Vaba eestlane , December 27, 1979

              •VABA EESTLANE' n^japäevM, 27. d e l ^ M 1979_—Ilhii^ Döcember 27.197© - Nr. 96 ^- Nr. 96
ViUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane/135 Tecumseth^/Temte
PEATOIMETAJA: Karl Arm
TOIMETAJA: Haanes :Oja. .
POSTIAADRE^: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3j Oat. MSJ 3M7
TELEFÖNTOi toimetus 364-7521, talitus
364-7675
TEUJMISHINNADEassadas: aastas $35.— poolaastas $19.50 ja
Teeräiidaastas $10.50,^^ k^^
ja veerandaastas $16^
TEIiiMISHINNAD väljaspool K^iadat: aastas ,
^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USArs: aastas
poolaastas 132.50 ja veeraiidaa
ülemere-maa^esse: aastas $72.—, poolaasteš
$36,— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri feind 41 e.
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsefch
Toronto 3vOntM6J ^2^^
Aasta 1979 pn vajumas
horisonäi tajia ning ajaloolased ja
aasta tähtsamate süiidmuste ana­lüüsijad
istuvad oma materjalivir-iaade
ja kogutud andmete juures,
et teha oma traditsioonilist aasta-kokkuvõtet.'
Sündmusi on olnud
palju, üks kriisimoment on saabu­nud
teise järele ning paljude vaat­lejate
arvates oli 1979 see aasta,
mille sündmused kiirendavad ko­gu
maailmas relvastamise tempot
nmg panevad alused suuremale
sõjalisele kokkupõrkele.
Kogu läänemaailmale üldiselt ja
ühendriikidele spetsiifiliselt tõi
möödunud aastal suuri raskusi äh­vardav
energiagriis, mida on sü­vendanud
Ühendriikide halvad va-hekorrad
Araabia riikidega, kus
asuvad maailma suurimad õliva-rud.
Praeguse energiakriisi ning
KeskTida sündmused võttis lühi­dalt
ja tabavalt oma äsjast külas­käigu
ajal Ühendriikidesse kokku
Inglismaa peaminister Margaret
Thatcher, kes väitis, et maäUma
energiakriis ähvardab kiaasa tuUa
suuri muudatusi kogu läänemaail­ma
elustiilis ning võib hävitada ko­gu
vaba maailma tsivilisasiooni.
Need õlikriisiga seotud murepilved
Jäävad käesoleva aasta lõpul la­hendamata
ja kanduvad parata­matult
iile järgmisesse aastasse.
Ameerika Ühendriikide ja N.
Liidu vahekorrad muutusid aasta
lõpul tunduvalt pinevamaiks kuigi
mõlemal pool töötavad tugevad
jõud deteiite polütika elustamiseks kahtlemata
sündimuste
olid möödunud aasta dramaatilise-mateks,
masendavamateks ja ai­nulaadsemateks
sündmusteks Iraa­ni
shahhi kõrvaldamine võimult
ning sellele Järgnenud sündmused.
Shahhi taandumise tulemusena ei
kaotanud Ühendrügid mitte ainult
Giia tähtsamat tugipunkti ja õli-reservuaari
Kesk-Mas vaid shahhi
lahkumisele järgnenud aktsioonid,
mille raamides Iraani terroristid
vangistasid Teherani revolutsioo­nilise
valitsuse juhtimisel või vä­hemalt
selle teadmisel Ühendriiki­de
saatkonna personali ja ähvar­davad
selle kohtu alla anda, on
vähendanud tohutul määral Ühend­riikide
prestüzhi ja toonud kaasa
olukori*a, rkus mäaüma võimsa­maid
riike on Umselt abitu rahvus­vahelisi
seadusi ja seniseid vas
taštikuse läbikäimise alustugesid
ignoreerivate ianaatikute ja terro­ristide
korrale kutsumiseks
süütute pantvangide vabastami­seks.
