Vaba eestlane , May 7, 1985

              Lk. 6 V Ä B Ä E E O T L Ä N E teisipäeval, 7. mail 1985 — Tuesday, May 7, 1985 Nr. 35 Nr. 35
l^undupanikutele pesadevahelisi võistlusi
viijaks on maleva hundude tööala juht
V
iga! aastal
tluste läM"
Jüri LaaE"
soo.
k ai'' -' •
Maleva poolt anti poistele puu-
Idöts ja viis ratast. Sellest materja­list
tuli valmistada auto, seda vär^
vides .ja viimistledes, nagu päris
autot. Töid hinnati puriktisüstee-inis.
13. aprillil kogunesid 28 hundut
ja 9 juhti Eesti Maja noorteruu-
4ii, 'kus toimus omameisterdatud
autode võidusõit.
Iga hundu proovis kallakialiseS
pinnal sõita oma autoga nii kii­resti
ja nü kaugele kuni võlma-
Tagajärgede väljaarvestamisei
tuli esimeseks Kalevi lipkonna Val­ge
pesa koosseisus: Eero Laansoo,
Paul Jomm, Mati Saastamoinen,
Toomas Orav ja Tarmo Uukkivi.
Teisele kohale tuli Kalevi lipkdnna
Must pesa ja kolmandale kohale
skautüksuse „Lembitu Malev" Val­ge
pesa.
' Parim pe§a saab - ESMK
võistluse räudkarika
UmGll ,,VABA EESTLASI" TALITUSES
' Hind Saate-
% mnt
.58
.70
$1.-
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
aas-
FILATEELIA •
Uusi Kdnad^
postmarke
Kanada Post tegi teatavaks, et
6. mail antakse välja uus 32-cen-diline
postmark, indiaanlase metise
suguharu juhi Gabriel Dumonfi
!i|älestuseks, kes oli 1985. a. 150.
aastapäeva tähistava ,iNorth-West
RebeUion" (Põhja-Lääne ülestõusu)
sõjaline juht. Metised olid vastu
Kanada valitsuse. LääiierKanada
Moniseerimisde.
Postmargi kujundas Vancouveri
graafik Remhard Derreth, näidates
Bumont'i protreed Batoche lahin^
gusteeni kohal. Mõlemad motiivid
on võetud Public Archives Cana-cia's
jolevaišt iUustratsioonidest.
18-müjomlise tiraazhiga postmar­ke
trükitakse Ashton-Potter Ltd.
trüidkojas Torontos ja on müügil
kuni läbimüügini või 5. novembrini
1965. a.
Kanada Post otsib sobivamat pa­berit
postmarkide trükkimiseks,
mistõttu mitmed varemilmunud
postmargid hagu $5,00 Point Pelee
National Park (plaat nr. 2), $2.00
Kluane National Park (plaat nr. 3
ja plaat nr. 4) on trükitud erineva­le
Clark paberile. Samuti 5 c Buc-ket
(plaat nr. 2), I c Decoy, 3 c
Latern ja 10 c Weathercock on Ju­ba
trükitud uuel paberil, esimesed
kaks Mates 10. jaan. viimane 15.
märtsist.^
Individuaalselt ' olid parimad
hundud (poisid, kellede autod sõit­sid
kõige kaugemale):
1. Paul Tralla Kalev, 2. Eric
Reppo, — Lembitu, 3. Heikki No-vek
Kalev, 4. Robert .Arro r—
Lembitu, 5. Martin Arro — Lem­bitu,
6. TFarmo RemmelKalev.
Kohtunikena ja organiseerijaina
olid tegevad hundujuhid Cindy
Härm, Mati Lukas, Toomas Kaid,
Vivi Holmberg, Eerik Valter, En--
np Agur.
Sydöey piirkonnas 17. veebr, peetud katsevõistlustel saa­vutas
Krista Jaaniste aUa 12-aastaste Massi^
ta. Pildil sportlane Austraalia — Uus-Meremaä vahel toi­munud
võistlustel.
6.—
8.—
4.—
8.80
6.—
2.75
Neljapäeval, 18. apriM toinms Toronto Eesti SkM^^^
disõprade Seltsi korraline aasta-peakoosolek arvuka osa­võtuga.
Seltsi kodukprra kohaselt juhatais koosolekud esi­mees
Lembit Pikkov ja protokoUis serketär Kennet Mei-poom.
