Vaba Eestlane, March 02, 1968

              ij
p
iii 1 ila 'li
~+i
Lk 2
KIRIK JA KOMMUNISM
Viimasel ajal on palju kõnel-dud
nn dialoogist komissaride ja
kirikuõpetajate vahel Selliseid
vastastikuseid lähenemisi ja arut-lusi
on mõnelt poolt ilmselt viga
naiivselt tõlgendatud kui tunnus-märke
kommunismi järjest suu-renevast
tolerantsist kiriku vastu
ja innukamast koostõötahtest va-ba
maailmaga üldiselt Tegelik
eesmärk on loomulikult täiesti
vastupidine — kiriku vallutamine
kommunismi poolt Seda illust-reeris
hiljuti väga analüüsivalt
USA laialdaselt kuulatavas raa-dioprogrammis
JVfanion Forum"
(Queenslandis Austraalias tegut-sev
luteri kirikuõpetaja Kurt
Marquart kes viibib praegu Mis-souri
sinodi ülesandel loengurri-si- l
Ameerika ühendriikides Tema
isiku teeb meile veelgi huvitava-maks
see et K Marquart on eest-lannast
ema (neiuna Ulk) ja ees-ti-sakslas- est isa poeg ninr sündi
nud Eestis Sealt siirdus ta peat-selt
pärast sündi Austriasse ning
kommunismi pealetungi eest eda-si
Ameerika ühendriikidesse
Kuldas suhtub tema parema
arusaamise" loomise katsetesse
kiriku ning kommunismi ahel?
Raadiosaate originaatori Dean
Manioni sellekohasele küsimusele
vastab ta et ta reageerib sellesse
samasuguselt nagu dialoogisse
natside ja fashistidega Ta rõhu-tab
et natsism surmas B miljo-nit
juuti kuid kommunism on
tapnud umbes sada miljonit ini-mest
Diskussioon ühe massimõr-variga
ei ole aga sugugi rohkem
õigustatud kui samalaadsed suh-ted
teisega Teiseks toob ta esile
marksistlikust õpetusest tuntud
tõde et kommunistid ei tee mi-dagi
ilma kindla eesmärgita Nad
käsitlevad konversatsioone ja dia-looge
kui rehi oma ülima ees-märgi
maailmavallutamise läbi-viimiseks
Sellise lähenemisega
kirikule püüavad kommunistid
suurendada oma prestiizhi lääne-riikide
avalikkuse silmis Teiseks
eesmärgiks on demoraliseerida
rahvaid kes juba viibivad kom-munistide
haardes sest kui need
inimesed näevad et nende orjas-tajaid
koheldakse võrdsete part-neritena
läänedemokraatiate
poolt kaotavad nad viimse usu
sellesse et läänemaailm võiks
neid kunagi täielikult mõista
Pealegi ei ole kommunistid hu-vitatud
tõelisest vaidlusest mär-gib
eesti päritoluga pastor edasi
vaid ainult sellistest diskussioo-nidest
mis annavad soodsa plat-vormi
kommunistliku propagan-da
levitamiseks Austraalias on
luteri kirik püüdnud selliseid tõe
kohta
Eestlase"
inimesed
nädalalõpul tähistasid eest-lased
kogu maailmas
Eesti) oma iseseisvuse viie-kümnendat
Nad saa-busid
siia Järk-järgulise- lt kuni
umbes 1953 aastani
umbes eestlast Siin
asutatud aktiivne Eesti Selts
mille on säilitada ees-ti
traditsioone kultuuri
Toronto eestlastel on täiendus-koo- l
lasteaed kaks ajalehte
aktiivne teater
kuulsad nasvõimlejate rühmad
Tohutut rõhku pannakse ka ha-ridusele
Miks? Eesti
Seltsi esimees Hubel
selle põhjendavalt et ini-mene
kõik — oma
Ja kuid ta ei kao-ta
oma vaimuvara"
Puudutades
märgib et seal
arhitekte nagu näiteks Kaljo
Voore firma Bregman-Haman- l
