Vaba eestlane , December 29, 1983

              IX 2
aasa
, Demaber 29, l ^ SS Nr. 96
¥ A B A
V i M A A N D J A r O/tf Vaba Eestlane, 1955 tolie St. Bon
O n t M 3 B 2 M 3
TOIMETAJA; Hannes Oja "
TOIMETUSE ICOLLEEGIUM: Karl An:o,'Heino loe, Olew Trass.
TELEFONID: toimetus ;444-4823, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
. T E M i M I S H I N N A D Kanadas: aasta $51.—, poolaastas
Ja veerandaastas $15,"
T E L O M I S f f l N N A D väljaspool Kanadat: aastas $65.-., . ^ ! -
aastas $35.f*-ja veerandaastas $ 18.—
Aadressi muudatus 70 Äsiknmnbrihind70 e.
K U U L U T U S T E H I N N A D üks toU ühel veerul:
Ihiulutuste küljel $4.75, tekstis $5,—, esiküljel $5.5©
FREE! ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. D o n M l l s , Ont M 3 B 2M3
Siinsel mandril on kõige rohkem
publitseeritud ajalooliseks kuri­teoks
juutide tagakiusamine Saksa­maal
j a teistes saksa mõju alfi
olevates Euroopa riikides natsi re-zhiimi
ajal; Ajalehtedes ja teistes
publikatsioonides . ilmub pidevalt
pikki artikleid juutide hävitamise
n.n. holocausti kohta, televisiooni-saadetes
puudutatakse alatihti se­da
küsimust ning Hollywoodi filmi-melstrid
saadavad turule ühe fU-mi
teise järele, milles naeruvää­ristatakse
ja põlastatakse sakslasi
ning dramatiseeritakse juutide ta­gakiusamist
Teise maailmasõja
ajal. Kõik teised sõjakuriteod ja
teistele rahvastele ja rahvusgnip-pide
kallal tehtud vägivallateod
T.E.S.Täiendusko©M esimese Massi õpiase^ esinemas kooli jõulupuul. Pildil vasakult Mikk Linkruus, jäävad selle ohjeldamata propagan-k
i i r i Sandy,Kris Palias, Taavo Westerblom, S M laason, Erik Otema, Viive dakampaanial kõrval varju — neist
mttask, Alfi Sepa, M c IteM Kand ja Ä Foto: Vaba Eestiane ei peeta vajaMuks rääkida, leed
'/^ lihtsalt unustatakse:.; :.
•. . • • ; — - - - ^ ^ ".' \. \- . - . — — — — — — Kuid seeühekülgne propagandsa
- ei taotle mitte ainult holocausti kü­simuse
pidevat üleskütmist, vaid
ka jahti paljudele sakslastele ja
Ida-Euroopa riikidest pärit isiku­tele,
keda kahtlustatakse sõja ajal
juutide jälitamises ja nende
tagakiusamises. See jaht Ameerika
ühendriikides on arenenud juba mi
kaugele, et isegi ajalehed on haka-x
• ^ ^... ^. , u x x ^ m . . . 1 s vr--Tu nud seda kampaaniat kritiseerima
neteisest täiesti lahutamatud. Ta-näiteks professor Artur loobus, ^^j^g ühendriikide õigusmmistee-gantjärgi
vaadates võib vahest ise. või minu enese omaaegne pingi- ^ ^ ^ j j ^ tehakse tõsiseid etteheUeid
ISL seoses oleks aeg mõni gi öelda, et see o l i kooli viljakaim naaber Harald Reibach-Rüpalu. õiguse vägistamise pärast,
sõna öelda Hugo treffneri enese ja sisurikk Nüüd on omakorda mituküm- ^ .*
kohta. Hugo Hermann Fürchtegott sul suutis Hugo Treffner ka ise nä- mend aastat sellestki, kui Hugo üks sellme eriti teravasisuUne'
Treffner siindis 1845. a. ^Kanepi ha mõndagi oma kooli saavutus- Treffneri Gümnaasiumilt rööviti artikkel ilmus 1. detsembril käes-
*^i^,rftc^«^«; J ä ™ „ « - i w • ^ ^ i " ; . - *a • i. • -VJ. köstri pojana. Alghariduse sai k(^ test, ta nägi mitmeid tema kooli ka tema Treffneri nimi. Euid mi- oleval aastal kommentaator Pat-
^ o o m i ^ a ^ ^ süski jäämid. Kõigepeatt, rick Buchanani sute^^
S^^^f^*^ V ; T ?^?^^®\l-^v^^f^^ kanda oma ajalehes „The Washmgton Ti-tadtes^^
Kanada Ijidul ^on k i n ^ seisukohad j a raskusi edasiõppimiseks. Mitmel teks. Kool oli juba tmituks saamid ühe tmituma kasvandiku, Anton m e s V V kus mainitakse, et valit-mhukampaamialeja
t i i ^ nimeline Esimene käsikäes N. Lüdn polütilise poUtsei
iillllllllllillllllIIIII!iill!lll3liilillli8lllilllliHI!l!l!!Iliin
ja vaimuvari
Kõne Hugo Treffneri Giimii^iisliiiii 100.
