1986-06-04-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l k . - 8 VABA ^ EESTLANE .kolmapäeval, 4. Joimil1986.
Peedu paisjärvest on palju räägitud
ja selle ilu kiidetud. Aga tä,na-vu
viis kevadine suurvesi vesiväravad
kaasa ja kaumst Peedu paisjärvest
jäi pärast seda järele vaid kitsas
mudaste kallastega ojanire.
Kuid laguneb karnüldvan, betoön-äär
vajub, vuhdamient laseb vett läbi.
Kogu ümbrus on rõõmas. Kannatada
on saanud Peedu elanikud
ja . suvilate ning aianduskruntide
valdajad, kuna langes veetase järves
ja ümbruskonna kaevudes.
Nüüd on probleemiks joogi- ja
kastmišvee saamine,
Peedu paisjärv kuulus ENSV
Teaduste Akadeemia Füüsika Insti-tuudile,
kuid sellele käivat korrastamine
lihtsalt üle jõu. Instituut on
viimastel aastatel teinud kõik, mis
suutis tammi lagunemisest päästmiseks,
kuid ehitustööde maksumus ei
olnud instituudile jõukahane. Peedu
veskikompleksi rekonstrueerimise
projekti esimene järk läheks
maksma 200.000—250.000 rubla.
Novembri älül tähistati Tallinnas
Raadio-Elektrotehnikä Tehase lüh.
R E T ' i 50. aastapäeva. Tehas asutati
Tallinnas 1935. aastal 35.000-
kroonise põhikapitaliga. Kui N . Liit
ojcupeeris Eesti Vabariigi ühendati
raadiotehased „Are" ja „Standard-
Raadio*' RET'iga ning nimeks anti
a j a k o h ä s e l t „ P u n a n e R E r ' . Saksa
N. Ludu sõja puhkemisel viidi
tehas Omskisse, kus hakati tootma
raadiQvastuVõjät„Vostok'-: Pärast
sõda toodi tehas tagasi ja on valmistanud
raadiDaparaate, elektrioreleid
,võimenda jäid, elektri mõõteriistu
ja seadiseid; suuliste teadete
kaudu on kuuldud, et ka sõja-list
elektroonikat, mületa ükski N.
Liidu maaümaruumisõidük pole
võimeline m aapinnalt tõusm a.
Juubeli puhuks hakati tootma
plaadimängijaid uue^ tööstushoones
Leningradi maanteel. Samuti
hakatakse tootma maailmatasemele
vastavaid raadiokomplekse.
Tööstuses töötavat eesrindlikult N.
Liidu Ülemnõukogu saadik Irina
Taas vidistavad laululinhud Jõekääru
Suvekodu tarede taga met-
. sas ja õhtuti kuuled konnade laulu-harjutüst.
Sääski — neid on ka juba,
omajagu.
Taredes on juba tükk aega -nähtud
tegevust — värvitakse ja haa>
merdatakse, ning eelolevate talgu-päevade
jooksul loodetakse tared
suviste elanike jaoks korda seada.
Neid elanikke tuleb igast ilmakaarest,
lähedalt ja kaugelt: — eesti
• keelt rääkivad lapsed, kellel on või-maius
veeta 4 nädalat omasuguste
seltsis. Jõekääru on ju: -< päikesepaiste,
sport," laur ja mäng; —
E K N noorsootöö komisjoni korraldatud Kabaree osutus huvitavaks. Ülemise! fotol Lin- värske õhk, ühendus loodusega,
dau
ter.
õed-vennad esinemas, vasakult Juuli, Ellen, Linda, Rosemarie, Juhan, Paul ja Pee- lihtsus- -• organiseeritud ^^^^^
• , r . 1 , iri Ü - - I / • • in i r R - I M 1 line tegevus; - matkad, ujumme,
Alumisel fotol huviga kaasaelav publik Lati Kultuurimajas, hotod: hnn Liiriakas lõkked; - palju nalja, kuid vahel
ka kojuigatsuse pisaraid; — külaskäigud
, esinemised, rahvatants; —
uued eesti sõbrad ja kohtumine
endiste sõpradega.
