklassi ja Allan Mägi 10 km noorte klassi, Võistlus toimus Circle R Rancli'is Londoni lähedal. Ilm oli jälle külm Ja tuuline. Martin Vellend tuli võistlusklassi kolmandaks. 32-aastane leedulanna Kaunases peetud sisevõistlustel uue naiste kaugushüppe * maailmarekordi, saavutades 6.77. Tema tulemus ületab läänesakslase Karin Häneli möödunud aastal hüpatud tulemuse [ja on uus N. Liidu siseruumi rekord. Endine rekord on Tatjana Tshelkanova nimel olnud 17 aastat. Samal võistlustel hüppas Juri Shevtshenko kõrgust 2.28 ja Viktor Spasov teivast 5.50. Ameeriklane Bill Koch on sel talvel erakorralises vormis. Maa-ilma- karika sarjas on ta kahe nädala jooksul võitnud kaks 15 km ja ühe 30 km võistluse. Spordimärkm@id Melboume'is peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlustel viskas rootslane Kenth Eldebrink oda 86.94, purustades sellega Austraalia mandri vanima kergejõustikure-kordi. i Endine rekord oli samuti Põhjamaade sportlase nimel, mille norralane Egil • Danielson viskas Melbourne'! olümpiamängudel 1956. Teiseks tuli ameeriklane Duncan Ottwood 83.78-ga. 200 m jooksu võitis ameeriklane Dwayne Evans ajaga 21,05, soomlane Rauli Pudas võitis teivashüppe tulemusega 5.30, Kimmo Pallonen oli teine 5.20-ga, soomlane llkka Pekkala hüppas ainult 4.80. Austraallane Gerard Barret jooksis 10.000 m ajaga 28.40,62 jä Willy Banks hüppas kolmikut 16.81. Sydneys peetud kergejõustikuvõistlustel võitis teivashüppe jällegi Rauli Pudas tagajärjega 5,40, seekord llkka Pekkala sai 5.30. Võistluse parimaks tulemuseks peetakse uus-meremaalase Mike 0'Rourke odaviset, mis lendas 87.62 ja ületas äsjase rootslase tehtud Austraalia mandri rekordi; rootslane Eldebbrink sai vaid 82.72. Miili jooksu võitis Steve Scött ajaga 3.58,82, teiseks John Walker 3.58,94. Willy Banks hüppas kolmikut 16.89, näidates oma stabiilsust. Ameeriklane Carl Lewis, kes on tuntud suurepärase kaugushüppajana ja lühimaade jooksjana hüpates üle 8.50-e, tegi nüüd uueks sise-võistluste kaügushüpperekordiks East Rutherfordis 8.56. Billy 01- seon hüppas teivast 5.63. Sporäiyudiseid kodlimcicsit Schwerin on Tallinna nn. „sõp-ruslinn", kus peetud sisevõistlustel Tallinna spordiinternaatkooli kergejõustiklane Sven Reintak saavu- .tas teivashüppes 4.90, mis on ta isiklikuks rekordiks ja andis esikoha. Esikohad saavutasid veel Eha Rünne kuulitõukes 15.04 ja Ingrid Pulst kõrgushüppes 1.65, teisele kohale jäi Maiu Siraki 1.60-ga. Ungaris peetud rahvusvahelisel ujumisvõistlusel oli edukaim Eesti ujujaist Tartu üliõpilane Marina Trofimova, kes 100 m liblikujumi-sel saavutas esikoha ajaga 1.05,61. Ta saavutas 100 m rinnuliujumises ajaga 1.17,42 teise ja 200 m kompleksujumisel ajaga 2.26,69 kolmanda koha. Kolmanda koha said Eesti naisujujate võistkond ka kombineeritud teateujumises. Ilona Kuuskla tuli kolmandaks 100 m ja 200 m rinnuliujumises aegadega 1.18,66 ja 2.49,10. OlegLabzin tuli kolmandaks 200 m kompleksujumises ajaga 2.19,J Johan Pitka lÄJUSOLMED Kohesel pärast Kt^ti Vabadassõda kirjutatnd mSaestasraaaial . värskete'' elamosteKa Eesü vabadose eest võitlemisest aastail 1914—1919. Raamat Unius 1972. a. admiral J. Pitka 19®. 8Ömil> aastaks. 