Vaba eestlane , April 8, 1980

              mm.
VABA EES'1'LANE teisipäeval, 8. aprillil 1?8Q — Tuesday, Aprü 8, Nr. 27
¥ABÄDE E E S T M S T E E M L E 1 : A N BM
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sfc. Tomatos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, ToroBto Ont M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUimlsed, kuulutused,
ekspeditsiooi) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19,50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostigao aastas $56.—, poolaastas $30.50
! ja veerandaastas $16.--
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas^
tas $21.- ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastasi
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 45 e.
Publlshed hy Free Estonian Publisher Ltd.,
Toroato Ö^^ •'0
Torontos
orgamsa
oli ^mõeldud Ja kavandatud uute
eesmärkide ja silitjoonte püstita­miseks
meie ralivuskultuurilise
rahvuspolMtüÜse tegevuse
mise! eelolevatel aastatel. Samal
ajal olS see nõupidamine kalkuleeri­tud
Kanada' eestlaskonna töötule­muste
üle kokkuvõtete tegemiseks
Ja meie rahvusgrupi pulsilÖögi tu­gevuse
katsumiseks enne eeloleval
suvel Stokholmis ESTO-80 ajal toi­muvat
Rahvuskongressi, kus eest­laskonna
probleemid tulevad aru­tusele,
vaatlemisele ja analüüsimi­sele
ülemaailmses ulatuses.
Kahtlemata ei ole sellise konve­rentsi
korraldamine, kus tuleb ar­vestada
ka teistest linnadest saa­buvate
organisatsioonide esindaja­tega,
lihtneiilesänne ning siin tu­leb
tegeleda mitmesuguste proMee-midega.
TÖö huvides ja esilekerki­vate
probleemide põhjalikuma ana­lüüsimise
Ja kaalumise huvides
oleks vajalik viia konverentsi töö
vähemalt kahele päevale, kuid see
moodus l^n paratamatult vastuolus
kaugemalt saabunute ajatabeliga
ning teiseks võib oletada, et ka
osa Toronto eestlastest väsivad
ning ei saa kogu oma nädalalõppu
Jäägitult pühendada
iide vaheüsele
Neid asjaolusid arvestades tuli koi-verpnts
paratamatult kokku pigis­tada
ühele päevale, mis omakorda
nõudis konverentsilt erakordselt
Mket töötempot, mille varjus mõ­negi
küsimuse käsitamine jäi pin-lapealseks
ning resolutsioonide ük­sikasjalisele
läbitöötamisele ei ol­nud
Võimalik vajalikul määJal ae-
Mehed mitme nä®
Eesti Organisatsioonide Konverents Kanadas 1980 oli rohkearvuline ja sisutihe> kus arutleti eestluse
täMseid eeloleval aastakümnendal. Pildil konve rentsi juhtkond, vasakult sekretär Helgi Kurm, koos­oleku
Juhataja Peeter Möldre Montrealist, konverentsi organisaator ja Juhataja Hans Lupp, koosoleku
phataja Ermi Soomet Ja teine sekretär Enn Salurand. .Foto: Vaba Eestlane^
See pealkiri on laenatud Einar
Sandeni raamatust Nõukogude Lu­du
spiooni Hamani kohta.
Kuid Hamani lugu on minevik
ja me kipume seda unustama.
Eestlased kõikjal on alati pahan­danud,
haaviinud, mõrudalt naer-nud
ja pilganud ameeriklaste
naüvsust Nõukogude Liidu suhtes.
Kuidas nad neid usuvad, kuidas
nad neid läbi ei näe, kuidas nad
ometigi aru ei saa . . .
Nõukogude Liidu helilooja Dmit­ri
Shostakoyitsh oli samuti amee­riklaste
naiivsuse üle nördinud
(Volkovl raamatust „Testimony*n.
Seal kirjeldatakse kuidas kommu­nistliku
partei keskkomitee esi­mees
Zhdanov 1946. aasta peakoos­olekul
põlu alla pani luuletaja Ah-matova
ja kirjanik Zoshtshenko
loomingu. Koosolek toimus hilis­õhtul.