SJIvi Salura OTSIB
mtiiimi HVGÕ SAWRAX
Suvekodusse registreerimine algas,
nagu varem lehtedes teatatud,
15. mail ja kestis kuni 1. juunini
1986. Neljanädalaseks tegevuseks
avanevad uksed 6. juulil ja lipud
langetatakse 2. augusti keskpäeval.
Kevadised talgupäevad on 7., 14. ja
21. juuni. Registreerida nendeks:
Helgi Sambla 222-1830 vöi Reet
Medri 633-5161. ;
Kaasmaalane, anna oma toetus
Jõekääru Eesti Suvekodu heaks,
et armastusega alustatud töö meie
nooruse eestimeelseks kasvatuseks
võiks jätkuda. Elukalliduse pidev
tõus ja vabatahtliku tööjõu kadumine
tõstab meie kulusid tunduvalt.
Hooned vajavad alalist remonti,
ühtlasi püüame ka oma
noore personali töötasu ajakohastada.
^
Süvendagem Jõekääru vaimu:
Kõik eesti noortele — eesti keeles,"
eesti meeles!. ' E. Jaa.
Laupäeval, 24. maü oli Läti Maja
suur saal tulvil eesti noortest ja
nende külalistest. Toimus jalgpallimeeskonna
„Savona Satans" kpr-ralflusel
pillava eeskavaga kaba-ree-
õhtu. Kuna nimetatud jalgpallimeeskonda
kuuluvad mitmed E KN
n(j)oremad liikmed, siis oli ürituse
nimeks pandud EKN noorte õhtu
— ja seda see oligi, kuigi külaliste
hulgas oli ka mõni laudkond vanemast
generatsioonist.
õhtu teadustajaks oli E K N peasekretär
Priit Aruvald ja laiaula-tuslikus
kavas osalesidvPeeterKop-villem
oma orkestriga ning Rose
Mjarie LindaUy kas siis üksinda,
Peeter Kopviilemiga või mitmes
kombinatsioonis tolle hämmastavalt
musikaalse . perekonna teiste
vendade-õdedega. Kaheksaliikmelisest
sugulaslikust ansamblist oli
kohal seitse, õde Reet ei saanud
kaasa lüüa, oodates kodus järeltulija
saabumist.
Oleks raske hinnata ja loetleda
kõiki esitatud palu ja on vahest
Õigem piirduda üldiste muljetega,
Antud zhanris (dzhäss-rock) oli
esitatu väga viimistletud ja tehniliselt
kõrgel tasemel. Hämmastas
lavalt saali valguv andekus ja musikaalsus;
huvitavad ja stiilipuhtad
seaded, mis kõik oli kindlasti pingsa
harjutamise tulemus. See omakorda
viitab tõsiasjale, et esinejad
olid võtnud oma ülesannet väga tõsiselt
ja nendepoolset panust õhtu
heaks kordaminekuks tuleb kõrgelt
hinnata. E i ole liigne öelda, et ka-dame
tegi soojaks teadmine, et
kõik tegelased olid eestlased; noored
eestlased, kellele meie ühiskond
ja selle pürgimused näivad
olevat südamelähedased.
Lühem a sõnavõtuga esines E KN
esimees Laas Leivat; selgitades humoorikalt
õhtu sünnilugu ja meie
;välisvõitluse poliitilist tagapõhja.
Rõhutati ka ÜRO allkirjade ja
„Musta lindi" aktsiooni.
Kavale järgnes hoogne tants, kus
noored jällegi demonstreerisid talentide
üliküllust: pärast Peeter
Kopvillemi orkestrit jätkus tants
Kaja n orkestri saatel Allan Liik'i
juhtimisel.
Vaadeldes noori pidulisi, elus
ilmelt hästi edasi jõudnud inimesi,
oli tore märkida, et kõik näisid
üksteist tundvat. Kõiki näis siduvat
mingi nähtamatu side — oli nagu
tunda suve- ja skautlaagrite, metsaülikooli,
ESTOMe ja teiste rahvuslike
iirituste-ettevõtmiste hõngu.
Oli tore tunnetada, et palju
väärtuslikku on aastate jooksul jäänud
sõelale ja samas tikkus hinge
kahjutunne sääraste kabaree-õhtu-te
taoliste ürituste vähesuse üle.
Targad mehed peaksid tõepoolest
pead kokku panema ja välja nuputama
mooduse meie noorte tihedamaks
seltskondlikuks koondamiseks.
