1987-11-12-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J
Nr.
Nr. 84 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. novembril 1987 - Thursday, November 12, 1987
0Q> 0 a rüsina
leie kõigi poolt ja mis ühele
lärsena. Minule on teatrirels
i üsna vaevaliselt tööprotsessi
kendati.
.vFences" peategelaseks on
mes Earl Jones (Troy Maxsoni
äs); kes perekonnaisa ja
rimatu lihttöölisena jõuab
ügivedamise autojuhi. ,,kar-ärjni'\
ilma et tal juhtilubagi
eks. J;E. Jones on teenekas
ütleja, ta osakujundusisse
lulub ka Shakespeare tegelasi
gu King Lear, Othello, Mamlet
terve hulk mitmesuguseid
möödia- ja dr^amakujusid.
iille on antud audoktori kraadid
iichigani,. Princetoni, Fairfieldi
^ng Yale ülikoolist ja „Fences"
-inemise eest sai ta 1987 a, Tony
Drama League auhinnad. Ta
inemine oli võrratu: vaba, jälgiv
suure sisseelamisega.
Jubai lavapilt neegripere räpa-est
tagaõuest jätab väga
ialistliku mulje: kuivanud puu,
ulk rämpsu ja sodi ümberringi,
laesus igalpool. Tekib hammas-
V tunne nagu hai sekski
atrisaalis kogu see lavapilt
eliselt samuti, - nagu mitmed
ew Yorgi koristamata tänavad
ilisõhtul.
Argielu dramaatilisim punkt
laabub siis, kui perekonnas kesk-ooli
lõpetanud poeg väga õn-elikuna
saab spordimeeskonda
uulumise tõttu ülikooli minekuks
lipendiumi ja puuduva raha lubab
ädalalõppudel ise juurde teenida,
lillele isa (Troy) kategooriliselt
/astu OR. See stseen on esitatud
ii veenvalt, et vaatajal otse tunne
a vajadus tekib kas või Javale ap-i
tormata ja kiuslikule isale kõr-u
karjuda: ..Inimene, mida sa
üll teed oma pojale! "Ometi
|sa autoriteet jääb peale, ei aita
aigastegagi vehkimine, poeg
•ory põgeneb kodust ja astub hil-em
sõjaväkke.
I Cory osa mängib spordipoisi
äledusega, ent nagu teatava sorrini
alla pandud alluvusega
ourtney B. Vance. kes kavaand-
|meil on lõpetanud Harvard Col-jlege
ja Yale Sehool of Drama. Ka
kõik teised osakandjad ja an-
Isamblimäng on veatult omal
kohal, lõpuaplaus James Earl
[Jones ele antakse austusavaldusena
püstiseisvalt publikult.
Kuigi eeldasin, et ka etenduse
vaatajaskond koosneb peamiselt
lieegreist, oli valgenahalise
publiku hulgas musti vaid üksikuid
. Võibolla ei kuulu tänavapildi
nii rohkearvuline mustade
hulk teatrihuviliste hulka ja küllap
on teatripääsmedki liiga kallid.
(Järgneb)
TAILORS
iDENS, TORONTO
^ne'i, Kloori lähedal)
)9-9S35
HÄRRADELE
-LEHISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
BIBB
lonfie ettevõte
.UNA HEATERS
Inik V. KANGAS
[.' WESTON, ONTARIO M9M 2H5
222-7142
|EKTRlÄHJUD.Saunaahjusid^
:ume teile soodsamaid hindu
Bti, mis saadaval.
mm
li
I
I
i
Supdjärv, ja saun Seedrioru idülMses maastifciiis.
(D eeariora 0
korraline aasta<»peakoosolek toimiins
esimesel novembril peamajas, algusega kell 11:00.
Ilusa ilma puhul oli kohale ilmunud arvukas esindajate
pere neljast Lõuna - Ontario linnast: Hamiltonist^ St.
Catharinest, Kitchenerist
Koosoleku avas esimees Linda
Montgomery, protokoll is sekretär
Kalju Loone. Esimesena mälestati,
vaikselt püsti seistes, aasta
jooksul manalasse lahkunud
liikmeid ja Seedrioru sõpru.
