Vaba eestlane , June 13, 1978

              latioial Library 56255
Gen.Aoquisitions Sectioa
Ottawa.Ont^
NEWSKViR SECnON
SKTION D&S JOURNAUX
Nr. 44 (24S7) x k v i l aastakäik Teisipäeyal. 13. juimil 1978 - I^esday, June 13, 1978 Üksikmunbri 89
• - ,ÄNNAPOLIS — U S A president Jimmy Garter pidss Imiapolises,^ Marylahdis kõne;ÜSÄ:mere­väe
akadeemia lõpetajaile, kuš ta pakkus koostööd ja detentepöM Liidule, aga i a ütles,
Qt^M on palmis ka ^;kokkuporkeks 'kui venelased: valivad seMe tBc;
Garter ikinnitas, et tal on taht-miiie
jätSiata Taihuliike sidömete
pidamist Mosikvaga> kuid avaldas
samal ^ a i hoiateej üt N . Liidu
l^itumin© ei ole miftte maailma-poUMist
oMtorda lõdvendav,
eriti A Ä Jms Liidu ja
Kuuba setol^umist sealsete riMde
siseaisjjisse ja ja riiiinakute orga­niseerimist
on viimastel nädaläitel
mitmel pool teravalt kritiseeritud.
Lisaiks tegi Cajteii veel üilaitava
ettepaneku venelastele^
et nad ühineksid XJSA, Inglisr
maa j a teiste läänemaailma rii­kidega/
et leida rahulikku ja
kiiret võimu üleandmise moo­dust
Rodeesias i j a Namibias
'. enamuse'valitsustele. '
• Relvastuse piiraimišt puuduta­des
ütles ta, et väljavaated stra­teegiliste
relvade (SALT) piirami­seks
on head, aga ta e i avaldanud
seda liullele ta optimism basee­rub,
kuna; kohtumine N. Liiduga
lõppes kümnekonna päeva eest:
N, Ludu välisminister Gromökoga
ilma tulemusteta; - . v
Presidenit Cariter ütles-skadee^
mia lõpeitajaile, et
• N- Xiit võib yalMaSj käš kokku­põrke
või rahuliku koostöö.
Ameerika Ühendriigid ön val­mis
mõleniaks valikuks.
Võistlus ilmatõikestušeta ja ilima
ühiste reegliteta võib vüa suure­ma
pingeni, misläbi kaihe suurvõi­mu
suhted võivad kannatada.
Gaxiter ütles, et ta ei soovi seda j a
usub,- et k a N . Liidu president
Leonid Brezhnev ei soovi seda.
See ongi ^^õhjusekš, et 'nüüd on
saabunud aeg otseseks kõneks ja
probleemile otse näkku vaatami­seks,;:;.'-
• . \ _
Carteri väljendused olid pinge
all ja näisid Väheni teravad^ kui
need väljendused, mida Valge Ma-'
ja nõuandja Zbigniew Brzezins-ki
tegi piihapäeval, 4. juunil tele­visiooni
intervjuus. Selles Brze-zinski
süüdistas venelasi detente
kokkuleppe . riMoiniises.;; Külgi
Carteri kõne oli mõnevõrra peh­mem,.
• öeldi Valgest Majast, ©t
see pole siiski vastuolus Brze-
TEL A V I V - - Iisraeli s^^ hävitas ühe palestiina ter­roristide
baasi IS-nünutiliseüMatušriiiuiakuga möödunud näda­lad
ühes Lubaiionisadams^, teatas Iisraeli tea^leteageiitutM'. Rün-nakulsaid
surma kaks Iisraeli sõdurit ja kaheksa haavata. Iis­raeli
iiksuste juht väidab, et nad olevat surmanud vähemalt seit­se
terroristi ja hävitanud kuus hoonet ning mõned väiksed' paa-zinski
väljeodustega. Ametivõi­mud
ütlesiid, ©t Garteri, zhest oli
olüvoksa i]^akkumine N. Ludule,
kuid k a hoiatus, ot N . Liidu tege-'
vus Aafrikas jia s'&j'alise relvastu­mise
kiire ülesehitamine Euroo-pa,
s, võivad uüristajda aluse deten­te
Ameerika ühendriikides'.
Mõned itunnid pämst president
Carteri kõnet tüli vastukaja
Moslfevast. N. Liidu teadeteagen­tuuri
Tassi report loeti ette õhtus­tes
televisiooniuudistes, ktis öi
'di,-et..'
. •AmWika: ühendriigid^ mitte
N. Liit peab tegema valiku kok-kupõrkepoliitika
ja koostöö va-
/• hei kahe suurvõimu .omavahf':'.
/ ses; suhtlemises.
Tassi teates öeldi lisaiks,: et pre­sidendi
kõne oli püh^datüd N.