Sellest oleks kasu ka vanematele,
sest eakamad pidulised näisid
olevat nakatatud nooruslikust peo-tuhinast,
rääkimata nende ridade
kirjutajast, kelle turjalt kadus
noorte hulgas olles vähemalt paar
KUB keegi teab
!un teatada tel.
G. Kruusi, 220
Toronto, Ont.
m elukohta, pa-
-5972. Aadressr
St. Apt. 1801,
2 E l
JÕEKÄÄRUL
Tel. 23f-65f0
Kannatusrikka haiguse" järel
suri Göteborgis 21. aprillil kauaaegne
teeneterikas pedagoog, Göteborgi
Algkooli esimene juhataja
ja õpetaja Anette Aus. Kadunu pärines
Harjumaa Kõnnu vallast, kus
ta sündis a. 1900. Lõpetanud 1923.
a. Tallinna Õpetajate Seminari,
töötas ta üle 20 aasta Loksa algkooli
õpetajana, kus ta abiellus
kolleegi Artur Ausiga.
Rootsis alustas ta õpetajatööd juba
põgenikelaagris. Asunud a. 1947
Göteborgi, asus ta seal tööle täienduskoolides.
Tema oli üks esimesi
võitluses, mis viis Göteborgis eesti
algkooli saamisele. Ta oli selle Osa Jõekääru noori kasvatajaid möödunud suvel. Pia
.Mm
^eetri koguduse pühepäevako
ahistati pppeaosi
Toronto Peetri Kogudusi
oimunud päevakohase jumal
räul ning muusikalist osa täi
siiser õpilased esitasid vaimuj
ling koguduse naisring korr^
Jumalateenistuse avaettekandcina
viargit. Viia õpilased Chantal D'S.il-la
-ja Pbilip Serez esitasid J. S;
Jach'i ja GIinka muusikat harpsi-ordil
ja orelil.
Järgnesid koraal ja liturgiline
isa. Jutluse aluseks oli praost A.
^aul võtnud Matfeuse (3:54, tii-iendamissõnad
kali ist pärlist. J ut-ustaja
mainis, et elus on meil mit-neid
kalleid pärleid, mida mc peane
hoidrna ja ka edasi andma oma
astele, üks neist on meie kirik,
nis meid kõiki ühendab kristlikuks
;oguduseks. Kristlik kasvatus on
iärmiselt tähtis nii meile endile kui
lastele ja lastelastele. Ka hari-lus
on kallis pärl. mida eestlased
m alati eriti kõrgelt hinnanud. Pu-
'iilaseestlasile aga on üks kallimaist|
5ärleist meie emakeel, mida oleme|
jppinud pühapäevakoolis, täienduskoolis,
skautide-gaidide üksustes ja
iraujaK Kõige kallimaks pärliks on
Iga;Jumala riik, mis on kogu krist-|
iku koguduse mõisteks. Ka Jumalariigi
mõiste ja austamine on mei-j
e antud edasiandmiseks, mida nic|
jleme osali.sclt teinud pühapäevakooli
kaudu.
Kallis pärl on ka iTJcic okupeeritud
kodumaa. Oma palvetes õpetaja
Taul palus Hestilc Jumala kaitse
ja, parci.iia hommiku saabumist
Eestpalvet kodumaa, eest kinnitaj
organist Roman Toi hümni palve
salrrtiga „Su üle. Jiiiiial vvalvjl
koosV11BIMIN E K I R I KU
S A A L I S
;;. Jumalateenistusele järgnes koojj
viibimine kiriku all saalis, kus-kol
ivilauus istudes jälgiti noorte ctK
kandeid ja sellega kaasuvaid sõm
iõtte pühapäevakooli ja koguduj^
iniõukogu esindajate poolt. Bsimer
;sonavõtt oli õpetaja A. Taulilt,'k(
tervitas nii pühapiievakooli õpila]
fciii. ka teisi koosviibimisest osavõ
|aid. vSöögIpalvct asendas pühjapä
Iväkooli õpilaste ühislaul. Sami
-Mjiiisid noored sünnipäevalauj
liit Viia klaverisaatel.