Majandusliku aruande esitas
kassapidaja Rein Voltre, milles
selgus, et majanduslik läbikäik oli
enam-vähem võrdne eelniise
aastaga, näidates väikest,
$168.47,) puudujääki, vastavate
parandus- ja korrashoiu tööde
arvel. Varandusbilanss oli tasakaalus
$134.926,62 suuruselt.
Suveharjapidu, mis on Seedrioru
peasissetuleku allikas, tõi puhast-tulu
$4246,1 kusjuures osavõtjate
arv näitab pidevat langust aastast
aastasse. Noortesuvekodul oli ülejääk
Sl 182,94. Revisjoni komisjoni
aruanne kinnitas kassapidaja
esildist.
Tegevuse aruandes esitas
Süveharjapeo kokkuvõtte juhatus-liige
August Jurs, mainides uut
erakordset noorte-ansambl i
,,Jaaniku" esinemist. Suvehar-japeole
oli külalisena kutsustud
Eestist Kanadasse saabunud
vabadusvõitleja Veljo Kalepi
perekond. Külaliskõnelejaks oli
kutsutud USA-st koi. Ylo Anson,
hästituntud eesti sõjameeste esindaja.
Võidutule süütas traditsiooniliselt
aupeakonsul Ilmar
Heinsoo, tule tõid kohale Toronto
ja Hamiltoni veteranid, Õhtune
vabaõhuteater oli 'kõigile väga
meeldiv, tänu pr. Lydia Vohu-
Vikstenile ja tema näitlejatele.
Laste Suvekodu tegevuse kohta
andis aurande juhatuseliige dr.
Reet Roman-Metsrpaa. Selgus, et
Suvekodust osavõtjate lastearv on
viimastel aastatel meeldivalt suu-
TEIL KODUS TÜTARLAPS,
KES VAJAB HUVITAVAT TEGEVUST?
Gaidorganjsatsioonjl on pakkuda palju lämapä^va
lapsele meie keerulises võistlusrikkas ajastus.
Tütarlaps, kes elab kaugel eesti gaSdüksysest S
astuda hellakeseks või gaidiks.
Gaidlüs aitab lastevanemaid suunata oma tütreid õlg
eluteele tänapäeva vaheldusrikkas ühiskonnas.
GAIDLUSE PÕHIMÕTTED JA VAIM
ö innustavad tütarlast olema leidlik, vastötustundellk ja
enesekindel
« õhutavad rõõmu tundma teise inimese abistamisest, töö
lõpule viimisest ja hindama koostöö jõudu
0 õpetavad tundma looduse väärtust ja nautima vabaõhu-mänge
ja tegevust.
Galdlus aitab kasvatada tütarlast rõõmsameelseks võimekaks
paiseks, kes „püüab kõigest väest" olla „alati valmis!"
tulevikule.
Eesti öaidide Malev Kanadas kaudu saavad eesti keelt
mõistvad tütarlapsed kõike seda eesti kultuuri alusel, eesti
keeles ja rahvuslikus vaimus.
Andmed oru saadaval kirjateel: EGMK Anrte Orunuk,
2 SwlftDrive,Äpt. 109, Toronto, Ontario
renenud. Proua Roman-Metsmaa
esitas mitmed ettepanekud Suvekodu
pareniaks läbiviimiseks: Üldiselt
töötas Suvekodu edukalt,
jättes isegi rahalise ülejäägi, mida
ta soovitas kasutada Suvekodu huvides.
Elevust tekitas viimase
nädala ainult eesti keelele pühendatud
aeg. Soovitati lapsi, kes ei
valda puhtalt eesti keelt nagu
mitmete segaäbieluliste. noored,
mitte eemale lükata, sest juba see
tahe, eesti suvekodust ösä võtta,
hoiab need noored eestlaste
hulgas ka tulevikus.
Tehtud kõrrästustöödest rääkis
lüh idalt kohapealne juhatuse esindaja
kaimond Vist. Ta nimetas, et
ühe lastemaja katus paraiidati oina
inimeste jõuga palju allapoole
eelarvet, mida ta soovitas ka
järneval tegevusaastal teha.
Eeloleva aasta tegevuskava
kohta võtsid sõna mitmed
nooremapõlve liikmed, soovitades
1 uuä komi sj ön uute
tegevusalade leidmiseks; et tuua
enam nooremaid inimesi Seedri-
Järgnenud juhatuse-1
jagati ametid yiastavalt: esimees
\ Mlontgomery,' abiesimees
Valimistel valiti juhatusse: Linda
Montgonfiery; Rein Voltre,
August Jurs, Kalju Loone, Evi •
Pertens, Kalj u Varangu, Befnhard
Jostman ja Mihkel Salusop.