Muidugi ei teadnud keegi
ütelda, kas pannakse põlu alla ai­nult
nende looming vÕi ootab põlu-aluseid
ees pildt sõit mõnda sur-
On loomulik ja endastmõistetav,
et kiirest tempost tingituna kaotas
konverents vajaliku igakülgselt
analüüsiva ja tähtsamaid problee
me põhjalikult läbišÕeluva iseloo­mu
nmg kujunes oma
deklaratüvseks, kus domineerima
jäid referentide poolt mõtestatud,
koostatud Ja avaldatud resolutsioo­nid,
millede juures ajapuudusel ei
olnud võimalik teha parandusi,
muudatusi ega Isegi vajalikke
täiendusi. Tavaliselt antakse seisis­tel
puhkudel resolutsioonide SäM-töötamine
vastavale komisjohile,
kuid sel korral puudus lihtsalt aeg
sellise süsteemi kasutamisele võt­miseks.
Kuna
oma põhUäa(
siis esineb kä nende Juures korda­misi
Ja teatud määral isegi vastu­olusid,
mida oleks võimalik olnud
põhjaliku läbitöötamise tulemusena
Kuid suur töö on tehtud Ja selle
eest tuleb tänada konverentsi orga­niseerijaid
ja sellest osavõtjaid.
Vaatamata üksikutele lünkadele
täitis konverents oma suure ees­märgi
ja iilesande, püstitades põhi­lised
sihid, suunad ja eesmärgid
eesti elu edukaks Jätkamiseks Järg­mistel
aastatel. Kuigi mõned püsti­tatud
eesmärgid tunduvad kauigel-na
Ja isegi kättesaamatuina, pea­me
siiski kõiki oma Jõudusid ja res­sursse
koondades nende poole püüd­ma.
Konverentsil Juhiti tähelepa­nu
varematele kogemustele, kus
selliste põhiliste nõupidamiste ot­sused
on Jäänud osaliselt ainult pa­berile
Ja neid ei ole rakendatud. Ka
äsjase! nõupidamisel püstitatud
tähiste poole püüdmisel võib esine­da
puudusi Ja-'kõiki,kavatsusi. .ej
ühel või teisel põhjusel
Kuid )elav osavõtt konverent
sist ja delegaatide aktüvsus Mnni
tas, et Kanada eestlaskonna pulsi
löök on veel küllalt tugev Ja jõu
line ning on võimeline toitma meie
rahvuslikke eluavaldusi ja vabadus
verega. • •
- :; E.Ä.-
3. Eesti Organisatsioonide Kon- elavalt osa votta jumalateenistus-
(L. lieivat)- V' •
' .I
Praeguses muutuvas rahvusvahe-olukorras
peame kasutama
kõike võimalusi vabaduse nõudmi­se
esile toomiseks:
1) Eriti kasutada ära [ühenduses
olümpia asukoha küisimusega esi­nevaid
võimalusi okupatsioonile
Eestis tähelepanu juhtimiseks ja
selle okupatsiooni lõpetamise nõud^
miseks. \ /
2) Juhtida läänemaailma tähele­panu
eriti okupeeritud Eestis toi­muvatele
inimõiguste rikkumistele.
3) Teha ettevalmistusi ja kasuta­da
kõiki võimalusi Madriidis toi­muval
Helsingi kokkulepete järel-konverentsil
N . Lüdu pooU teosta­tud
kokkulepte rikkumistele ja' eri­ti
nende igIlo^eerimiseleimmõigu^
te ja rahvaste enesem^ramise õi- aktsioonid ja muud erivõim alused.
2. PiiMtakse senisest veelgi roh­kem
hankida toetusi valitsusasutus-verents
Kanadas 1980 leiab otstar­bekohaseks
kutsuda Ülemaailmsed
Eesti: Päevad Kanadasse aastal
1984, kui selleks tungivat soovi ei
avalda mõni teine asukohamaa,
kus Ülemaailmsed Eesti Päev-ad
veel toimunud ei ole.