Iraani sündmused ja Ühend
riikide saatkonnaametnike vangis­tamine
toovad kaasa täielikult uue
olukorra diplomaatiliste esinduste
puutumatuse alal ning pantvangide
kriisi lahendamise ajäi pidi kogu
maailma järjekordselt konstatee­rima
kuivõrd abitu, saamatu ja
mitmesugustest poliitilistest hnvt-dest
sõltuv on Liitunud Rahvaste
Organisatsioon maailmaMiside la­hendamisel.
Eesti vabadusvõitluse alal oli
suuremaks sündmu-
Ameerika psühholoog Arthur Jfensen avaldas kümme aastat tagasi tulemused onm uurimise
kohta, mida ta oli teostanud eri rasside vaimsete veimete Mndiaks tegemiseks. Rapside juures esi­nevat
intelügentsi valiet olid märganud mitmed teadlased jul)a varem, ajal mü hakati laiauSatusli-kumalt
korraldama vastavaid teste. Eriti oli tähelepandud valgete ja mustade intelligentsi erinevu­si,
kuid nende täpsemate teaduslikule kindlaksm^ramisele ei olnud ennem keegi veel tõsiselt asu­nud.
Teatud määral takistas seda teadmatus kultuurist Ja miljööst tingStud tegurite osatajitsuse
• uSatüsestp •,'
Jensesn, uudiste ja. täpsemate,mate hariduslike võiimaluste
uurisTÜšalaste 'meetodite räkendia-.
misel, mis pidid enam-vähem kõr-va;
ldaima võimalikud eelpool mai­nitud
kõBvalm'9jutujsed, tegi juba
teaduslikult kindlaks erinevate
rahvaste vaihel valitseva intelli­gentsi
ebavõrdsuse;
Selliste, kuigi pöhjendakid,
vaadete avaldamine kutsus esile
poleemika. Jensenit süüdistati
rassdvaenu õhutatmises <jaühis­konna
liõhkumises ning teda äh^
vardati töökoha kaotamisega ja
väljahedtmisega: teadus-organisatsioonidest.
tu.
tõt- laste vastavadd omadusi võrrelda
! teiste rahvastega.
Kahtlemata on neil teed haridu­sele
vähimad, }niid see siiski el­avaida
mõju pärivuslikule intel-;
ligentsile.'
Üheks positüvseks asjaoluks
on, et kuulume põhjamaa rah­vaste
perre ja teiseks, et olteme
skandinaavlaste hulka loetava­te
soomlaste lähedased hõimud.
ning vastastikuste suhete päranda­miseks.
Ehkki Ühendriikide presi­dente
Carter propageeris stratee­giliste
tuumarelvade piiramiseks
SALT II kokkuleppe kinnitamist
senati pooIt>: on senatis tekkinud
lepmgule lõpliku kinnituse andmi­sel
suur vastuseis. Põhjused sel­leks
on kaaluvad: N. Liit tõi sala­ja
Kuuba territooriumile oma võit­lusüksuse
ning on detsembrikuus
viinud oma relvastatud punaarmee
üksusi ka Afganistani, et hoida
võimul sealset ebapopulaarset
kommunistlikku valitsust.
Kommunistlikule süsteemile and­sid
eriti halva hinnangu kümned
tuhanded põgenikud, kes vÜetsa-ies
paatides torme Jä muid häda­ohte
trotsides saabusid Hong Kon­gi
ja teistesse vabadesse Kagu-Äa^
siä maadesse. „Paadi-rahva" eri­ti
I suur tragöödia ja kannatused
on ühtlasi valusaks etteheiteks
läänemaailmale ja teistele anti­kommunistlikkudele
riikidele^ kel­ledel
ea olnud julgust ega aigaüjs-võimet
selle küsunuse Liiturad
Rahvaste Organisatsioonis üles
tõstmiseks õigest vaatevinklist,
mis oleks hukka mõistnud eba­inimlikud
rezteHmid. Tehie põgeni-kevool,
mille põhjustasid Vietnami
punaarmee ja Kambodzha kom­munistliku
Poi Pofi terrorirez-
Mim, saabus Kambodzhäst Tai pii­rile,
kqs tuhanded inimesed suri
lälja ja viletsus® tõttu.
seks Balti rahvaste ühise vabadus-apelli.
esitamine lääneriikide aja­kirjanikele
Moskvas. Sellele apelli­le
olid alla kirjutanud 45 eestlast,
lätlast ja leedulast ning selle akt­siooni
eesmärgiks oli juhtida jär­jekordselt
tähelepanu Balti rah­vaste
kannatustele N. Liidu oku­patsiooni
all ning eestlastelt, lät­lastelt
ja leedulastelt võetud ene­semääramise
õiguse taastamisele.