lisi vaidlusi korraldada kuid
kommunistid ei ole tunnud selle
vastu huvi
Kirikuõpetaja Marquart mär-gib
edasi et ristiusu suurimaks
traagikaks on olnud ratsionalis-mi
sissetung — see seisneb tõeks-pidamises
et inimese mõistus on
kõige kõrgem mille alusel saab
lahendada kõiki probleeme Sel-lise
ratsionalismi sissetung kiri
kuõpetajatele kutsealalise välja
õppe annud ülikoolide kaudu on
olnud eriti ilmne Euroopa riiki-des
ja tulemuseks on olnud sega
dus Kommentaator võidab kogu
ni et poliitilised ja usulised ten-dentsid
on siin tihedas omavahe
lises seoses kuna niihästi mark-sism
kui ka moodne religioon tu-ginevad
Hegeli õpetusele
Marquart! veendel on kommu-nismi
mõju kirikutes Juba mõnel
määral märgatav Nii näiteks tun
nistas Kornfederi nimeline endi-ne
kommunist USA kongressi
ees et ta kuulus kommunist-liku
partei juures tegutsenud nii-nimetatud
kirikukomisjoni mille
eesmärgiks on kommunismi hu-vide
teenimine kiriku kaudu Sel-lest
programmist paistavad silma
kaks tähtsat punkti — rakendada
kirikute kaudu kommunistlikku
sotsiaalprogrammi ja arendada
Piibli tõlgendamist marksistlikus
suunas
Mitmed kirikuõpetajad Ameeri-kas
ja mujal peavad sõda Vietna-mis
ebamoraalseks sõjaks Kui-das
suhtub kirikuõpetaja Mar-quart
sellesse?
Ma usun et see on vana eba-moraalne
— kommunistide
poolt" ta oma raadiointerv-juu- s
ma et see miila
ja
vad Vietnamis on võrreldav sa- -
maariamehe tööga kes päästab
ohvrit talle kallale tunginud rööv-lite
käest Nüüd aga ei ütle mõ-ned
kirikuõpetajad midagi selle
kui vaeseid vietnamlast ter- - roriseeritakse Viet Kongi poolt
Kui aga ameerika sõjaväed püüa-vad
ohvreid vabastada viibuta-vad
samad kirikuõpetajad oma
vihmavarjusid ja ütlevad: Teie
üleannetud poisid te ei kasu-tama
vägivalda' See on minu ar-vates
täielikus vastuolus kristlike
põhimõtetega"
Dean Manion märgib kokku-võttes
et ta ei ole kunagi kuul-nud
täpsemat ega asjatundliku-mat
analüüsi konflikti kohta
kommunismi ja organiseeritud
religiooni vahel On kõigiti tervi-tatav
et need terved mõtted nüüd
leiavad populaarsete
kaudu teed laiematesse rah-vahulkadesse
osanik Elmar Tampõld firmast
Tampõld-Well- s Ja Toronto ülikoo-li
arhitektuuriprofessor El-ke- n
Samuti nimetab ta inseneride
rohkust ballil märkides nime-liselt
Toronto ülikooli õppejõu-du
Kaius Meipoomi sildadeehl- -
' tüse eksperti Ilmari Kolslt Ja
Eero Tamme kes on firma
i Electronic asepre- -
sident
Kanada ajakirjanik mainib et
Toronto eestlaskonnas on väga
vähe advokaate kuid palju arste
nagu näiteks arstiteaduslikke uu-(riml- sl teostav abielupaar dokto-rid
Erik ja Silva Meema ning
'hambaarstidest abielupaar dr
W Walter dr Nadja Walter
i Toronto hommikulehes „The
jGlobe and Mail" ilmus EV Juu-beli
puhul pikem lugejakiri mille
autoriks RVN abiesimees dr
JO Trass
Eestlased säilitavad oma kultuuri'
Toronto ajakirjanduse kommentaarid E V
kuldjuubeli puhul
Eesti Vabariigi viiekümnenda aastapäeva tähistamine leidis
seekord nõrka vastukaja Toronto ingliskeelses ajakirjan-duses