RAHVUSLIKÜ TEGEVUSE •
MAJANDAMmE: ;: : , •
(H. Lupp)
Hahvusliku tegevuse majandami­se
tõhusamale .alusele viimiseks
pidada vajalikuks, et:
1. Asetatakse veelgi suurem rõhk
kõigi v^õimaluste ärakasutamiseks,
mis avanevad Eesti Sihtkapitali
Kanadas, kui meie rahvusliku fondi
kaudu, nagu testamendi-pärandu-sed,
mälestus- ja toetusfondid, an­netused
ja kingitused, korjandus-guše
Osas.
4) Taotleda, et Kanada võimud
Madriidis selle küsimuse' avalikult
ülesse võtaks;
Ühenduses Eesti Poliitiliste Van­gide
Aastaga ülemaailmses ulatu­ses
on meie aukohuštüseks abista­da
Nõukogude vangilaagreis viibi­jaid
või neist pärast kannatusi va­banenud
kodumaal viibijaid kaas-eestlasi.
Organisatsioonide Konve­rents
kutsub ülesse Eesti organisat­sioone
ja kogudusi Kanadas käasa-aitama
vangistuses vübinud eest­laste
abistamistegevusele ja selleks
vastavate hooldusgruppide loomise­le.
-
RAHVUSPOLIITILISEL
(H.;:Teder) -
^ • -1.^
ALAL-WASHINGTON
— Ehkki üheridriikide president Carter on iubämid
Iraani vastu tarvitusele võtta surveabinõud ameerika pantvangide
vabastamiseks ei ole see ähvardus seni praktüiselt teostunud. Mai-mtakse>
et Iraani kodanike Ühendriikidest lahkumine Ja Ühend-mkidesse
saabumine toimub äma igasuguste takistusteta. Pärast
pantvangide võtmist oh ÜhendrüMdest lahkunud ligemale 12.700
• Sraanlast,/:kuid samal ajal. on Ühendrükidesse säahwmillA
last, nende hulgas 2300 üliõpilast.
Immigratsioonivõimud on kogu
Ühendriikide ulatuses intervjueeri­nud
56.000 iraani üliõpilast ning on
avastanud, et ligemale 6900 neist,
on sooritanud seadusevastaseid te­gusid
või ei ole pikendanud, om a
viisasid, mille tulemüsena^nad tu­leksid
deporteerimisele. -
umbes 5500 iraanläst on esitanud
dej^orteeijimise otsustele vastu­lauseid
ning nende probleemid tu­levad
arutusele kohtutes, milline
protseduur võib võtta aega aas-kontakte
ainult 104
Nendest 104-st on 51 maalt lahku­nud,
15 on esitanud vastulaused, 38
taotlevad elamisluba Ühendriiki­des,:
mis lõpuks võib anda koda­kondsuse
saamise.
" mai­nitakse,
et nad ei avalda iraanlas-tele
ühendriikidest lahkumiseks
erilist survet, kuna paljud iraani
taga-
Tuleb aktiivselt teha šelgitus-läähde
saadetud arvulistes
trükitöödes avaldatud meie ajaloo
Võltsingute kohta. ^
2. Ühtlustada kodumaa rahvusli­ke
ringkondadega tegutsemistakti­kat
Võitlemiseks venelaste kui meie
ajalooliste vaetüaste ^ ja nende
komniunistliku ideoloogia vastu.
3. Peame vältima ühepoolset kul­tuurisidemete
loomist ja suhtle­mist
okupatsioonivõimu käsilaste­ga.";'-
4. Eestlaskonna omavaheline kok­kuhoidmine
ja ohvrimeelsus on
eelduseks meie vabadusvõitluse tõ­hustamiseks.
:
5. Meie kõige tähtsanaaks ja pü-
,halikuniaks kohustuseks on noorte
kasvatamine rahvusteadlikeks
eestlasteks.
telt ja erafirmadelt.