Revisjoni komisjoni koosseis
Merike Koger, Allan Pertens ja Ilmar
Jõgi, asemikuks Albert Lep-
Eelarve võeti vastu $24^500 tasakaaluga.
Kohalalgatud küsimuste all
August Jurs selgitas Eesti
Kunstide Keskuse soovi ehitada
Seedriorule Eesti Kunsti Päviliörti
ning ühineda Seedrioru perega.
Runstide Keskuse esimees Stella
Kerson selgitas omalt poolt
pikemalt Keskuse plaane.
Arhitekt Elken oli valmistanud
visandid loodava Kunstide Pavili-oni
jaoks, andes ka vastava
selgituse selle läbi viimiseks.
Hääletusel oli peakoosolek
põhimõtteliselt üksmeelselt nõus,
Kunstide Keskuse plaanidega,
andes juhatusele volituse peensuste
väljatöötamiseks koos
Kunstide Keskusega.
Järgnenud läbirääkirnistel soovitati
püüda saada valitsustelt
toetusi Laste Suvekodule, samuti
esitati nooremate liikmete poolt
soov komitee löömiseks
juhatusele abiks uute
uurimiseks.
Üksmeelne
Eesti hümni vlimase
EKN'u Informatsioon
Üleskutse kaaseestlastele
jjGläsnost" ei ole toonud olulisi muudatusi. Tuieb meeles
pidada, et muudatused Nõukogude Liidus saavad toimuda
ainult kommunistliku partei raamistikus, kommunistliku
partei karmikäelisel juhtimisel ja kommunistlikke eesmärke
taotledes. Iseseisvuse ,eest tuleb eesti rahval ikka ise välja ^•
poolt' okupeeritud riikide rasket
saatust.
Nende ülesannete ja kohustuste
täitmine vajab suuri rahalisi
resursse; Esildüste valriiistamine,
trükkimine ja levitamine, esindajate
saatmine Ottav^asse, Washingtoni
ja Euroopasse, ajalehtedes
kuulutuste avaldamine, informatsiooni
levitamine nii tetlaste
ühiskonnas kui ka poliitiliste tegelaste
hulgas, Eestit tutvustavat
raamatute levitamine ja paigutamine
raämatükpgudusse jne. jne.
— kõik on seotud kuludega, mida
Teie kesk- ja võitlusorganisatsioon.
Eestlaste Kesknpukbgu
Kanadas, saab katta ainult toetustega
meie ühiskonnalt:
Ees seisavad meil veel teised
suured ülesanded: Eesti fosforiidi
kaevamisega seotud ümbruse
saastamise küsimuse avalikkuse
ette toomine, endiste sõjameeste
vastu tõstetud süüdistustele reageerimine,
Mart Niklus'e ja Enn
Tarto vabastamis-aktsiöoni
jätkamine ja veel palju muud.
Kallid kaasmaalased, oleme
jõudnud oma välisvõitluses uude
ajastusse. Uus generatsioon, nii
kodumaal kui paguluses uue
energiaga, uue tahtega ja veendumusega,
leides et lahing tuleb viia
vaenlase õue ja mitte vastüpicll —
on kindla käega võtmas
yabadusleegi tõrvikut oma kaitse
alla. Kutsun Teid kõiki toetama
võitlust, kas isiklikult või majandusliku
panusega, Osalege võitlusest
Eesti maa ja rahva õiguste
eest! Saadame oma tegudega
sõnumi kodumaa rahvale, et neid
ei ole unustatud, et pagülas-eestläskond
teeb kõik, mis
võimalik. Vastane saab meid võita
ainult ühel viisil ^ meie oma
passiivsuse tõttu. Tehkem kõik, et
Eestimaa saab jälle vabaks, sest
eestlased ei väsinud kunagi oma
võitluses ja iialgi ei kaotanud usku
ja lootust!.
Kaasmaalike tervitustega,
;:;V.LAAS LEIVAT^:
EKN esimees
.TOETAGE VÄLISVÕITLUSt!