Erandiks oli päevaleht „Telegram" kus juba aegsasti II-m- us tshehhi päritoluga kommentaator Lubor J Zinki sulest pi- kem artikkel Balti riikide saatuse ja mida me pikemalt
refereerisime Vaba vabaduspäeva numbris Sama aja-leht
pühendas tähelepanu suurjuubelile ka oma 26 veeb
ruari numons ittiuan Kooertsonl sulest rubriigis "What Peopie
AtrhõrheekirDeoountnltgup"aren("dMu(diNdaaEd sVäilijtuauvbadeltiebeoavmlalidale) kupEleteuasultkriii)rMjaaAjaarltslikl"ikKsierjeukptuianstgapkesuaep-
„Sel
(väljaarva-tud
aastapäeva
Torontos
elab 10000
on
eesmärgiks
Ja
ja
Ja loomulikult
Toronto
Vello ütles
kohta
võib kaotada
kodu kodumaa
kunagi
EV Juubeliballi
autor oli mitmeid
USA
ütleb
Aga leian
ameeriklased austraallased tee
kohta
pea
raadiosaa-dete
Ants
Engineering
ja
oli
vaga
meie
kokkuvõttes:
VABA EESTLANE laupäeval 2 märtsil 1968 — Saturday March 2 1968
Baaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaw? BiB
VMBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaVaBiailHBaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
jwUS gHHBnFVamaaaaaaaHaaaaaaaHaaaaa
1 BaBMaPMK rmfffil
--fc Z v% %P"flHH91LaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaV9Bt& £ vBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaSvžlaaaaBBaaaaaa
f-kVliJi&-
b-Wiii alaaaaaV m K -
_ -- & -- W K f T- - 1 BB M '£7 ' MH 'VvViAwr %:LW£- -~ - raaaaaaaaai
Nii nägi Tallinn välja Eesti Vabariigi aastapäeval iseseisvuse ajal
Pilt kujutab Kik in de Kök'i" torni Harju värava mäel
N -
IK V ESINDAJA KUNST JAAKSONI KÕNE KOKKUVÕTE E V
Minu cHHnmlilr fprvitne IrMHTp
! " " "" B-- — Kanada eestlastele!
Meie tähelepanu on täna sihitud
ajaloolisele sündmusele mille sioonist võrsusid eesti rahva Ju-tähts- us
Ja tähendus eesti rahvale hid kes otseselt olid tegevad de-o- n
kustumatu Eesti Maapäeva mokraatliku Eesti Vabariigi loo-Vanem- ate
Nõukogu kuulutas 24 misel ja kelle Juhtimisel rahvas
veebruaril 1918 a Eestimaa tema võitles töötas Ja tõusis oma rah-ajaloolist- es
Ja etnograafilistes i vuslike saavutuste haripunkti
piirides iseseisvaks demokraatll- - Tänasel juubeliaktusel austame
kuks vabariigiks Selle deklarat--
siooni najal loodi Eesti Vabariik
mille õiguslik olemasolu kestab
tänapäevani Eesti rahva suve-räänseid
õigusi ei lõpeta ükski
võõras vägivaldne võim Eesti ter-ritooriumil
Eesti Iseseisvuse Manifest al-gab
sõnadega:
Eesti rahvas ei ole aastasada-de
jooksul kaotanud tungi ise-seisvuse
järele Põlvest põlve on
temas kestnud salajane lootus et
hoolimata pimedast orjaööst ja
võõraste rahvaste vägivallavalit-suses- t
veel kord Eestis aeg tuleb
mil „kõlk piirud kahel otsal lau-sa
löövad lõkendama ja et kord
Kalev koju jõuab oma lastel õnne
tooma"
" M -- - tnnQPval nn nopn Annn sama f n
bavad ja maksvad nagu 24 veeb
ruaril 1918 a
Viiskümmend aastat meie rah-va
ajaloos on võrdlemisi lühike
aeg kuid minevik üldiselt kipub
kiirelt varju jääma või ununema
Ja noorem põlv sihib oma huvi
tavaliselt tuleviku poole Minevi-ku