Koosolek peeti Eesti Maja Noorteruumišo ,
6 ^ .70
Rootsi sporditoimetajate ja root­si
odade vahnistaja Nordic Sport
AS aastati jagatav tunnustusauhind
„Kuldne Oda" anti tänavu idasaks­lasele
Uwe Hohn'ile, kes tegi aja­loolise
odaviske 104.80 möödunud
aasta 20. juulil.
Kuigi U. Hohn ei Võtnud osa
Los Angelese olümpiamängudest,
tema seitsmel võistlusel saavutatud
üle 93-meetrilised tulemused näita­vad,
et ta on tõeliselt eriklassi vis­kaja.
Varemail aastail on „Kuldse
Oda" saanud soome odaviskaj ad
Seppo Hovinen 1975 ja Tiina
lak 1983,
Soomes, Valkeakoskel algasid
Soome suusatamismeistrivõistlused,
kus naiste 10 lon distantsil Marja-
Liisa Kirvesniemi tuli meistriks
ajaga 33.38,5. Meeste 30 lon oli
esimene Harri Kirvesniemi —
1:29.28.
Norra suusatamismeistrivõistlus-Üksmeelne
koosolek kinnitas te­gevuse
ja kassa aruanded — vii­mane
tasakaalus $8409.96, võttis
vastu 1985. aasta tegevuskava ja
eelarve $8900.00. Tegevuskavas
olulisem oli Kotkajärve hooldami­ne
ja korrashoid ning liikmeskonna
suurendamine ja aktiviseerimine.
Kotkajärvel on võimalus välja an-tel
naiste 10 km võitis Anne Jah-ren
ajaga 32.15, teiseks jäi Nina
Skeime ajaga 32.7L
Ameerika kuulus sportlane Carl
Lewis katkestas õpingud ülikoolis
kuna sportimine nõudvat kogu aja
^ ja energia. Pärast võistlemisest loo­bumist
1987. või 1988. aastal ta­hab
Lewis hakata lauljaks, nii on
lauluõppimine juba käimas. 1985.
a. plaanis on Lewisel kaugushüppe
maailmarekord nmg esmaesinemi-sed
110 m tõkkejooksus ja 400
meetris. 100 m ta enam kiiremim
ei suutvat jooksta.
da 5 suvituäkrunti ja 2 omanikku
soovivad oma krunte üle anda.
Seltsi juhtkond valiti tagasi üks­meelselt:
• :
juhatule I^iubit Pikkov, Heino
Jõe, Rein Kori, Tõnis L^ar,
Kennet Meipoom, Margus tfae
ja Jaan Tertse ' . '• .
revisjonikomisj oni - Ervjn: Alevö,
Evald Aruvald ja Ervin Milvek;
välisrevidendiks Mart Pedel.
Koosolekul algatatud küsimuste
all arutati tegevuse elustamist Kot­kajärvel,
küna eelseisval suvel on
Kotkajärve kasutamisel ainult ka­he
nädala jooksul. Samuti küsitleti
üldalade ja suvituskruntide eralda­mise
plaanide arenemist. Teatavas­ti
on Kotkajärve üldalad ja laag-rihooned
taksivabad, suvituskrunti­de
omanikud rhaksavad kinnisva­ramaksu
vastavalt kinnisvara hin­damisväärtusele
Hunstville linnava-'
litsuse poolt. Erakruntide täieli­kuks
eraldamiseks vajalikku „sub-divisjoni"
loomist ei ole seni pee­tud
vajalikuks.
EESTI SKAUTLUS VläSKÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONIAN ^COUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST ,Hf—
EDUARD RÜGA graafik ja maaUja .................. 9.—
Ivar Ivask ELUKOGU . . 10.—
Hefaio Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Anna Ahmatovä-rMarie Under — REEKVIEM 3.5Ö
Herbert Michölson — KODUMAALT VöORSELE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.-~
Herbert Micheison — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.—
Pani Laan ^MÕTTELEND — pilte |a peegddiBsi 5.—
Aarand RoosJUMALAGA, KARS lA
.'. ERZURUM
Ants Vomm ^ VARJUD Qmsaetnsicosv) . . . . . .
Salme Ekbaom— AJATAR (linitetoskog;iB) . . ..
Johan Pitka — RAJUSömED
Urve Kamks — KODAKONDUR (Imdetaskosn)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(ImdetuskogiO ^ ^
Hannes Oja TUNWTE P l ^ ^ ;
<lmdetiiskogii)^^^^.^.;^^^.;...^^
Andres Küng MIS TOIMUS SOOMEL
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST ...........-
V. Veedam — LURICH AMEERIKA
E. UnstelQ — TAGURPIDI SOUDES
(Mälestas! 1914—1943) . . . . .