va ja. .sü-'
1. Vana traditsrooni kohaselt jagi
:i»uhapäevakooli õpilastele raami
IfüiJ. mida teostas koolijuhatiij
;Maimu Käärmann. Pärast raam
i^Utüj väljajagamist M. Käärmai
mainis oma sõnavõtu.sV et käesolj
ise-taolinc koosviibimine osul
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860604 |
Description
| Title | 1986-06-04-05 |
| OCR text | l k . - 8 VABA ^ EESTLANE .kolmapäeval, 4. Joimil1986. Peedu paisjärvest on palju räägitud ja selle ilu kiidetud. Aga tä,na-vu viis kevadine suurvesi vesiväravad kaasa ja kaumst Peedu paisjärvest jäi pärast seda järele vaid kitsas mudaste kallastega ojanire. Kuid laguneb karnüldvan, betoön-äär vajub, vuhdamient laseb vett läbi. Kogu ümbrus on rõõmas. Kannatada on saanud Peedu elanikud ja . suvilate ning aianduskruntide valdajad, kuna langes veetase järves ja ümbruskonna kaevudes. Nüüd on probleemiks joogi- ja kastmišvee saamine, Peedu paisjärv kuulus ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika Insti-tuudile, kuid sellele käivat korrastamine lihtsalt üle jõu. Instituut on viimastel aastatel teinud kõik, mis suutis tammi lagunemisest päästmiseks, kuid ehitustööde maksumus ei olnud instituudile jõukahane. Peedu veskikompleksi rekonstrueerimise projekti esimene järk läheks maksma 200.000—250.000 rubla. Novembri älül tähistati Tallinnas Raadio-Elektrotehnikä Tehase lüh. R E T ' i 50. aastapäeva. Tehas asutati Tallinnas 1935. aastal 35.000- kroonise põhikapitaliga. Kui N . Liit ojcupeeris Eesti Vabariigi ühendati raadiotehased „Are" ja „Standard- Raadio*' RET'iga ning nimeks anti a j a k o h ä s e l t „ P u n a n e R E r ' . Saksa N. Ludu sõja puhkemisel viidi tehas Omskisse, kus hakati tootma raadiQvastuVõjät„Vostok'-: Pärast sõda toodi tehas tagasi ja on valmistanud raadiDaparaate, elektrioreleid ,võimenda jäid, elektri mõõteriistu ja seadiseid; suuliste teadete kaudu on kuuldud, et ka sõja-list elektroonikat, mületa ükski N. Liidu maaümaruumisõidük pole võimeline m aapinnalt tõusm a. Juubeli puhuks hakati tootma plaadimängijaid uue^ tööstushoones Leningradi maanteel. Samuti hakatakse tootma maailmatasemele vastavaid raadiokomplekse. Tööstuses töötavat eesrindlikult N. Liidu Ülemnõukogu saadik Irina Taas vidistavad laululinhud Jõekääru Suvekodu tarede taga met- . sas ja õhtuti kuuled konnade laulu-harjutüst. Sääski — neid on ka juba, omajagu. Taredes on juba tükk aega -nähtud tegevust — värvitakse ja haa> merdatakse, ning eelolevate talgu-päevade jooksul loodetakse tared suviste elanike jaoks korda seada. Neid elanikke tuleb igast ilmakaarest, lähedalt ja kaugelt: — eesti • keelt rääkivad lapsed, kellel on või-maius veeta 4 nädalat omasuguste seltsis. Jõekääru on ju: -< päikesepaiste, sport," laur ja mäng; — E K N noorsootöö komisjoni korraldatud Kabaree osutus huvitavaks. Ülemise! fotol Lin- värske õhk, ühendus loodusega, dau ter. õed-vennad esinemas, vasakult Juuli, Ellen, Linda, Rosemarie, Juhan, Paul ja Pee- lihtsus- -• organiseeritud ^^^^^ • , r . 