sündmused on aga loonud ole
viku ja võivad ka olla kaaluvad
tuleviku kujundamisel
j SAKSASTAMISE JA VENESTA-MISE
SURVE
I Parema ja laiema perspektiivi
saamiseks meie rahva saatusest
s o kuidas meie rahvas on või-delnud
oma õiguste eest ja mis
on olnud mõnede meie rahva juh-tide
seisukohad selleks lubage
tuua ajaloolisi näiteid Ja tsitaate
mis näivad nüüdki ajakohastena
Heites pilku nn ärkamisajale
näeme et ka tollal pidi eesti rah-vas
üle elama nii saksastamise
kui ka venestamise survet
' Lydia Koidula ütles kord:
Sakalasteks eesti rahvas millalgi
16 1882 Huvitav sel
le Juures eestlane kir-jutab
külmast Juba 1882
aastal kuigi terminoloogia
on alles
i läanptriünümae tarvHucaln vAo — -- ~ — —ww ~v
Uud
Tolle ajajärgu noorest generat- -
kõiki Eesti vabaduse eest võidel
nud Ja langenud kangelasi Meie
austame samuti oma rahva Juhte
kes Eesti Vabariigi sündimise Ja
loomisega olid otseselt seotud
Neist on silmapaistvamad: Kons-tantin
Päts Jaan Tõnisson Johan
Laidoner Jaan Poska Jüri Vilms
Konstantin Konik Ja muidugi
veel paljud teised kellede nimed
on jäädvustatud Eesti ajaloo raa-matus
MEIE VAATAME RAHULIKU
AJALOOLE SILMA
Sellest ajaloo raamatust leiame
ühe tsitaadi Jüri Viimsilt mis
avaldatud Päevalehes" 28 juulil
1917 a milles tema ütleb muu-seas
järgmist:
I Wele eestlased ' võime rahuli- -
iku südametunnistusega aialoo
silma vaadata Meie ei õhuta vae- -
nu Meie ei taha teiste õigusi kit-sendada
Meie nõuame aga kind-lalt
oma õigust Meie ei tunnista
oma üle ühtegi peremeest sest
Venemaa rahvad on ja peavad
olema ühteviisi vabad Kui Vene
ametnikud siin oma leivapalukese
pärast mures olles eesti rahva
üle peremeest tahavad mängida
siis ärgu peitku nad end demo--
kraatluse sildi taha Möödas peab
olema niisuguste peremehe aeg"
NU ütles Jüri Vilms üle 50 aas-ta
tagasi
Pilk minevikku nagu pilk
kust otsime võtmeid
tänapäeva probleemide lahenda-miseks
Sageli leiame paralleele
ajajärguga
EESTI RAHVAS POLE KUNAGI
LOOBUNUD OMA SUVERÄÄN-SUSEST
Eestlased üle kogu vaba maa
ilma kogunevad oma vabal tahtel
Ja oma sisemiste veenete sunnil
et sel juubeliaastal ühiselt tõsta
2 Eesti rahvas ei ole kunagi J
loocucud oma suveräänsusest
eca nole hääletanud Pott Vavw- -
mtumise poolt Nõuk Vene--
j ga
ei saa aga on Kana ei venelaste oma naau Kodurahva vabaduse
keel Ja sugu võimust võtab enam Ja eluõiguse eest Sellega seoses
kui hea on Eesti pinnal" oleme kohustatud konstateerima
Tema vend Harry Jannsen kes 'kogu maailma ees järgmisi põhi-183- 1 a kuni 1884 a toimetas Tal- - j lisi fakte:
linnas saksakeelset eesti lehte 1 Nõuk Vene on agressorina Jiie Heimat" tembeldas balti tunginud Eesti territooriumile
sakslaste viha eestlaste vastu rikkudes kõik lepingulised kohus-Jcülmak- s sõjaks" Need tema sõ-'tus- ed kui ka rahvusvahelise õigu-na- d on avaldatud J)ie Helmafls" ! se üldtunnustatud normid
oktoobril on
märkida et
sõjast"
sama
viimastel aastakümnetel
on
varasalve
praeguse
mgi
Ottawa raporti
Liidu edasitung suurim oht maakeral