Apell leidis mõningal määral mär­kimist
läänemaailma ajakirjandu­ses,
kuid sellele ei omistatud tähe­lepanu
Lütunud Rahvaste Organi­satsioonis,
kus pandi vaikselt ka­levi
\alla ka Balti, Ukraina ja Val-ge-
Vene rahvusgruppide keskorga­nisatsioonide
poolt esitatud üksik­asjaline
ettepanek N. Liidu kolo-niaalriigi
jagamiseks Ja allaheide­tud
riikide vabastamiseks:
Vana aasta üleminekul liude aas­tasse
pole kunagi suudetud eelmi­se
aasta probleeme lahendada ja
puhta lauaga iile minna uude aas­tasse.
Alati jääb aastavahetuse
probleemide lauale lahendamata
kusimusi, kuid seekord on neid
palju ja osa leist eesotsas
Iraani pantvangide probleemiga on
•väga., komplitseeritud.:^:
Kuid vaatamata paljude murepil-vedele
loodame uuelt aastalt siiski
kõige paremat ja paljude lootuste
Selleks head uut aastat!
• • 'K.Ä. •
Pikkamööda vaibus hüsteeria
ja kõmu tekitanud teooria va­jus
kas unustuse hõlma v5l väl­diti
selle nimetamist.
Jensen, kes oma tööd vaikselt
jätkas, on tulnud välja me ja
põhjalikuma teotsega ,3ias in
Mental Testing" (Eelarvamised
vaimsete võimete katsetel). Tead-^
lased, ikes 'tema viimase uurimis­tööga
on tutvunud,' väidavad,- et
Jensenil; on Õmiestunud veenvalt
tõestada ja esitada rasside vahe­list
intelligentsitaseme erinevust,
mis eriti silniatorikav on heleda­nahalise
ja niusta rassi vahel. See
on osutunud võimalikuks katse­test
niisuguste iküsiniuste kõrval­damisega,
mille vastused võrnuiks
oMa mõjutatud miljööst ja hari­duslikust
tasemest.
Vastavalt toimep^dud uurimis­tele
on j aapanlased kõige -intelli­gentsemad,
ületades teisi rahvaid
viie punkti võrra. Neile järgnevad
juudicl.
Valgetest rahvastest Ja rassi­dest
on vaimsete võimete poo­lest
esikohal skaudinaavlased.
Järgnevad sakslased ning nendele
omakorda inglased. Ka võib intel­ligentsi
taset kaudselt määritleda
elamiispiirtkonna järele. Nii on
ptöhja-eiu-ooplased üldiselt intelli­gentsemad
kui lõunapoolsed rah^
vad. Mida lõunapoole liigume,
seda madalamaks läheb loomulik
intelligentsi tase. Viimasel kohal
021 mustanahailised, kelle tulemu­sed
' on juba. vnefcedist punkti võr­ra
madalama,d valgete, omast
Lisaks on kindlaks tehtud jõu­kama
: kihi vaimne üleoleik vaese­ma
üle. See ei ole aga tingitud jõu­kusest
endast vaid tekkinud loo­muliku
sedektsicKJni teostumise ta-gaijäa:'
jel, Samasse ühiskondlikku
kihti "kuuluvate, käesoleval juhini;
üldiselt intelligentsemate^ inimes­te
omavaheülsed abielud" produt-šeerivad
anikamaid • järglasi,
InHnvõrdsuse .rõhutajad püüavad
aga väita, et rikkamad saavad
ema intelligentsi .üleoleku suure-
Leidub ikka veel neid „võrdlus-lasi".,
kes ikangekaelselt püüavad Need faktid õigustavad eestlaste
selgeks teha, et intelligent on pea-' asetamist intelligentsi taseme poo­miselt
miljöö ja Jkultiuiriliste mõ- lest kõlniaiidale kohale, skan^
jutuste produkt ega olene kuijgi' naavlastega enam-^vähem ühele
palju päritavusest. Uurimised on' pulgale.