A. Roos — RANDAMAIE (hraletittIraigD) . .
Prof. FcHx Oinas — KALEVIPOEG Kt3Tm
' j.m. esseid .................................
E. Sanden,3tJDA JA KIVID**
1. kmvetNArrEMÄNGURAAMAI K
(5 näidendit)
M. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA
Ar?i Hnlte — VÄLGUMARGI KASVANDIKUD 47.—
Saatefnhi Kanadasbe $1.50, mnjale $3
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75
V. Kimberg-Kotkas hraletiiskogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY .
REHVrrUD PURJEDEGA n
NAER ÖN TERVISEKS — kodijutte .
Ümar JAKS — NEPTUN V...........:....................;
Ivar Ii^k — VERANDARAAMAT
Inoletuskoga ................................|.............;....^...
Š. Ekbamn — lonletiiskogii OHUMAEGI AJUL
Antff Vomm RISTSÕNAD H . . . !....
NAER ON TERVISEKS H ^
M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD
(ValimikTaimnlikke s8na;v5te kodumaale) .....
TAIMI PROOS — ELUKHGEL (luoletiBsedl)
E.£erme —EESn
. V ^
H. Meret— TEREMI JUTUSTUS
LISANDUSII •
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis . .
A. Mägi — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., köites . . .
.50
!50
.50
.50
.50
M
.50
,70
13.—
19.50
15 —
4.—
.70
.70
M
14.—
8.—
8 —
18^
7^
10 —
2M
112.—
12.—
5.—
25.—
V70
1.—
1.—
.70
.70
$L75
.70
$1.-
.50
50
.70
$1.50
—: • • • -1.—
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD
E. Past— MAALT jä MERELT
$22.— —.70
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
Ii!llllllllllllilllllliiilllllliilllIllli!31illiinilllliliillilillMlillillilSlilll^^
: 3 0 a o 01 a m o D
i.: •
a
•
D o D D D o o o a a a •n aoaaaBaaiiiiimDOODDaaoDaaaiDDSDBaoDaDoaDGSiiaaiDaQa.oõaaanBD^ Sl leiba.
a
a
. a
a •
a
a
a
B •
a
a-a
.
a
a'
a..
a
a
a .
a • 0
a ' '
• a •
•a :
a. • .•• 00 , •• , •: •
0 . .•
o • •• ' •
a
oaoacyaaaaaaniBaiaiiiaKDDiiitiiiDiDoooiDoaaaoaaaaaiiaaaiiiiiio
Külas asudes elasime läbi mit-
S med venelaste õhurünnakud. Ühel
^ ^ ^ ^ ^ 0 ööl „puistati" aEa tugevajõuline
k 11 pomm, mis, kukkus õnneks küla
J n servale ühe sauna lähedale, jättes
J-S: külmunud maasse sügavama augu.
1^. l Seda -auku oli: hiljem hädasti vaja
S kuhu surnud venelaste laipu' sisse
V' B loobiti.
Kui Laadoga järve äärset linna
" j «kaudsetesse küladesse majutama.
D Need inimesed olid nii nõrgad ja
l nälginud, et mitmed neist surid.
S Nende matmise paigaks tegigi vene
; lennuk selle suure augu, mujale
«oli neid — sügavalt külmunud
S maa tõttu võimatu matta. Küll oli
S hale neid inimolevusi näha, kes lä-
S hi pakase ja sügava lume pidid
J Laadoga järve äärest mituküm-'
S mend kilomeetrit jala rändama.
DOonaaDooDODODDnoDnoonnnDonDOi NCCd OM UÜ näljaSed, Ct SÕid kÕi-ke,
mis aga kätte said. Nad kõrve­tasid
tulel haisvat hobuse nahka,
mis nägi välja nagu kuivanud kuu­be
koor ja sõid, närisid seda niisu­guse
tundega nagu oleks shokolaa-di
tükki imenud.
asusme-kuuÜauke
täis ja kütmiseks oli ai­nult
pisikene raudteevaguni raud-ahjukene,
mida tuli järjekindlalt
kütta, sest suur vene maja ahi oli
lõhutud. Korä oli kütja ka ise ui­nunud
ja honunikul oli nii külm,
et pangetäis vett oli ruumis jääks
külmanud. Nii kui uksest välja
astusid nii„näpistas" külm nina
või kõrvalehte. Kui õigel ajal ei
märganud, siis oli need valged ja
tuli ruttu lumega hõõruda, et pä­rast
mädanema ei läheks. Kuulu
järele oli selle külma talve jook­sul
diviisi rivist välja langenud
1200 meest. Kuna saksa sõduril
puudus talverõivastus, pidi ta läbi
ajama suvise õhukese kuue ja sine­liga,
siis oli loomulik, et igal päe­val
mõni end raskelt külmetas."