Liidu ja; tema sotsiaalse süsteemi
vastu, esitades alusetuid süüdistu­si
N. Liidu vastu, et see tahab
, oma valitsuse süsteemi: teistesse
rükidesse : eksporteerida. Edasi
öeldakse; et presidendi väi j ämõel-dised
• olid:. vajalikud USA ja
NATO globaalse politseipoliitika
õigustamiseks, kuna see oli j.u&t
USA, kes iöhutas oma NATO
kajaslasi laiendama oma mõjuvõi­mu
sõjaliste aktsioonidega teis­tesse
maailmaij agudesse. Jä vii­maseks
.^pommiks" on teade, et
ameerika sõjaväelased on ilmu­nud
Zairesse.-:; •;
.: IJÄräeli sõjaväelased ütlevad, et
• see baas oli terroristide treening-laager
ja -^/äljumisköht Iisraeli
vastu kävatsetavaile; rünnakuüe.
Iisrael usuta, et; uus rünhak o li
juba lähemal ajal oiigäniseerimi-
Rünnak 20 miili kaugusel lisr
:faeli purist asuvasse Dahar ei
Bouy baasi telliti vüs päeva enne,
kui Iisrael pidi i kavakohaselt
okupeeritud Liibanoni aladelt
oma väeosad tagasi tõmbama.
Iisraeli võimud ütlesid; järgmisel
päeval, et vägede äraviimine toi­mub
-kavakohaselt alates täna>
13. juunil; '
Rünnaku kohta on mõlemad
pooled andnud- erineva kaotuste
arvu. Liibanoni poolel hukkus pu­ruks
lastud majas ema oma viie
lapsega.
Leerilaste Õnnistamine 4. .Juunil Vana Andrese kirikus. Esimene rida. vasakult: L a M e Chrls^
I^pik, Liisa Endla Kaunismaa, Tiina Laine Kaunis maa, Linda Ann Kauküla, 0|rganist J . Kivik, Õp.
A. Taul,Merilie Lisa Partsa, Ingrid ja Ingrid Mai Piil; teises reas: Donna June Lukas, Lia
KarenPaloniets, Toomas Sein> Mehis Alan Vahtra, Tarmo Holland, Ärne Voldemar Luht, Artur
Paul Vardjas, Mati HoUandi;;Toomas Riis, Enel ÜisTombak j a I M a M e i e r , ' ; ;
•; ' ,\^'-./,; ••.'••;•;:'•;'.-^ • •/.;:';•;.:.; Foto: ErlkLügand,
1
liii
Tänavune I Tallinna pavMJoni printsess Miss Tallinn, kelleks on
Ea<di laüjustej -Fcfto: J . Kreilis
Toronto lähedal sai pühapäeva
öösel vastu esmaspäeva surma
17-aastane noormees Michael Uri-terman,
kellele sõitis otsa auto.
Michaei Unt^rman lükkas Wood-bihe
Avenüei ;maanteel nr. 7 lä­hedal
tee serval oma väikest moo-torratast,
loii talle otsa sõitis au­to.
Politseivõimud arreteerisid
hiljem 18-aastase William Gibso-ni,
kes põhjustas purjus olekus
autoõnnetuse ja põgenes õnnetu­se
kohalt. Michael Untermani isa
on sakslane kuid ema on tuntud
eesti rakenduskunstnik, kelle
neiupõlve nimi on Ann Eeintee.
Michael Unterman elas Toronto
külje all Markhami lähedal; Milli-kenis*
• .:.
STOKHOLM (EPL) --Stokholmi vanas esinduslikus Riigipäevahoones toimus 21.—25; maiiii rahvus­vahelise
PEN-kluM kongress, arvult 43-as. Sellest võttis osa ligi, 300 kirjanikku ja publitsisti 44 P E N -
keskiisest peaaegu üle kogu maailma, Peale Euroopa Ja Ameerika kontinendi oli köhal esindajaid
Taist, Jaapanist Ja LÕuna-Koreasti Eesti PEN-klubi, nüüd tegutsev võõrsil, oli esindatud 13 liikmega:
Asta Willmann ja Aleksis Rannit kui a^^^ Paul Saagpakk, samuti USA!-st, Sal­me
Ekbaum Kanadast, Are Helbemäe kui toetaja liige Inglismaalt, Erik Thomson Lääne-Saksamaalt,
Ilmar Jaks, Bernard Kangro; Kalju Lepik (keda rootsi korraldajad eksikombel olid paigutanud lätlaste
«imekirja), Helmi Mäelo, Karm Saarsen, Herbert Salu Ja Liidia Tuulše, Luuletaja Ivar Grünthal Gö-yiefoorglst
ei seltsinud.eesti delegatsiooniga, vali ütles, et.- esindab-(DmarootsiMuM.: ' ; , •':
PEN-kongress, pööras seekord
suurt .tähelepanu sõnavabaduse
puudumisele ja kirjanike tagakiu­samisele
: Ida-Em^oöpas. Eriti tõste­ti
esile rahvusvahelise PEN-klubi
juures tegutsev • ,,Writers in Pri-son"
(Kirjanikud vanglas) komitee
töö ja tegevus vangistatud kollee­gidega
kontakti pidamises ja nen­de
abistamises.. Nii valiti suure
enamusega N. Liidus arretiseritud
iniinoiguste eest võitleja kirjanik
Aleksander Ginsburg Pariisi eksiü-klubi
liikmeks.