SÜDAMETUNNISTUSEGA
DOLLARI KAITSEL
NORMAN
(Canadian Seene) — Kanada va
litsus ja Bank of Canada on arva-misel
et praegu pole mingisugust
põhjust karta Kanada dollari väär-tuse
langemist välisturgudel
Kui peaminister Fearson esitas
oma deklaratsiooni dollari stabiil-suse
kohta siis olid tal selleks
oma kindlad alused Peaministri
sõnavõtt tolmus pärast nõupidami
si pangategelastega Selle põhjus-tas
siiski teatud määral kartus et
rahvas laseb ennast mõjutada
psühholoogilistest teguritest ning
peab võimalikuks Kanada dollari
devalveerimist
Mõned aastad tagasi vikendas
Diefenbakeri valitsus dollari
viirtust ning miSras kindlaks
ta viirtnse vahekorra USA dol-lariga
See määr kõigub 91 5 cendi piiri
des ning valitsus tahab teda seal
hoida Need piirid tähendavad se-da
et kui Kanada dollari väärtus
tõuseb üle 935 cendi Ühendriikide
rahas siis Kanada hakkab oma
reservidest ühendriikide dollareid
I niillmu colla väärtnee alticpl Kui
aga Kanada dollari väärtus ähvar-dab
langeda alla 915 cendi Ühend-riikide
dollarites eiis kasutab Ka-nada
oma reserve et osta kõiki
selle kursi alusel pakutavaid dol- -
50 A AKTUSEL TORONTOS
3 Nõuk Venel puuduvad igasu-gused
õiguslikud alused oma oku-patsiooni
jätkamiseks Eestis
4 Nõuk Vene võim on toonud
eesti rahvale tohutuid kannatusi
ja ähvardab tema tulevast ole
masolu
5 Aratundes Ja hukkamõistes
N Vene agressiooni Balti riikides
alates 1940 aastast p1 ole lääne
maailma suurriigid eriti Ameeri-ka
ühendriigid ja Kanada tun-nustanud
Nõuk Vene vägivalla-võim- u
Eestis
Nende tõsiasjade kordamise
vajadust dikteerib teadmine et
eesti rahva vabadusvõitlus põhje-neb
õiguslikule alusele
Kuid Eesti küsimuse käsitami-sel
on mõõduandva tähtsusega ka
maailmapoliitilised tegurid
Heidame nüüd korraks pilgu
suurriikide vahekordadele Euroo-pas
mis oma otsest mõju avalda-vad
ka Läänemere piirkonnas
RAHULEPING IKKA VEEL
SÕLMIMATA
Viimase maailmasõja lõpust on
juba möödunud ligi 23 aastat ning
selle aja kestel ei ole suudetud
sõlmida rahulepingut Saksamaa
on poolitatud müüri Ja okastraa-diga
Nn raudeesriie on vast muu-tunud
aukllkumaks kuid tuleb
meeles pidada et selekteeritud
läbipääs sellest sünnib Moskva
heakskiitmisel
Oleks läänega ühenduste pida-mine
Moskvale kahjulik oleksid
piirid suletud Sügavat lõhet Ja
umbusaldust kommunistliku Ja
vaba maailma vahel demonstree
rivad kõige selgemalt mõlema
poole sõjaline valvelolek Ja krii-tilised
kokkupõrked globaalses
ulatuses
On üldiselt teada et N Vene
alustas oma agressiivset Jõupoli-itikat
konspiratsioonis Hitleriga
1939 a kui ta hakkas oma nüri
dest välja tungima ning esimese
na okupeeris Balti riieid N Vene
edasitung maailma vallutamise
eesmärgiga kas otseselt või kaud
selt püsib praegugi suurima hä
daohuna maakeral kuigi seda
püütakse vahel alahinnata Selle
edasitungi taktika on Järjest
muutuv Ja kõikuv kuid mitte ku
nagi oma strateegilisest IõddsI- - hist eemalekalduv
Rahust kõneldakse palju kuld
tõelise rahu alused maailmas