aga veelkord toestanud otse vastu-1 See asjaolu aga ei tohiks olla
pidist. Umbes 80% intelligentsis hooplemise ega uhkustamise põh-avalduvaist
omadusist on geneeti- juseks. Kõik mida eelpool kirjel-iised
ja ülejäänud osas esinevad datud uurimise tulemused ütle­vad
ön see, et meil, eestlastel, on
võrreldes paljude teiste rähvaste-kultuurilised
ja muud tegurid.
Kaaisniaalastel 'tekib ka, ht,l ema-. ga, enam eeldusi r^vusena silma­ta
M s i m u s , m i l h s ^ s e ^ ^ ^ .
riasse kuiüuvad ^ ased. S^lete: j^elikuma, edukama ning küllusli-küsmmseleon^
raskeleid^ vasUist,. kuma elu kujundamiseks.
sest ei ole teada, et eestlaste koh­ta
oleks teostatud vajalikul arvul
intelligentsi teste või et nende
vaimseid võimeid oleks mõõde­tud
mõnel muul teel. Vajalike
andmete puudumisel ei saa ee&t-
ODa loomupäraselt intelligentne
ei ole piisav. Seälele peavad li­sanduma
kaine, praktiline mõis­tus
ja tahtejõud. . _ ,.
L. KOOBAS
Syyr hyvi ESTO-See
pealkiri on imelik, kuid
siiski kahjuks paljud tõsised kom­munistide
vastased bn oma taipa­matuse
ja kartusega, et surmast
ei maksa kõnelda ja et oma vii­maste
soovidega on aega kullalt.
Vaimulikud teavad loendamatult
palju juhtumeid, mil lahkunud po­le
teinud korralikku testamenti
või isegi üldse mitte — ja tema
vaevaga kogutud seeklid lähevad
bolshevikkude kaukasse, kes on
valmis' haarama igat summat, et
saada välisvaluutat oma propagan­daks
Ja vaba maaüma lammuta­miseks.
Nü mõnigi kord tuleb lei-najaü
ja asjaajajail advokaatidel
või vaimiilikel seista fakti ees, et
lahkunu varandus läheb veresugu-lastele
Eestis, kes näevad kogu pä­randusest
enam-vähem ainult vee­randi,
ülejäänu läheb kõik bolshe-vike
advokaatide ja kõige (tõhusam
osa — terror-riigi ja rezhiüni toe­tamiseks,
ühtki eesti asutust pole
sellisel ulatusel toetatud kui vaba­dust
lammutavat kommunismi.
Surra tuleb meE ükskord kõigu —
oie nii taxk, et sa ei jäta oma pä­randit
suurimale vaenlasele. Mü-jonid
dollarid on läinud meie haua
kaevamiseks. Bolshevikel on oma
Uus ,yMoskva mees" Tallinnas,,
partei esimene sekretär Karl Vai-so
on teai^vasti Venemäa-eestlaae
•Ja.tema.eesti keel
.Iseloomustav 0 hiljutine r a p o r - 1 : • ———^
taaz^Müma Bam jaamast ühen^
duses Vamo ja tema delegatsiooni mise sisust. -
ärasõiduga külastusele Ida-Saksa-;' Teadlik oma õrnast kohast, va-male,
mis anti edasi Tallinna räa- lis Vaino riigi keele", et eestla^
diös: mtervjuu oma rahvale to^ sed ei irvitaks temapuduliku kee-mus;
Veiie.keeles. Eaadiomees. a^^^^^ >
STOKHOLM — Esmaspäeval, 26.
novembril algas ESTO-80 kontoris
Stokholmi Eesti. Majas, suurüritu­se
pääsmete müük. Suurima huvi­ga,
nagu näitas esimese päeva
müügitulemus — omandati pääs-meid
50 GÖO krooni (ca 15 000 dol­lari)
ulatuses. ^
Esimene ostja seadis end
korda kontori ukse ees juba kell
seitse hommikul, kaks tundi enne
avamist. Talle järgnesid varsti pai
jud teised. Kontor oli pääsmehuvi-listest
tulvil. '
— On kindlam varustada end
pääsmetega aegsasti, ütles iiks
ostjaid. Ees hiljaks jääb, saab
halvemad või riskib ilma jäämi­sega.:.