Samuti võeti vastu idabloki pro­testist
hoolimata USA ettepanek,
mille kohaselt kõik PEN-klubiö
alustaksid „Ägressiivset aktsioo­ni'
' vangistatud kirjanike vabas-
• tamiseks'"
ning elu jõulist võitlust" sõnava­baduse
allasurumise vastu igasu-guses^
vormis...
Oma avakõnes - teatas Rootsi
PEN-klubi esimees Per Wästberg,
et kolm aukülalisena siia palutud
N. Liidu kirjanikku — Jevgeni Jev-tushenko,
Andi'ei Voznesenski ja
Jüri Trifonov ei saanud kongressi­le
sõita põhjustel, mis olid väljas­pool
nende võimupiire''. Suurt ele­vust
tekitas Wästbergi poolt ette­loetud
läkitus tshehhi opositsiooni­liselt
näitekirjanikult ,^ Vaclav Ha-velüt,
kes samuti ei saanud Stok-holmi
tulekuks viisat.
Havel ; — üks allaku-jutanuist
,,Hartele-77" — teatas oma läkitu­ses
kolme noorijki, Petr Cibulka,
Libor Chiupeki ja Petr Pospichali
vangistamisest Brno linnas käsit-sipaljundatud
kirjanduse ning või­mudele
ebasobivate lauludega heli­kassettide
levitamise pärast.
Havel tänas kõiki PEN-klubide
liikmeid nende senise solidaarsu­se
eest ja lootis PEN-i abile kol­me
nimetatud tshehhi noormehe
asjas, kelle ainsaks süüks on h i -
vi kirjanduse j a muusika vastu,
mida riigiyõunud pole heaks kiit-
SALIiSBURY — Mustad raih- nud.
vuslikud gerüjad surmasid käiks Nagu viimastel aastatel, nii olid
Inglise Päästeanmiee õpetajat seekordki P E N pitevkomiteeCe
ühes misjionifcoolis Bulawayo&t sekutiivi) koosolekud tormüised.
lõuna pool. Üks mees j ^ naine Siin kaitses meie rinnet köMoima-said
samal rünnakul •vigastada,,
mis oli juba teine«viima,se nädala
HAAG — Hiina välisminister
Huang Hua: ku;tsüs Lääne-Euroö-.
pa riike üles ühinemiseiks, et mit­te
siisepüratuJks rjääda Moskva
poolt. Kõneledes pressikonve­rentsil
pärast nõupidamist Hol­landi
valitsuse ametnil^ega, H u ­ang
süüdistas N . Liitu va;rjatoaitu
ja taltsuitamtaftü agressiooni pä­rast
ning laiutamisest Kesk-Idas
ja Aafrikas. ' •
Ta ütles, et N . Lüdu ja Kuuba,
üksuste arv Aafrikas on tõusnud
peaaegu '50.000-le. See on tõsiseks
ohuks Aafrika' riikide iseseisvu­sele
j a julgeolekule.
Huang, kes oli enne just neli
päeva 'külastanud Zairet, andes
oma toetuse seal president Mo-buitu
Sese Šekole, ütles et inva­sioon
Zaire Shaba provintsi ei
olnud mitte üksik erandjuhtum,
vaid osa kontinendi ulatusega
vallutamise plaanist.: ^ ,
ilodeesici gerii|dd
poolt üles Eesti ja Läti^ ning Pa­riisis
asuva Eksiil-PEN keskuste
sulgemine, et nende asemel; või­maldada
N. Liidu sisseastumine,
mis seni pole õnnestunud. Ettepa­nek
luhtus, suurelt osalt P EN
praeguse rahvusvahelise; esimehe
peruulase Mario Vargas Llosa
energüisel vaheleastumisel,; kes
möödunud aastal venelastega: pee-ud
läbirääkimistel: nähtavasti sai.
valusa õppetunni ja ema vaateid
ida suunas näib muutnud olevat.