4o detsem bril; 1983.
jälgida siinseid ajalehti |ä ei aita ka; parandada Tnideaa ka<
televisioonisaateid ning võn-elda vatsetud kohtimiine^^^^N^^ kom
aeid lõunanaabri ÜbendriiMdemimlstliku partei peasekretäri
ajalehtedes avaldatud artiklitega j a Andropoviga ^ k M s^^
momn-na
päritoluga Demanjuk kuna:
Treblincas viibinud, kuid juuüd®
flü . ^P*^!"*^®^^*®,"^^^^^?^ Tirudean rahualgatnse^^^^^^^ ^ s andmisega. Kord 6ü ta koguni ko- isegi omavahel hüüdma hakatud Keskkool Tartus. Aga ka Treffneri KGB-ga, kes varnstab ameerika
^ k ^ ^ t J ^ jälgides dufcooHõpetajaks Poolas ühe^^^ Treffneriana", tema nime pole unustatud ja õpilased süüdistusorganeid igasuguste vale-
- -^^^ ™^je> et Kanada peamiÄ kindrali perekonnas. Lõpuks vaba vaimu ja kõrge taseme tõttu, ikkagi peavad ennast treffoonlas- dokumentidega. Buchanan toob näi-
Fnüuses j a televi^nisaadefe^ teks. K a neist hilisemaist kasvan- teks ukramlase John Demanjuk!,
(iia^^mevaK inwgita^ jjugo Treffnerile enesele jäi dikest on tõusnud kõrgelt süma- keda süüdistatakse K G B dokumen-mmKter
iradcau see, kuidas tema endi- paistvaid mehi, akadeemikuid ning tide alusel juutide mõrvamises
ae valges^Majas Pr^>aenJ;Reaga-^^^^^^^^ li. Lõpetas usuteaduskonna 1880. a-, sed kasvandikud, eesotsas Jüri teisi nimesid mitmetel eesti kultuu- Treblincas. Tegelikult ^ ole ukrai-niga^
jai lounanaabn ^ k ^
^ k ^ ^ Treffneriga, kooli . ^
^ amult t a g a a h o i d ^ keerulisemad, komplitee«i. rikuõpetajaks. Eestis leidunuks Päästsid lagunemisest peale, tema Lopuks tahaks anda ka . u u . ^ . - j^^^^^g^ valedokumentide põh
Ikiise vonm valatud tahelepa^^ ^^^«\^u^i osa neist võetud ühendrii-
Võidakse Jiiüt^da ja kalkid tolleaegne täiesti das ainult kuus aastat hiljem, M t umOKmiseo. rrennen uum- Mde-kodakondsus, tä nimi on mää-et
see kõik on l o o n ^ ^^!!^L° ^ f ^ ritud ning teda ähvardab väljasaat
mmister
(9il| Kanada
^««eSS^^&Ä^SJ^^ ka o.al«m„a ohvriks pü
algatusele uSSSlÄ müSeriti S ^ p S
dapOgnga. Enid n e k argumeiulia:^^s^^^ ^ende nõupMamiste otoä üks nendest neljast eest ÜU- nimesid kui f«stta^*»^^^^»}^*- ^ u ^ m ^ ^ deSde ^ S T v ^ ^ i ^ a -
tod»^ sü*^ kuna .^taadid on väga k e s i s t ja^ to^ õpüasest, kes, Eesti tmõiflaste oU J ^ u avas W ^-f^ S a T S ^ ^ 1 ^ 8 ^ ^ Ä
Tmdean Mhuretk on leidnAd sa- vetannd. ühendriikide president asutasid, oU tegev laultpidu- gudes, vabarugi vahtsustes kooU, aeie t k t e e t e i a l " Z t wteLtÄSt sttüSs^^^^^
I ^ B teiste nikide a ^ ^ võimalikule kohtumisele "seloo- ^ ^ " ^ . ^ ^ ^ kool Eestis. 1930. aasta paigu ar- suur osa ameerika ajakirjandusest.