237 lk. — Hind $8.89 pinss 50 ceisti saateknlcs K I N K I GE oma võõrrahvnsest sõpradel® £:esti TÕitlns® MwiaMÜsekfe Evald Uastalo EEDOM ONIY Hind $7.00 pln^s 59 c saatekaln MÜÜGIL VABA EESTLASE TAUTUSSSS TTallinma siluett, nagu seda näMi ühelt §o©me valvelaevalt 1944. aasta suvel. kultuuri MOSKVA — Kommunistliku noorteorganisatsiooni poolt on aliis-tatqd diskoteeMde, parkide, tööstuste Ja koolide ründamist, et avalikolt häbistada neid mood, kes eelistavad läänemasillMa moode nõukogude riietusele. Ajaleht, Komsomolskaja Pravda kurtis, et suurenev arv noori nõukogude kodanikke halvustasid nõukogude riigis tehtud riietust ja kandsid lääne dzhiine ning särke mitmesuguste sümbolitega, mis on „pealetükkivalt õelad" N. Liidu süsteemile. \ Artikli autor, ajaloolane V. Ida-jatou ütles, et noorkommimistid Ukrainas on atakeerinud kogunemiskohti rääldmaks inimestele nende gümbolite tähendust, aga et neil ':' selgitamise katseil oli vaid vähe tulemusi. „Läänemaailma sümbolite väljajuurimine on tõsine ja suur asi", kirjutas Idajatou. „See on osa noorte ideoloogilisest õpetamisest nende täiskasvanuks saamiseks, poliitilise arusaamise, kunsti- ja esteetilise kultuuri mõistmiseks". ' 20.000 uui^ ERKU ILMUS EpUARD RÜGA. graafik ja maaKja Totaetaand ENDEL KÖKS, EMC PEHAP Ja ARNO VIHALEMH Monograafia ,,Pallase\*knnstikooU lõpetanud kunstnik Eduard Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö Taatluse kõrval tuuakse esOe ka kunstikool ;>Pallas" õpfpeasutusena ja eesti kunstnike ettevaSmist&jaaa, Raamat on kerge Ja huvitay lugeda ka iatemt-le lugejaskoimale. Hind $10.00 (postiga tfiUimisel lisada 59c) SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSBS UMUS Käärikul peeti Eesti karikavõistlused suusatamises. Naiste 5. km distantsil võitis tartlane Rutt Shmi-gun ajaga 16.44, teine Tiina Ro- kirjCSndUS senfeldtl7.43, kolmas Lea Gross 18.01. Meeste 15 km distantsil oli esimene Nikolai Poletajev ajaga 45.46, teine Valdar Kminberg 46.00 ja kolmas Mati Albert 46.05. Nizhni Tagolis sealsel 70 hüp-pemäel peeti võistlused Uurali karikale. Juunioride grupis tuli esikohale Otepää noor Priit Teder, kaheksandaks aga Peep Heinloo Tallinnast. Gorkis peetud meistrivõistlustel oli omakorda parim Peep Heinloo ja Priit Teder kolmandaks. BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄIV nr. 166 — 1982. Mõtteid Ella IlbaKuIt ja Lilli-Anne Parlolt, Fred Ise „Mõt-teid aastaks 1982", Rita Valteri luuletus, B. Kangro luuletus „See on kodUj^^kust tullakse", T.E. „Jõu-lulaat „Vana Tallinn" ", T.E. „Baltimore eesti kooli jõulupuu", „Eestlased toetasid poolakate va-badUsnõudlust", „EELK Baltimore Koguduse jõuluõhtu", noorte leheküljel R.K. „Jaanuari tähtpäevadest", „Vana- ja uusaasta sfilal".. LGM „Kuuleme Eestist", informatsiooni organisatsioonide tegevusest; ERKU juhatus otsustas valmistada järjekordse uustrüki Eestit tutvustavast voldikust Estonia/ the Case of a Soviet-Occupied Gount-ry", mis must-valges trükis on seni ümunud kahes väljaandes, kumbki 10 tuhat eks. Trükisel on olnud nii suur menu et eestlaste keskustes toimunud üritustel on alati tulnud puudus nende väljajagamisel ameeriklase tele. Uustrükk tehakse 20.000 eksemplaris. Teksti koos Eesti ja Ida-; Euroopa maakaartidega, mille koostas ja kujundas ERKU Esinduskogu liige Olaf Pikat Chicagos, täiendati uustrüki jaoks mõningate lisandustega. Väljaanne peab trükist ilmuma juba enne ERKU Esinduskogu koosolekut, mis toimub 30. jaanuaril New Yorgis. Oskar Lutsu KEVADE I Saadaval „yABA EESTLASE'' talitoses ]akooliõ|^tntel Eesti Majas raamatute müügilanaL HIND $6.00 — postiti3l $6.50 VABA EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat INGEMAR KORJUS bass-bariton CHARLES KIPPER — klaverisaade Metsated (Ä. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M* Saar), Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. VettOc), Sind tervitame kuldade (A.Karindi) ja Rändaja õhtnlaol (1. Tall) jt avalaule: K Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lao-lem^. Ära viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on kas m korva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J. Zeigeil seades — Kanneldajast vend. Hind $9.50 pluss postikulu $1.