Rõõmustavaks asjaoluks eestlas­tele
ja lätlastele oli,; et niihästi
Rootsi esimees Per Wästberg kui
ka' PEN-i rahvuvaheline sekretär
Petöt- Elstob
mainisid oma sõnavõttudes kahe
balti klubi 50 aasta Juubelit,, soo-
.vides õnne ;eda-spidiseks • tegevu-
'seks.- .
Rootsi avalikkuses jäi aga see täh­tis
sündmus märkim'ata. Niihästi
eesti kui läti delegaatide poolt le­vitati
Vanas Riigipäevahoones juu-
Viimane kõneles eriti huvitavalt
naiskirjanikest mehelike pseudo­nüümidega,
nagu George Sand,
George Eliot või Ernst Alilgren. 1
Seltskondlikus osas ei olnud Stok-holmi
kongress eriti pidulik. Tuge­vasti
andis tunda praegune majan­duskriis,
mis lubamatult kõrgeks
kruvis ka välisdelegaatide osavõtu­maksu
— 450:^ Rootsi ki^ooni (ca
125 dollarit). Samuti pidid ametli­kud
delegaadid esimest korda
PEN-i ajaloos kmni. maksma kong­ressi
lõpubanketi. ;
jjSitookhohn — neveragain!" üt­les
üks yälisdelegaät,; avaldades
sellega paljude arvamist. |
Meeldivaima vastuvõtu .korral­das
Stokholmi linn Raekoja kuld­ses
saalis, kus oli kaetud ilmatu
pikk tõeline ,,Rootsi laud".
Valitsuse poolt, kes majandusliku
toetusega PEN-k(^ngresši'le oli Vä­ga
(kitsi, oh välisministeeriumi pi-durüumides
korraldatud kokteel,
kus külalisi võttis uksel vastu ha­ridusminister
Jan-Erik Wikström.
beli puhuks. ilmunud trükiseid. | Romantüine paadisõit ja s61isti^
Eestlastel oli neid 400, eksemplari
Aleksis Ranniti kujunduses lühike­se
Eesti PEN-klubi ajaloo nmg
klubi auliikme Marie Underi luule­tuse
,,Aruand" ingliskeelse tõlkega
Rannitilt.;
Kahjuiks polnud aga eestlaste
juubeli-voldikus midagi meie kir­janduse
tõhusast arengust pagulu­ses,
mida lätlased tegid oma bros-hüüris
„SGattered Voices" (Laiali­paisatud
hääled) ajaloolise kokku­võttega
kõigest, mis läti Mrjandu-ses
juhtus pärast sõjasügist 1944
ning luule- ja proosanäidetega loo­mingust'
võõrsil. E i puudunud ka
järeihiiüd hiljuti Baselis surnud
läti naiskirjaniku Zenta Maurina
Uihi-eluhigu ning ülevaade tema
loomingust pealku^ja all ',;Pro' hu-manitate"
i. Meü oleks naabritelt
PR (Public Relations) tegemise
osas palju õppida...
Stökhöhhi kongressi kirjandusli­kuks
teemaks oli ,yLiteratüre in
Disguise" (vabas tõlkes^maskee­ritud
kirjandus"),
jooksul. Misjonikool, mis hoolit­seb
300 musta lajpse eest, on um­bes
SOmiili piirist. :
tult ametlik delegaat Asta
mann; Nü tõsteti rahvusvahelise
PEN-klubi esimeser eksekutüv-koosoleikiil
pühapäeval, 25. mail
Hollandi (!) ja Ida-Saiksa tekuste
kusjuures loengutega -esinesid
mitmed tuntud kirjanikud, nagu
John Gardner USA-sti Anthony
Burgess Inglismaalt, Christa
Wolf Ida-Saksamaalt ja Karin
WestiiMaii-Berg Rootsist:;
de kontsert Drottningholmi roko-koo-
teatris ning paadisõit; Stokhol­mi
skääridesse rahuldas osavõt­jaid.
Eestlased lähedalt ja kaugelt
olid ornävahel koos niihästi eravii­siliselt
kui ka ameltikult. Kaheks
niisuguseks ürituseks oli Aleksis
Ranniti luuleõhtu enne kongressi
ja Eesti kü-janike koisviibimine
eeskavaga Stokhohni Eesti Majas.
KirjalUcult tervitati auliiget Ma­rie
Underit.
. ; , : ; ; E P L / K S:
WASHINGTON — USA presi­dendi
Carteri administratsioon
on ettevalmistamas teaiiud pool-sõjaliste
instrumentide . müüki
Hiinale. Administratsiooni alli-;
kaist on ikuulda, et USA on vaik­selt
nõustanud Pekingile ekspor-teerima
geoloogiliste uurimiste
tarbeks kasutatavaid õhuvaatlu-se
instrumente, mida nad ei müü
N. Liidule, küna seal võidakse
neid kasutada sõjaliseks otstar-