TOETAGE EESTLASTE ^
KESKNÕUKOGU^^^^^ '
Seda teadsid tuhanded kaasmaalased,
kes kogunesid 23. augustil
s.a. Tallinnas, Hirveparki, et
nõuda Molotov-Ribbentrop pakti
tühistamist, Stälini kuritegude
ülestunnistamist, N. Liidu sõjaroimarite
karistamist ja Balti
riikidele enesemääramise õiguse
taastamist. Seda teavad inim- ja
rahvaõiguste eest võitlejad Mart
Niklus ja Enn Tarto ja teised,
keda ,,glasnost'iie-' vaataniata,
peetakse vangis oma rahvuslike
tõekspidami ste pärast.
Üutmisppliitika tõttu ön
Nõukogude Liit <>lnud sunnitud^
eriti viimase aasta jooksul,
vabastama osa arreteerituid vabadusvõitlejaid
ning laskma sealt
mõned isegi vabasse maailma.
Kuigi kõik liigutused,mis vähegi
kergendavad meie ikestatud kaas-y
maalaste olukorda on teretulnud,
ärgem laskem endid petta.
Mõnede vangistatud vabadusvõitlejate
vabastamist^^ ei saa lugeda
veel kui humanitaarset liigutust
N. Liidu võimude poolt ega nende
põhiseisukohtade muutumist. See
ön vaid katseks näidata välismaailmale,
et olukord on
niuutumas ja selle pette-manöÖVr
riga tahetakse nõrgendada eestlas^
te, baltlaste ja teiste ikestatud
rahvaste vabadusvõitlust. '
Meie kaasmaalaste julge
meeleavaldus kodumaal kinnitab,
et vabadusvõitlus jätkub ja uue
generatsiooni rinnas pÕleb see
sama vabadusleek, mis süüdati ^
seitsekümmend aastat tagasi Eesti
Vabariigi loomisel. Olgu see ka
meile inspiratsiooniks ja
julgustuseks! Olgu see hoiatuseks,
et ,,glas:noštH" pettepildi parast
võiksime x)ma välisvõitlusest
loobuda, lust vastupidi —
,,glasnost'' nõuab meie käest veel
energilisemat tööd!
Vabas maailmas on meil veel ka
eriilmeline võitlus; Nõukogude
Liit, olles ise süüdi kõige
tooremates sõjakuritegudes, on
rakendanud oma käsilasi ja innustanud
neid energiliselt jätkama
n.n. ,,sõjaroimarite'' jahti, et
sellega kahjustada rahvuslikku ja
V äi i s V õi t l u s 1 i kku tööd j a
diskrediteerida neid rahvusgrup-pe,
kes võitlevad oma kodumaade
vabaduse eest. Seda teevad nad
sens ät si 0 0 n i l i st e ja ai u šet a
süüdistuste, ülbelt võltsitud andmete
ja toore ajaloo
' abil. x':^ ••,;i;VV
Paguläs-eestlaskonnä
j a kohustused on aga endiselt —
järjekindlalt hoida Eesti ja Balti
riikide küsimust iuaailma poliitilisel
laval, vankumatult nõuda
vabadust ja kaitsta ja toetada meie
ikestatud kaasmaalasi, kes
hädaohule vaatamata võitlevad
eesrindel Eesti maa ja rahva
vabaduse eest. Samal ajal tuleb
m e i l mitte ainult reageerida meie
vastu suunatud lainiudele, vaid
näidata tugevat initsiatiivi selgitamaks
avalikkusele tõelist Eesti
ajalugu ja Eesti ja teiste N . Liidu
N. Liitu
[jü Varangu, sekretär Kalju
Loone, abisekretär Mihkel
Salusoo, Laste Suvekodu Bernr
hard Jostman, abi Evi Pertens,
Suveharjapidu Au^güst Jurs,
kellele jäi ka informatsioon koos
•Kanada ein-diine
sotsialistide liider Stephen
Lewis võttis möödunud esmaspäeval
oma kõnes ÜRO täiskogu
ees käsile N. Liidu petliku välis°
poliitika. Lewis süüdistas Gor^
batshpvi ^stalinismis"^ öeldes:
9,I^õukögude Liit võibolla
muudab oma välispoliitikat mitmetel
rinnetel, kuid Afganistar-nis
ei ole sellest olnud midagi
märgata. Sel rüüstatud ja unustatud
maal töötab nõukogude
võim — seletamatult ja paradoksaalselt
— täpselt samuti kui
se^ toimus StalinisyastuL''
Oma tulises sõnavõtus mõistis
Lewis korduvalt hukka Gorbät-shovi
ja tema „glasnosti", mis
ei olevat muud kui silmakirjali-sus.