— — Nad ei tea arvata, et meil on oma sild, kihistas Ville, r— Läheme veel natuke ja sõuaine päris härradena üle. Mehed peatusid jälle vähese vahemaa järel Õngitsejaini oli nüüd paarkolmsada meetrit ja hämarus oli kaitseks. Nad otsustasid katsuda ületada jõge, sest sellest kohast see oli kitsaim. Ja sillast eemaldumine ning tee ületamine võtaks liiga palju aega. öngitsejaist vaevalt oleks palju ohtu, need võisid olla tsiviilisikud, aga silda tuli vältida. Vaevalt tsiviilisikud oskaksid ette kujutada, et jõel sõudjad; on võõra riigi kodanjkud. Ja alati vÕib loota, et neid ei märgatagi. Ville võttis kummipaadi välja ja mehed puhusid sellesse õhku niipalju kui kopsudest saadik sest nad kuulsid juba tulekujälgedelt mõningaid märguandelaske. Jõest tuli kiiresti üle saada. Paat oli kohe õhku täis puhutud ja mehed tõstsid selle vette. Kummipaadi süvendisse sobis kaks meest põlvili. Väga kiirelt nad olid juba liikumas, sõu-des kätega ja vältides solina tegemist. Selline paat ei riku. vettelask-misel vähemalt shampanjapudelit, ütles-Ville. -— Meil jäi see tegemata,- kuigi vettelaskmine õnnestus, hästi. — Tegemata see jäi, ütles ka Jussi. — Aga see olukord on siin vähe erinev ja mul ei õle sham-panjatki, vaid üks pudel veel seda koerteravimit. Nad olidki koheselt vastaskaldal. Veepiiril seistes nad võtsid pussid ja lõikasid paadi ribadeks. Sobivat kivi ei leitud lähedalt mille abil saanuks jäänused uputada, aga sama sarja ajas märg liiyki, otsustasid nad. Nad tõstsid seda kätega kummile ja rullisid paadi jäänused kompsuks kokku. Kui nad tõukasid kompsu jõkke, see vajuski kohe põhja, aga kui vool oli uhkunud liiva" välja, tõusis põhjavajunud komps uuesti pinnale ja läks vooluga kaasa silla poole. — Vaata saatanat, nüüd nad õngitsevad selle, välja ja hakkavad Westama, mis asjapuu see õige on, hu-mus Vüle. Ja see on neile selge ilma pikemata, ütles Jussi. — Küll nad varsti teadavad, et oleme läinud üle jõe. Aga nüüd läheme ka meie ilma peatamata. Tee on siin lähedal ja sellest tuleb üle saada kasvõi lennates. Tee juures nad ootasid sobivat võimalust. See tuligi, küi must sõiduauto sõitis neist mööda. Samal hetkel hüppasid ka mehed üle tee, -— Nüüd siis on eesmärgiks Norra piir, ütles Jussi. — Nii on, nõustus Ville. — Läheks see lõpuosagi veel nii hästi, muust ei oleks lugugi, — Kindlasti läheb, ei meid enam miski kinni pea, uskus Jussi. Ville tahtis olla eesminejana, sest ta tundis maastikku eelmisest matkast ja oskas valida kergemaid marsruute. Ville oli võrratu kaardi lugeja ja orienteeruja. Ta oligi hoolitsenud suunistamise eest peagu kogu matka kestel. Selles suunas oli Veel üks sakslaste barakkideala, teadis Ville. - T Barakid olid küll põletatud, aga läheme seda kaudu. Mõte omale poole pääsemisest kiirustas meeste minekut. Nad kavatsesid veel selle öö ajal jõuda piiri taha. Alles barakiala varemeile jõudes nad peatusid ja pidasid hästi teenitud tubakapausi. — Viimasel korral ei võinud siin suuremat puhata, rääkis Ville. — Piirivalvurid olid kuidagi hoo sisse saanud, katsudes, meid jooks-tes kinni võtta. Siis mindi, et ka-mar müdises. See oli neil alles põrguliku viha pidamine seekord. Jooksid järel kui metsalised, otse piirini. Hakkas juba hirmutama, et tulevad veel üle piirigi. Siis ei olnud mingisugust ravimit koerte vastu ja need püsisid kannul. — Nüüd meil on veel seda sorti vedelikku terve pudel. Ma mõtlen selle pudeli siia jätta, et ei tarvitse seda taskus kanda, ütles Jussi. — Selline suur mütsakas, ega seda pole enam vaja. — Parem on siiski hoida pudel kaasas, seda ei tea kunagi enne kui näeme, arvas Ville. Mehed suitsetasid oma sigaretid kõiges rahus ja vestlesid vaikse häälega. Äkki nad