puuduvad
Liitunud Rahvaste Organisatsi-oon
vaatamata temale pandud
lootustele pole võimeline tooma
rahu maailma ega lahendama rah
vaste vahekorra küsimusi eriti
kui need puudutavad kommunist-liku
võimu haardes olevaid maid
Ja rahvaid
(Järg lk 4)
CAMPBELL
lareid ning sülitada sellega oc raha väärtust
ridülsdaiasveulttatairvsaitianksjuebaetesõimigeedse pd-j
evalveerimisega Devalveerus
osutus kasulikuks Kanada vllj
kaubandusele ning ei mõjutasu
elukalliduse tõusu mida põhjusü
sid teised tegurid Kui heita pj tagasi siis Diefenbakeri devalrw
rimine 1962 aastal on osutuasj
kasulikuks sammuks Iga slila&j
kriitika suunatakse seda nzž
ümbritsenud asjaoludele
Peaminister Pearsoni taaskb
nltus44 (ta enda riljendns) su
bns siis koi ringi hakkasid lüla
ma kuulujutud et rahvnsvahdis
tel rahandusturgudel tahetaky
spekulatiivsete võtetega Kanjdj
dollari viirtust alla viia
Küsimusele — kes võiks selh
aktsiooniga profiiti luua ei o'f
suudetud anda selget vastust
Kuuldused hakkasid jälle piada
võitma kui ühendriigid tegid te tavaks oma väljamaksude balas-seerimisek- s teostatud kitsendused
millede suhtes Kanadale tehti sü-k- i erand
Kanada kaubandusminister Hon
Robert Winters märgib et Kanada
on tihedas kontaktis ühendriikide
ga ning informeeritud kui Va
shington peaks rakendama täier
davaid kitsendusi Ameeriklaser
on vlitanud kaubavahetuse raske
tele mis on tingitud Euroopa kn
malisest importkaupade võeta
vast plirimaksust kusjuures cr
olnud isegi ettepanekuid e-Ühendr-iigid
peaksid rakendama sa
malaadse maksu Kaubandusai
nlster Winters märgib sel puha
Kui ühendriigid peavad vajab
kuks tegutseda oma väljamaksu-de
tasakaalustamiseks siis on see
arusaadav kui Kanada võtab ta-rvitusele
vastuabinõud Kanada
kaubanduse võistlusvõime salga-miseks
kodupinnal ja välismaal
Meie ei saa lubada et Kanada
eksportöörid jiivad ühendriiki-de
turgudel ebasoodsasse ol-ukorda
kui ühendriigid on sunn-itud
tarvitusele võtma teatud v-ahendeid"
Kui ühendriikide vastuabir5ao
ähvardavad tõsiselt Kanada ja
ühendriikide vahelist maksebilans-si
siis on paratamatult Kanada
esimeseks sammuks kanadlaste re:-sikulud- e
kontrollimine Ühendriiki-des
Teise vastuabinõuna võidakse
kaotada tollivabade kaupade ko-ntingendid
mis Kanada turistid võ-ivad
Ühendriikidest Kanadast
tuua üldiselt valitseb siiski an
mine et ühendriigid ei astu sell-iseid
samme mis sunnib kanadia-s- i
eelpool mainitud vastuabinõu-de
rakendamisele
VABA EESTLAN?
TOIMETUS JA TALITU
avatud esmaspäevast re-d- cnl kell—4
Telefonid: toimetus 34 w
talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas
pool tööaeg
Karl Arro 766-205- 7 ümar Klllvet 425-980- 5
Heino Jõe 7 5107
Talitu? väljaspool vv
aega:
Helmi Liivandi 25!
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis U"
esiküljel J220
Korteikuulutused alam
määr S120 Kirikute nrsran-satsioonid-e
Ja isikute teid
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Blshop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0