3. Võetakse veelgi elavamalt osa
organisatsioonide tegevusest ja
üritustest ning nende toetamisest
ka majanduslikult. -
. 4. Asutakse senisest Idndlakuju-lisemale
organisatsioonide ürituste
ajalisele koordineerimisele, kaasa­arvatud
ülemaalised ja maadeva-helised
suuremad üritused.
5. Toetatakse tõhusamalt Eestlas­te
Kesknõukogu Kanadas meie va-badusvõitlusliku
ja muu töö finant­seerimiseks.
EESTI KUNSTIDE VILJELEMINE
• Rakendada eesti kunstide vilje­lemist
Kanada mitmekultuuriliseš
mosaiigis, mis vajab koostööd
noorte ja vanemate vahel ning
võrdsete alade kunstiliste organi­satsioonide
vahel. Peame uhkusega
tutvustama eesti kultuuri välismaa­lastele
igal võimalusel ja mitte
jätma meie kunsti ainult koduseks
tarvitamiseks.
test ja koguduste tööst, kasvatades
noori kristlikus ja rahvuslikus vai­mus
Jumalale auks ja eesti rahvale
kasuks.
NOORTE KÄSVÄTÄMME:.-
E E S T L U S E L E
:(Edgar M a r t e n ) ,
1. Eesti keele säilitamine meie
noorte juures on tähtsaimaks üles­andeks
noorte kasvatamisel eestlu­sele.
2. Leida võimalusi noortele jät­kuva
eestikeelse lõpetuse andmi­seks
pärast nende täienduskoolide
süsteemist lahkumist.
3. Püiüda suunata noori selliste
ürituste ja aktiivsuste juurde, mis
on kasvatuslikult siduvad ja posi-tiivsed.
Rakendada rohkem noori
rahvuslikel üritustel.
4. Kasvatada noori eestlasiks ol­gu
ja jäägu ineie tähtsaimaks ko­hustuseks
võõrsil.
N O O R E D J A EESTI : '
R Ä H V U S K U L T I J UE
(Toomas Metsala)
1. Kogume ja levitame eesti rah­vakunsti^
s.o. rahvaluulet, laule,
tantse, muusikat ja etnograafilisi
esemeid, et selle alusel arendada
eesti rahvuskultuuri. •
2. Kasutame ja edutame meie
noori eesti rahvuskultuuri levitami­sel
mi eesti kui ka kanada ühis­konna
keskel.
malaagri või koguni,..
Järgmisel hommikul soovisid
ameerika ajaku-janikud Ahmato-vat
ja Zoshtshenkot mtervjueeri-da,
neid huvitas eriti, kas nad uh­tuvad
keskkomitee esimehe otsu­sega.
Zoshtshenko vailds. Pika
mõtlemise peale vastas Ahmatova,
et eUe õhtul oli seltsimees Zhdanb-vi
otsus talle muidugi suureks
shokiks, kuid tal on olnud aega
kogu pikk öö asja üle järele mõ­telda
ja niiüd ta leiab, et küllap
keskkomitee esimehel õigus õli, ta
püüab ennast parandada. Mille
peale veel samal "päeval suurtes
ameerika ajalehtedesvilmusid a<-
tiklid pealkirja all: „Ahmatova
tunnistab ennast süüdi."
Shostakovitsh mainib seda kui
ühte näidet ameerika ajakirjani­ke
naüvsusest ja* rumalusest ja
ütleb, et mida muud nad siis oota­sid
et Ahmatova neile ütelda oleks
võinud. Poomisnöör oli valmis,
keegi meist ei hakka ise silmust
endale keerama.
STOKHOLM (EPL) - Inga
Thorsson, Rootsi esindaja Genfis
relvadevähendamise läbirääkimi­sel,
teatab, et N. Lüt on möödunud
aastal seadnud üles uue aatomi-plahvatuste
rekordi 28 maa-aluse
eksperimendiga. Neist on suurem
osa teostatud Semipalatüiskis Ka­sahstanis
jä Novaife Zemljal Jää­meres.