Audientsis istuvad afgaani
rahvuslased ei jõudnud Lewis®
sõnavõttu küllalt ära Mitao
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 12, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871112 |
Description
| Title | 1987-11-12-09 |
| OCR text | J Nr. Nr. 84 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. novembril 1987 - Thursday, November 12, 1987 0Q> 0 a rüsina leie kõigi poolt ja mis ühele lärsena. Minule on teatrirels i üsna vaevaliselt tööprotsessi kendati. .vFences" peategelaseks on mes Earl Jones (Troy Maxsoni äs); kes perekonnaisa ja rimatu lihttöölisena jõuab ügivedamise autojuhi. ,,kar-ärjni'\ ilma et tal juhtilubagi eks. J;E. Jones on teenekas ütleja, ta osakujundusisse lulub ka Shakespeare tegelasi gu King Lear, Othello, Mamlet terve hulk mitmesuguseid möödia- ja dr^amakujusid. iille on antud audoktori kraadid iichigani,. Princetoni, Fairfieldi ^ng Yale ülikoolist ja „Fences" -inemise eest sai ta 1987 a, Tony Drama League auhinnad. Ta inemine oli võrratu: vaba, jälgiv suure sisseelamisega. Jubai lavapilt neegripere räpa-est tagaõuest jätab väga ialistliku mulje: kuivanud puu, ulk rämpsu ja sodi ümberringi, laesus igalpool. Tekib hammas- V tunne nagu hai sekski atrisaalis kogu see lavapilt eliselt samuti, - nagu mitmed ew Yorgi koristamata tänavad ilisõhtul. Argielu dramaatilisim punkt laabub siis, kui perekonnas kesk-ooli lõpetanud poeg väga õn-elikuna saab spordimeeskonda uulumise tõttu ülikooli minekuks lipendiumi ja puuduva raha lubab ädalalõppudel ise juurde teenida, lillele isa (Troy) kategooriliselt /astu OR. See stseen on esitatud ii veenvalt, et vaatajal otse tunne a vajadus tekib kas või Javale ap-i tormata ja kiuslikule isale kõr-u karjuda: ..Inimene, mida sa üll teed oma pojale! "Ometi |sa autoriteet jääb peale, ei aita aigastegagi vehkimine, poeg •ory põgeneb kodust ja astub hil-em sõjaväkke. I Cory osa mängib spordipoisi äledusega, ent nagu teatava sorrini alla pandud alluvusega ourtney B. Vance. kes kavaand- |meil on lõpetanud Harvard Col-jlege ja Yale Sehool of Drama. Ka kõik teised osakandjad ja an- Isamblimäng on veatult omal kohal, lõpuaplaus James Earl [Jones ele antakse austusavaldusena püstiseisvalt publikult. Kuigi eeldasin, et ka etenduse vaatajaskond koosneb peamiselt lieegreist, oli valgenahalise publiku hulgas musti vaid üksikuid . Võibolla ei kuulu tänavapildi nii rohkearvuline mustade hulk teatrihuviliste hulka ja küllap on teatripääsmedki liiga kallid. (Järgneb) TAILORS iDENS, TORONTO ^ne'i, Kloori lähedal) )9-9S35 HÄRRADELE -LEHISTE JÄRGI RUDY SCHNEIDER BIBB lonfie ettevõte .UNA HEATERS Inik V. KANGAS [.' WESTON, ONTARIO M9M 2H5 222-7142 |EKTRlÄHJUD.Saunaahjusid^ :ume teile soodsamaid hindu Bti, mis saadaval. mm li I I i Supdjärv, ja saun Seedrioru idülMses maastifciiis. (D eeariora 0 korraline aasta<»peakoosolek toimiins esimesel novembril peamajas, algusega kell 11:00. Ilusa ilma puhul oli kohale ilmunud arvukas esindajate pere neljast Lõuna - Ontario linnast: Hamiltonist^ St. Catharinest, Kitchenerist Koosoleku avas esimees Linda Montgomery, protokoll is sekretär Kalju Loone. Esimesena mälestati, vaikselt püsti seistes, aasta jooksul manalasse lahkunud liikmeid ja Seedrioru sõpru. Majandusliku