Peakomitee abiesünees Leo Ka-rupää
oli „rushiga'' rahul:
• — Muidugi on kindlam varuda
pääsmed .aegsasti, kuna võib us­kuda,
et need müüakse läbi Juba
hulk aega eime pidustusi Jä selle
üritusi.
Kommentaaricl
ühendriikides on vabadused
paiguti nii suiired, ei nende vas­tutustundetu
kasutamme närib läbi
demokraallLku süseemi Juured
ning võib ohustada lõpuks ]ka va­badust
iseennast. Meie teame, et
kurjategijatel on ÜSA-s suured
vabadused ja õigused osna karis­tusest
kõrvale hiilimiseks Ja et ka
ajakirjandusel Ja teistel massi­meedia
vahenditel on avarad või­malused
avaldada kontroVersiaai-seid,
sihilikke Ja sageli kontrolli­mata
andmeid, mis võivad kahjus­tada
üksikisikuid, kuid ka Ühendr
riikide valitsust, valitsusasutusi,
presidenti Ja demokraatlikku
riigikorda. Kuid suured vabadu­sed
valitsevad ka eriliste „uuri-mlsteoste"
kujutamiseks, kus aja.
kirjanikud, konmientaatorid jä
kirjanikud võtavad käsitamisele
mõne päevakorral oleva iildsust
huvitava probleemi või isiku ja
lahkavad ja analüüsivad selle lä­bi,
kasutades selleks mitmesugu- .
seid materjalei milledest osa on
autentsed kuid teised küsitava ja
kahtlase väärtusega.
Kujukas näiteks selle kohta ön
raamatud, mis kirjutatud Water-gatel
kurikuulsa afääri puhul.
üks „Washuigton Posti" reporte­rite
poolt kirjutatud raamat -ata­keeris
teatavasti eriti tigedalt pre­sident
Richard Nixoni ning koos
sellega ka ühendriikide presiden­di
institutsiooni, lastes seda paista
tumedas valguses mitte ainult-ameeriklaste
vaid ka välismaaias.
te silmis.
Nüüd on sellelaadUistele raama­tutele
tulnud väärtuslik Hsand
uue teose näol, mille autoriteks
„Washingtõn Posfi reporterid
Boh Woodward ja Scott Arm-strong,
kelledest Wöödward on ju­ba
tuntud tegelane, kuna ta oli
ka üks Nixoni ründava raamatu
autoreid. Uue teose tiitliks on the
„Bretfiem*' ning selle veergudel
käsitatakse üksikasjaliselt Ühend­riikide
Ülemkohtu telgitaguseid
ning kohtunike vahel valitsevaid
triige ja president Nixoni poolt
nimetatud Ülemkohtu esimees
Warren Bürger on üsna tavalised
inimesed, kes ei ole mingisugused
geeniused õigusteaduse alal vaid
purelevad omavahel sageli tühis­te
pisiasjade pärast, mida põhjus­tavad
isiklikud huvid Ja erinevad
pfetüised tõekspidamised.