•
USA teostas möödunud aastal 15
Valitsuse otsuse kohaselt on seni
Ühendriikidest lahkunud ainult 80
deporteerimisele kuuluvat iraan-last.
• •',' '•-
, Välisministeeriumi poolt on teh­tud
226-le iraani diplomaadüe kor­raldus
maalt lahkumiseks, kuid
on leidnud
Sl mima.
Me arvasime, et inimeste paran­damiseks
ja maaUma i)äästmiseks
pole muud vaja, kui aga mõni uus
rühm, kamp, ühing Voi liit, kus on
uued suuvärgid ja masinad, ning
kohe hakkame kõik elubörsil võit­ma,
aina võitma.
... A.H..Tammsaare
ÜLEMÄÄILMSEB
PÄEVAD • y •
(T. Tõsine) • .V..
1. ülemaaümsed Eesti Päevad
1980 ori järjekordseks vaba eest­laskonna
rahvusliku jõu demonst­ratsiooniks,
müle läbivümisele Ka­nada
organiseeritud eestlaskond an­nab
oma panuse.
2. Eesti Organisatsioohide .Kon­verents
Kanadas kutsub Kanada
eestlasi üles oma osavõtuga kaasa
aitama vaba maailma eestlaskonna •
ülemaaümse kokkutuleku heale
kordaminekule.. ,,Tulge kaasa
. . II .
1. Leida teid, kuidas kõige öko­noomsemate
vahenditega suudaksi- . . , . ^. , ^ , . . ^
me maksimaalselt toetada eesti he-^^^^^^^
likunsti arengut Kanadas. on l ^ e s l e o s M ^
2. Täienduskoolidele sobiva lau- ^ ^ N . Ludus 20 katset. Prantsla-lurepertuaari
rikastamise ja avar- sel aastal teostanud 9 kat:
damise eesmärgü paluda, et Täi- set Mururoas Vaikses Ookeanis,
enduskool ja Lauljate Liit (ELLPA)' 1970-ndatel aastatel teostati kök-võtaks
mitsiatiivi oma kätte. .1^ 421 maa-alust eksperhnenti -
191 N. Liidu poolt, 154 U S A poolt,
55 Prantsusmaa poolt, 15 Hiuia
poolt, 5 Inglismaa poolt ja üks In­dia
poolt. ,.
Praeguses ohikorras tuleks uues-ti
üles kutsuda:Mrjandussopru ees- Peetakse järgmisel aastal jälle
(Roman Tol)
EESTI RAAMAT JA AJALEHT
•(Hannes Oja).; V; ,
„üusaid kõnesid ilma kasuta".
Br. J , R0@si
ti raamatu ja ajalehtede toetami­seks
ja majanduslikult kandmiseks,
et jätkuks kommunikatsioon eesti
kultuuri vüjelejate ja tarbijate va­hel
Senikaua kui eesti raamat pn
eesti kodu ehteks, on see kodu ka Eesti Naisselts Montrealis kor-eesti
kultuuri kandja. \ , raldab neljapäeval, 17. aprilHl, Jaa-
KIRIKU OSA EESTLUSE t'^^ ''f referaatõhtu^ kus
öJftrTÄMTWl külalisena Torontost kõneleb dr.
a^ÄMISLL Jaan Roos teemal„Tavalised me-
(Toms Nõmmik) , ditsiinüised probleemid vanematel
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kl- inimestel." -
läheme kõik 3. Ülemaailmsetele rik kutsub kõiki eestlasi koonduma Kogunemine kohvitassi juures
Eesti Päevadele — ESTO-80'le oma/kirikute ümber,, et ühiselt alates 6.45, e^^^^
6.---13. Juulü Stokholmis!" , võidelda usu ja vabaduse eest, et Kõik on teretulnud.
Kaks aastat hiljem, 10. yeebnia-rU
1948. a. tunnistati kommunistli­ku
partei keskkomitee resolutsioo-jniga
Shostakovitshi enese heliloo­ming
põlualuseks ja keelustati
selle ottekandmhiie. Eriti Inglis­maal
ja tihendrükides aga mängi­ti
seda edasi ja helilooja sai amet­liku
kutse Ühendriikidesse muusi-kaauhinna
vastuvõtmiseks. Shos­takovitsh
muidugi ütles ära. Kuid
Stalin isiklikult nõudis, et ta lä­heks.