aruande esitas kassapidaja Rein Voltre, milles selgus, et majanduslik läbikäik oli enam-vähem võrdne eelniise aastaga, näidates väikest, $168.47,) puudujääki, vastavate parandus- ja korrashoiu tööde arvel. Varandusbilanss oli tasakaalus $134.926,62 suuruselt. Suveharjapidu, mis on Seedrioru peasissetuleku allikas, tõi puhast-tulu $4246,1 kusjuures osavõtjate arv näitab pidevat langust aastast aastasse. Noortesuvekodul oli ülejääk Sl 182,94. Revisjoni komisjoni aruanne kinnitas kassapidaja esildist. Tegevuse aruandes esitas Süveharjapeo kokkuvõtte juhatus-liige August Jurs, mainides uut erakordset noorte-ansambl i ,,Jaaniku" esinemist. Suvehar-japeole oli külalisena kutsustud Eestist Kanadasse saabunud vabadusvõitleja Veljo Kalepi perekond. Külaliskõnelejaks oli kutsutud USA-st koi. Ylo Anson, hästituntud eesti sõjameeste esindaja. Võidutule süütas traditsiooniliselt aupeakonsul Ilmar Heinsoo, tule tõid kohale Toronto ja Hamiltoni veteranid, Õhtune vabaõhuteater oli 'kõigile väga meeldiv, tänu pr. Lydia Vohu- Vikstenile ja tema näitlejatele. Laste Suvekodu tegevuse kohta andis aurande juhatuseliige dr. Reet Roman-Metsrpaa. Selgus, et Suvekodust osavõtjate lastearv on viimastel aastatel meeldivalt suu- TEIL KODUS TÜTARLAPS, KES VAJAB HUVITAVAT TEGEVUST? Gaidorganjsatsioonjl on pakkuda palju lämapä^va lapsele meie keerulises võistlusrikkas ajastus. Tütarlaps, kes elab kaugel eesti gaSdüksysest S astuda hellakeseks või gaidiks. Gaidlüs aitab lastevanemaid suunata oma tütreid õlg eluteele tänapäeva vaheldusrikkas ühiskonnas. GAIDLUSE PÕHIMÕTTED JA VAIM ö innustavad tütarlast olema leidlik, vastötustundellk ja enesekindel « õhutavad rõõmu tundma teise inimese abistamisest, töö lõpule viimisest ja hindama koostöö jõudu 0 õpetavad tundma looduse väärtust ja nautima vabaõhu-mänge ja tegevust. Galdlus aitab kasvatada tütarlast rõõmsameelseks võimekaks paiseks, kes „püüab kõigest väest" olla „alati valmis!" tulevikule. Eesti öaidide Malev Kanadas kaudu saavad eesti keelt mõistvad tütarlapsed kõike seda eesti kultuuri alusel, eesti keeles ja rahvuslikus vaimus. Andmed oru saadaval kirjateel: EGMK Anrte Orunuk, 2 SwlftDrive,Äpt. 109, Toronto, Ontario renenud. Proua Roman-Metsmaa esitas mitmed ettepanekud Suvekodu pareniaks läbiviimiseks: Üldiselt töötas Suvekodu edukalt, jättes isegi rahalise ülejäägi, mida ta soovitas kasutada Suvekodu huvides. Elevust tekitas viimase nädala ainult eesti keelele pühendatud aeg. Soovitati lapsi, kes ei valda puhtalt eesti keelt nagu mitmete segaäbieluliste. noored, mitte eemale lükata, sest juba see tahe, eesti suvekodust ösä võtta, hoiab need noored eestlaste hulgas ka tulevikus. Tehtud kõrrästustöödest rääkis lüh idalt kohapealne juhatuse esindaja kaimond Vist. Ta nimetas, et ühe lastemaja katus paraiidati oina inimeste jõuga palju allapoole eelarvet, mida ta soovitas ka järneval tegevusaastal teha. Eeloleva aasta tegevuskava kohta võtsid sõna mitmed nooremapõlve liikmed, soovitades 1 uuä komi sj ön uute tegevusalade leidmiseks; et tuua enam nooremaid inimesi Seedri- Järgnenud juhatuse-1 jagati ametid yiastavalt: esimees \ Mlontgomery,' abiesimees Valimistel valiti juhatusse: Linda Montgonfiery; Rein Voltre, August Jurs, Kalju