Minul oli õnne, sest sain Tosno
turult (kui see on õige nimetus,
aga midagi seal siiski müüdi) ve­nelaselt
osta ilma riidekatteta põl­vini
ulatuva lambanahkse kasuka,
ka venelase talvemütsi, makstes
selle eest 40 Ost-raarka ja ühepät-
• X I .
Kord sõidame Maxiga välja ta-paloomi
muretsema, kaitsemees-kond
kaasas. Ühes külas leidsime
mitu lehma ja haikkasime neid au­tosse
ajama — need olid maha
jäänud kolhoosi lehmad, keda ko­hapealsed
elanikud nüüd omaks
pidasid. Meil oli paar lehma juba
autos, kui kari lapsi nuttes meie
juurde jooksid ja maas olevaid leh­mi
kallistama hakkasid ja omava­hel
midagi rääkisid. Ma kuulsm»
see ei olniid vene keel, mida lap-.
sed rääkisid; sania keelt kuulsin
ka vanu inimesi rääkivat. Küsisin,
kas olete soomlased, ei, meie ole­me
ingerlased ja paluvad läbi nu­tu,
et meie nende loomi ära ei võ­taks
(iga looma eesti, maksti siiski
40 Ost-marka). Rääkisin Maxile,
et need inimesed siin on soomla­sed
ja meil et passiks neil loomi
võtta. Max oli kohe nõus ja ütles:
„Sul on õigus, sest soomlased on
ju meie liitlased." Lasime autos
olevad lehmad jälle autost maha
ja sõitsime edasi vene külla.,
Meestel ja ka ohvitseridel hak­kas
täinuhtlus vaeva valmistama,
sest külma tõttu ei ole yõirtialik
keha ega pesu puhtuse eest hoolt
kanda. Me Adolfiga seda nuhtlust
ei tundnud, sest lasime ingerlasel
tema väikest sauna nädalas korra'
kütta, kus ka oma aluspesu pesi­me.
Otsisime sõbraga külast ühe
suure kolhoosi sauna ja lasime sel­le
korralikult kuumaks kütta, soo­ja
ja külma vee ka tünnidesse val­mis
panna. Kui saun vahnis, siis
palusime härrasid „täide puhasta­mise
kuuri" tulla võtma, mis meil
ka korda läks. Peale selle oli meU
igal nädalal saun nii ohvitseridele
kui ka meeskonnale köetud/ mis­tõttu
ka krae vahelt vene" „loo-niad"
kadusid.
Veebruaris tuli korraldus, et
kompanii peab endale kaevikud-kaitsekraavid—
kaevama. See oli
raske töö, sest maa oli sügavalt
külmunud. Seda tuli sõduritel kir­ka
ja kangiga sisse raiuda. Nii kui
auk oli vähegi sügavam pandi sin­na
käsigranaate ja õhiti auk süga­vamaks.
Oli tohutu granaatide rais­kamine.
Kui kraiav oli juba umbes
meetri sügavune tuli jälle korral­dus,
et kaevikut pole enam tarvis.
Kord tuli kiire, korraldus gaasi­maskide
korda seadmiseks, valmis
panemiseks. Gaasikaitse komando
ülem Itn. Grabovsky sõitis oma
komandoga eesliinile, kuid tuli
järgmisel päeval jälle tagasi ilma,
et midagi oleks juhtunud. Vist saa­di
teada, et venelane kavatseb
mürkgaase tarvitada, aga ei julge­nud
siiski seda riski ette võtta.