1 , iri Ü - - I / • • in i r R - I M 1 line tegevus; - matkad, ujumme, Alumisel fotol huviga kaasaelav publik Lati Kultuurimajas, hotod: hnn Liiriakas lõkked; - palju nalja, kuid vahel ka kojuigatsuse pisaraid; — külaskäigud , esinemised, rahvatants; — uued eesti sõbrad ja kohtumine endiste sõpradega. SJIvi Salura OTSIB mtiiimi HVGÕ SAWRAX Suvekodusse registreerimine algas, nagu varem lehtedes teatatud, 15. mail ja kestis kuni 1. juunini 1986. Neljanädalaseks tegevuseks avanevad uksed 6. juulil ja lipud langetatakse 2. augusti keskpäeval. Kevadised talgupäevad on 7., 14. ja 21. juuni. Registreerida nendeks: Helgi Sambla 222-1830 vöi Reet Medri 633-5161. ; Kaasmaalane, anna oma toetus Jõekääru Eesti Suvekodu heaks, et armastusega alustatud töö meie nooruse eestimeelseks kasvatuseks võiks jätkuda. Elukalliduse pidev tõus ja vabatahtliku tööjõu kadumine tõstab meie kulusid tunduvalt. Hooned vajavad alalist remonti, ühtlasi püüame ka oma noore personali töötasu ajakohastada. ^ Süvendagem Jõekääru vaimu: Kõik eesti noortele — eesti keeles," eesti meeles!. ' E. Jaa. Laupäeval, 24. maü oli Läti Maja suur saal tulvil eesti noortest ja nende külalistest. Toimus jalgpallimeeskonna „Savona Satans" kpr-ralflusel pillava eeskavaga kaba-ree- õhtu. Kuna nimetatud jalgpallimeeskonda kuuluvad mitmed E KN n(j)oremad liikmed, siis oli ürituse nimeks pandud EKN noorte õhtu — ja seda see oligi, kuigi külaliste hulgas oli ka mõni laudkond vanemast generatsioonist. õhtu teadustajaks oli E K N peasekretär Priit Aruvald ja laiaula-tuslikus kavas osalesidvPeeterKop-villem oma orkestriga ning Rose Mjarie LindaUy kas siis üksinda, Peeter Kopviilemiga või mitmes kombinatsioonis tolle hämmastavalt musikaalse . perekonna teiste vendade-õdedega. Kaheksaliikmelisest sugulaslikust ansamblist oli kohal seitse, õde Reet ei saanud kaasa lüüa, oodates kodus järeltulija saabumist. Oleks raske hinnata ja loetleda kõiki esitatud palu ja on vahest Õigem piirduda üldiste muljetega, Antud zhanris (dzhäss-rock) oli esitatu väga viimistletud ja tehniliselt kõrgel tasemel. Hämmastas lavalt saali valguv andekus ja musikaalsus; huvitavad ja stiilipuhtad seaded, mis kõik oli kindlasti pingsa harjutamise tulemus. See omakorda viitab tõsiasjale, et esinejad olid võtnud oma ülesannet väga tõsiselt ja nendepoolset panust õhtu heaks kordaminekuks tuleb kõrgelt hinnata. E i ole liigne öelda, et ka-dame tegi soojaks teadmine, et kõik tegelased olid eestlased; noored eestlased, kellele meie ühiskond ja selle pürgimused näivad olevat südamelähedased. Lühem a sõnavõtuga esines E KN esimees Laas Leivat; selgitades humoorikalt õhtu sünnilugu ja meie ;välisvõitluse poliitilist tagapõhja. Rõhutati ka ÜRO allkirjade ja „Musta lindi" aktsiooni. Kavale järgnes hoogne tants, kus noored jällegi demonstreerisid talentide üliküllust: pärast Peeter Kopvillemi orkestrit jätkus tants Kaja n orkestri saatel Allan Liik'i juhtimisel. Vaadeldes noori pidulisi, elus ilmelt hästi edasi jõudnud inimesi, oli tore märkida, et kõik näisid üksteist tundvat. Kõiki näis siduvat mingi nähtamatu side — oli nagu tunda suve- ja skautlaagrite, metsaülikooli, ESTOMe ja teiste rahvuslike iirituste-ettevõtmiste hõngu. Oli tore tunnetada, et palju väärtuslikku on aastate jooksul jäänud sõelale ja samas tikkus hinge kahjutunne sääraste kabaree-õhtu-te taoliste ürituste vähesuse üle. Targad mehed peaksid tõepoolest pead kokku panema ja välja nuputama mooduse meie noorte