Loone, Evi • Pertens, Kalj u Varangu, Befnhard Jostman ja Mihkel Salusop. Revisjoni komisjoni koosseis Merike Koger, Allan Pertens ja Ilmar Jõgi, asemikuks Albert Lep- Eelarve võeti vastu $24^500 tasakaaluga. Kohalalgatud küsimuste all August Jurs selgitas Eesti Kunstide Keskuse soovi ehitada Seedriorule Eesti Kunsti Päviliörti ning ühineda Seedrioru perega. Runstide Keskuse esimees Stella Kerson selgitas omalt poolt pikemalt Keskuse plaane. Arhitekt Elken oli valmistanud visandid loodava Kunstide Pavili-oni jaoks, andes ka vastava selgituse selle läbi viimiseks. Hääletusel oli peakoosolek põhimõtteliselt üksmeelselt nõus, Kunstide Keskuse plaanidega, andes juhatusele volituse peensuste väljatöötamiseks koos Kunstide Keskusega. Järgnenud läbirääkirnistel soovitati püüda saada valitsustelt toetusi Laste Suvekodule, samuti esitati nooremate liikmete poolt soov komitee löömiseks juhatusele abiks uute uurimiseks. Üksmeelne Eesti hümni vlimase EKN'u Informatsioon Üleskutse kaaseestlastele jjGläsnost" ei ole toonud olulisi muudatusi. Tuieb meeles pidada, et muudatused Nõukogude Liidus saavad toimuda ainult kommunistliku partei raamistikus, kommunistliku partei karmikäelisel juhtimisel ja kommunistlikke eesmärke taotledes. Iseseisvuse ,eest tuleb eesti rahval ikka ise välja ^• poolt' okupeeritud riikide rasket saatust. Nende ülesannete ja kohustuste täitmine vajab suuri rahalisi resursse; Esildüste valriiistamine, trükkimine ja levitamine, esindajate saatmine Ottav^asse, Washingtoni ja Euroopasse, ajalehtedes kuulutuste avaldamine, informatsiooni levitamine nii tetlaste ühiskonnas kui ka poliitiliste tegelaste hulgas, Eestit tutvustavat raamatute levitamine ja paigutamine raämatükpgudusse jne. jne. — kõik on seotud kuludega, mida Teie kesk- ja võitlusorganisatsioon. Eestlaste Kesknpukbgu Kanadas, saab katta ainult toetustega meie ühiskonnalt: Ees seisavad meil veel teised suured ülesanded: Eesti fosforiidi kaevamisega seotud ümbruse saastamise küsimuse avalikkuse ette toomine, endiste sõjameeste vastu tõstetud süüdistustele reageerimine, Mart Niklus'e ja Enn Tarto vabastamis-aktsiöoni jätkamine ja veel palju muud. Kallid kaasmaalased, oleme jõudnud oma välisvõitluses uude ajastusse. Uus generatsioon, nii kodumaal kui paguluses uue energiaga, uue tahtega ja veendumusega, leides et lahing tuleb viia vaenlase õue ja mitte vastüpicll — on kindla käega võtmas yabadusleegi tõrvikut oma kaitse alla. Kutsun Teid kõiki toetama võitlust, kas isiklikult või majandusliku panusega, Osalege võitlusest Eesti maa ja rahva õiguste eest! Saadame oma tegudega sõnumi kodumaa rahvale, et neid ei ole unustatud, et pagülas-eestläskond teeb kõik, mis võimalik. Vastane saab meid võita ainult ühel viisil ^ meie oma passiivsuse tõttu. Tehkem kõik, et Eestimaa saab jälle vabaks, sest eestlased ei väsinud kunagi oma võitluses ja iialgi ei kaotanud usku ja lootust!. Kaasmaalike tervitustega, ;:;V.LAAS LEIVAT^: EKN esimees .TOETAGE VÄLISVÕITLUSt! TOETAGE EESTLASTE ^ KESKNÕUKOGU^^^^^ ' Seda teadsid tuhanded kaasmaalased, kes kogunesid 23. augustil s.a. Tallinnas, Hirveparki, et nõuda Molotov-Ribbentrop pakti tühistamist, Stälini kuritegude ülestunnistamist, N. Liidu sõjaroimarite karistamist ja