;ses^.ka™atud,^'^m^^
meediamid..^^^^ ^ 8000 õpüast ja lõpetamil. riikide kodakondsus ja ta kaotas
See mdine tagaiahoidlikkuis^^^^fe^ imrjus ja kuna ta o l i Ä umbes 3500 juures. Kui vaevaga kogutud säästusummad.
tes riikides pemninister Trti^ mõnede feiste- da, kes kord aga oma haridusteel neid arvusid käesolevasse aega Waluse päästjaks osutus tema ad-silgatusesse
vüb ainMt ühel^ järel- ^ee aiimlt v a s t a s t e k s ^^^^^^^^ teg^M olid otsustavat tuge leidnud Tref^ projekteerida, ka praegu selle koo- vokaat, kes sõitis isiklikult Saksa-dušelesmiqal
maailmas ei peeta «^gflemiseks, site ^ xjle seUd mo- ^ , ^ paistab pä^- neri kooUst. Ilma „Academia Treff- H Järglast kodumaal kaasa arva- maale ja tõi sealt tagasi kmdlad
Ottawast tHhmd r a l m ^ ^ ^ ris loomulik olevat et ta asuski nerianata^' see püt oleks võinud ^^s, süs peaks Treffneri kooli õp^ andmed ja tõendid, et Wahis pole
tähtsaks, olulisdks; ori^aalseks, ^ rahvale kibedaid pettumusi. ; omale kooü loomist taotiema Tõsi, oUa kaunis erinev. ' laste üldarv ulatuma kaugelt üle kunagi kuuhmud Gestapo ega SS
Jõuliseks ja unteideede^^Ä ^ -V » ^i' kümne tuhande ja ka lõpetajate, koosseisu vaid oli Saksamaal liht-nagu
seda Kansas arvatafe^^ kuni tööUne.
Trudeau e ^ te ka seegi, kui^esti oppekeel^^^^ jmirde. Paljud
võrdlemisi konventsiomiafeed^^K^^^ •Hugo Treffnen Gumnaasmm asus neist muidugi
Kuu aega tagasi tühistati New
Äaamikat, mis oleks meelitanndvea^^^^^^ ;aj«e«4nwes.^ voon- pealesunnitud raudrimpa, peaks gJÄffÄSTSHTrf
või smdiniHl tuumarelvadega va- Bovik Toronto „S.arile« Hijutatud Weske^artust lahkumist ka est m e ^ , o ^ s ^ 1 aUe^^nud ^ te- olema mitmetuhandelme. See pere ZLS^ r ^ ^ .S
^ . . ^ . j i s n j j . J J . ^ .,1,mees kuni laso. aastani, mille jä- mait oleks Hugo Treffnen nistatud riikide kõrgemad jDhid artiklis» ei N . - L i i t pooldab täieli- Gum- mõtleb oma koolile tema sajandal Special Investigations (OM) on
I_d irett i_ih ise lana M r d e kokku tn- k^^^ aloaS "^«i ta vaUti auliikmeks. Hugo naasiumi kohta küsitud, küU^^ ja teeb seda kindla juutide ja Venem_aal elavate „««n.