VälismaaUmäle tuli näidata,
et Nöukigude Liit ei ole vangla,
inimesed pääsevad sealt välja,
keegi pole põlu all. Jällegi pidi
Shostakovitsh imestama, ameerika
ajaldrjanike naüvsust ja seda kui
vähe nad teavad, mis Nõukogude
Liidus tegelikult toimub. Nad kir­jutasid,
et Shostakovitsh vaikib.
Tõsi, ta ei vastanud ühelegi küsi­musele
ega andnud ühtegi interv­juud.
Tal polnud võimalik midagi
ütelda, sest seda mis südamel pa­kitses
ei saanud välja ütelda mees,
kes tiagašipeab minema. Ta ei
saanud ometigi ütelda, et kõik
lieed sümfoohiad, mis New Yorgis
ja Washingtonis ette kanti pidus­tuste
puhul, oh Nõukogude Ludus
keelustatud, neid ei tohi keegi
kuskU mängida, neid nagu poleks­ki
olemas.
Kuid mida arvame meie, eestla­sed
vabas maailmas? Me oleme en­da
hulgas hellitanud ja koguni aus­tanud
mitmeid „mitme näo ja
mitme nimega" inünesi. Suurvälja
Ja Hamani usaldasime me nü kaua
kuni' rootsi ja ameerika julgeole-kuvõimud
neilt maskid maha re­bisid.
Meüe muidugi oli see suu­reks
ehmatuseks. Kes seda oleks
võinud arvata, mehed meie eneste
hulgast, eestlased, kõrgema hari­dusega
. . .
Seda naüvsusetõbe ja peagu et
pühalikku aukartust kõigi ja kõige
vastu, mis sealtpoolt raudrimpa
vabasse maailma tuleb või saade­takse,
põeme me tänaseni. Et näi­teks
kõik kidd ei ole, mis ajutiselt
hülgama on nühitud, seda ei taha
me uskuda.
Kuhu ometigi on jäänud eestlas­te
analüütilme meel ja poliitiluie
taip? Kas me süs tõesti usume, et
viibivate dissidentidega
(Järg lk. 3)
Nr. 27
12. ja 13|
751-6141.
19. ja 2(
. 921-77^
Neenia
Katifoi
S A N F R I
vi ja ta
märtsikuul
de saatjal
ström. MJ
Francisco
serti, miili
na 6-osaIii
rüe „Mim
lühike 32-1
esinenud
serdi arvui
remad. Sii
„Oakland
üseks pea(
daldanud
dirigenti."]
Snn saa!
Neeme Jäi
tas. ka miti
varem koe
Francisco
praegu nel
foOnia liig^
na.
Viimane I
jale, et N(
lased tões]
• Kõikidel I
nud konts (
kümmekoi
Vist kuna)
eestlased
nud sümfi
ega ole
gendiga is|
miseks.
Teädaoh
ajalehte
On markii
nendest
gendi pärij
Kõik teis(
eestlaseks!
S . F . SümfJ
kuulutustel
Järvi nin
peal.
Järvid k
bimise aji
di. Neid
vaatamise
Ilmad oi
üle Valge
Järvid ari
ja enne lal
suust, et \\
langetams
- San FranI
number
Š . F . E |
Grüner k|
võtu omi
osa kohai
esindajad!
sikasõpru]
rait autoj
dadest prl
sikute el|
Ühiskonni
saab vabi
nusat jiitj
kffjandurf
reid avrl|
sume
tust avaij
ESTO-Sft
küllakuts
Ei, Ecj
õnneaet:
Käsi eesj
haaret 11!
on 11. ji|
kodumaa
kirjad
praega
liiguvad.)
Muidu
me nähl
nad peal
kt
maid eip
reaalpftli
just pra^
püüame