Balti riikidele enesemääramise õiguse taastamist. Seda teavad inim- ja rahvaõiguste eest võitlejad Mart Niklus ja Enn Tarto ja teised, keda ,,glasnost'iie-' vaataniata, peetakse vangis oma rahvuslike tõekspidami ste pärast. Üutmisppliitika tõttu ön Nõukogude Liit <>lnud sunnitud^ eriti viimase aasta jooksul, vabastama osa arreteerituid vabadusvõitlejaid ning laskma sealt mõned isegi vabasse maailma. Kuigi kõik liigutused,mis vähegi kergendavad meie ikestatud kaas-y maalaste olukorda on teretulnud, ärgem laskem endid petta. Mõnede vangistatud vabadusvõitlejate vabastamist^^ ei saa lugeda veel kui humanitaarset liigutust N. Liidu võimude poolt ega nende põhiseisukohtade muutumist. See ön vaid katseks näidata välismaailmale, et olukord on niuutumas ja selle pette-manöÖVr riga tahetakse nõrgendada eestlas^ te, baltlaste ja teiste ikestatud rahvaste vabadusvõitlust. ' Meie kaasmaalaste julge meeleavaldus kodumaal kinnitab, et vabadusvõitlus jätkub ja uue generatsiooni rinnas pÕleb see sama vabadusleek, mis süüdati ^ seitsekümmend aastat tagasi Eesti Vabariigi loomisel. Olgu see ka meile inspiratsiooniks ja julgustuseks! Olgu see hoiatuseks, et ,,glas:noštH" pettepildi parast võiksime x)ma välisvõitlusest loobuda, lust vastupidi — ,,glasnost'' nõuab meie käest veel energilisemat tööd! Vabas maailmas on meil veel ka eriilmeline võitlus; Nõukogude Liit, olles ise süüdi kõige tooremates sõjakuritegudes, on rakendanud oma käsilasi ja innustanud neid energiliselt jätkama n.n. ,,sõjaroimarite'' jahti, et sellega kahjustada rahvuslikku ja V äi i s V õi t l u s 1 i kku tööd j a diskrediteerida neid rahvusgrup-pe, kes võitlevad oma kodumaade vabaduse eest. Seda teevad nad sens ät si 0 0 n i l i st e ja ai u šet a süüdistuste, ülbelt võltsitud andmete ja toore ajaloo ' abil. x':^ ••,;i;VV Paguläs-eestlaskonnä j a kohustused on aga endiselt — järjekindlalt hoida Eesti ja Balti riikide küsimust iuaailma poliitilisel laval, vankumatult nõuda vabadust ja kaitsta ja toetada meie ikestatud kaasmaalasi, kes hädaohule vaatamata võitlevad eesrindel Eesti maa ja rahva vabaduse eest. Samal ajal tuleb m e i l mitte ainult reageerida meie vastu suunatud lainiudele, vaid näidata tugevat initsiatiivi selgitamaks avalikkusele tõelist Eesti ajalugu ja Eesti ja teiste N . Liidu N. Liitu [jü Varangu, sekretär Kalju Loone, abisekretär Mihkel Salusoo, Laste Suvekodu Bernr hard Jostman, abi Evi Pertens, Suveharjapidu Au^güst Jurs, kellele jäi ka informatsioon koos •Kanada ein-diine sotsialistide liider Stephen Lewis võttis möödunud esmaspäeval oma kõnes ÜRO täiskogu ees käsile N. Liidu petliku välis° poliitika. Lewis süüdistas Gor^ batshpvi ^stalinismis"^ öeldes: 9,I^õukögude Liit võibolla muudab oma välispoliitikat mitmetel rinnetel, kuid Afganistar-nis ei ole sellest olnud midagi märgata. Sel rüüstatud ja unustatud maal töötab nõukogude võim — seletamatult ja paradoksaalselt — täpselt samuti kui se^ toimus StalinisyastuL'' Oma tulises sõnavõtus mõistis Lewis korduvalt hukka Gorbät-shovi ja tema „glasnosti", mis ei olevat muud kui silmakirjali-sus. Audientsis istuvad afgaani rahvuslased ei jõudnud Lewis® sõnavõttu küllalt ära Mitao |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-12-09