kuulsid võõrastavat müdinat ja hingeldust päris lähedal. Nad tõmbasid välgukiirusega püstolid välja ja tõmbusid varju. Siis nad nägid nelja põhjapõtra neist ähkides mööda jooksvat. — Oli hea, et olid neljajalgsed, ohkas Jussi kergendunult. — Tahtsid meid päris ehmatada. — Küll tegid müdinat, mõtiskles Ville. — Uskusin juba, et ratsavägi on kannul. . — Miks need nii hirmunuina jooksid? arutles Jussi. ^ Kes võiks teada, kui ehk vanka ise on lähedal? arvas Ville. — Kas hakkame meiegi jälle minema, soovitas Jussi. — Piirile on veel tükk maad, aga on õnneks ilus ilm. Ei ainsatki pilvenba taevas. Näeb hästi marssida e^a pole vaja pimedas komistada. Ilm on pregu väga hea, päris noore mehe liikumise ilm, nõustus Ville. — Siin barakkide ümber ja ümbruskonnas on palju granaadiauke ja õhupommituse jälgi. Venelane pidi seda bmal ajal kõvasti karistama, vähemalt jälgede järele otsustades. Teedki dn päris purustatud, augud osalt täidetud ja osalt kasvanud umbe. Sellest on juba möödunud mitu aastat, kui sakslased siin müristasid. Järgmine eesmärk oli 12 km matka kaugusel. See oli kahe väikse järve ühtumiskoht, mille vahel oli vesi nii madal, et sellest pääsis kahlates läbi, teadis Ville. Ta toimis jälle suunistäjana. Maastik oli hõlbus liikuda ja hea ajaga hommikupoolsel ööl nad olidki sihtkohas. Matk oli toimunud üllatavalt kiiresti. — Möödunud sügisel ma tam-pisin sellest järvest lõuna poolt läbi, jutustas Ville. — Ilm oli päris põrgulik^ lund tuli nii, et ei näi^ nud sammugi ette. Veelgi paneb värisema kui sellele mõtlen. Aga kas ;läheme nüüdki sama marsruuti? See peaks olema rahulik; —-Aga piirivalvurid? meenutas Jussi. — Neid polnud näha möödii-nud sügiselgi, naeratas Ville, — Kuigi nad lasid märguandelaske ja alarmitraat katkes, aga ega muud ei juhtunudki. Piirile oli veel 9 km, mistõttu pikemat puhkepausi ei võinud pidada, sest hommik hakkas juba koitma ja valgenema. Hetke aja pärast mehed jõudsid teele, nrida oli palju kasutatud. - Seda teed veel möödunud sfü-gisel ei olnud, ütles Villei — Kust põrgust sa seda oleksid näinud kui maa oli paksu lume all, imestas Jussi. — Kõigele; lisaks oli sul kõva'kiire, nii et sa ei jõudnud enam teed vaadata, kui ipilri-valvurid tormasid hurtadena järele. See võis nii olla, nõustus ka, Ville, — Küll seekord tõesti mõni alarmitraat jookstes katkes ja siis nad lasksid jälle märguandelaske, — Vaatame nüüd hoolikalt, et ei katkeks alarmitraat, kui niisugune satuks ette jääma, hoiatas Jussi. Mehed ei jõudnud veel kuigi palju minna, kui kuulsid vasakult vestlust ja naeruturtsatust. Nad laskusid maha põõsaste vahele ja nägid kahemehelise valveposti tulevat piki teed.. Piirivalvureil näis olevat lõbus, kuna nad vestlesid üsna kõva häälega ja naersid pidevalt. Põõsaste vahel küünitavad mehed olid kindlad selles, et neid ei oldud märgatud kuigi vahemaad ei olnud kümmet meetritki. Piirival^rid kadusid hämarusse ja hääled lakkasid kostmast. Mehed hakkasid püsti tõusma, kui samas Ville kirus ägedalt. Alarmitraat oli jäänud tema selga kinni. ^ Ville pergelid olid tulnud nii kõva häälega, et Jussi ehmus. Ta küürutas uuesti maha, sest kindlasti olid piirivalvuridki kuulnud soomlaste rr-sid, Alarmitraat oli liikunud selle võrra, et alarm oli kohale läinud. Vasakult, kust valvepost oli tulnud, kuuldus lask ja mehed ot^ süstasid selle järele, et kinnine valvepost oli umbes 100 meetri kaugusel. ^ — Kas valvurid jõuavad nüüd tulla tagasi? sosistas Ville. — Kes teab, aga mulle tundub võõrastavana kogu asi, ütles Jussi. Kui see oli märguandelask, siis pidanuks paremalt kuulduma ka ksk. Siin on midagi koiTast ära. (JärgnebV |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-02-06