tihedamaks seltskondlikuks koondamiseks. Sellest oleks kasu ka vanematele, sest eakamad pidulised näisid olevat nakatatud nooruslikust peo-tuhinast, rääkimata nende ridade kirjutajast, kelle turjalt kadus noorte hulgas olles vähemalt paar KUB keegi teab !un teatada tel. G. Kruusi, 220 Toronto, Ont. m elukohta, pa- -5972. Aadressr St. Apt. 1801, 2 E l JÕEKÄÄRUL Tel. 23f-65f0 Kannatusrikka haiguse" järel suri Göteborgis 21. aprillil kauaaegne teeneterikas pedagoog, Göteborgi Algkooli esimene juhataja ja õpetaja Anette Aus. Kadunu pärines Harjumaa Kõnnu vallast, kus ta sündis a. 1900. Lõpetanud 1923. a. Tallinna Õpetajate Seminari, töötas ta üle 20 aasta Loksa algkooli õpetajana, kus ta abiellus kolleegi Artur Ausiga. Rootsis alustas ta õpetajatööd juba põgenikelaagris. Asunud a. 1947 Göteborgi, asus ta seal tööle täienduskoolides. Tema oli üks esimesi võitluses, mis viis Göteborgis eesti algkooli saamisele. Ta oli selle Osa Jõekääru noori kasvatajaid möödunud suvel. Pia .Mm ^eetri koguduse pühepäevako ahistati pppeaosi Toronto Peetri Kogudusi oimunud päevakohase jumal räul ning muusikalist osa täi siiser õpilased esitasid vaimuj ling koguduse naisring korr^ Jumalateenistuse avaettekandcina viargit. Viia õpilased Chantal D'S.il-la -ja Pbilip Serez esitasid J. S; Jach'i ja GIinka muusikat harpsi-ordil ja orelil. Järgnesid koraal ja liturgiline isa. Jutluse aluseks oli praost A. ^aul võtnud Matfeuse (3:54, tii-iendamissõnad kali ist pärlist. J ut-ustaja mainis, et elus on meil mit-neid kalleid pärleid, mida mc peane hoidrna ja ka edasi andma oma astele, üks neist on meie kirik, nis meid kõiki ühendab kristlikuks ;oguduseks. Kristlik kasvatus on iärmiselt tähtis nii meile endile kui lastele ja lastelastele. Ka hari-lus on kallis pärl. mida eestlased m alati eriti kõrgelt hinnanud. Pu- 'iilaseestlasile aga on üks kallimaist| 5ärleist meie emakeel, mida oleme| jppinud pühapäevakoolis, täienduskoolis, skautide-gaidide üksustes ja iraujaK Kõige kallimaks pärliks on Iga;Jumala riik, mis on kogu krist-| iku koguduse mõisteks. Ka Jumalariigi mõiste ja austamine on mei-j e antud edasiandmiseks, mida nic| jleme osali.sclt teinud pühapäevakooli kaudu. Kallis pärl on ka iTJcic okupeeritud kodumaa. Oma palvetes õpetaja Taul palus Hestilc Jumala kaitse ja, parci.iia hommiku saabumist Eestpalvet kodumaa, eest kinnitaj organist Roman Toi hümni palve salrrtiga „Su üle. Jiiiiial vvalvjl koosV11BIMIN E K I R I KU S A A L I S ;;. Jumalateenistusele järgnes koojj viibimine kiriku all saalis, kus-kol ivilauus istudes jälgiti noorte ctK kandeid ja sellega kaasuvaid sõm iõtte pühapäevakooli ja koguduj^ iniõukogu esindajate poolt. Bsimer ;sonavõtt oli õpetaja A. Taulilt,'k( tervitas nii pühapiievakooli õpila] fciii. ka teisi koosviibimisest osavõ |aid. vSöögIpalvct asendas pühjapä Iväkooli õpilaste ühislaul. Sami -Mjiiisid noored sünnipäevalauj liit Viia klaverisaatel. va ja. .sü-' 1. Vana traditsrooni kohaselt jagi :i»uhapäevakooli õpilastele raami IfüiJ. mida teostas koolijuhatiij ;Maimu Käärmann. Pärast raam i^Utüj väljajagamist M. Käärmai mainis oma sõnavõtu.sV et käesolj ise-taolinc koosviibimine osul |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-04-05