lemäja f n l e Ä i ^ M.en. T r e t o rW Tartus väga ta^ oleks _ vastanud, et hea kool, teadmisega, et Hugo Treffner ja. » « t ^ P.» "j^l« »
arutama, ^ ^
Kanada malssimeedinmidl
damiqt Bovin «n a^a ilni«!elt vi^. kes oma kooli või rahva asju väga hea kod, üks paremaid koo- Hugo Treffneri kool on oma nimed nistanud sojakurjategijaks. Fode- dS' et T ^ ^ ^ S M juurdegi üsanud/Mrjutanud kustum^^ kirjaga ees- raapohtumk Picfanson Debovoise
^- S ^ i ^ n ^ ei kõndimidkmiagi jalgsi, vaid sõi: et puha üus sinine-valge müts ja t i rahva kultuuri ja hariduse aja- ^^^^j ,,tumiista3ad« voi»
Trudeais ohiikampaania a ^ palju kallim ei ole- Mdm. vad tõenäoHselt ise oUa sõjakurja-koHjapatriotfemist
kantunat^^^v^^ hõlmad lehvimas, gi, kuid ega sinna k a i^^
mõnel muul põhjuplMbiseniM^
tawa, aktsiooni käsitamisel > j # ^'^f pääses ta Treffneri jutule iga õpilasi. Võiksime ise sellele veel .
tiivsuse radadelt kÖrvale nin^ pea-^^^^^^^^^ ja S r i - J u u r d e » õpe- -
ministri :I#t«miste-käiM^^ isiidiku kas- tajad, peaaegu tos^ ^ .
peaminister on jõudnud önwjaqa-^^^^^^^^ erikohtadel ja -aegadel erinevalt pejõud.
ga väga kaugele. Sageli peetalöe^^^^^^^-B Kandusid edasi k a traditsioonid
Isegi kõiki maailmas praegu toi- see katsuks oma löunanaabritmõ- oma kooüga edasi: jõuda. Nõnda 4^ vaimuvara nüüdhis õoDe-
Muvaid^^:^^^
Tradeau teeneks, mis ei ole kau- ihnaproWeemidele vaatamiseks. Ja sid taiesü uhte, üma üheta nagu m i ^ e k s inglise keele õpeta-
«xftUln &iMW3lfnla« tegelilni ^ - - ^ ^
tegijad, kes on K G B kontrolli all
Vivat, crescat, floreat Ming esitavad Ühendriikide õigus-ministeeriumile
KGB poo^t koosta-
Academia Treffneriana. tud tunnistusi. Juozas Kungya oli
. - ' •'/ • ' tegelikult suur leedu rahvuslane,
kes võitles metsavennana nii vene
kommunistide kui k a saksa natside
vastu. Lihagcs ärifsefcid
geltki
gä jä võib
VARSSAVI Poolakaid, kes os--
tavad jõuludeks farmereilt illegaal-Ühendriikide
ajakirjaniku War-ren
Rogersi andmetel on Ühend­riikide
õigusministeerium ka teis­tel
juhtudel kasutanud oma kodani­ke
vastu K G B poolt välja antud
„tõendeid", ütleb Patrick Bucha­nan,
Kõik tunnusmärgid ja „The Was-kanadalased
viia taatör lauale oma k ^ ^ Sp^ Mi
«driiWde, mõtte,:^ vangistusega. Politsei asetas
IngÜOTiaa jä ft^ntsusöiaa^^ me Vahnis koos töötama Kanada- poo^^^ ^ kahest kõrist kestis kus mspektsioonipostid Varssa-todeäugä
k(Atranise! temalal^^ detente teehistamiÄ/'^^^^^^^ I^^^
töse h e ^ MitsM, siis tideblsäa^^^^^^^^^^^ . ^^ks^eirelt 24 aastat kmii^H^^^ ,a
laavaldusena^inis ei saagi teistsu^ oma pupoc^m^Tpsi kuU, klassika har- ^ . . ^ y .^ ^ j ^ ^ ^ . ^ ^ oK muutu- seUes smmas, et KGB kasutab