Kevadel tuli kpt. Lübbes mõt­tele,
et korraldada laskevõistlus
eestlase ja sakslaste vahel. Paistis
kohe, et härrad arvasid, et ega mi­na
nendega võistelda ei saa. Kui
võistlus lõppes siis tuli välja, et
mina saavutasin kõige paremad
lasketagajärjed. Ma ei kartnudki,
et neist palju halvem oleksin, sest
olin Eesti kaitseväes sõjaväe, 22
kai. ja püstolis meisterlaskur (s.o.
meistri klassis). Sõbrad aga olid ise
väga pettunud, sest nad arvasid, et
ega mina nende vastu ei saa,
Kompami ülema abi kpt. Lüb­bes
oli kirglik jahiinees ja tahtis
igal võimalikul juhul jahile minna.
Tal oli Prantsusmaalt kaasa toodud
hinnaline jahipüss ja suur kastitäis
laskemoona, mitmesuguses suuru­ses
haavlitega padruneid. Mina
sain endale „kaasavaraks" Luuga
linna miilitsa jaoskonna pöönin­gult
kaks jahipüssi; üks neist
täiesti uus, teine vähe pruugitud.
Asukoha ümbruse metsades leidus
haruldasi jahilinde nagu mõtus, oli
külluses raba- jä lumekanu ning
tetri.. ^ •
Ühel õhtul ütles Lübbes: „Jo-hännes,
kas on tahtmist jahile min­na?"
„Muidugi tahan," vastasin tema-
„Ole hoinme hommikul välmis;
nagu valgeneb siis asume teele."
Järgmisel hommikul hakkasime
liikuma. Igaks juhuks oli ta kaasa
võtnud neli relvastatud sõdurit.
Mets ja soo ei olnud kaugel. Sinna
jõudes nägin eemal puuotsas mõ­tust
istumas ja sulgi „soputamas".
Hiilisin laskekaugusele ja „kihuta-sin"
paremast rauast haavlid lin-nupoole
teele. Lind lendas mine­ma.
Kihutasin ka teisest rauast
laengu talle järele. Linnul kohe
teine „minek", ei tabanud! Mõtle­sin
endamisi ja kurvastasin, et nii
kehvalt lasksin. Õnneks - lendas mõ­tus
kapteni suunas ja otse temast
üle, kõlas pauk ja lind kukkus.
Hästi lastud, mõtlesin, ja kadesta­sin
endamisi. ' -
Minu ette juhtus veel paar ra­bakana,
isegi teder lendas nina eest
minema. Lasksin ka neid, aga mit-
: te ükski neist ei kukkunud!
Koduteel, nagu kiuste, tõusis mi­nu
ees jänes ja hakkas metsapoole
jooksma. Ka seda ma kätte ei saa­nud
olgugi, et ka temale kihutasin
mõlematest raudadest laengud jä­rele.
Kapten ja sõdurid muigasid mi­nu
laskeosavuse üle, kuna kapten
oli üsna uhke oma mõtuse pärast.
Koju jõudes oli ta rääkinud kui
kehv laskja mina olevat, et nüüd
on paras aeg veel kord sõjapüssist
laskevõistlus korraldada.
Nii see toimuski paari päeva pä­rast.
Seekord oli võistlejaid roh­kem.
Isegi n^eie arveohvitser-ma-jandusülem
tuli võistlema. Kõilc
arvasid, et eehnine kord oli see ai­nult
juhus, et esimeseks tulin. ,
Järgneb
I
l i
TES 4.
Leida Päjl
„Jazzwor
„Leelo"
Käesolev ]
nuliselt jääc
aga vahetan
kultuuriloos:
asutamist Sl
gäsi. On
praegusele
Torontos.
Teise mi
jaanurist-vej
pilgeni täis
arvul eestla
sõjakeerisesl
ka. Unine
dus kuidagi
ni, Hambur
kõrval. Sõja
asuvat kau
maalase. Er
Lüübek ka
dajaile: tem
eesti lava- j
hiasupaik.
tekkisid ide
koondamise
ganiseeriš
n^ile pesapa
rahva kutsu
Kaarel Sööd
lise vaimust
arutati, istu
asuva, ees
mugava res
loozhis. See
Lüübekis, k
Imnalaagri
kortereis) v
rit, ei leidu
bivat saali,
tas umbes
Hamburgi li
zenbecki la
dets. 1945 tel
7 kutselise
ja M. Sööd
Mürk, Mai
Lind, Arvo
ti lava ja 1
sed. Vöödi
rimp avane
Söödori näii
VAB.
TOIMET
avatul
reedel
Telefonid
on tasui
k
Kuul
üks toll
esiküljel
Kuulutul
nädala esij
esmasp. h(
nädala teis
map. h(
tel
Väljal
Leida M ;
Posti aadri
9 Parravi
Willowdal