Raamatu autorid mainivad uh­kelt,
et nad on töötanud selle teo­se
materjali kogumisega kaks ja
pool aastat ning on intervjueeri­nud
sadu inimesi Ja läbi uurinud
tuhandeid dokumente. Huvitaval
kombel on nende käsutuses oliiud
ülemkohtu liikme WiUiam
Brbnnani eravüsilised päevaraa­matud
ja märkused Ülemkohtu
istungite kohta. Seni pole teada,
kas kohtunik Brennan andis need
materjalid ajakifJanike kätte si­hilikult
või sattusid need nende
pilgu alla mõnel teisel teel. Mõ­ned
asjatundjad mainivad, e]t kui
Brennan andis oma paevaikud
ajakirjanikele materjaliks sihili­kult,
siis tuleks tal kohe oma ko­hast
loobuda/
Selle raamatu Umumise puhul
tekib küsimus, kelle huvides sel­liseid
paljasiwii tehakse' ja
Ühendriikide deihokraatliku süs­teemi
tähtsamaid institutsioone
kritiseeritakse, paljastatakse ja
naeruvääristatakse? New York Ti-mesi
kommentaator James Res-ton
küsib sel puhul õigustatult,
kas ] Ühendriikides ei minda oma
institutsioonide kritiseerimisega ja
nende arvustamisega lüga kauge­le,
mUIega hävitatakse need asu­tused,
mida demokraatlik Amee­rika
kõige rohkem vajab.
sioone ja asutusi — ka ku-ik ja
smu kogudus nende hulgas. Pigem
tee oma, testamentlik korraldus
sõnaselgelt ja Jurüdiliselt kindlalt
advokaatid_e ^ag^,u ur^ j.a Um. ire,.j^oams^al ^vgõ ijtl^e-voa j r.a. ^hv^u^s e ja vabaduse
kes kõik võimaliku ja võünatu
teeb, et meie nõrkust ja testamen­di
mitte tegemist kasutada. Alla­kirjutanu
on nendega pidanud pal­ju
maadlema, ent kahjuks väheste
tulemustega. Kui sülle öeldakse—
Kanadas on kommunistlik partei
lubatud Ja kõik korraldused selle
vastu on ebaseaduslikud.
Meil Oli küllalt võitlevaid Ja hea­tegevaid
ning rahvast vaimselt
hoidvaid Ja Juhtivaid <rfanisat-
Paluii mõtle sellele õigeaegselt
Ja kamelt ja tornil vastavalt —
mitte päevast päeya edasi lükates,
vaid just TÄNA,: sest oma elupäe­vade
mõõtu ei tea keegi täpselt!
Eesti Evangeeliumi Luteri' Usu
Peetri koguduse ELU nr. 1 (56)
0
21. detsembrü möödus sada aas­tat
ajaloo ühe suurnna massimõr­vari
Jossif Stalmi sünnist. Stalm
oli teatavasti 1928. aastast kuhi
oma surmani 1953. aasta märtsis
N. Liidus piuamata võunuga dik­taator
ja verine türann, kelle
küüditamis- ja puhastamisoperat-sioonide
ohvriks langes tagasihoid­like
arvestuste kohaselt 20 miljo­nit
inimest, nende hulgas ka küm­neid
tuhandeid eestlasi ning oma­moodi
iroonilise spektaaklina ka
suiü-el arvul eesti kommuniste.
Stalini hirmuteod on nü suured
ja masendavad, et kommuüistlik-kudes
riikides katsutakse tema
29. ja
tel. 4S1-6|
31. de tl
tel. 493-71
5. ja
921-(777.1
raami
Eesti
Ltd. Riol
4 aasta
deK(
ku Eest^
tud 'kild
aja j(
saanud
mid tasi
Taolü
tänulik,
aitab sell
mi
Maja
Toroi
janduslil
ta tul€
miseks
võrdle
tes 'kii
kasv OI
dus sui
s
jõukusel
tööstus
liseiks.
oodata
de müll
musen?
Vi
23
R
juubelis
iida jal
See on]
da N.
Ja polii|
ajastu
(Järg lk. .3)
tema p|
niunistl
mälcsl
ncliselt
lini vai
gi üm
tori hi:
sees.
veel 11
sias,
oma
suure
jäär kl
töölaaj
nas GI
müHsej
setaksii
gev m|
N. Lii(
lestusj
Stalil
tema
just k\
töid Jl
mitte
kaast ö|
sioonic
nemai
ma ril
ajalool
ja kiirl
esiphu
kee.f?i
keiie
väljäa]
propaj
põhjal]
ka lal
kirjuti
tõesti
mid a|
mõn'
olid
teatav!