« n e ^ r i ^ i ^ t e ^ l ^ ^ juba 1907. k e U e l i ^ reks. Poola siseminister avaldas kurjategijate jäuLisel ära nei^e
n S S S ^ ^ , ^ ^ inimesil v^^^^^
^ ^ ^ ^ ^ Samal ajal Poda katoHku kiriku
^ c r keelt. Kõik-juht kardinalJosef Glemp üties " ^ ^ ^
BBgipeade vahehse konverentsi kendrüMde praeguse vahepeal saamid 4nS^'ia^mmi õpiti koos ja selle seas õpiti pma jõululäkituses, et kirik amiab ^^^'^".^ISl f t^"
kokkukutsumiseks. admiiÄstratsioom kaa^tõm^^ ka õppima, edasi püüdma ja edasi oma vaimulikele soovituse mitte STmSism^u^valE^^
seks ning teniasniirrahupläan on ise poliitikasse: Samal ajal ta häälekandjas Isvestijas" ümu-ette-
enne lõpMkko suma mahamaetiidi haigus ja surm teda j tuntud nimede r i - soovitas suuremat tolerantsust ^^^^ ^^^j^^j j^^jj^^ mainitakse et
--jiibä^m^ da on pikem, sest neid õpüasi oli kommunistliku valitsuse 3ä keelus- flimavad aniee-
: tervenisti 29 aastat, mm^^^^ nouKogua© voimua annavaa amee
A v ; •••sello^ • .:(JftrgIk..3).-
Viie riigipea
dustas k ^ Trudeai
paneku tuimiilai ja lair^^^ kor- millele vi
raldamiseks puuduvad jyäljav^ted
SESS
Nr. 96
T
VALVI
NÄDAL
31. dets. ja 1. nia{
dr. T. Maime
7. ja 8. jaani
dr. M . Leesm(
Mölestustal
uKõlevipoj
Kuopiosse
12. septembril I
linna keskuskoguc
vel, millel märgiti
poja" eestikeelse
min© toimus K i
tagasi.
Teaduslik vfilj ai
keelse tõlkega il
—61. Eestikeelse
kimisega oli Ta
buri sõprade abigs
mes.
Soomlaste pool|
Väino Kaukonei
,,Kalevipoega" „KJ
hutas esimese täi
vusliku ärkamise
EPL)
Kommentoi
(Algus
riklastele vajalikkj
selleks, et „abista^
vides" neid, kes
natse, reetureid
Jäid. Nü-süs, ko£
„meie riigi huvld<
et ameeriklased ei
tuuled puhuvad ja|
käel neid, kes pei
gnde võimu ja re|
tõstnud isikutele.
ühendriikides
ringreisi viia N .
tegntsevad kom
süsteemis kõrge
kastel kohtadel,
das ühendriikide
gasi asutatud fil
nisatsioon Wome
Corporate Philan
Delegatsiooni j
Jelisejeva —- ko
teis kõrgel posits
kelle hooleks on
gradi abilhinape
kommentaarid Ü
knmisel olid s
kõlas partei ees
süüdistas ameer
tavad ameerika
kama ning ei
noorsoole vajalik
ajalugu, geograaf:
pidas vajalikuks
da, et läbttõike
üldiselt väga ha
tud N. Liidus va
olukorrast, kuna
matsioon** ei ui
mesteni.
Abilinnapea tal
vasti väita, et kc
se mandri lehtedj
ta kirjutatakse oj
sõnadega „vaenul
Näib, etameeriks
Jelisejeva süüdis
seks vajalikul ms
tatud, kuna keegil
napeale ütelda, ef
õiget ajalugu, k i
pidevalt partei
varjamiseks ümbj
graafia tegeleb
tud alade, piirko]
kokkumätsimisegJ
maaks ning nouk(
tuleb mõista vene
värgi" umbemii
listlikuks kultuui
surutakse kõigile
vastele.
Ja lõpuks oleks]
vait küsida ka se(
ajalehed j a teised
halvustavad sihilj
ke j a teevad omi
valeaadmete levitj
ka rahva ja riigi
ge jälgimat propai
VABA El
en talvel
na